3-18-1830/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

2. juuli 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1830

Haldusasi

XX kaebus Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega

nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke

alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid

täpsustava

teemaplaneeringu

kehtestamine“ tühistamiseks Kustavi tn 10a, Tabasalu

alevik,

Harju

maakond

(katastritunnus

19801:002:0402) asuva kinnistu osas

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: XX, esindaja: Tuulikki Laesson

Vastustaja: Harku vald, esindaja Erik Sandla

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.08.2019.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 otsustati kehtestada „Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning

tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering.“

2. 24.09.2018 esitas XX Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 31.05.2018

otsuse nr 51 „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke

määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks

Kustavi tn 10a, Tabasalu alevik, Harju maakond (katastritunnus 19801:002:0402) asuva

kinnistu osas.

26.09.2018 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 23.05.2019 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja menetlustähtajad.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Kaebuse esitaja põhjendab kaebust alljärgnevalt.

3.1. Kaebaja esitab käesoleva kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks.

3.2. Üldplaneeringu teemaplaneeringuga on vastustaja näinud ette kaebajale kuuluva Kustavi

tn 10a, Tabasalu alevik asuva kinnistu juhtotstarbeks üldkasutatavate hoonete maa. Kaebaja

leiab, et tulenevalt PlanS § 6 p 9 ja § 74 lg 5 on üldplaneeringu teemaplaneeringuga ette nähtud

maa juhtotstarbel siduv mõju kaebaja edasistele võimalustele Kustavi tn 10a krundi

kasutamisel. Lisaks rikub teemaplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve kaebaja

omandiõigust.

3.3. Üldplaneeringu teemaplaneeringu kehtestamise ajahetkel kehtinud Vabariigi Valitsuse

23.10.2008.a määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“

(edaspidi määrus nr 155) § 6 punkt 13 defineerib ühiskondlike ehitiste maa järgmiselt: kasumi

saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sh: riigi

ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste (välja arvatud käesoleva määruse § 6 punktis 7

nimetatud ehitised) büroo- ja administratiivhoonete maa; välisriikide diplomaatiliste ja

konsulaaresinduste hoonete maa; äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-,

hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa; muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste

maa; loomaaia ja botaanikaaia maa. Kustavi tn 10a kinnistu asub Tabasalu alevikus,

väljakujunenud elamumaa kruntide piirkonnas. Kõik nii vaidlusaluse krundi naabruses kui ka

lähipiirkonnas asuvad krundid on määratud elamumaaks. Olukorras, kus teemaplaneeringuga

on ette nähtud kaebajale kuuluvale kinnistule ühiskondlike hoonete maa juhtotstarve, ei ole

kaebajal võimalik kasutada krunti muul otstarbel, kui määruses nr 155 toodut arvestades.

3.4. On oluline rõhutada, et üldkasutatavate hoonete maad nähakse tavapäraselt ette riigile või

kohalikule omavalitsusele kuuluvatele kruntidele. Antud juhul on Kustavi tn 10a krundi näol

eraomandis oleva krundiga. Puudub igasugune mõistlik ja proportsionaalne põhjendus, miks on

vastustaja pidanud vajalikuks elamualas määrata kaebajale kuuluv kinnistu ühiskondlike

hoonete maaks. Lisaks on oluline märkida, et hetkel on krundi sihtotstarve 100%

maatulundusmaa.

3.5. PlanS § 8 järgi tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. PlanS § 12

lõigete 1 ja 2 kohaselt peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud

või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist ning asustuse planeerimisel peab

tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat

keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Kaebaja on seisukohal, et nähes ette keset

väljakujunenud elamupiirkonda (elamuala) üksiku, ühiskondlike hoonete maa krundi, on

vastustaja rikkunud planeerimismenetlusele omaseid üldpõhimõtteid.

3.6. Kustavi tn 10a krundi pindala on kõigest 1029 m2. Vastustaja on jätnud arvestamata ega

ole põhjendanud, kuidas on võimalik planeerida ühiskondlikke hooneid (nt kool, lasteaed,

spordihoone vms) sedavõrd väikesele krundile. Kaebaja on seisukohal, et ainuüksi krundi

väiksust arvestades ei oleks krundi teemaplaneeringule vastav maakasutus võimalik. Kõigi

teiste lähipiirkonnas asuvate kruntide – mille suurus on võrreldav vaidlusaluse Kustavi tn 10a

krundiga – maa juhtotstarve on määratud üldplaneeringu teemaplaneeringuga elamumaaks.

3.7. Kustavi tn 10a krunt on hõlmatud „Kinnistute BTI, Punase Risti endise kinnistu Tooma“

detailplaneeringuga (edaspidi detailplaneering, detailplaneeringu põhijoonis tl 70, suurendatud

väljavõte põhijoonisest tl 71). Detailplaneeringu kohaselt on Kustavi tn 10a krundi

sihtotstarbeks määratud metsamaa. Kustavi tn 10a krundil kasvab märkimisväärne hulk

kõrghaljastust. Teemaplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe realiseerimise korral tekib

olukord, kus ühiskondliku hoone (nt lasteaia, kooli või spordihoone) ehitamise korral tuleb

Kustavi tn 10a kinnistul asuv mets raiuda, mis on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ning

vastuolus kehtiva detailplaneeringuga.

Samas on oluline, et elamumaa juhtotstarbe korral ei ole kaebaja veendumusel vajalik krundi

juhtotstarbe realiseerimise korral raietegevus, kuna elamumaa juhtotstarbele vastav ehitis

(elamu) on võimalik krundile paigutada selliselt, et vajadus raietegevuseks puudub.

3.8. Tõendamaks asjaolu, et tegemist on väikese krundiga, mis on mõlemast küljest ümbritsetud

elamumaa kruntidega (Kustavi 10 ja Kustavi 12 kruntidega), esitab kaebaja fotomaterjali (tl 72-

74). Kaebaja juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et kinnistut teenindava juurdepääsutee laius

on alla nelja meetri, mis tähendab, et isegi kui kinnistule kavandada tulevikus ühiskondlik

hoone, ei ole piirkonna infrastruktuur, sealhulgas tee nõuetele vastavus ühiskondliku hoone

teenindamiseks piisav.

3.9. Kaebaja märgib, et üldplaneeringu teemaplaneering lahendab samu ülesandeid, mis

üldplaneering. Kaebaja on seisukohal, et üldplaneeringule teemaplaneeringu koostamine oli nii

PlanS v.r kui ka on PlanS kohaselt käsitletav üldplaneeringu muutmisena.

Ka üldplaneeringu üheks ülesandeks on maa juhtotstarvete määramine. Ei ole vaidlust, et

teemaplaneeringuga on kaebaja kinnistu juhtotstarbeks määratud ühiskondlike ehitiste maa.

Vastustaja väited, justkui ei omaks teemaplaneeringuga määratud juhtotstarve mingit tähtsust,

sest juhtotstarve määrati juba üldplaneeringuga, ei ole kooskõlas PlanS § 93 lõikega 2, mille

kohaselt tuleb üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel järgida üldplaneeringule

esitatavaid nõudeid (sama nõude sätestas ka PlanS v.r § 8 lg 2 p 2). Sellisteks nõueteks on ka

maa üldiste ehitus- ja kasutustingimuste määramine, sealhulgas juhtotstarbe määramine.

Kaebaja märgib, et vastustaja tugineb teemaplaneeringu koostamisel PlanS v-r-le, kuid väidab

samaaegselt, et juhtotstarvet teemaplaneering ei määranud, siis on need väited kaebaja

hinnangul mõneti vastuolulised, kuivõrd tekib küsimus, mis oli sellisel juhul üleüldse maa

juhtotstarvete (aga ka nt elamukrundi miinimumsuuruse) määramise põhjuseks.

3.10. Kaebaja rõhutab oma täiendavates seisukohtades, et vaidlustatud teemaplaneeringuga on

kaebajalt

võetud

võimalus

ehitusõiguse

saamiseks

ilma

üldplaneeringut

muutvat

detailplaneeringut koostamata.

Sarnaselt maa juhtotstarbe osas esitatud vastustaja väidetele justkui ei omaks

teemaplaneeringus sätestatu tähtsust, on vastustaja ka väikeelamumaa elamukrundi

miinimumsuuruse määramisel jätkanud sarnast argumentatsiooni, et teemaplaneeringuga

määratud miinimumsuurus tähtsust ei oma, sest sama tingimus tuleneb ka üldplaneeringust. Ka

krundi miinimumsuuruse määramine on maa üldiste ehitus- ja kasutustingimuste osaks,

mistõttu on ka see ülesanne üldplaneeringu menetluse raames vastustajale lahendamiseks

kohustuslik ning mistõttu omab ka krundi miinimumsuurus kaebajale ning kaebaja kinnistu

suhtes siduvat piiravat mõju.

Vastustaja

poolt

väljapakutud

võimalus

üldplaneeringut

muutva

detailplaneeringu

koostamiseks on nii kaebajale kui ka planeeringut menetlevale omavalitsusele ebamõistlikult

ressursimahukas. Ei ole vaidlust, et praegusel ajahetkel kehtib Kustavi tn 10a kinnistu osas

detailplaneering ning hoonestuse rajamisel tuleb lähtuda kehtivast detailplaneeringust.

Kaebajal on aga igal hetkel õigus taotleda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist (PlanS §

140 lg 1), kui seda ei ole asutud ellu viima ja/või ta soovib kinnistu omanikuna planeeringu

elluviimisest loobuda. Seejärel tuleb ehitusõiguse andmisel lähtuda teemaplaneeringust kui

üldplaneeringut muutvast haldusaktist. Juhul kui teemaplaneering ei näe ette võimalust

kinnistule planeerida elamut, ei ole kaebajal võimalik taotleda ka PlanS § 125 lg 5 alusel

projekteerimistingimusi detailplaneeringu asendamiseks, kuna täidetud ei ole PlanS § 125 lg 5

p-s 2 ettenähtud eeldus (kooskõla üldplaneeringuga, milleks on ka üldplaneeringu

teemaplaneering), ja seda vaatamata asjaolule, et kaebajale kuuluv kinnistu jääb olemasoleva

hoonestuse (kahe elamu) vahele. Kui aga teemaplaneeringuga oleks määratud Kustavi tn 10a

(väike)elamualaks,

oleks

kaebajal

õigus

taotleda

PlanS

§

lg

alusel

projekteerimistingimusi ning saavutada kinnistule ehitusõigus ilma detailplaneeringut

koostamata.

Seega

piirab

teemaplaneeringuga

määratud

juhtotstarve

ning

krundi

miinimumsuurus oluliselt kaebaja omandiõigust ning raskendab või muudab võimatuks

elamualas (Tabasalu alevikus) teiste elamumaa sihtotstarbega kinnistute vahel elamu

püstitamiseks ehitusõiguse saamise.

Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud teemaplaneeringut kehtestades arvestamata, et Tabasalu

alevikus ongi tavapärasteks elamumaa kruntide suurusteks ca 1000 m2. Isiku suhtes, kes omab

kinnistut elamualas, kuid ei ole ehitusõigust veel taotlenud, on ebamõistlikult koormav määrata

väikeelamumaa krundi minimaalsuuruseks 1500 m2 olukorras, kus valdav enamus piirkonna

kinnistuid on kõik samas suurusjärgus.

PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste

asutuste seisukohtadest. Vastustaja soovitus, et kaebaja saaks enda kinnistule ehitusõiguse (ja

kaebusega soovitud tulemuse) läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise läbi

on äärmiselt ebaproportsionaalne ning ebaefektiivne, olles sealjuures vastuolus efektiivse

haldusmenetluse ning hea halduse põhimõtetega. Kaebaja rõhutab, et tegemist on krundiga,

mille suurus on 1029 m2 ning mis asub Tabasalu aleviku elamualas ja mida ümbritsevad

mitukümmend analoogset elamukrunti. Sellise krundi osas üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamine koos eelhinnangu ning võimaliku keskkonnamõju strateegilise

hindamisega on kaebaja hinnangul täielikult põhjendamatu.

Lisaks tuleb kaebaja hinnangul arvestada, et kui lähtuda vastustaja seisukohast, et

teemaplaneering ja üldplaneering on justkui eraldiseisvad ning teemaplaneering ei määranud

Kustavi tn 10a osas üleüldse ehitustingimusi (juhtotstarve ja krundi miinimumsuurus), siis tekib

küsimus, millist üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut peaks kaebaja koostama hakkama.

Ei saa olla vaidlust selles, et üldplaneering ning üldplaneeringu teemaplaneering on nn sama

taseme planeeringud. Seega võib tekkida olukord, kus kaebajal ei piisa üksnes üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu koostamisest, vaid – lähtudes vastutaja argumentatsioonist, mida

kaebaja siiski õigeks ei pea – tuleks kaebajal koostada ka üldplaneeringu teemaplaneeringut

muutev detailplaneering. Kaebaja hinnangul oleks eelkirjeldatud menetlus ehitusõiguse

saamiseks ebamõistlikult koormav nii kaebaja kui ka omavalitsuse kui menetleja perspektiivist.

3.11. Samuti leiab kaebaja, et juhul kui lähtuda sellest, et üldplaneeringu ja üldplaneeringu

teemaplaneeringu näol on tegemist eraldiseisvate planeeringutega (ehk teemaplaneeringuga ei

määratud üldplaneeringus sätestatut), siis kerkib uue Harku valla üldplaneeringu koostamisel

üles

küsimus,

mis

saab

kehtestatud

teemaplaneeringust.

Kui

lähtuda

vastustaja

argumentatsioonist, siis jääb ka teemaplaneering pärast üldplaneeringu kehtestamist kehtima,

mis aga toob kaasa olukorra, kus samu tingimusi reguleerivad kaks eraldiseisvat (ja tõenäoliselt

ka omavahel vastuolus olevat) planeeringut, mis oleks samuti selges vastuolus haldusmenetluse

üldprintsiipidega.

3.12. Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et vastustaja ei ole üldplaneeringu teemaplaneeringu

menetluses ega kehtestamisel põhjendanud ega kaalunud õiguspäraselt Kustavi tn 10a krundi

maa juhtotstarbe määramist ühiskondlike hoonete maaks. Vastustaja on käitunud vastuolus

planeerimisseaduses sätestatud planeeringute koostamise üldpõhimõtetega ning jätnud

arvestamata käesolevas asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Kaebaja taotleb vastustaja

otsuse (teemaplaneeringu kehtestamise korralduse) osalist tühistamist Kustavi tn 10a krundi

osas.

3.13. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2023,56

eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 122-124p).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

4.1. Kaebaja määratles kaebuses selgesõnaliselt kaebuse nõude aluseks oma subjektiivsete

õiguste kaitse. Sellest nõudest lähtudes käsitlebki vastustaja kaebust, vastamata jäetakse

kaebaja väidetele, mis ei seondu antud nõudega.

4.2. Vastustaja arvates puudub vajadus väidelda teemal, et kõik planeeringud (detail-, teema-

või üldplaneering) esitavad siduvaid tingimusi maakasutuse ja ehitusõiguse suhtes. Sellest

vaatevinklist lähtudes võiks igat planeeringut hinnata omandiõigust rikkuva dokumendina.

Kaebusest jääb arusaamatuks, millist omandiõiguse realiseerimisvõimalust (ehitamine, lihtsalt

kasutamine, võõrandamine või muu) teemaplaneeringuga rikutakse. Kaebuse väidet saab

hinnata paljasõnaliseks ja meelevaldseks, millele pole võimalik konkreetselt vastata.

4.3. Kaebuse kohaselt pole võimalik krunti kasutada muul otstarbel kui ühiskondlike hoonete

maana, kaebusest ei selgu kinnistu kasutamiseesmärk. Kaebaja ei tohiks jätta kaebusest muljet,

et tema arusaamisel pole omandiõiguse rikkumisega ainult siis tegemist, kui kinnistu

kasutamisel ei esine mingeid planeerimisalaseid piiranguid.

4.4. Kaebuse kohaselt pole võimalik planeerida ühiskondlikke hooneid (nt kool, lasteaed,

spordihoone vms) sedavõrd väikesele krundile, seetõttu pole teemaplaneeringule vastav

maakasutus võimalik. Samas pole kaebaja väitnud, et ta soovib püstitada kinnistule

ühiskondlikku hoonet, seega kaebaja omandiõiguse rikkumist vastustaja ei tähelda.

4.5. Kaebuses teeb kaebaja põhjendatud viite BTI, Punase Risti, Tooma maaüksuste

detailplaneeringule (edaspidi detailplaneering). Vastustaja veendumusel kummutabki

detailplaneering kaebaja väited. Detailplaneeringu kohaselt on kinnistu sihtotstarbeks määratud

metsamaa. Kaebaja märgib detailplaneeringu ja teemaplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe

realiseerimise korral vastuolu, kus ühiskondliku hoone ehitamise korral tuleb kinnistul asuv

mets raiuda, mis on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ning vastuolus kehtiva

detailplaneeringuga. Kaebaja oletus, et elamumaa juhtotstarbe korral ei ole vajalik selle

realiseerimise korral raietegevus, kuna vastav ehitis on võimalik krundile paigutada

raietegevuse vajaduseta, ei seondu kaebaja õiguste rikkumise tõendamisega.

4.6. Detailplaneering kinnistu kohta kehtestati enne üldplaneeringu ning teemaplaneeringu

kehtestamist. Seega tuleb kinnistu kasutamisel lähtuda kehtivast detailplaneeringust. Sellest

tuleb lähtuda ka juhul, kui oletada eelnevalt märgitud planeeringute puhul vastuolu. Vastustaja

arvates pole võimalik vastuolu siiski üksteist välistav, kui silmas pidada kaebusest kumavat

eesmärki kinnistu kasutamisest elamuehituseks. Planeeringutega sätestatud kinnistu erinevatest

sihtotstarvetest tulenevalt pole võimalik seal mingil juhul elamuehitus.

4.7. Detailplaneeringu kehtestamise (24.08.2000 vallavolikogu otsus nr 62) ajal kehtinud

maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt määrati tiheasustuses katastriüksuse sihtotstarve

detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Antud hetkel puudus üldplaneering ning sihtotstarve

metsamaa, mis on maatulundusmaa alaliik, määrati detailplaneeringuga. Alates 01.01.2003

jõustunud planeerimisseaduse § 46 lg 2 kohaselt jäid eelnevalt kehtestatud planeeringud

kehtima pärast seaduse jõustumist. Märgitud seaduse rakendussätetes ning ka teistes

õigusaktides pole sätet, mille kohaselt hilisem üld- või teemaplaneering saaks muuta kehtivat

detailplaneeringut. Selline asi poleks kohane Eestile kui õigusriigile, kus austatakse

õiguskindluse põhimõtet. Puudub ka säte, mille kohaselt hilisema üld- või teemaplaneeringu

ning detailplaneeringu vastuolu korral tuleb juhinduda üld- või teemaplaneeringust. Eelnevale

tuginedes peab vastustaja vaidluse lahendamise kõige olulisemaks õiguslikuks väiteks seda, et

antud asjas määrab kinnistu sihtotstarbe kehtiv detailplaneering.

4.8. Kui soovitakse detailplaneeringut muuta, siis on järgimiseks kohustuslikud üld- ning

teemaplaneeringu nõuded. Harku valla üldplaneeringu p-s 2.1.1 esitatud tabeli „Tingimused

detailplaneeringute koostamiseks – elamumaad kompaktse asustusega aladel“ kohaselt on

väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuuruseks alevikes 1500 m2, muudel aladel 2000 m2.

Seega ei ole teemaplaneeringuga nimetatud nõuet muudetud – kui soovitakse taotleda

ehitusõigust väiksemale maaüksusele kui 1500 m2, tuleb algatada üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu koostamine.

4.9. Kaebuses teeb kaebaja etteheite vastustajale, et teemaplaneeringu menetlemisel pole

kinnistu suhtes rakendatud põhjendatud kaalutlusotsust. Kaebuse ebakonkreetsele väitele

vastamine ei saaks olla konkreetne, seetõttu jätab vastustaja selle tegemata. Kaebaja ei too ka

välja, kuidas väidetavalt põhjendamatu otsustus rikkus tema õigusi. Samas punkist kordab

kaebaja vastustaja arvates ebakonkreetset nõuet tühistada kinnistu sihtotstarbe kohta tehtud

otsustus. Vastustaja veendumusel pole võimalik kinnistu sihtotstarbe kohta eraldi otsustust

vastu võtta, sest teemaplaneeringuga ei määratud eraldi iga kinnistu (s.h vaidlusaluse kinnistu)

kohta sihtotstarvet. Kui ka oletada tühistamise võimalikkust, siis kaebaja õiguste kaitsmise

seisukohast oleks see kasutu. Kinnistul puuduks siis üldse kasutusotstarve. Maakatastriseaduse

(MaaKatS) § 181 lg 13 kohaselt on märgitud maa ehitusõiguseta maa. Vastustaja peab hindama

kaebuse kasutuks, sellega ei saavutata kaebaja õiguste reaalset kaitsmist.

4.10. Kaebuse põhjendamatust näitab vaieldamatult see, et kaebuses puudub õiguslik alus,

millele rikkumisele toetudes nõutakse teemaplaneeringu osalist tühistamist. Märgitud nõue ja

kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmise nõue eeldab mingi õigusliku sätte rikkumist vastustaja

poolt detailplaneeringu kehtestamisel ning millega riivati kaebaja subjektiivseid õigusi.

Konkreetse õigusrikkumise esiletoomiseta pole võimalik kaebaja õigusi kaitsta.

4.11. Vastustaja muud väited

Kaebajaga 24.10.2018 toimunud kokkusaamise käigus sai vastustajale selgeks, et antud

vaidluses pole võimalik kompromissi saavutamine poolte vastandlike seisukohtade tõttu.

Kaebaja soov muuta kinnistu sihtotstarvet jäi vastustajale ikkagi ebakonkreetseks. Milline

konkreetne sihtotstarve rahuldaks kaebajat, see jäigi kokkusaamise käigus sõnaselgelt esile

toomata. Vastustaja pidas võimalikuks, et läbi vastava menetluse võiks sätestada kinnistu

sihtotstarbeks üldkasutatav maa, mis on üldjuhul hooneteta ning millel paikneks antud juhul

haljasala (MaaKatS § 181 lg 12 p 2). Kaebaja ei haakunud vastustaja arvates selle võimalusega.

Oletatavalt rahuldaks kaebajat ainult lahendus, kus temal tekkiks võimalus kinnistule elamu

püstitada.

Vastustaja käsutuses olevates materjalidest nähtuvalt on kaebaja olnud eelnevalt sõnaselgelt

vastu kinnistu sihtotstarbe muutmisele ning sinna ehitusõiguse andmisele. Peab juhtima

tähelepanu asjaolule, et sellel ajal polnud ta veel kinnistut omandanud. Kinnistu omandamisel

(19.07.2016 asjaõigusleping) oli kaebaja teadlik asjaolust, et detail - ega üld- ning

teemaplaneering ei võimalda sinna elamut püstitada.

Enne kinnistu omandamist väljendas kaebaja oma vastuseisu alljärgnevates dokumentides: 1)

02.06.2014 esitatud kollektiivne kiri; 2) 02.06.2014 avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate

nimekiri; 3) 28.11.2014 esitatud kollektiivne kiri; 4) 01.12.2014 avaliku arutelu protokoll ja

osavõtjate nimekiri. (tl 89-102p)

Kaebusest ei selgu, mis kaalutlustel on kaebaja oma seisukohti kaebuses diametraalselt

muutnud.

Teemaplaneeringu koostamise algatamine tulenes peamiselt vajadusest senisest enam suunata

ehitustegevust, sealhulgas määrata selged tingimused projekteerimistingimuste andmiseks.

Teemaplaneering täiendab ja täpsustab kehtivat üldplaneeringut. Teemaplaneeringuga ei

muudetud kehtiva üldplaneeringu põhilahendusi (selles ei muudeta elamu, äri, tööstuse jt

juhtotstarvetega alade piire). Teemaplaneeringuga ei määratud või muudetud kinnistu

maaüksuse juhtfunktsiooni. Üldplaneeringu ega ka teemaplaneeringu ülesandeks ei ole

maaüksuse juhtfunktsiooni määramine või muutmine üksikute kinnistute kaupa. Kaebus

esitamisega teemaplaneeringu vaidlustamiseks pole võimalik kinnistu suhtes sätestatu

muutmine.

4.12. Vastustaja toob välja, et nagu kaebaja poolt kaebusele lisatud materjalist nähtub (tl 55-

56), on vald kaebajale selgitanud, et olukorras, kus maaüksusel kehtib varasemalt kehtestatud

detailplaneering ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud, tuleb maaüksusele hoonestuse rajamisel

lähtuda kehtivast detailplaneeringust. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse §-le 2 kehtivad kõik kehtinud planeeringud nii kaua, kuni neid pole

kehtetuks tunnistatud või koostatud uut sama liiki planeeringut. Seega on Kustavi tn 10a

maaüksusel kehtiva detailplaneeringu muutmisel järgimiseks kohustuslikud üld- ja

teemaplaneeringu nõuded. Juhime tähelepanu, et Kustavi tn 10a maaüksuse üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtfunktsioon on nii üldplaneeringu kehtestamisest 17.10.2013 kuni

käesoleva ajani püsinud muutumatuna ning on maakasutusplaanile kantud helesinise värviga.

Maakasutuse juhtfunktsiooni ei ole teemaplaneeringuga muudetud.

4.13. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide nagu rikuks maakasutuse juhtotstarve tema

omandiõigust. Nagu vald on oma 29.11.2017 (tl 55-56) vastuses ka öelnud, on kehtiva

üldplaneeringu punktis 2.1.1 esitatud tabeli „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks –

elamumaad

kompaktse

asustusega

aladel“

kohaselt

väikeelamumaa

elamukrundi

miinimumsuuruseks alevikes 1500 m2, muudel aladel 2000 m2. Teemaplaneeringuga ei ole

nimetatud nõuet muudetud, kui soovitakse taotleda ehitusõigust väiksemale maaüksusele kui

1500 m2, tuleb algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine. Kaebajal on

õigus esitada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlus, kuid arvestada tuleb

asjaoluga, et üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmine on pigem erandlik ning nõuab

kindlasti vastava tegevuse igakülgset põhjendamist.

Kustavi tn 10a maaüksus paikneb kehtiva üldplaneeringu kohaselt maakasutuse

juhtfunktsiooniga alal, mis on eelkõige ette nähtud puhkeotstarbelise maana. Üldplaneeringu

ega ka teemaplaneeringu ülesandeks ei ole maaüksuse juhtfunktsiooni määramine või

muutmine üksikute kinnistute kaupa. Nagu vald varasemalt oma vastuses kaebusele on öelnud,

pole kaebaja selgitanud, milline oleks tema soov kinnistut kasutada või kuidas on temalt võetud

võimalused maaüksuse kasutamiseks, sh rikutud isiku subjektiivseid õigusi. Vastustaja on

öelnud, et isikul on võimalus esitada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise

taotlus.

4.14. Kokkuvõttes on kaebaja etteheited põhjendamatud, kuivõrd need on ekslikud ega anna

alust teemaplaneeringu osaliseks tühistamiseks.

4.15. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Vaidlus asjas on Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 „Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kehtestamine“ õiguspärasuse üle Kustavi tn

10a, Tabasalu alevik, Harju maakond (katastritunnus 19801:002:0402) asuva kinnistu osas.

6. Kohus märgib, et käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud.

6.1. Asjas on tõendatud, et kaebajale XXle kuulub kinnistu Kustavi tn 10a, Tabasalu alevik,

Harju maakond (katastritunnus 19801:002:0402), 100% maatulundusmaa alates 19.07.2016 (tl

79).

6.2. Harku Vallavolikogu 24.08.2000 otsusega nr 62 on kehtestatud BTI, Punase Risti ja Tooma

maaüksuse detailplaneering Tabasalu alevikus. Nimetatud detailplaneeringuga on määratud

Kustavi tn 10a metsamaaks.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et detailplaneering on kehtiv. Vastustaja on kinnitanud ka

vastuses kaebusele, et kinnistu kasutamisel tuleb lähtuda kehtivast detailplaneeringust.

Vastustaja on põhjendatult toonud välja, et detailplaneeringu kehtestamise (24.08.2000

vallavolikogu otsus nr 62) ajal kehtinud maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt määrati

tiheasustuses katastriüksuse sihtotstarve detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Antud

hetkel puudus üldplaneering ning sihtotstarve metsamaa, mis on maatulundusmaa alaliik,

määrati detailplaneeringuga. Alates 01.01.2003 jõustunud planeerimisseaduse § 46 lg 2

kohaselt jäid eelnevalt kehtestatud planeeringud kehtima pärast seaduse jõustumist. Märgitud

seaduse rakendussätetes ning ka teistes õigusaktides pole sätet, mille kohaselt hilisem üld- või

teemaplaneering saaks muuta kehtivat detailplaneeringut.

Ka 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 2

sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeering jääb kehtima pärast

käesoleva seaduse jõustumist.

Vaidlust ei ole ka selles, et Harku Vallavolikogu 24.08.2000 otsust nr 62 ei ole valla poolt

osaliselt või tervikuna hiljem kehtetuks tunnistatud.

Kohus leiab lähtudes eeltoodust, et käesoleva hetkel määrab kinnistu maakasutuse ja

sihtotstarbe kehtiv detailplaneering.

6.3. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et Harku valla 17.10.2013 otsusega nr 138

kehtestati Harku valla üldplaneering, mille kohaselt oli Kustavi tn 10a määratud

üldkasutatavate hoonete maaks. Vastustaja on kohtule esitanud üldplaneeringu koondkaardi

seisuga 17.10.2013 (tl 115), millelt nähtub, et Kustavi tn 10a kinnistu on tähistatud helesinise

värviga. Vastavalt koondkaardi legendile tähistab helesinine värv koondkaardil üldkasutatavate

hoonete maad. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.4 nähtub, et üldkasutatavate hoonete maana

käsitletakse käesolevas üldplaneeringus nii valitsus- ja ametiasutuste maad kui ka tervishoiu-,

teadus-, haridus-, laste-, spordi-, kultuuri-, usu- ja tavandiasutuste maad.

Üldplaneeringuga säilivad olemasolevad üldkasutatavate hoonete maad. Täiendavat

kavandatakse üldkasutatavate hoonete maad ühiskondlike teenuste osutamiseks ja kogukonna

kogunemiskohtade tekke võimaldamiseks eelkõige suurematesse elamurajoonidesse ja

suvilapiirkondadesse. Lisaks on üldkasutatavate hoonete kõrvalfunktsioon antud kõikidele

elamumaadele, võimaldamaks vastavasisulist arengut ka olemasolevate elamualade baasil.

Üldkasutatavate hoonete maa juhtotstarvet kandvate alade arendamisel säilitada võimalusel

olemasolev kõrghaljastus, selle puudumisel näha ette haljasalade ja parkmetsade rajamine

eelkõige haridus- ja lasteasutuste maale puhketingimuste loomiseks.

Maa-alade konkreetne kasutus täpsustub osaüldplaneeringute või detailplaneeringute

algatamise

staadiumis.

(vt

https://www.harku.ee/documents/2846103/6425080/2015.02.16+Seletuskiri+parandusega_29.

01.2015+otsus+Nr+11.pdf/c3a507f8-25f3-4f48-9abf-0544786622bc )

17.10.2013 kehtinud maakatastriseaduse redaktsiooni § 18 lg 2 sätestas, et planeerimisseaduses

sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus

katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Sellest tulenevalt tuli jätkuvalt

lähtuda kehtivast detailplaneeringust, mille kohaselt on Kustavi tn 10a maa näol tegemist

maatulundusmaaga – metsamaaga.

Küll aga tekkis olukord, kus alates üldplaneeringu kehtestamisest tuli Kustavi tn 10a

maakasutuse muutmise soovi korral lähtuda kehtivast üldplaneeringust.

6.4. Käesolevas asjas on tuvastatud, et vaidlustatud Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega

nr 51 ei ole Kustavi tn 10a, Tabasalu alevik, Harju maakond (katastritunnus 19801:002:0402)

maa kasutuse juhtotstarvet muudetud ning tegemist on jätkuvalt juba Harku valla 17.10.2013

otsusega

nr

määratud

üldkasutatavate

hoonete

maaga

(file:///C:/Users/aire.aun/Downloads/Teemaplaneeringu%20kaart%20(2).pdf ). Samuti ei ole

vaidlust selles, et teemaplaneering nagu ka valla 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku

valla üldplaneering näevad ette väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on alevikes 1500

m²,

muudel

aladel

2000

m².

(vt

https://www.harku.ee/documents/2846103/6425080/2015.02.16+Seletuskiri+parandusega_29.

01.2015+otsus+Nr+11.pdf/c3a507f8-25f3-4f48-9abf-0544786622bc

lk

ja

https://kaart.harku.ee/DP/E_teemaplaneering/_avalik/ seletuskirja lk 20).

6.5. Kohus leiab, et vaidlust ei saa olla ka selles, et juhul kui kaebaja soovib kasutada Kustavi

tn 10a krunti muul otstarbel kui metsamaana ja/või üldkasutatavate hoonete maana, siis tuleb

tal algatada üldplaneeringut (sh teemaplaneeringut) muutev detailplaneering.

Sellest tulenevalt võib üldplaneeringus ja teemaplaneeringus kaebajale kuuluva krundi osas

märgitu rikkuda kaebaja omandipõhiõigust ning kaebajal on subjektiivne õigus ka

teemaplaneeringut vaidlustada temale kuuluva kinnistu osas. Kohus märgib, et siinkohal tuleb

siiski eristada kaebeõigust ning subjektiivsete õiguste rikkumist, millest viimast hinnatakse

esimese olemasolul asja sisulisel lahendamisel.

Kohus märgib, et õige on vastustaja seisukoht selles, et kaebajal ei ole esitatud kaebusega

võimalik oma kaebuse eesmärki saavutada, sest kaebaja on ekslikult asunud seisukohale nagu

oleks teemaplaneeringuga muudetud juba 2013 aastal kehtestatud üldplaneeringut kaebajale

kuuluva krundi osas. Kohus leiab, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsusega, arvestades eelpool

tuvastatud faktilisi asjaolusid, rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi.

Nagu kohus eelpool tuvastas, siis kehtis juba alates 17.10.2013 Harku valla üldplaneering, mille

kohaselt oli Kustavi tn 10a määratud üldkasutatavate hoonete maaks. Samast ajast kehtib ka

elamukrundi minimaalsuuruse nõue 1500 m2 alevikes. Käesolevas asjas vaidlustatud

teemaplaneeringuga üldplaneeringut selles osas ei ole muudetud. Järelikult pidi kaebaja juba

kinnistu omandamisel 19.07.2016 arvestama vastava kehtiva üldplaneeringus sätestatud

piiranguga. Seejuures nähtub kohtule esitatud dokumentidest selgelt, et kaebaja oli enne

kinnistu omandamist väga hästi teadlik vastavatest asjaoludest. Kaebaja on avaldanud varasema

kinnistu omaniku poolt algatatud detailplaneeringu menetluses arvamust ja leidnud seejuures,

et kehtiva detailplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud. Samuti ei toetanud kaebaja

üldplaneeringu kohase detailplaneeringu algatamist maa-ala ühiskondlike hoonete maana

kasutusele võtmiseks. (vt tl 89-102p)

7. Kohus leiab, et vastustaja toob õigesti välja, et ei üldplaneeringu ega ka teemaplaneeringu

ülesandeks ole maaüksuse juhtfunktsiooni määramine või muutmine üksikute kinnistute kaupa.

Seda ei ole ka vaidlustatud teemaplaneeringuga tehtud. Krundi suhtes on alates 2013 kehtinud

üldplaneering, mida ei ole käesolevas asjas vaidlustatud teemaplaneeringuga muudetud. Krundi

suhtes kehtib jätkuvalt Harku Vallavolikogu 24.08.2000 otsusega nr 62 on kehtestatud BTI,

Punase Risti ja Tooma maaüksuse detailplaneering Tabasalu alevikus, millega on määratud

Kustavi tn 10a kinnistu metsamaaks.

Järelikult on kaebaja olukorras, kus ta saab endale kuuluvat maad jätkuvalt metsamaana

kasutada. Juhul kui kaebaja soovib saada kinnistule ehitusõigust, tuleb tal taotleda

detailplaneeringu menetluse läbi viimist. Kui kaebaja soovib muuta kinnistu sihtotstarvet

elamumaaks (milline soov nähtub kompromissläbirääkimiste käigust), siis tuleb selleks

algatada endiselt üldplaneeringut muutev detailplaneering (arvestades nii krundi suuruse

piiranguga 1500 m2 kui ka kõigi teiste asjakohaste üldplaneeringus ja teemaplaneeringus

sätestatud tingimustega, mis on üldplaneeringu lahutamatuks osaks). Kohus selgitab kaebajale,

et arvestades, et kaebaja omandas kinnitu 2016 aastal so ajal, mil 17.10.2013 kehtestatud

üldplaneering oli juba kehtiv, tuli tal selles sätestatud piirangutega kinnistu ostmisel arvestada.

Arvestades kohtule vastustaja poolt esitatud dokumente oli kaebaja piisavalt teadlik Kustavi tn

10a kinnistuga seotud asjaoludest (vt tl 89-102p. Sellest tulenevalt võttis ta endale teadlikult

riisiko, et kinnistut ei pruugi olla tulevikus võimalik kasutada teisiti, kui seda näeb ette kehtiv

detailplaneering (ehk metsamaana).

Kui kaebaja soovib kinnistut kasutada kui ühiskondlike hoonete maad (kehtiva

maakastriseaduse § 181 lg 12 p 2 mõttes) kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga, siis on tal

võimalik selleks taotleda samuti detailplaneeringu menetluse läbi viimist.

8. Kaebaja väited sellest, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse läbiviimise

nõudmine on antud juhul liialt koormav ning ebamõistlikult ressurssimahukas, ei tingi kaebuse

rahuldamist. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tal on subjektiivne õigus lihtsamale

(projekteerimistingimuste väljastamise) menetlusele PlanS § 125 lg 5 p 2 alusel (milline

olukord on hetkel aga välistatud). Kohus selgitab, et PlanS § 125 lg 5 järgi võib kohalik

omavalitsus erandina lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut

koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel ühe hoone ja seda

teenindavad rajatised samas lõikes nimetatud tingimuste täidetuse korral. Antud juhul ei ole

vastavad tingimused täidetud ning kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja

vastavad tingimused tema jaoks eraldi looks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus konkreetsele

menetlusele.

9. Kohus märgib seoses kaebaja väitega, et vastustaja on jätnud arvestamata, et tavapäraseks

krundi suuruseks ongi Tabasalu alevikus 1000 m2 elamualadel, et kõigepealt on see kaebaja

väide tõendamata. Teiseks on vastustajal vaieldamatult seadusest tulenev kaalutusõigus, millise

minimaalse suurusega elamukrunte vastustaja oma haldusala territooriumil lubab. Lisaks tuleb

arvestada sellega, et alevikes kehtis elamualade kruntide minimaalse suuruse nõue 1500 m2

osas juba alates 2013 aastast. Kaebaja on kinnistu omandanud 2016 aastal ehk tal tuli vastava

nõudega arvestada.

Kaebaja väide, et talle jääb arusaamatuks, millise üldplaneeringut ja/või teemaplaneeringut

muutva detailplaneeringu menetluse algatamist ta peaks taotlema, on ilmselgelt otsitud ja

põhjendamatu. Teemaplaneeringuga üldplaneeringusse tehtud muudatused viiakse sisse

üldplaneeringusse.

Kui

kaebaja

sooviks

on

detailplaneeringu,

mis

muudab

üldplaneeringut/teemaplaneeringut, menetluse algatamine, siis tuleb tal arvestada mõlema

haldusaktiga.

10. Kaebaja tõi veel välja, et kui üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringu näol on

tegemist eraldiseisvate planeeringutega (ehk teemaplaneeringuga ei määratud üldplaneeringus

sätestatut), siis kerkib uue Harku valla üldplaneeringu koostamisel üles küsimus, mis saab

kehtestatud teemaplaneeringust. Kui lähtuda vastustaja argumentatsioonist, siis jääb ka

teemaplaneering pärast üldplaneeringu kehtestamist kehtima, mis aga toob kaasa olukorra, kus

samu tingimusi reguleerivad kaks eraldiseisvat (ja tõenäoliselt ka omavahel vastuolus olevat)

planeeringut, mis oleks samuti selges vastuolus haldusmenetluse üldprintsiipidega.

Esmalt märgib kohus, et vastav asjaolu ei saa kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda.

Teiseks ei teki vastavat probleemi, kuna uue üldplaneeringu kehtestamisel saab vastustaja

otsustada nii vana üldplaneeringu kui ka vajadusel teemaplaneeringu (mis muutub

üldplaneeringu osaks) kehtetuks tunnistamise. Lisaks on tegemist samatasandiliste

planeeringutega ehk siis teemaplaneeringus sätestatu viiakse sisse üldplaneeringusse. Kui aga

üksnes teemaplaneering tühistada (või ka näiteks vastustaja enda poolt kehtetuks tunnistada),

siis jääb kehtima varasem üldplaneering. Kaebaja on siinkohal kohtu arvates tõlgendanud

vastustaja argumentatsiooni ebaõigesti.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuivõrd kohus ei tuvastanud

kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist vaidlustatud teemaplaneeringuga.

12. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamise nõuet

esitanud ei ole. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt poolte menetluskulud nende endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik