2-18-9786/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedavalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei
Legislator headnote
AI generatedArt. 13 lg; 2-18-9786/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei
Keywords
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Tallinn kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. juuli 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-9786
Tsiviilasi
MTÜ Eesti Autorite Ühingu hagi Worex Music OÜ ja
Tallinn Contsert Club OÜ vastu kahju hüvitamise
nõudes
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende
esindajad
3648,83 eurot
Hageja: MTÜ Eesti Autorite Ühing (registrikood: 80004182,
Lille tn 13, 10614 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Mari Must
(Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, Tallinn,
e-post: mari.must@ellex.ee)
Kostja I: Worex Music OÜ (registrikood: 12904273, Nõmme
tee 48-35, 13417 Tallinn, e-post: bednieri@gmail.com)
Kostja II:Tallinn Contsert Club OÜ (registrikood: 12401106,
Narva
mnt
7a,
15172
Tallinn,
e-post:
tallinncontsert@gmail.com)
Kostjate esindaja: vandeadvokaat A R (Advokaadibüroo A.
R ja Partnerid, J. Köleri 8, 10150, Tallinn, e-post:
A@Rab.com)
Asja arutamine
14.06.2019 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjatelt Worex Music OÜ ja Tallinn Contsert Club OÜ
solidaarselt hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks kahju hüvitis summas
3378,55 eurot.
3. Välja mõista kostjatelt Worex Music OÜ ja Tallinn Contsert Club OÜ
solidaarselt hageja MTÜ Eesti Autorite Ühing kasuks sissenõutavaks muutunud
viivised summas 274,73 eurot ja alates 02.07.2019 viivised protsendina
põhinõudelt (3378,55 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei
pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse Alexela Xxxs toimus 25. mail 2018 Stas Pjehha
kontsert, millele müüs pileteid AS Piletilevi. Nimetatud kontserdi korraldajaks oli märgitud
Worex Music OÜ („kostja I“). Kontserdi korraldajaks oli ka Tallinn Contsert Club OÜ (kostja
II), näiteks on märgitud AS Piletilevi kodulehel kostjat II kui antud kontserdi esitlejat –
„TCC.ee esitleb“, samuti on sündmuse koduleheks märgitud kostja II koduleht – „sündmuse
koduleht: http://www.tcc.ee“. Asjaolu, et kontserdi korraldasid koos nii kostja I kui ka kostja
II, on ka kostjad ise kinnitanud.
Kostjad ei pöördunud kontserdil teoste avaliku esitamise osas litsentsilepingu sõlmimiseks
MTÜ Eesti Autorite Ühing („hageja“) poole. Seetõttu saatis hageja ise 22. mail 2018 kostjale
I e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esituseks, mis tuli kostjal I allkirjastada
ning hagejale tagastada. Litsentsilepingu kohaselt tuli selle jõustumiseks kostjal I 24. maiks
2018 saata AS Piletilevi väljavõte piletimüügi kohta, mille alusel saanuks hageja koostada
litsentsitasu ettemaksu arve, mis oleks tulnud tasuda hiljemalt 25. mail 2018 kella 15.00-ks.
Kostja I ei esitanud piletimüügi väljavõtteid 24. maiks 2018. Kostja I juhatuse liige T T andis
25. mail 2018 teada, et Xxx Xxx kontsert võib olla toimub või võib-olla jääb ära. Samuti
saatis ta Xxx Xxx kontserdi aruande ning kaks allkirjastatud lepingut nimetatud kontserdi
osas – esimene oli allkirjastatud kostja I ja teine kostja II poolt. Kostja I selgitas lisaks, et
kuna kontserti korraldavad kaks korraldajat (kostja I ja kostja II), tuleb sõlmida kaks lepingut.
Väärib märkimist, et nii kostja I (Worex Music OÜ) kui ka kostja II (Tallinn Contsert Club
OÜ) ainus juhatuse liige ning ainus omanik on eelnimetatud T T. Hageja selgitas, et
litsentsileping tuleb sõlmida ühe korraldajaga. Hageja töötaja A-U L vaxxx T T kirjale samal
päeval ning selgitas, et AutÕS § 131 lõike 2 kohaselt kui teose avalikku esitamist korraldab
üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks
nendest. Sellest tulenevalt palus hageja töötaja, et kostjate I ja II juhatuse liige otsustaks ära,
milline neist äriühingutest võtab kohustuse tasuda litsentsilepingu käsiraha ettemaksu enne
Xxx Xxx kontserdi toimumist. Samuti selgitas hageja töötaja, et kui arvet ei tasuta, jääb
litsentsileping jõustumata.
Hageja ja kostja I ega kostja II litsentsilepingut ei sõlminud. Kostjate esindaja T T hagejale ei
vastanud ega selgitanud, kes korraldajatest litsentsilepingu sõlmib. Seetõttu jäi litsentsileping
Xxx Xxx kontserdi osas sõlmimata.
Vastavalt kostjate I ja II juhatuse liikme T T esitatud piletimüügiaruandele oli kokku müüdud
Xxx Xxx kontserdil 882 piletit (739+143) kogusummas 21 700,92 eurot (18
874,32+2826,60).
Xxx xxx käis 25. mail 2018 toimunud Xxx Xxx kontserdil hageja töötaja T K, kes tuvaxxx
muuhulgas, et kontserdil tulid esitamisele järgmiste autorite järgmised lood:
a)
„Allegorii“ – autorid Pekha Stanislav Pjatrasovich, Drobych Viktor Jakovlevich;
b)
„Schaste“ – autorid Gubin Konstantin Olegovich, Bodolika Vjacheslav Georgievi;
c)
„Listy Kalendarja“ – autorid Pekha Stanislav Pjatrasovich, Drobych Viktor
Jakovlevich;
d)
„Na Ladoni Linija“ – autorid Rybakova Elizaveta Vjacheslav, Drobych Viktor
Jakovlevich;
e)
„Odna Zvezda“ – autorid Lopatin Anatolij Valerevich, Drobych Viktor Jakovlevich;
f)
„Ja List“ – autorid Protasova Tatjana Nikolaevna, Leontev Timofej Viktorovich;
g)
„Ona Ne Tvoja“ – autorid Arsenev Konstantin Borisovich, Drobych Viktor
Jakovlevich.
Hageja esindab eespool toodud laulude autoreid (v.a Drobych Viktor Jakovlevich, kes ei ole
ühegi riigi kollektiivse esindamise organisatsiooni liige) ja ka nende laulude kirjastajaid
vastavalt Vene Autorite Ühinguga („RAO“) sõlmitud koostöölepingule.
Xxx Xxx toimus 11. juunil 2018 järjekordne üritus, mille korraldasid kostja I ja kostja II -
Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontsert. Antud üritusele müüs pileteid taaskord AS
Piletilevi. Kuigi Piletilevi AS reklaamis on nimetatud sündmuse korraldajaks vaid Worex
Music OÜ (kostja I), on antud reklaami lk-l 1 märgitud korraldajana ka kostja II – „TCC.EE
esitleb uhkusega“. Asjaolu, et kostja II oli antud kontserdi korraldaja, kinnitab ka viimase
koduleht, kus on antud kontserdile viidatud. Seega korraldasid nimetatud kontserdi kostja I ja
kostja II koos.
Kostja I ei pöördunud Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdil teoste avalikuks
esitamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks hageja poole. Seetõttu saatis hageja ise 6. juunil
2018 kostjale I e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste avalikuks esituseks, mis tuli kostjal I
allkirjastada ning hagejale tagastada. Litsentsilepingu kohaselt tuli selle jõustumiseks kostjal I
11. juuniks 2018 kella 10.00ks saata AS Piletilevi väljavõte piletimüügi kohta, mille alusel
saanuks hageja koostada litsentsitasu ettemaksu arve, mis oleks tulnud tasuda hiljemalt 11.
juunil 2018 kella 15.00-ks.
11. juunil 2018 kell 15.02 saatis kostja I esindaja A R hagejale kostja I seisukoha seoses
Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdi litsentsilepingu sõlmimisega. Seisukohas
selgitas kostja I, et Diana Arbenina on kostjale I teinud avalduse, mille kohaselt on Diana
Arbenina loobunud nimetatud kontserdil esitatavate autoriõigusega kaitstud lugude eest tasu
nõudmisest. Kostja I lisas, et Diana Arbenina on koostanud antud avalduse omakäeliselt RAO
ametlikul blanketil ning selle allkirjastanud, mistõttu puudub RAO-l õiguslik alus kaitsta tema
autoriõigusi. Kokkuvõtlikult asus kostja I seisukohale, et kuna hageja tegutseb RAOga nende
vahel sõlmitud lepingu alusel, siis RAO-le esitatud autori avaldus autoritasu loobumise kohta
kehtib ka hagejale ning seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt I litsentsitasu.
Hageja vaxxx 12. juunil 2018 kostja I seisukohale ning selgitas, et nimetatud Diana Arbenina
avaldus RAO-le autoritasust loobumise kohta saab kehtida ainult Vene Föderatsioonis
korraldatavate kontsertide ning mitte Eestis toimuvate kontsertide osas. Hageja põhjendas, et
D. Arbenina on loovutanud oma teoste avaliku esitamise õiguse teostamise RAO-le ja seda
kogu maailma osas, mis nähtub näiteks rahvusvahelisest muusikateoste autorite andmebaasist
IPI. RAO on omakorda sõlminud erinevates riikides tegutsevate kollektiivse esindamise
organisatsioonidega („KEO“) lepingud, millega RAO on andnud nendele KEO-dele õiguse
RAO liikmeks astunud autorite (nagu nt Diana Arbenina) õiguste teostamiseks vastaval
territooriumil. RAO on lepingu sõlminud ka hagejaga, mille järgi annab RAO hagejale
ainuõiguse lubada RAO liikmeks olevate autorite teoste avalikku esitamist Eesti Vabariigi
territooriumil ja koguda autoritasu RAO liikmeks olevatele autoritele.
Hageja lisas, et Diana Arbenina ei saa AutÕS § 79 lg 5 järgi enda autoriõigusi Eesti
Vabariigis iseseisvalt teostada. Nimetatud säte sedastab, et õiguste omaja ei saa oma õigusi
teostada ajal, kui KEO teostab kas vastavalt seadusele või tehingust tulenevalt selle õiguste
omaja autoriõigusi. Erandina lubab küll AutÕS § 79¹ lg 1 p 2 KEO liikmeks olevatel õiguste
omajatel endil sõlmida litsentsilepinguid, aga seda juhul kui tegemist on mitteärilisel
eesmärgil kasutamisega, kuid antud kontsert ei toimunud mitteärilisel eesmärgil, kuna sellele
müüdi pileteid. Hageja lisas veel, et sama põhimõte kehtib ka teistes Euroopa Liidu riikides,
kuna see nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2014/26/EL. Hageja
selgitas, et antud põhimõttest on teadlik ka RAO – seetõttu ei saatnudki RAO nimetatud
avaldust hagejale ise, vaid seda tegi kostja I.
Kostja I ei vastanud hageja seisukohale ega sõlminud litsentsilepingut Diana Arbenina ja
„Night Snipers“ kontserdi korraldamiseks. Litsentsilepingut ei sõlminud hagejaga ka kostja II.
Erinevalt Xxx Xxx kontserdist ei esitanud kostja I hagejale Diana Arbenina ja „Night
Snipers“ kontserdi piletimüügiaruannet, mille alusel oleks võimalik täpselt hinnata nimetatud
kontserdi piletitulu. Samas on teada, et Xxx xxx saalis on kokku 1829 istekohta ning
istekohad olid müügis kõikides sektsioonides, mistõttu võis külastajaid kokku olla kuni 1829.
Hageja täpsuxxx siiski konkreetse kontserdi külastajate arvu üle, esitades vastavasisulise
päringu Xxx Xxx juhatajale A Sle, kes sai kinnitada, et antud kontserti külaxxx 1529 inimest
Võttes arvesse, et Piletilevi AS reklaami kohaselt müüdi pileteid hindadega 20-40 eurot, oli
keskmine müüdud pileti hind 30 eurot. Seega oli D. Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdi
piletitulu hinnanguliselt 45 870 eurot (1529*30).
Piletilevi AS reklaami kohaselt esitati nimetatud kontserdil järgnevaid lugusid: “Märklaud on
valitud: 11. juunil alustavad Diana Arbenina ja ansambel Notšnõje Snaiperõ Tallinnas jahti
rock and roll ́i austajate südametele. Tallinlased ja külalised kuulevad Xxx xxx kõike, mida 25
aasta jooksul mängitud: alates hittidest „31 веснa“ („31. kevad“) ja „Морячка“
(„Merenaine“) ning lõpetades hittidega «Разбуди меня» („Ärata mind“) ja „ЦОЙ» („TSOI“)
- seda nii vanades kui uutes arranžeeringutes. /.../ Tallinlastest austajatel on taas võimalus
koos ansambliga hittide «Грустные люди» („Kurvad inimesed“), «ЦОЙ» („TSOI“), «Лети
моя душа» („Lenda, mu hing“), «Южный полюс» („Lõunapoolus“), «Oчень хотела»
(„Tahtsin väga“) saatel hääl kähedaks laulda. Kindlasti tuleb esitamisele juba paljude
põlvkondade lemmik - hümn noorusele «31 весна» (31. kevad“).”
Seega esitati kokkuvõtvalt antud kontserdil vähemalt järgmised lood: a) „Tridtsat
Pervaja
Vesna“; b)
„Morjachok“; c) „Razbudi Menja“; d) „TSOJ“; e) „Grustnye Ljudi“; f) „Leti
Moja Dusha“; g) Juzhnyj Poljus“; h) „Ochen Khotela“.
Kõikide eelnimetatud lugude autoriks on Diana Arbenina. Nagu juba selgitatud, on Diana
Arbenina loovutanud oma teoste avaliku esitamise õiguse teostamise RAO-le, kes on
hagejaga sõlminud lepingu, millega RAO on andnud hagejale õiguse RAO liikmeks olevate
autorite õiguste teostamiseks Eestis. Seega esindab Diana Arbeninat Eestis hageja.
Hagejale on tekkinud kahju 3378,55 euro ulatuses seoses kostjate korraldatud Xxxs Xxx ning
Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserditel ebaseaduslikult ettekantud teoste esitamisega.
Kostjatel puudus õigus Xxx Xxx kontserdil teoste avalikuks esitamiseks. Kostjad ei
allkirjastanud hageja saadetud litsentsilepingut ega tasunud litsentsitasu ettemakset. Nagu
hageja enda kirjas selgitas, tuleb olenemata sellest, et kontserdi korraldavad kaks isikut,
sõlmida litsentsileping vaid ühe isikuga AutÕS § 131 lõike 2 kohaselt. Kostja I ega kostja II
hoolimata hageja selgitusest ning saadetud litsentsilepingust seda ei allkirjastanud. Seega
puudus kostjatel luba Xxx Xxx kontserdil seal esitatud teoste avalikuks esitamiseks. Seetõttu
oli antud teoste ettekandmine keelatud tulenevalt AutÕS § 131 lg-st 2 ja § 14 lg-st 3. Samuti
rikkusid kostjad teoste avaliku esitamisega AutÕS § 13 lg-st 1 tulenevat teoste autorite
ainuõigust teoste kasutamisele. Hageja tugineb kahjunõude suuruse arvutamisel kostjate I ja II
juhatuse liikme T T esitatud piletimüügiaruannetele, mille kohaselt müüdi pileteid kokku 21
700,92 euro eest. Tavapärase litsentsitasu suuruse arvutamise metoodika näeb ette, et kostjate
korraldatud ürituse žanri puhul on tavapärane litsentsitasumäär 5% sissepääsu tasudelt.
Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kahju 1085,05 euro ulatuses (21 700,92*5/100).
Kostjad vastutavad kahju eest solidaarselt. Kostjad vastutavad VÕS § 137 lg 1 mõttes
hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt, kuna rikkusid AutÕS § 13 lg-st 1 tulenevat teoste
autorite ainuõigust teoste kasutamisele, kuivõrd olid mõlemad Xxx Xxx kontserdi
korraldajad. Asjaolu, et Xxx Xxx kontserdi korraldasid kostjad koos, on kinnitanud ka
mõlema kostja esindaja T T.
Kostjatel puudus õigus Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdil esitatud teoste avalikuks
esitamiseks. Kostjad ei allkirjastanud hageja saadetud litsentsilepingut ega tasunud
litsentsitasu ettemakset. Nagu hageja enda kirjas kostjale I põhjendas, ei saa Diana Arbenina
AutÕS § 79 lg 5 järgi enda autoriõigusi Eestis iseseisvalt teostada, kuna neid teostab hageja
vastavalt RAO-ga sõlmitud lepingule. Ühtlasi ei nähtunud Diana Arbenina avaldusest, et see
oli üldse esitatud RAO-le kuna sellel puudus RAO kättesaamise kinnitus. Seega ei kehti
Eestis korraldatava ürituse osas Diana Arbenina avaldus autoritasust loobumise kohta,
mistõttu tuli kostjal I või kostjal II litsentsileping sõlmida ning vastav tasu hagejale maksta.
Kuna kumbki kostja litsentsilepingut ei sõlminud ega tasunud litsentsitasu ettemakset, puudus
kostjatel luba Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdil esitatud teoste avalikuks
esitamiseks ning nende ettekandmine oli keelatud tulenevalt AutÕS § 131 lg-st 2 ja § 14 lg-st
3. Samuti rikkusid kostjad teoste avaliku esitamisega AutÕS § 13 lg-st 1 tulenevat teoste
autorite ainuõigust teoste kasutamisele.
Hageja tugineb kahjunõude suuruse arvutamisel nimetatud kontserdi külastajate arvule ning
pileti keskmisele hinnale. Nagu eelnevalt toodud, on selliselt kontserdi piletitulu 45 870 eurot.
Tavapärase litsentsitasu suuruse arvutamise metoodika näeb ette, et kostjate korraldatud
ürituse žanri puhul on tavapärane litsentsitasumäär 5% sissepääsu tasudelt. Eeltoodust
tulenevalt nõuab hageja kahju 2293,50 euro ulatuses (45 870*5/100).
Kostjad vastutavad kahju eest solidaarselt. Kostjad vastutavad VÕS § 137 lg 1 mõttes
hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt, kuna rikkusid AutÕS § 13 lg-st 1 tulenevat teoste
autorite ainuõigust teoste kasutamisele, kuivõrd olid mõlemad Diana Arbenina ja „Night
Snipers“ kontserdi korraldajad. Nagu selgitatud, kuigi Piletilevi AS reklaamis on nimetatud
sündmuse korraldajaks vaid kostja I, on antud reklaami lk-l 1 märgitud korraldajana ka kostja
II – „TCC.EE esitleb uhkusega“. Asjaolu, et kostja II oli antud kontserdi korraldaja, kinnitab
ka viimase koduleht, kus on antud kontserdile viidatud kui kostja II kontserdile .
Hageja palub välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt 3378,55 eurot hageja kasuks.
Hageja palub välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt seadusjärgne viivis alates 26.
juunist 2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest
protsendina vastavalt seadusjärgse viivise määrale kuni põhinõude täitmiseni MTÜ Eesti
Autorite Ühing kasuks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja I ja kostja II kanda.
Kostjate vastuväited
Kostjad ei nõustu hagiavalduses toodud seisukohtadega ja vaidlevad neile vastu alljärgnevalt.
Hagiavalduses on hageja toonud välja, et kostjad ei pöördunud kontserdil teoste avalikuks
esitamiseks litsentsilepingu sõlmimiseks hageja poole. Hageja on viidanud, et kostjad
allkirjaxxxid neile saadetud litsentsilepingud, kuid ei esitanud piletimüügi väljavõtet ja sellele
vaatamata korraldasid kontserdi. Kostjatel on olemas D. Arbenina kinnitus, millisega autor on
loobunud oma autoritasudest ja lubanud lugusid kontserdil esitada. Kuna vene autor loobus
autoriõigustest, siis kehtib see kostjate hinnangul ka hageja suhtes. Hageja ise kinnitab, et ta
toimib RAO-ga sõlmitud lepingu kohaselt. Seega kui RAO poolt välja töötatud blanketil autor
ise esitab RAO-le autoritasust loobumise, siis kehtib see RAO-le; kuna hageja toimib RAO-ga
sõlmitud lepingu alusel, siis kehtib see loobumine ka hageja suhtes, kuna ta ei või kaitsta
autoriõigusi kui RAO seda ei tee seoses saadud loobumisavaldusega. Hageja väited selles osas
on kohatud. Jääb ebaselgeks, mille alusel hageja leiab, et see loobumine kehtib ainult
Venemaal. Loobumisavaldusest seda ei tulene.
26.01.1993.a.Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta
tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 13 lg 2 kohaselt dokumentidel, mida peetakse ühe
lepingupoole territooriumil ametlikeks, on ka teise lepingupoole territooriumil ametlike
dokumentide tõendav jõud. Seega kehtib loobumine ka Eestis. Isegi kui teoreetiliselt asuda
hageja seisukohale, et see dokument kehtib Venemaal, siis eelpool märgitud sättest tulenevalt
kehtib see ka Eestis. Kostjad eeldasid kontsertide korraldamisega alustades, et neil on olemas
autori kirjalike nõusoleku näol kõik nõusolekud lugude tasuta esitamiseks.
Kostjad osundavad, et 11.06.2018 on Diana Arbenina esitanud Worex Music OÜ-le avalduse
tema poolt kontserdil esitatavate autoriõigusega kaitstud lugude eest tasu nõudmisest
loobumise kohta. D. Arbenina on koostanud antud avalduse omakäeliselt RAO (ehk Vene
Autorite Ühing) ametlikul blanketil ja see on allkirjastatud. Seega, kuna RAO poolt on välja
töötatud teatud vorm ja õiguslik alus autoritasust loobumise kohta, siis selle avalduse
esitamisel kadus RAO-l alus ja õigus kaitsta autoriõigusi. Sellise võimalusega, et autoril on
õigus loobuda autoritasu tasumisest, on RAO arvestanud ja sellisteks puhkudeks välja
töötatud vastava autoritasust loobumise blanketi. Kuna D. Arbenina on loobunud autoritasust
ning palunud mitte nõuda autoritasu korraldajalt, siis RAO ei saa teostada D. Arbenina kui
autori autoriõiguste kaitset, kuna selleks puudub õiguslik ja seaduslik alus. RAO-l ei ole
tulenevalt tema enda poolt välja töötatud blanketist õigust autoritasule.
Kuna hageja töötab RAO-ga nende vahel sõlmitud lepingu alusel, siis RAO-le esitatud autori
avaldus autoritasust loobumise kohta kehtib ka hagejale, kuna hageja lähtub D. Arbenija ja
RAO vahel olevatest suhetest. D. Arbenina ja hageja vahel puudub eraldi leping. Seega on
hageja kohustatud lähtuma õiguslikust olukorrast, mis eksisteerib D. Arbenina ja RAO vahel.
Kuna D. Arbenina esitas autoritasust loobumise avalduse RAO-le, siis kandub see hagejale
üle, kuna iseseisvalt ei või hageja esindada D. Arbeninat eraldi esindamislepingu puudumise
tõttu. Eeltoodust tulenevalt, kuna artist ei soovi saada autoritasu, siis ei ole põhjendatud
autoritasu maksmise nõudmine ja lepingu sõlmimise nõudmine. D. Arbenina esitas
loobumisavalduse RAO-le, kuna temal on just selle ühinguga leping sõlmitud. D. Arbeninal
puudub kohustus saata loobumisavalduse kõikjale üle maailma. Kuna hageja on sellest
teadlik, siis ei või ta nõuda selle edastamist eraldi veel endale. Kuna ei tekkinud kaitseõigust
hagejal, siis üleüldse tekkis olukord, kus hageja läbi oma esindajate esitas hagiavalduse
kohtusse omamata selleks autori esindusõigust. Hageja ja tema esindajad ei ole esitanud D.
Arbenina nõusolekut, et tema on nõus sellega, et hageja esindajad esindavad teda läbi EAÜ
käesolevas menetluses. Kui hageja ja tema esindaja ei esita vastavat volitust, siis on see
aluseks hagi läbi vaatamata jätmiseks.
Kuna D. Arbenina loobus autoritasust, siis hagejal ei teki õigust autoritasu nõudmisele selleks
õigusliku aluse puudumise tõttu.
Muu hulgas ei ole kostjad lugude autorite ja vastavate esindusorganite vahel sõlmitud
lepingute pooleks. Lisaks ei tea kostjad, mis on nende lepingute sisuks. Lepingu poolteks ja
nendest tulenevate kohustuste kandjateks on vastavate lepingute pooled.
Hageja on toonud välja, et ilma litsentsilepinguteta teoste avalikul esitamisel on tavapäraseks
litsentsitasumääraks 5% sissepääsutasudest. Kostjatele jääb selgusetuks, kuidas toimub
viidatud litsentsitasu arvestamine. Jääb mulje nagu oleks iga autoriõiguseta esitatud loo eest
võimalik nõuda 5% kogu piletimüügist saadud rahast. Selline tõlgendus ei saa aga õige olla,
sest sellisel juhul 20 litsentsitasu maksmata loo esitamise eest peaks tasuma kogu kontserti
eest saadud tasu ehk 100% saadud müügikäibest. Kostjad on seisukohal, et eeltoodust
lähtuvalt ei ole hageja poolt esitatud põhjendatud nõuet – nõude alus ja selgitused ei ole
kostjate hinnangul seadusega kooskõlas. Kui tõesti selline kokkulepe on sõlmitud, siis on
kostja hinnangul tegemist heade kommetega vastuolus oleva kokkuleppega ja sellest ei saa
kostjatele kohustusi tekkida – kindlasti mitte sellises ulatuses nagu hageja on hagiavalduses
välja toonud. Hageja peab enda nõuet tõendama ja tooma välja asjaolud, millest lähtuvalt on
nõutav summa vastav tema kahjule.
Eeltoodut arvestades tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõuded.
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud
tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud
asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on
võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vaxxxpoole esitatu ümber lükata või selle
vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste
tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas
esitatud ja kogutud tõenditele.
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud
tõendite alusel tuvastatuks:
1) hageja on teoste autoreid ja muusikakirjastajaid esindav kollektiivse esindamise
organisatsioon;
2) Xxx Xxx toimus 25. mail 2018 Xxx Xxx kontsert, millele korraldajaks olid Tallinn
Contsert Club OÜ ning Worex Music OÜ;
3) 25. mail 2018 Xxx Xxx toimunud Xxx Xxx kontserdil tulid esitamisele järgmised teosed:
a)
„Allegorii“ – autorid Pekha Stanislav Pjatrasovich, Drobych Viktor Jakovlevich;
b)
„Schaste“ – autorid Gubin Konstantin Olegovich, Bodolika Vjacheslav Georgievi;
c)
„Listy Kalendarja“ – autorid Pekha Stanislav Pjatrasovich, Drobych Viktor
Jakovlevich;
d)
„Na Ladoni Linija“ – autorid Rybakova Elizaveta Vjacheslav, Drobych Viktor
Jakovlevich;
e)
„Odna Zvezda“ – autorid Lopatin Anatolij Valerevich, Drobych Viktor Jakovlevich;
f)
„Ja List“ – autorid Protasova Tatjana Nikolaevna, Leontev Timofej Viktorovich;
g)
„Ona Ne Tvoja“ – autorid Arsenev Konstantin Borisovich, Drobych Viktor
Jakovlevich.
4) 11. juunil 2018 toimus Xxx xxx Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontsert, millele
korraldajaks olid Tallinn Contsert Club OÜ ning Worex Music OÜ;
5) 11. juunil 2018 Xxx xxx toimunud Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdil tulid
esitamisele järgmised teosed:
a) „Tridtsat Pervaja Vesna“- autor Diana Arbenina;
b) „Morjachok“- autor Diana Arbenina;
c) „Razbudi Menja“- autor Diana Arbenina;
d) „TSOJ“;- autor Diana Arbenina;
e) „Grustnye Ljudi“- autor Diana Arbenina;
f) „Leti Moja Dusha“- autor Diana Arbenina.
g) „Juzhnyj Poljus“;- autor Diana Arbenina.
h) „Ochen Khotela“- autor Diana Arbenina.
6) Hageja saatis Worex Music OÜ-le 22. mail 2018 e-kirjaga litsentsilepingu muusikateoste
avalikuks esitamiseks, mis tuli Worex Music OÜ- l allkirjastada ja hagejale tagastada. Eraldi
litsentsilapingu allkirjaxxxid nii Tallinn Concert Club OÜ kui Worex Music OÜ. Hageja
selgitas, et litsentsileping tuleb sõlmida ühe kontserdikorraldajaga ja palus, et kostjad
otsustaksid, milline neist äriühingutest võtab kohustuse tasuda litsentsilepingu käsiraha
ettemaksu enne Xxx Xxx kontserdi sõlmimist. Kostjad hagejale ei vastanud ega selgitanud,
kes korraldajatest litsentsilepingu sõlmib ja litsentsileping Xxx Xxx kontserdi osas jäi
sõlmimata (tlk 13-21).
7) Hageja saatis Worex Music OÜ-le 6. juunil 2018 litsentsilepingu muusikateoste
avalikuks esitamiseks, mis tuli Worex Music OÜ-l allkirjastada ja hagejale tagastada.
Litsentsilepingu kohaselt tuli selle jõustumiseks kostjal I 11. juuniks 2018 kella 10:00 saata
AS Piletilevi väljavõte piletmüügi kohta, mille alusel saanuks hageja koostada litsentsitasu
ettemaksu arve, mis tulnuks tasuda hiljemalt 11.juunil 2018 kella 15.00-ks. 11. juuni 2018
saatis kostja I esindaja A R hagejale seisukoha seoses Diana Arbenina kontserdiga, mille
kohaselt on Diana Arbenina teinud kostjale I avalduse, mille kohaselt nimetatud kontserdil
autoriõigusega kaitstud teoste lugude eest autoritasu nõudmisest. Hageja selgitas kostjale I,
et Diana Arbenina avaldus ei kehti Eestis toimuva kontserdi osas (tlk 60-69).
8) Tallinn Contsert Club OÜ ja Worex Music OÜ ei ole sõlminud hagejaga litsentsilepingut
25. mail 2018 Xxx Xxx toimunud Xxx Xxx ja 11. juunil 2018 Xxx xxx Diana Arbenina ja
„Night Snipers“ kontserdil esitamisele tulnud muusikateoste avalikuks esitamiseks.
9) Kostjad ei ole tasunud hagejale enne hagi kohtusse esitamist litsentsitasu ega ole seda
teinud kohtumenetluse ajal.
Hageja on esitanud hagi kostjate vastu autori varaliste õiguste esindaja loata muusikateoste
avaliku esitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 3 378,55 eurot ja viivise
nõudes.
AutÕS § 4 lg 3 p 7 kohaselt kuuluvad tekstiga ja tekstita muusikateosed autoriõigusega
kaitstavate teoste hulka. Kooskõlas AutÕS § 11 lõikega 1 tekivad teose autoril selle
loomisega varalised ja mittevaralised õigused. Varaliste õiguste hulka kuulub AutÕS § 13 lg 1
p 7 alusel õigus lubada ja keelata teoste avalikku esitamist elavas või või tehniliselt
vahendatud ettekandes. AutÕS § 131 lg 1 kohaselt teostab autor oma varalisi õigusi kas
iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus
selle üle, et hageja näol on tegemist kollektiivse esindamise organisatsiooniga. AutÕS § 13 lg
2 järgi võib teose avalik esitamine toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav
isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise
organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku
esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele
taotleb loa üks nendest.
AutÕS § 14 lg 1 näeb ette, et autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute
poolt (autoritasu), välja arvatud autoriõiguse seadusega ettenähtud juhud. Autoritasu,
sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord määratakse AutÕS § 14 lg 2
kohaselt kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori
volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose
kasutaja vahelise kokkuleppega AutÕS § 76 3. lõikes ning § 77 3. lõikes sätestatud erisusi
arvestades. Kooskõlas AutÕS § 14 lõikega 3 on teose kasutamine keelatud seni, kuni ei ole
saavutatud eelpool viidatud kokkulepet. Ka AutÕS § 46 lg 1 näeb ette, et teose kasutamist
teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise
(loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud AutÕS
neljandas peatükis ettenähtud juhtudel.
AutÕS § 76 lg 1 kohaselt on autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja
raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste
omajatel õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone. Kooskõlas AutÕS § 76
lõikega 2 on kollektiivse esindamise organisatsioon mittetulundusühing, kes teostab
kollektiivselt autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Õiguste teostamine peab
olema selle juriidilise isiku ainuke või peamine eesmärk ning seda juriidilist isikut peavad
kontrollima õiguste omajad. Õigustest saadav tasu on AutÕS § 76 lg 7 kohaselt tasu, mida
kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiguste omajate nimel ja mida saadakse kas
ainuõigusest või õigusest tasule. Kasutaja on vastavalt AutÕS § 76 lõikele 10 isik, kes teeb
toiminguid, mille jaoks on vaja õiguste omaja luba või millega seoses tuleb õiguste omajale
maksta tasu, ja kes ei toimi tarbijana. Eeltoodust lähtudes on hagejal kui kollektiivse
esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjalt tasu muusikateoste avaliku esitamise eest.
Käesoleval juhul pole vaidlust selle üle, et 25. mail 2018 Xxx Xxx toimunud Xxx Xxx ja 11.
juunil 2018 Xxx xxx Diana Arbenina ja „Night Snipers“ on esitatud elavas ettekandes
muusikateoseid, mille autorid kuuluvad Venemaa Autorite Ühingu RAO liikmete hulka ning
hageja on sõlminud 31.08.1995.a. Venemaa Autorite Ühinguga lepingu vaxxxtikuste huvide
esindamise kohta (tll 152-158 pöördel, tõlge 174-179), mis on esinduslepinguks AutÕS § 76
lg 9 mõistes ja mis võimaldab hagejal kollektiivse esindamise organisatsioonina teostada
Venemaa Autorite Ühingu kui välismaise õiguste omaja õigusi. Vaidlust pole ka selle üle, et
kostjad ei ole saanud enne 25. mail 2018 Xxx xxx toimunud Xxx Xxx kontserdi toimumist
hagejalt ega teoste autoritelt luba teoste avalikuks esitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle
üle, et kas kostjad peavad tasuma autoritasu olukorras, kus teoste autor Diana Arbenina on
esitanud kostjatele kinnitused autoritasust loobumise kohta ning selle üle, kas eelnimetatud
kinnitused kehtivad ka Eesti Vabariigis.
Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et kostjad korraldades Xxx Xxx 25. mail 2018
Xxx Xxx kontserdi rikkusid Venemaa Autorite Ühingu RAO liikmeks olevate autorite varalisi
õigusi, milleks on õigus teose avalikule esitamisele AutÕS § 12 lg 1 p 7 tähenduses ja hagejal
kollektiivse esitamise organisatsioonina on õigus nõuda kostjatelt muusikateoste avaliku
esitamise tasu.
Kostjad on kohtule esitanud vene keelse 11.06.2018 Diana Arbenina poolt Worex Music OÜ-
le esitatud kinnituse, et Diana Arbenina loobub tema poolt kontserdil esitatavate
autoriõigusega kaitstud lugude eest tasu nõudmisest (tlk 147). Kostjad on seisukohal, et kuna
neil on olemas vene autori kirjalik kinnitus, millisega loobuti autoritasu nõudmisest, siis
järelikult ei ole kostjatel tekkinud kohustust autoritasusid maksta. Kohus kostjate seisukohaga
ei nõustu. AutÕS § 79 lg 5 kohaselt ei saa õiguste omaja oma õigusi teostada ajal, kui
kollektiivse esindamise organisatsioon teostab kas vastavalt seadusele või tehingust tulenevalt
selle õiguste omaja autoriõigusi või autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Selle eesmärk on
tagada kõigi osapoolte (kasutaja, autor, kollektiivse esindamise organisatsioon) jaoks
läbipaistev, toimiv ja usaldusväärne õiguste kollektiivne teostamine. Kollektiivse esindamise
organisatsiooniga liitumine on vabatahtlik, autoritel ei ole kohustust astuda kollektiivse
esindamise organisatsiooni liikmeks. Autoril on alati võimalik astuda vastavast kollektiivse
esindamise organisatsioonist välja ning üheaegselt teostada ise ja läbi kollektiivse esindamise
organisatsiooni AutÕS § 79 lõige 5 ei võimalda.
Kostjad on seisukohal, et AutÕS § 79 lg 5 ei kohaldu välismaiste autorite antud
loobumisavaldusele. Kohus kostjatega ei nõustu. Autoriõigus on territoriaalne, mistõttu igas
riigis reguleerib autoriõiguste omajate ringi, nende autoriõigusi ja õiguste teostamist kohalik
seadus. Välismaiste isikute autoriõigusi Eestis reguleerib Eesti autoriõiguse seadus, kusjuures
välismaiste isikute teostele võimaldatakse autoriõiguste kaitse üksnes AutÕS §-s 3 sätestatud
juhtudel. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 23 sätestab, et intellektuaalsele varale,
selle tekkimisele, sisule, lõppemisele ja kaitsele kohaldatakse selle riigi õigust, mille
territooriumi jaoks sellele kaitset taotletakse. Käesoleval juhul taotletakse kaitset Venemaa
autorite õigustele Eesti Vabariigi territooriumil, järelikult on kohaldatav õigus Eesti õigus.
Seega on AutÕS § 79 lg 5 kohaldatav ka käesolevas tsiviilasjas esitatud litsentsitasust
loobumisele.
Kostjad on leidnud, et tasunõudest loobumine ei ole samastatav õiguste teostamisega AutÕS §
79 lõike 5 mõttes ning AutÕS § 79 lg 5 ei keela autoril loobuda autoritasust. Kohus kostjate
seisukohaga ei nõustu. Tulenevalt AutÕS § 13 lg 1 punktis 7 seisnebki avaliku esitamise
õiguse teostamine ainuõiguses lubada ja keelata konkreetse teose avalikku esitamist ja saada
tulu teose sellisest kasutamisest. Seega teose avaliku esitamise tasunõudest loobumine on
osa kollektiivse esindamise organisatsioonile teostamiseks üle läinud avaliku esitamise
õigusest.
Kohus on seisukohal, et Diana Arbenina poolt antud kinnitus litsentsitasust loobumise kohta
ei välista hageja õigust nõuda kostjatelt kahju hüvitamist hageja nõusolekuta autoriõigusega
kaitstud teoste esitamise eest. Eelnimetatud kinnitus kohaselt on autor Diana Arbenina
kinnitanud, et loobub 11. juunil 2018 Xxx xxx toimunud kontserdil esitamisele kuulunud
teoste autoritasust. Seega on autor loobunud autoritasust konkreetse kontserdi osas. Kohtu
hinnangul ei tulene aga kinnitusest, et autor oleks loobunud soovist, et kollektiivse esindamise
organisatsioon (Venemaa Autorite Ühing ja esindusõigusest tulenevalt ka hageja) ei teostaks
nende autoriõigusi. Seega ei tulene eelnimetatud kinnitusest alust hageja esindusõiguse
lõppemiseks. Lisaks ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et nimetatud kinnitus oleks
tegelikult esitatud RAO-le. Kohtule esitatud rahvusvahelise andmebaasi ja rahvusvahelise
muusikteoste andmebaasidega on tõendatud, et Diana Arbenina on RAO liige (tlk 75-78).
Kostjad ei ole välja toonud, et kohtule esitatud andmebaasi väljatrükkides esitatud andmed on
ebaõiged ega tõendanud andmete ebaõigsust. Seega saab hageja AutÕS § 79 lg-st 6 tulenevalt
teostada esindatavaks oleva õiguste omaja õigusi enda nimel ning need õigused ei ole
lõppenud Diana Arbenina kinnitustega.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on leidnud tõendamist, et kostjad korraldades
11. juunil 2018 Xxx xxx Diana Arbenina ja „Night Snipers“ on rikkunud RAO liikmeks
oleva autori Diana Arbenina varalisi õigusi, milleks on õigus teose avalikule esitamisele
AutÕS § 12 lg 1 p 7 tähenduses ja hagejal kollektiivse esitamise organisatsioonina on õigus
nõuda kostjatelt muusikateoste avaliku esitamise tasu.
AutÕS § 81 7 reguleerib autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslikku
kaitset õiguste objekti õigusevaxxxe kasutamise korral. AutÕS § 81 7 lg 1 p 1 näeb ette, et
autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate
õiguste objekti õigusvaxxxe kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega
kaasnevate õiguste objekti õigusvaxxxe kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju
hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu)
õigusvaxxxelt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises
süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on
kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega
sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui
kollektiivse esindamise organisatsioonil õigus nõuda kostjatelt kui teoste ilma loata kasutajalt
kahju hüvitamist.
VÕS § 127 lg 6 näeb ette, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset
suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva
kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse,
autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see
on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida
rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.
Hageja lähtub nõutava kahju hüvitise summa määramisel hageja koduleheküljel avaldatud
litsentsitasu suuruse arvutamise metoodikast, mille kohaselt on kostjate korraldatud žanri
puhul tavaline litsentsitasumäär 5%, mis arvutatakse vastava ürituse sissepääsutasust (tlk 79).
Kohus leiab, et litsentsitasu määr 5% on põhjendatud. Hageja poolt rakendatavat
litsentsitasumäära saab pidada põhjendatuks ka Riigikohtu suuniste valguses litsentsitasu
määramiseks (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 34), arvestades mh välisriikides
kehtivaid litsentsitasumäärasid ning kohtupraktikat, milles on samuti peetud põhjendatuks
eelnimetatud litsentsitasu määr (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2014. a otsus
tsiviilasjas nr 2 13 45775). Käesoleval juhul ei ole ka kohtu ette toodud asjaolusid, mis
annaksid alust pidada litsentsitasu määra 5% sissepääsutasudest kostjate suhtes ebaõiglaseks
või asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks. Vastupidisele seisukohale ei võimalda asuda
ka viide asjaolule, et litsentsitasu määra 5% on hageja kehtestanud ühepoolselt.
Kohtu hinnangul saab hüpoteetiliseks litsentsitasuks VÕS § 127 lg 6 mõttes antud juhul
pidada 5% sissepääsutasudest, sest tegemist on tasuga, mida kostja oleks pidanud
litsentsilepingu sõlmimisel maksma, kui kostjad oleksid käitunud õiguspäraselt, st kui kosjtjad
oleks sõlminud lepingu enne teose kasutamist.
Kostjate poolt hagejale esitatud Xxx Xxx piletimüügiandmete kohaselt müüdi pileteid kokku
summas 21 799,92 eurot (tlk 22-37). Seega sellest tavapärane litsentsitasu 5% on 1085,05
eurot (21 700,95x5/100). Kostjad ei ole vastu vaielnud hageja nõude matemaatilisele
arvutusele. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hagejale tekkinud kahju seoses Xxx Xxx
kontserdi korraldamisega on 1 085,05 eurot.
Kostjad ei ole hagejale esitanud Diana Arbenina ja „Night Snipers“ piletimüügi aruannet.
Hageja tugineb kahjunõude suuruse arvutamisel nimetatud kontserdi külastajate arvule ning
pileti keskmisele hinnale. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt Xxx xxx saalis on kokku 1829
istekohta (tlk 71-72) ning istekohad olid müügis kõikides sektsioonides (tlk 53-57). Xxx Xxx
juhataja A S poolt hagejale antud kinnituse kohaselt külaxxx kontserti 1529 inimest (lkk 74).
AS Piletilevi reklaami kohaselt müüdi pileteid hindadega 20-40 eurot (tlk 53) ja hageja on
arvestanud keskmiseks piletihinnaks 30 eurot. Oma vastuses hagile ei ole kostjad esitanud
vastuväiteid Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdil müüdud piletite arvu, piletite
hindade ega keskmise piletihinna osas. 14.06.2019 toimunud kohtuistungil on kostjad
esitanud väite, et keskmine piletihind pidi olema 20 eurot, mis on miinimumpiletihind. Samas
ei ole kostjad esitanud ühtegi põhjendust ega arvutust, kuidas on nende arvutuste kohaselt
saanud piletite keskmiseks hinnaks 20 eurot. Sealjuures on kostjatel endla olemas kõige
täpsem info, millise hinnaga pileteid müüdi ja kostjatel oli võimalik esitada
piletimüügiaruanne, millest nähtub kui palju ja millise hinnaga pileteid antud kontserdile
müüdi. Kostjad ei ole seda võimalus kasutanud. Sellega seoses kohus nõustub hagejate
seisukohaga, et olukorras, kus Diana Arbenina ja „Night Snipers kontserdile müüdi 1829
piletit, mille hinnad olid 20-40 eurot, siis tuleb matemaatiliselt arvutada piletite keskmiseks
hinnaks 30 eurot. Seega oleks antud kontserdi piletitulu 45 870. Seega sellest tavapärane
litsentsitasu 5% on 2293,50 eurot (45 870x5/100). Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et
hagejale tekkinud kahju seoses Diana Arbenina ja „Night Snipers“ kontserdi korraldamisega
on 2293,50 eurot.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju kokku summas
3378,55 eurot (1085,05+ 2293,50).
Vastavalt VÕS § 65 lõikele 2 tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama
sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Seega tekkis
vastavalt VÕS § 65 lõikele 2 kostjatel solidaarkohustus, kuna mõlemad kostjad pidid täitma
sama sisuga kohustuse (taotlema loa teoste avalikuks esitamiseks kontserdil) ja selle täitmist
võib hageja nõuda konkreetse kontserdi osas vaid ühe korra. VÕS § 137 lg 1 kui mitu isikut
vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju
eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt kostjad
vastutavad VÕS § 137 lg 1 mõttes hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt, kuna rikkusid
AutÕS § 13 lg-st 1 tulenevat teoste autorite ainuõigust teoste kasutamisele, kuivõrd olid
mõlemad nii Xxx Xxx kui ka Diana Arbenina nig „ Night Snipers“ kontserdi korraldajad,
mistõttu on hagejal õigus esitada kostjate vastu solidaarne kahju hüvitamise nõue VÕS § 137
lg 1 alusel.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmise. Viivise määraks loetakse VÕS-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub
kaheks protsenti aaxxx. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest (so 26.06.2018) kuni kohtuotsuse tegemiseni
kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina vastavalt seadusjärgse viivise
määrani kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib
koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks
veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult
või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda
selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemise ja edasi
protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud.
Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks
muutnud viivise summas 274,73 eurot (viivitatud päev kokku 371, viivisemäär 8% aaxxx ja
viivisesumma 0,021918 päevas ja alates 02.07.2019 protsendina põhinõudelt (3378,55 eurot)
kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitise
summas 3378,55 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga 01.07.2019 sissenõutavaks muutunud
viivised summas 274,73 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 02.07.2019 põhinõudelt summas
3378,55 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase
täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud
vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab
hagi, siis tuleb asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul
kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marget Henriksen
kohtunik