2-19-6283/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-6283 Tsiviilasi Natalja Baženova pankrotiavaldus Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu 25. aprilli 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Natalja Baženova määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Natalja Baženova (avaldaja), ik xxx

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 25. aprilli 2019 määrus. 2. Saata pankrotiavaldus Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 3. Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määrust ei saa vaidlustada.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS 1. Natalja Baženova (hageja) esitas 23.04.2019 Viru Maakohtule pankrotiavalduse, milles palus välja kuulutada enda pankroti. Avaldaja sissetulekuks on miinimumpalk, mispärast ei suuda ta tasuda endale võetud kohustusi ning on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Avaldajal puudub vara. Võlgnevused tekkisid avaldajal seoses kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Avaldaja palus kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 2. Viru Maakohus jättis 25. aprilli 2019 määrusega pankrotiavalduse menetlusse võtmata.

2

PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Võlgnikul on täitmata kohustusi 252 832,14 eurot. Võlgnikul on kriminaalasjast 1-15-6752 tulenevad kohustused riigi ees, millest avaldaja ei vabane ka kohustustest vabastamise menetluse läbimisel. Kohustused, millest oleks teoreetiliselt võimalik vabaneda pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbimisel, avaldajal puuduvad. Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist ja võlgnikul ei ole võimalik vabaneda ka kõigist võlakohustustest. Võlgnik ei vabane nt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest, elatise maksmise kohustusest (PankrS § 176 lg 2). Võlgnik ei vabane ka täitekulude, kriminaalmenetluses tekitatud kahjude ega kriminaalasjas tekkinud menetluskulude tasumisest. MÄÄRUSKAEBUS 3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole määruskaebuse esitajal vara. Kriminaalasjas tehtud lahendi järgi on määruskaebuse esitaja solidaarvõlgnik, kes läks kriminaalasjas kokkuleppele psüühilise surve tõttu ja advokaadi soovitusel. Süüdi olid selles asjas teised inimesed. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada TsMS § 667 lõike 2 alusel ja saata pankrotiavaldus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 5. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist reguleerib PankrS § 14. PankrS § 14 p 3 annab kohtule võimaluse keelduda määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast mh siis, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, millised on need muud alused, mille tõttu võis keelduda võlgniku pankrotiavalduse menetlemisest. 6. Võlgnik võib PankrS § 9 lg 1 järgi esitada pankrotiavalduse. PankrS § 8 lg 2 kohaselt võib pankrotivõlgnikuks olla iga füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduses ei ole sätestatud, et isik, kes on mõistetud kriminaalasjas süüdi ja kellel on kohustusi riigi ees, ei saa olla pankrotivõlgnik. Lisaks võib kohus PankrS § 15 lg 2 järgi füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse korral võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. 7. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega seob pankrotiseadus võlgniku pankroti tema maksejõuetusega. Pankrotimenetluses selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Pankrotimenetluse edukust saab kontrollida pankrotiseaduse sätete alusel (vt eeltoodu kohta ka RKTKm 3-2-1-1-13, p 9). Seetõttu on maakohus ekslikult keeldunud võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

3

8. Maakohus leidis ennatlikult, et avaldajal ei ole võimalik kohustustest vabaneda. Kohustustest vabastamise menetlus ei saa PankrS § 171 lg 1 järgi alata enne pankrotimenetluse lõppemist (vt RKTKm 3-2-1-141-6, p 13). Kohustustest vabastamise menetluse alustamata jätmine PankrS § 171 lg 2 p 1 järgi (nt maksualase kuriteo toimepanemise pärast) on kohtu kaalutlusotsustus, mille tegemist peab põhjendama. Seda ei tehta pankrotiavalduse menetlusse võtmise etapis. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada kõigi asjaoludega ja neid kaaluda. Kaalutlusotsuse tegemisel võib arvestada mh seda, kas nõue lõpeb kohustustest vabastamisel (PankrS § 176). Väär on maakohtu seisukoht, et kohustustest vabastamise korral ei vabane võlgnik täitekulude, kriminaalmenetluses tekitatud kahjude ega kriminaalasjas tekkinud menetluskulude tasumisest. Seda seadus ei sätesta. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176). Seda, kas tegu on nõuetega, mis ei lõpe, peab maakohus kaalutlusotsuse tegemisel hindama. 9. Menetluskulude jaotuse osustab kohus asja lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi