1-18-107/48 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-107

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

01. juul 2019, Rakvere kohtumaja i Kriminaalasja number 1-18-107 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu L.L , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 14.11.2017 03.05.2020 ja lõpp Kaitsja v.-adv.

Robert Sprengk määratud korras

RESOLUTSIOON

Vabastada L.L temale Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega nr 1-18-107

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata L.L-ile katseaeg kuni 03.05.2020 a

lates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada L.L-i katseajal - järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada L.L-i katseajal

järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,5,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala

Eesti jooksul alates vanglast vabanemisest; - läbima lnevalt nõusoleku alkoholiravi hiljemalt 30.09.2019, olles selleks ee andnud; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

Määrata L.L kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada L.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakond (asukoht , 21006 Narva) kasuks 160,80 uusk Võidu 2 (ükssada k ümmend eurot ja 80 6,80 eurot) eurot v.-adv. Robert Sprengki poolt senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 2 määratud korras süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. L.L-i

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 160,80

80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Robert (ükssada kuuskümmend eurot ja Sprengki

poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada L.L-il tasuda kaitsjatasu summas 160,80 eurot ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 40,20 eurot. Menetluskulu tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldus 99918700002825 L.L ele märkida viitenumber ning selgitus: „ , 1-18-107, kaitsjatasu osamakse“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.05.2019 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava L.L-i id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

L.L k ajal Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega kriminaalasjas annab käesoleval nr 1-18-107 aristust, mille kohaselt

121 lg 2 p 2,3

mõistetud k ta tunnistati süüdi KarS § järgi

ja karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. talle mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse karistust Viru Maakohtu 13.02.2017 ärakandmata osa, s.o rahalise karistuse 480 euro ning 349 tunni üldkasuliku töö t ehk 11 kuu ja

19 päeva võrra ning L.L-ile mõisteti liitkaristuseks rahaline pikkuse vangistuse karistus 480 eurot ja 2 aastat 5 kuud

ja 19 päeva vangistust. Rahaline karistus määrati täide viia iseseisvalt. L.L-i karistusaja alguseks loeti 14.11.2017.

L.L-i on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varasemalt on toime pannud 2 mit

llakuritegu. ta tevägivaldset kuritegu ning 3 vägiva Vägivallakuriteod kõigil kolmel korral toime pandud ühe –

on

sama isiku ja ema suhtes. Kuriteod on suures osas toime pandud alkoholijoobes, puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu. Kinnipeetav töötab alates 1.08.2018 majandustöödel ja köögis. Isik osales riigikeele õppes, kuid hariduskorraldaja poolt edastatud info kohaselt loobus. Kinnipeetav on motiveeritud alustama õpet uuesti. läbi L.L s ajavahemikul 05.09.-21.09.2018 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning tagasiside kohaselt tunnistab alkoholi täielikult kuritarvitamise probleeme t alkoholi tarvitamise ja vanglasse sattumise vahel. ning näeb seos Motivatsioon oma elus muutusi ellu viia on olemas.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta

7 kuud ning enam kui 10 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Kinnipeetav on xxxx nud erinevates Euroopa riikides. sündinud ja elanud , kuid töö tõttu peatu Enne vangistust elas isik aadressil xxxx koos emaga. Samal xxxx. Enda ajal töötas enda sõnul sõnul kirjutas Tegemist on alalise eluasemega. Vägivalla xxxx asuva korteri ema nimele. kuriteod on toime pandud samal aadressil ema suhtes. Kinnipeetava suhted väitel on tema emaga vangistuse ajal head ning ema kriminaalhooldusametniku suhtub temasse hästi ka hinnangu kohaselt juures. . Ema on nõus, et kinnipeetav elaks peale vabanemist tema Kinnipeetav omandas keskhariduse Narva 14. koolis. Lisaks on ta ud keevitaja kursused läbin ja P . uses vastava tehnoloogia kursused. Sellel alal ärnus 2002 aastal kalatööst töötas ta üle Euroop sse suhtub isik positiivselt. Kinnipeetava eesti keele a. Haridusse ja enesetäiendami tase hinnati testimisel nulliga. Kinnipeetav on töötanud keevitajana, mingil perioodil omanud firmat koos abikaasaga, mille pidamine oli pillava elustiiliga. ei läinud edukalt, sest abikaasa Varasemalt on isik selgitanud, et enne vangistust elas koos emaga ning tal puudus isiklik sissetulek vangistust xxxx . Käesolevalt selgitas, et töötas enne , kust käis ka Eestisse. Kinnipeetava enda sõnul on olnud töötas väga palju ning jättis unarusse elus perioode, kus ta oma pere ja iseenda. Töötas selleks, et teenida raha perele, kuid oli pidevalt eemal. Ta toetas ema ja ema teda, nad elasid raha kulus sealhulgas ka koos ja jagasid kulusid. Möönab, et alkoholil maksta, sealjuures planeerib pankroti e. Vabanedes soovib isik oma võlgu kuulutamist. Noorimat last on ta olnud

nõus alati toetama ja tegi seda enda sõnul ka vabaduses. 16.04.2019 seisuga on isikul K-raha andmetel vabanemisfondis 198,45 eurot ja maksmata nõudeid 28 089,28 euro . Kinnipeetaval on võimalik ennetähtaegsel vabanemi t sel tööle asuda Xxxx OÜ-s.

Kinnipeetav on a ed elavad oma elu bikaasast lahutatud. Isikul on kolm last. Täiskasvanud laps välismaal, tütar elab endise elukaaslasega. Välismaal elavate lastega nda sõnul

isik e on suhelnud, kuid harva, telefonitsi. Ta on saanud karistada lapse tütrega suhtleb ülalpidamiskohustuse rikkumise eest, ehkki ta toetas last. Endise abikaasaga olid suhted keerulised, sest abikaasa harrastas pillavat elustiili. Igapäevaselt suhtleb isik emaga ning sõbraga, samas on praegune ja kaks eelmist kuritegu toime pandud ema suhtes. Kinnipeetava tutvusringkonnas leidub ka kriminaalkorras karistatud inimesi, kuid nendega ta väidetavalt enam ei suhtle. Ei ole tõendeid selle kohta, et isik oleks mõjutatav. Kinnipeetava ema arvates läks ageli sõpradega poeg s kaasa ning tarvitas palju alkoholi. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad kuriteod, lisaks ka joobes juhtimine. Kinnipeetav tunnistab, et tarvitas palju alkoho on toime pandud alkoholijoobes. li. Vägivalla kuriteod ema suhtes Väidab, et soovib alkoholist loobuda, sest alkohol on kaasa toonud palju probleeme. Emaga elades ei esinenud emal alkoholiga probleeme. Meditsiiniosakonna info kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholi Narkootikume isik ei tarvita. Isik sõltuvus. võib käituda impulsiivselt, mida kinnitab joobes juhtimine ja korduvad sarnased kuriteod. Probleeme pole isik lahendanud sihipäraselt, eraelus tekkinud probleeme hakkas lahendama alkoholi tarvitamisega, mis päädis vägivalla kasutamisega

ema suhtes ning seda korduvalt. Kinnipeetaval on olemas kindlad eesmärgid vabanemist, minna tagasi tööle ning mitte peale sattuda vanglasse.

Varasemalt ei analüüsinud isik oma kuritegusid, pisendades oma süüd ning tuues välja pigem teiste isikute osaluse ja süü. Käesolevalt saab aru, et on korranud oma vigu ning ei võtnud neid tõsiselt

, kuniks sattus vanglasse. Ametiisikutesse suhtub positiivselt, saab aru nende vajalikkusest ning on n toime pannud uue valmis koostööd tegema. Kinnipeetav o kuriteo ajal kui viibis kriminaalhooldusel. Sõnades väidab isik selgelt, et vanglasse sattumine muutis tema elu paremuse poole. Kinnipeetav on motiveeritud osalema sotsiaalprogrammides ning

võimeline tegema analüüsi ja korrektuure senistes hoiakutes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul ägivaldse kuriteo on 47%, v toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemi

se tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Juhul,

kui kohus peab otstarbekaks L.L tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepa

neku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 03.05.2020. Samuti tuleks kohustada teda katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p

8 sätestatud kohustusi. -des 2,4,

L.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib on normaalne inimene. Lisaks soovib oma käitumise ja tööga näidata, et ta vabanemisel meditsiinilist kodeerimist kasutada, et l ei tekiks mingit tungi alkoholi ta tarvitada. T

likult alkoholist loobuda. Talle ei ole kedagi a on püstitanud endale eesmärgi täie jäänud peale ema. Aja jooksul tasu oma võlad, kuna on olemas töö ja b

ta tal suund, kuhu edasi ta ema juurde, kes ei ole selle vastu, nad on suhelnud ja leidnud liikuda. Elama läheks ühise keele. Vastab tõele, et ta on kolmel korral ema suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise. ühine võitlus alkoholi vastu, ema älja lasta. Neil oli emaga ei tahtnud teda v Ta on kindel, et vägivallatsemised ema kallal enam ei kordu. Ta on pöördunud ka varem alkoholiravile, pidades kaine. kõik tähtajad vastu. See oli pärast esimest lahutust, siis püsis ta Peale kolmandat lahutust tekkis tagasilangus. L.L-i sõnul nõus läbim on ta a alkoholiravi, kui kohus talle sellise kohustuse paneb. Kinnipeetav palus anda talle luse võima vabaneda tingimisi enne tähtaega käitumisega tõestada, et vangla tuli , et oma talle kasuks ja rohkem l probleeme ei teki. ta

A Tiina Viru biprokurör on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei L.L-i tingimisi enne soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toeta, nagu ka vangla, L.L-i ei ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Robert Sprengk oli kinnipeetava asja materjalide põhjal seisukohal, et peamiseks probleemiks on kogu aeg olnud alkoholisõltuvus ja alkoholi tarbimine. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kaitsja oli seisukohal, et kui kinnipeetav saab rahu alkoholisõltuvusest, siis võib täitsa tõsikindlalt arvata, et ta ei pane edaspidi toime kuritegusid. V tema õtmesõnaks ennetähtaegse vabastamise puhul on kindlasti see, et kas isik suudab ja kas kohus usub, et ta suudab tulevikus alkoholi enam mitte tarbida. Kinnipeetav on viibinud vangistuses juba 1,5 aastat, ta ei ole 1,5 aastat alkoholi tarbinud. Ta on mis tähendab, et vabastamise korral nõus läbima alkoholiravi. Vangistuses on ta läbinud vastavad sotsiaalprogrammid, mille läbimisel ta on mõistnud alkoholi tarbimise probleeme. Kinnipeetava puhul võib uskuda, et vabaduses ta enam alkoholi ei tarbi. Seega juhul, kui ta ei tarbi alkoholi, ei ole alust arvata, et ta paneks toime uusi kuritegusid. Vangistuses on isik ennast eeskujulikult üleval pidanud, tal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta töötab, läbis sotsiaalprogrammi. Samuti võib arvata, et vabaduses saab tema elu olema eeskujulik. Tal on töökoht, tal on motivatsioon töötada, tal on mitu elukutset. Kaitsja oli seisukohal, et L.L väärib vabastamist ui kohus leiab, et L.L väärib ning k vabastamist, palus kaitsja a kohustusena

lisada talle täiendav alkoholiravi läbimise.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokurör tema kaitsja, ja i arvamusega ning Viru Vangla L.L-i poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi ning seda olenemata asjaolust, et tal on enne tähtaega vabastada karistusregistri andmetel 5 kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab L.L esimest kord

a, mistõttu võib selle mõju tema edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Tal Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning ta töötab alates 01.08.2018 vangla majandustöödel ja köögis. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud , jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud kuulekalt. Kinnipeetava käituma õigus vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht emale kuuluvas korteris. Kuigi kinnipeetav elas enne vangistust samas elukohas koos emaga ja pani samas elukohas toime kuriteod ema suhtes, on isiku enda sõnul suhted emaga vangistuse ajal olnud head. Ema on andnud nõusoleku poja elama asumiseks tema juures. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht Xxxx OÜ-s, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku. Kinnipeetava tutvusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid, kuid enda sõnul ta nendega enam ei suhtle, samuti ei nähtu, et isik oleks teiste poolt mõjutatav. Vangla meditsiiniosakond on isikul diagnoosinud alkoholisõltuvuse. Kinnipeetav tunnistab, et tarvitas palju alkoholi, kuid enda sõnul soovib ta edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ta on varem läbinud alkoholiravi ning suutnud olla pikemat aega ilma tarvitamata. Kinnipeetav on nõus läbima alkoholiravi ka vabanemisjärgselt. Alkoholi kuritarvitamisega seotud uue kuriteo toimepane isikule katseajaks kohustuse mitte tarvitad mise riske on võimalik maandada a alkoholi ning kohustuse läbida alkoholi määramisega. ravi

Kuigi kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles pannud toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda L.L-ile eeltoodu põhjal võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus L.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitum iskontrollile.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus L.L-ile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 03.05.2020 alates kohtumääruse jõustumisest KarS § 75 sätestatud ning paneb talle katseajaks lg 2 p-des 2,4,5,8 kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 16 põhjendatud 0,80 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on ja kaitsjatasu summas 160,80 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 160,80 eurot tasumise ositi 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 40,20 eurot.

Kohus l , 75

ähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 ; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik