Legislator Case Law & Legislation
2-17-14192/59 AI generated

2-17-14192/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-14192/59
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aivo Martjak (hageja, töötaja) esitas 22. septembril 2017 hagi FrameHouse OÜ (kostja, Tartu Maakohus rahuldas 21. veebruari 2018 otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud

Legislator headnote

AI generated

2-17-14192/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: septembril 2017 hagi FrameHouse OÜ (kostja, Tartu Maakohus rahuldas 21. veebruari 2018 otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud

Keywords

AI generated
limited work availability division of labour improvement of employability multiple employment work education measure vocational training allowance
AI generated
2-20-3954/41
Jätta rahuldamata Inxan Glass OÜ hagi EST Facade OÜ vastu 21 546.34 eurot Jätta menetluskulude tagatise nõudmisega seonduvad menetluskulud EST Facade
2-16-5815/16
Rahuldada T.P. hagi OÜ EST RENT vastu töötasu 2106 euro 74 sendi saamiseks Tuvastada, et T.P. ja OÜ EST RENT vahel oli töölepinguline suhe 16. augustist
2-19-12177/38
pooltevahelise 23.08.2013 töölepingu tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, pooltevahelise töösuhte TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise ja hüvitise 3750 eurot nõudes Hagi hind 3750 eurot Pooled ja nende esindajad Hageja H. S. (endine perenimi L. , isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epost: xxxxxxxx@xxxxxxxxx; lepinguline esindaja Piret Paulson, e-post: piret@ppaulson.eu); Kostja xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaudu, registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja vallasekretär M. S. , e-post: xxxx@xxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 1.detsembril 2020.a. RESOLUTSIOON Rahuldada H. S. hagi xxxxxxxxxxxxx vastu pooltevahelise töölepingu tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise nõudes osaliselt.
2-06-36186/7
Kinnitada poolte vahel 04.aprillil 2007.a sõlmitud kompromiss selles, et: OÜ Linnamäe Peekon kinnitab, et Enriko Lukechal on OÜ Linnamäe Peekon vastu saamata töötasu nõue, milles on tehtud töövaidluskomisjoni otsus ning nimetatud otsus on jõustunud. Töövaidluskomisjoni otsuse sundtäitmiseks on Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Igor Prigoda alustanud täitemenetlust. 1.2.Enriko Lukecha kinnitab, et OÜ-l Linnamäe Peekon on Enriko Lukecha vastu üürija kommunaalkuludest ning koolituslepingust tulenev rahaline nõue.
2-21-5439/21
12.10.2020 esitas töötaja X töövaidluskomisjonile avalduse, millega soovis tööandjalt Y OÜ-lt saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmist (tl 7-10).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 1. juuli 2019

Tsiviilasja number

2-17-14192

Tsiviilasi

Aivo Martjaki hagi FrameHouse OÜ vastu saamata jäänud

töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aivo Martjaki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Aivo Martjak (isikukood XXX);

esindaja Liina Karlson

Vastustaja: FrameHouse OÜ (registrikood 11651634);

esindaja vandeadvokaat Ott Lepmets

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aivo Martjaki määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 4. detsembri 2015 määrus

väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.

3. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Aivo Martjaki

avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määrata Aivo Martjaki menetluskuludeks 5016

eurot 63 senti (koos käibemaksuga) ning teha poolte

vastastikuste nõuete osas tasaarvestus.

4. Lugeda

kohtumääruse

resolutsioon

sõnastatuks

järgmiselt:

4.1.

Rahuldada

Aivo

Martjaki

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata kindlaks

Aivo Martjaki menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-14192

kokku 5016 eurot 63 senti (koos käibemaksuga).

4.2. Välja mõista FrameHouse OÜ-lt Aivo Martjaki kasuks

menetluskulude katteks 3009 eurot 98 senti (koos

käibemaksuga).

4.3.

Rahuldada

FrameHouse

OÜ

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata kindlaks

FrameHouse OÜ menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-14192

kokku 3929 eurot 53 senti (ilma käibemaksuta).

4.4. Välja mõista Aivo Martjakilt FrameHouse OÜ kasuks

menetluskulude katteks

1571

eurot

senti

(ilma

käibemaksuta).

4.5. Tasaarvestada resolutsiooni p-des 4.2. ja 4.4. märgitud

menetluskulud ja mõista FrameHouse OÜ-lt Aivo Martjaki

kasuks välja menetluskulud 1438 eurot 17 senti (koos

käibemaksuga).

4.6. Välja mõista FrameHouse OÜ-lt Aivo Martjaki kasuks

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 sätestatud määras

menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

5. TsMS § 178

lg 4

kohaselt

jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aivo Martjak (hageja, töötaja) esitas 22. septembril 2017 hagi FrameHouse OÜ (kostja,

tööandja) vastu töötasu vähendamise tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, hüvitiste

ja viiviste väljamõistmiseks.

Tartu Maakohus rahuldas 21. veebruari 2018 otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud

kostja kanda, määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 4738 eurot 94 senti (koos käibemaksuga) ning menetluskuludelt viivise

seaduses sätestatud määrates alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas

maakohtu otsuse osaliselt ning muutis menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtu otsuse

kohaselt jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluses hageja kantud menetluskulud 60% ulatuses

kostja kanda ning 40% kostja menetluskuludest hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad

menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jättis hageja nõude menetluseelselt kantud

õigusabikulude summas 350 eurot osas rahuldamata.

Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis

8. jaanuari 2019 määrusega menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja

kanda.

2. Hageja menetluskulud maakohtu menetluses on riigilõiv hagiavalduse esitamisel 650 eurot,

kulud transpordile ning sõiduajale 301 eurot 84 senti ning lepingulise esindaja kulu 7372 eurot

80 senti (koos käibemaksuga). Hageja menetluskulud ringkonnakohtu menetluses on

transpordikulu ringkonnakohtu istungile 37 eurot 72 senti ning lepingulise esindaja kulu 1033

eurot 20 senti (koos käibemaksuga).

Kostja menetluskulud maakohtu menetluses on esindaja tasu 3890 eurot (ilma käibemaksuta)

ja esindaja sõidukulu 655 eurot 20 senti (ilma käibemaksuta), kokku 4545 eurot 20 senti. Kostja

menetluskulud ringkonnakohtus on riigilõiv 450 eurot, esindaja tasu 1380 eurot (ilma

käibemaksuta) ning esindaja sõidukulu 264 eurot 60 senti (ilma käibemaksuta), kokku 2094

eurot 60 senti.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 22. veebruari 2019 määrusega poolte avaldused menetluskulude

rahaliselt kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hageja menetluskulud 4082 eurot 31

senti, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2449 eurot 40 senti, määras

kindlaks kostja menetluskulud 3929 eurot 53 senti ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude katteks 1571 eurot 81 senti. Maakohus tasaarvestas poolte menetluskulud,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1053 eurot 11 senti (koos käibemaksuga)

ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras lahendi

jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Arvestades vaidluse sisu ning poolte esindajate menetlusdokumentides esitatud õiguslikke

põhjendusi ja hinnates poolte esindajate poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu

võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga leidis maakohus, et mitte kõik õigusabikulud

taotletud suuruses ei ole põhjendatud, kuna kõik toimingud ei ole nii ajamahukad ega

põhjendatud.

Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud hageja esindaja õigusabi tunni hind 126 eurot

(käibemaksuga). Maakohus luges hageja esindajate põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks

maa- ja ringkonnakohtus kokku 4082 eurot 31 senti (ilma käibemaksuta), s.o õigusabikulu

kokku 3582 eurot 31 senti (3111,15+471,16) ja riigilõiv 500 eurot.

Maakohus luges kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks.

Maakohus luges kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks kokku maakohtus

kokku 2718 eurot 27 senti ja ringkonnakohtus kokku 1211 eurot 26 senti, kokku 3929 eurot 53

senti (ilma käibemaksuta). Menetluskuludena ei arvestanud maakohus sõidule kulunud aega.

Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane.

Kuna hageja kanda jäi maakohtus ja ringkonnakohtus 40% (4082,31 x0,60=2449,40) kostja

menetluskuludest ja kostja kanda 60% (3929,53x0,40=1571,81) hageja menetluskuludest, tegi

kohus tasaarvestuse poolte nõuete vahel ning määras hageja kasuks menetluskulude katteks

kostjalt välja 877 eurot 59 senti (2449,40–1571,81), koos käibemaksuga 1053 eurot 11 senti.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus osas, mis puudutab hageja menetluskulude kindlaksmääramist ja hageja kasuks kostjalt

välja mõistetud menetluskulude hüvitamata jätmist rahuldamata osas, teha tühistatud osas uus

määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud rahuldamata jäetud osas ja need

rahuldada ning jätta määruskaebuse menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt esitas hageja 6. veebruaril 2018 menetluskulude nimekirja. Nimekirja

tegevuste summeerimisel on arvutusviga, kus 7372 euro 80 sendi asemel peab olema 7390 eurot

80 senti (vahe 18 eurot). Kohtumäärusest ei selgu, et maakohus oleks 6. veebruari 2018 esitatud

nimekirja sisuliselt analüüsinud, seevastu on teistele nimekirjadele maakohus viidanud.

Maakohus ei ole täitnud oma põhjendamiskohustust ega selgitanud, miks on jäetud

tähelepanuta esitatud menetluskulude nimekiri tervikuna ning miks on jäetud tähelepanuta

transpordikulud, muud kulud (äriregistri ja kinnistusregistri väljavõtted) ja sisuline teenuse

osutamine pea pooles summas. Põhjendatud ja vajaliku kulu 3888 eurot 94 senti kujunemine

on ebaselge. Hagejal tekkis menetluskulusid maakohtus kokku 7342 eurot 64 senti (7390,80 +

951,84 – 350 – 650).

Hagejal ei ole võimalik saada aru sisulistest seisukohtadest või esitada vastuväiteid, kuna

määrusest ei selgu, mida on kohus pidanud 3888 euro 94 sendi ulatuses põhjendatuks ja

vajalikuks toiminguks ning miks ja millised ülejäänud kulud arvesse ei lähe. Asjas toimus 3

pikka istungit kestusega kokku 15 tundi, mis tunnitasu 126 eurot puhul teeb 3780 eurot (15 x

126 x 2 esindajat).

Tegemist ei olnud lihtsa menetlusega ja tööandjaga, kes oleks soovinud lahendada vaidlust

kohtuväliselt või kiirelt kohtumenetluses. Kostja paisutas asja mahtu, esitas absurdseid väiteid,

millele hageja pidi reageerima. Tsiviilasja sisu nõudis eeldatust suuremat ajakulu.

Kohtumääruses esinevad arvutuslikud vead. Maakohus on märkinud ringkonnakohtu kuludeks

541 eurot 80 senti. Maakohtu poolt märgitud summa ei hõlma sõidukulusid 37 eurot 72 senti,

seega ringkonnakohtu kulu on 579 eurot 52 senti. Maakohus on märkinud hageja kuludeks 4082

eurot 31 senti. Tegelik summa on 4968 eurot 46 senti (4388,94 + 579,52). 4388 eurot 94 senti

on saadud, kui liita kokku maakohtu kulud 3888,94 + 500 (riigilõiv). Sellest muutub ka

lõpptulem, kus hageja kulude suuruseks jääb 2981 eurot 8 senti (2449 euro 40 sendi asemel),

mille kostja peaks hagejale hüvitama.

5. Kostja sisulisi vastuväiteid hageja määruskaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub menetlusõiguse normi rikkumise tõttu

TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldamisele osaliselt. Maakohus on määruse tegemisel

rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse hageja kasuks

väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas uue

määruse, millega rahuldab hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 5016 eurot 63 senti (koos

käibemaksuga), teeb poolte vastastikuste menetluskulude nõuete osas tasaarvestuse, mille

tulemusena mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1438 eurot 17 senti, millelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku

täitmiseni.

7. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidle

määruskaebuses vastu kostja menetluskulude suurusele ega ringkonnakohtu poolt 350 euro

menetluskuluna mittearvestamisele.

8. Esmalt hindab ringkonnakohus hageja menetluskulusid maakohtu menetluses.

Hageja leiab määruskaebuses, et maakohtu menetluses põhjendatud ja vajaliku kulu 3888 euro

94 sendi kujunemine on ebaselge. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohus ei ole sellele

viidanud, on maakohus maakohtu menetluskulude hindamisel ilmselt lähtunud 21. veebruari

2018 otsuse põhjendustest, millega maakohus ühtlasi määras rahaliselt kindlaks hageja

menetluskulud. 21. veebruari 2018 otsuse kohaselt luges maakohus hageja põhjendatud ja

vajalikuks kuluks maakohtu menetluses esindaja kulu 4238 eurot 94 senti (koos käibemaksuga)

ning riigilõivu 500 eurot, kokku 4738 eurot 94 senti (koos käibemaksuga). Maakohus ei

hinnanud 22. veebruari 2019 määruses hageja menetluskulusid maakohtus. Maakohus lahutas

21. veebruari 2018 otsusega põhjendatuks peetud lepingulise esindaja kuludest maha

ringkonnakohtu poolt arvestamata jäetud kulu 350 eurot (4238,94–350=3888,94).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu maakohtu menetluses summas

3888 eurot 94 senti (koos käibemaksuga) põhjendatud ja vajalik ning puudub alus selle

ümberhindamiseks. Maakohus on 21. veebruari 2018 otsuses hageja menetluskulusid hinnates

leidnud, et põhjendatud ei ole kahe esindaja tasu väljamõistmine kostjalt. Ringkonnakohus

nõustub selle seisukohaga. Samuti jättis maakohus 21. veebruari 2018 otsuses õigesti hageja

põhjendatud kuluna arvestamata tasu sõidule kulunud aja eest. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu hinnanguga hageja esindaja toimingute ajamahu põhjendatuse kohta.

9. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole põhjendanud,

miks on jäetud tähelepanuta transpordikulud ja muud kulud. Ringkonnakohus märgib, et

seejuures luges maakohus kostja esindaja transpordikulu istungitele põhjendatuks maakohtu

menetluses 118 euro 27 sendi ning ringkonnakohtu menetluses 36 euro 26 sendi ulatuses.

Hageja 6. veebruari 2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajate

transpordikulu kokku 96 eurot 34 senti (9,1+10,82+13,68+9,1+22,05+9,18+22,41). Kuivõrd

transpordikulu on seotud hageja kahe esindajaga ning ringkonnakohus nõustus maakohtu

seisukohaga, et kahe esindaja tasu kostjalt väljamõistmine ei ole käesolevas asjas põhjendatud,

loeb ringkonnakohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks transpordikuluks maakohtu

menetluses 48 eurot 17 senti (96,34/2).

Hageja 6. veebruari 2018 menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kinnistusraamatu

väljavõtete ning äriregistri ajaloolise väljavõtte eest kulu 18 eurot hüvitamist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole nimetatud kulu põhjendatud. Hageja ei ole põhjendanud, millega seoses on

nimetatud kulu tekkinud.

Hageja taotleb 5 kinnistusraamatu väljavõtte kulu hüvitamist. Ringkonnakohus märgib, et

juhul, kui need olid tehtud seonduvalt hageja taotlusega tunnistajate ülekuulamiseks, siis

taotluse kuulata tunnistajana Sirja Porkainen on esitanud mõlemad menetlusosalised ning kohus

on tunnistajaga kontakteerunud ja selgitas välja tunnistaja aadressi, mistõttu puudus vajadus

tunnistaja kohta kinnistusraamatu päringu tegemiseks (vt 8. detsembri 2017 istungi protokoll).

Tunnistajate Antti Kangro ja Airika Lainoja ülekuulamist taotles kostja (vt 3. novembri 2017

istungi protokoll) ning on kinnitanud, et tagab tunnistajate kohaloleku istungil. Hageja ei ole

selgitanud, kuidas nende kinnistusraamatu väljavõtted on seotud käesoleva asjaga.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus riigilõiv 500 eurot, lepingulise

esindaja kulu 3888 eurot 94 senti (koos käibemaksuga) ning sõidukulu 48 eurot 17 senti, kokku

4437 eurot 11 senti.

10. Määruskaebuse väide, et maakohtu poolt ringkonnakohtu põhjendatud kuludeks peetud 541

eurot 80 senti ei hõlma sõidukulusid 37 eurot 72 senti. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus

luges viidatud sõidukulusid põhjendatud kuluks ning see tuleb hageja kasuks kostjalt välja

mõista. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 579 eurot 52

senti (koos käibemaksuga).

Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Sellest tulenevalt tuleb hageja

kasuks menetluskulude väljamõistmisel võtta aluseks summad koos käibemaksuga

(TsMS § 174 lg 10).

Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses on seega 5016

eurot 63 senti (käibemaksuga) (4437,11+579,52).

11. Kuivõrd ringkonnakohus muudab hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruse,

tuleb arvutada ümber ka kostjalt väljamõistetava hüvitise proportsioon vastavalt

ringkonnakohtu 8. oktoobri 2018 otsusele. Ringkonnakohus jättis nimetatud otsusega hageja

menetluskuludest 60% kostja kanda. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

3009 eurot 98 senti (5016,63/100*60).

Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja menetluskulude puhul käibemaksu.

12. Maakohus tegi poolte menetluskulude osas tasaarvestuse.

Ringkonnakohtu hinnangul on tasaarvestuse tegemine vastastikuste menetluskulude nõuete

osas põhjendatud (TsMS § 445 lg 1).

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3929 eurot 53 senti (ilma

käibemaksuta), millest hagejal tuleb hüvitada 40%, s.o 1571 eurot 81 senti. Tasaarvestuse

tulemusena tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu

menetluses 1438 eurot 17 senti ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke