4-19-3200/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

lk 1 / (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

28. juuni 2019 Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-19-3200

O.K kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 06.06.2019 otsusele nr 2840,19,000627 O.K karistamises liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises rahatrahviga

150 trahviühikut, s.o 600 eurot, ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks

Kohtuliku menetluse staadium väärteoasja lahendamine

Kohtukoosseis kohtunik Kadi Aavik

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Menetlusalune isik O.K

isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Rahuldada O.K kaebus. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.06.2019 otsus väärteoasjas nr 284019000627 lisakaristuse määramise osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebetähtaeg on möödunud. Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kaevatav otsus

PPA Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Indrek Lepik 06.06.2019 otsusega väärteoasjas on O.K karistatud (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuses viidatakse väärteo tuvastamisel väärteoprotokollis kajastatud asjaoludele, tunnistaja J. Uusna 08.05.2019 ülekuulamise protokollile, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele. Kergendavad asjaolud puudusid.

lk 2 / (4)

Kaebaja nõue ja põhjendused Menetlusalune isik O.K on esitanud Tartu Maakohtule 07.06.2019 kaebuse (tl 1) kohtuvälise menetleja otsusele ning taotleb osaliselt otsuse tühistamist, s.o mõistetud lisakaristuse osas. O.K selgitab kaebuses, et ta ei oleks osanud arvata, et tal olid jääknähud ning ta ei oleks sõitnud, kui oleks sellest teadnud. Ta töötab ise autojuhina xxxxxxxxxxxxx OÜ-s. Politsei otsusega määrati talle trahv 600 eurot ja lisakaristus 3 kuud juhtimisõiguse äravõtmine. Kui ta kaotab juhtimisõiguse, siis kaotab ta töö ja kõik oma elus ning tal ei ole võimalik ka trahvi maksta. Avaldusele on lisatud

Õnneklubi MTÜ terapeut Anna-Liisa Jaaksoni poolt 07.06.2019 väljastatud tõend, millega kinnitatakse, et O.K on läbinud alkoholivastase teraapia (tl 2) ja väärteoasjas tehtud otsus (tl 3-4).

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja 18.06.2019 kirjalikust seisukohast nähtuvalt (tl 8-8p) on kaebuse esitajale O.K-le 06.06.2019 koostatud otsus on õiguspärane ja puudub alus määratud karistuse alandamiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toimepandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Sellises seisundis liikuma asudes seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Oma ütlustes väidab menetlusalune isik, et oli kindel oma kainuses, kuid ometi ei veendunud ta selles enne autorooli istumist. O.K väidab oma kaebuses, et ei oleks rooli istunud, kui oleks teadnud, et tal on jääknähud. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati O.K alkoholijoove 0,49mg/l. Antud joobeastme puhul ei ole siiski tegu alkoholi tarvitamise tunnustega, vaid kerge alkoholijoobega. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku varasema käitumisega liiklejana.

Menetlusalust isikut on varasemalt alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest karistatud. 03.09.2017 kella 01:45 ajal juhtis O.K Türi vallas Türi-Arkma tee 18 km-1 mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga 538 BKT alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 3,41 +/-0,06. Antud rikkumise eest on O.K KarS § 424 järgi Pärnu Maakohtu 30.10.2017.a. otsusega karistatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti teinud ettepaneku lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud järgnevad küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 33 lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.

lk 3 / (4)

LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 järgi võib juhul, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS §-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Väärteoasja kohtuvälises menetluses koostatud väärteprotokollist (väärteotoimiku lk 1-1p), mille on koostanud PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik K. Saar nähtub, et O.K juhtis 08.05.2019 kell 10.10 Viljandimaal, Põhja-Sakala vallas, Jaska külas, Imavere-

Viljandi-Karksi-Nuia tee kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant,

registreerimismärgiga 538BKT alkoholijoobes, alkomeetri lõplik lugem 0,54 mg/l kohta, laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l, mõõtetulemuseks 0,49 mg /l. Samasse protokolli on allkirjastatud ütlustena märgitud, et O.K juhtis sõiduautot olles kindel, et on kaine ega teadnud, et võib olla promill. O.K poolt alkoholijoobes sõiduki juhtimine on lisaks tõendatud ka tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (väärteotoimiku lk 2) ning tunnistaja politseinik J. Uusna ütlustega (väärteotoimiku lk 3-4), mille kohaselt peatati väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kergelt kiirust ületav sõiduk Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga 538BKT, mida juhtis kaebaja O.K , kellega vesteldes tundsid politseinikud alkoholi lõhna ning keda indikaatorvahendiga kontrolliti ning tuvastati alkoholijoove. Tõendusliku alkomeetriga kontrollides oli lõplik mõõtetulem 0,49 mg/l kohta. O.K viibis sõidukis üksinda.

Eelnimetatud tõenditele tuginedes tuvastab kohus, et O.K-le süüks arvatud tegu on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning selle on toime pannud O.K (VTMS § 133 p 3) ja O.K käitumises esineb LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärteokoosseis (VTMS § 133 p 4) ning väärteoasjas puuduvad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud (VTMS § 133 p 1). Kohtu hinnangul on väärtegu O.K poolt toime pandud otsese tahtlusega karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 3 mõttes. Puuduvad väärteo õigusvastasust ning isiku süüd välistavad asjaolud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras O.K-le karistuse Politseija Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (VTMS § 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (VTMS § 133 p 6).

O.K süüd ning korduvat joobes juhtimise fakti silmas pidades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (VTMS § 133 p 8).

Kohus on tuvastanud, et O.K joobe lõplik tulem oli 0,49 mg/l kohta, mis arvestades LS § 224 lgs 2 sätestatud vahemikku (0,25–0,74 mg/l kohta) ületab alammäära 0,24 mg/l võrra, jäädes lõike joobevahemiku keskele.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuleb arvestada nii kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (s.o eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvisid (üldpreventsioon). Vaidlustatud otsusest (väärteotoimiku lk 6-7) nähtuvalt karistati menetlusalust väärteo toimepanemise eest rahatrahviga

150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot. O.K-le määratud rahatrahv on LS § 224 lg-s 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, milline on kohtu hinnangul kooskõlas O.K süü suurusega.

lk 4 / (4)

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toimepandud süütegu ning sellega seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Oma ütlustes väidab menetlusalune isik, et oli kindel oma kainuses, kuid ometi ei veendunud ta selles enne autorooli istumist. Alkoholijoobe 0,49mg/l puhul ei ole tegemist alkoholi tarvitamise tunnustega, vaid juba kerge alkoholijoobega.

Kohus ei nõustu siiski kohtuvälise menetleja seisukohaga, et põhikaristusele täiendavalt kohaldatud lisakaristus on kooskõlas menetlusaluse süü suurusega. Kohtu hinnangul oleks ehk karistus vastavuses süü suurusega, kui O.K oleks LS § 224 lg 2 alusel karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega põhikaristusena, mis on samuti üks sanktsioonivõimalustest. Käesoleval juhul ei ole põhikaristusena rahatrahv (keskmises määras), millele lisandub veel täiendava karistusena juhtimisõiguse äravõtmine kohtu hinnangul proportsioonis O.K süü suurusega.

Riigikohus on andnud korduvalt juhiseid, mille kohaselt aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse mõistmisel ei saa lähtuda vaid ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, mille saab paigutada karistuse üldpreventiivse eesmärgi alla. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu põhjendusi, millest võib eeldada, et O.K on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Materjalidest nähtub, et O.K ei suhtunud oma süüteosse ükskõikselt ning talle ei ole väärteootsuses ette heidetud samaaegselt teiste liiklusnõuete rikkumist.

Ka korduvalt rikkumise toime pannud isikule lisakaristust kohaldada ei saa seda teha automaatselt, vaid seda tuleb eraldi süüdlase isikust ning teo asjaoludest lähtuvalt kaaluda ja motiveerida. Pelk viide O.K ühele kehtivale kriminaalkaristusele 2017. aastal ei ole lisakaristuse kohaldamise põhjendusena eripreventsiooni silmas pidades kohtu hinnangul piisav. Vastates O.K kaebuses sisalduvale peab kohus siiski vajalikuks märkida, et iseenesest ei ole asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta oma töö ning ei ole võimeline trahvi tasuma, argumendiks, mis annaks õiguse rikkuda liiklusnorme ning vale on eeldada, et see asjaolu on automaatselt veenvaks vabanduseks, et mingit karistust alkoholijoobes sõidukijuhtimisele ei järgne.

Vastasel juhul peaks välistama juhilubade äravõtmise kohaldamise automaatselt kõikide isikute puhul, kes vajavad sõidukit oma töö tegemisel. Kohus rõhutab, et töötades ise autojuhina on O.K veelgi suurem kohustus järgida liikluseeskirju ning olla oma käitumisega eeskujuks teistele liiklejatele. Kohus tunnustab O.K püüdlusi MTÜ Õnneklubi terapeudi abil oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et O.K süü suurust arvestades on talle määratud põhikaristus piisav, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Samas ei ole välistatud, et kui O.K jätkab sarnaste süütegude toimepanekut, aktualiseerub talle tulevikus ka kas põhivõi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise vajalikkus.

Seega rahuldab kohus O.K kaebuse ja tühistab Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

06.06.2019 otsuse väärteoasjas nr 284019000627 lisakaristuse määramise osas. Muus osas, s.o põhikaristuse määramise osas, tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik