1-08-11538/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-11538

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS

08.jaanuaril 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Elen Heidok juuresolekul prokurör Katrin Lindpere osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu G.T (IK XXX) tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamist,

l e i d i s :

G.T tunnistati Pärnu Maakohtu 05.09.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-11538 süüdi KarS § 329 järgi ning talle mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 13 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 566 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati G.T kriminaalhooldaja

järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 15.09.2008.a.

Kriminaalhooldaja ja G.T taotluse alusel tegi Pärnu Maakohus 04.05.2009.a. määruse,

millega tühistas 05.09.2008.a. Pärnu Maakohtu poolt G.T-le mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga ja pööras mõistetud ärakandmata karistuse 9 kuud 13 päeva vangistust täitmisele. Vanglasse saabus süüdimõistetu 15.06.2009.a.

G.T karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 27.03.2010.a.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

G.T on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises. Käesolevaks ajaks on G.T ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning rohkem kui kuus kuud. Seega on

olemas KarS § 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus G.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

G.T on varem kriminaalkorras karistatud:

1. 06.10.2003.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424, § 275, § 63 lg 2 ja § 64 alusel, karistuseks

mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga, lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks;

2. 16.05.2005.a. Rapla Maakohtu poolt KarS § 424, § 329 ja § 63 lg 1 alusel, karistuseks mõistetud

rahaline karistus 15000 krooni, lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks 8 kuuks;

3. 09.08.2005.a. Rapla Maakohtu poolt KarS § 424, § 329, § 63 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel, karistuseks

mõistetud 1 aasta 10 kuud vangistust, lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3

aastaks, Harju Maakohtu 28.08.2006.a. määrusega vabastati tingimisi ennetähtaegselt alates 08.09.2006.a.;

4. 17.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424, § 329 ja § 65 alusel, karistuseks mõistetud 12

kuud 10 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 740 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga

18 kuud, lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks;

5. 03.07.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 329, § 424 ja § 65 alusel, karistuseks mõistetud 1

aasta 2 kuud 10 päeva vangistust, lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3

aastaks, Harju Maakohtu 19.03.2008.a. määrusega vabastati tingimisi ennetähtaegselt alates 01.04.2008.a.;

G.T on korduvalt väärteokorras karistatud, seejuures enamus väärteokaristustest on määratud liiklusseaduse nõuete rikkumise eest.

Tartu Vanglast väljastatud iseloomustuse kohaselt ei ole G.T-le vangistuse jooksul

määratud distsiplinaarkaristusi ja vangistuse ajal ei ole olnud vajalik sekkumine riskide maandamiseks. Samuti ei ole G.T esinenud probleeme narkootikumidega. Iseloomustuse kohaselt ei ole G.T vabanemisel elukohaga seonduvaid riske, kindel elukoht on olemas

xxx. Nimetatud aadressil elavad veel kinnipeetava abikaasa M. K. ja 19 aastane poeg K. K. Vangistuse jooksul kinnipeetav töötanud ei ole, kuid seda temast mitteolenevatel põhjustel. Vangla andmeil G.T suhtes rahalised nõuded puuduvad ning vabanemisfondis on isikul 1278,97

krooni. Iseloomustuse kohaselt kannab G.T reaalset vanglakaristust kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab G.T kuna kriminaalkorras tingimisi vangistusega karistatuna

pani ta kriminaalhooldusel olles toime uue kuriteo – sõitis ilma juhilubadeta, mis olid eelnevalt alkoholijoobes sõitmise eest ära võetud. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi, kuid nüüdseks on kinnipeetav enda sõnul kriminaalhoolduse vajalikkusest ning alkoholi kuritarvitamisest tekkida

võivatest ohtudest aru saanud. Emotsionaalselt on G.T stabiilne, suitsiidimõtteid ja

psühholoogilisi probleeme ei ole esinenud ning tervise ja emotsionaalse seisundi asjaolud ei viita ohtlikkusele. Suhtlemisel vanglateenistujatega on G.T koostöövalmis ja avatud, tema

käitumine vangistuses ja vestlusel väljendatud hoiakud ei viita agressiivsusele või enesevalitsuse

kaotamisele ning tema üldkäitumine on rahuldav. Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on Vangla Iseloomustuse kohaselt ohustatud ühiskond tervikuna ning ohu ilmnemise

tõenäosus on kõige suurem kui isik on tarvitanud alkoholi. Ohtu vähendavateks teguriteks on kinnipeetava motivatsioon muutumiseks, oma tegude mõistmine, stabiilne majanduslik toimetulek,

suhted lähedastega ja alkoholist loobumine. Korduva süüdimõistmise tõenäosus on Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt G.T puhul 2 aasta jooksul 44%. Eelpooltoodust tulenevalt teeb Tartu Vangla ettepaneku mitte vabastada G.T ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldusametnik toetab G.T ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Iseloomustuse kohaselt on G.T vangistuse jooksul suhelnud telefoni ja kirja teel

abikaasaga ja täiskasvanud pojaga. Vabanedes plaanib G.T asuda elama oma abikaasa juurde. Samas hoones elab ka kinnipeetava ema. G.T sõnul on tema peresuhted head ja

abikaasa ootab tema vabanemist, et saada abi talupidamistöödes. Kriminaalhooldajal ei ole olnud

võimalik kontrollida kinnipeetava poolt töökoha kohta avaldatud andmeid, kuna isik on küll

töötanud nimetatud kohas, aga abikaasa andmetel jääb kinnipeetav vabanedes koju lambakasvatusega edasi tegelema ning suudab sellega ennast ja oma pere legaalselt ära majandada.

Hetkel ei võimalda pere majanduslik olukord ja logistiline asukoht kodust eemal töötamist.

Iseloomustuse kohaselt võib G.T vabaduses negatiivselt mõjutada alkoholi

kuritarvitamine ning positiivselt mõjutab pere toetus ja isiku enda motivatsioon edaspidi

seadusekuulekalt käituda. Isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriks on kriminaalhooldaja

iseloomustuse kohaselt ühiskonnas kehtivate reeglitega mittearvestamine, kuid seda riski on võimalik kriminaalhoolduse käigus maandada. Eelnevast tulenevalt on kriminaalhooldaja arvamusel,

et G.T ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kriminaalhoolduse ajaks soovitab

kriminaalhooldaja määrata G.T-le järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume; otsida endale töökoht või võtta ennast Tööturuametis tööotsijana arvele; osaleda sotsiaalabiprogrammis kui kriminaalhooldaja seda pakub.

G.T kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ning arvestades kohtule esitatud ettekandeid,

kinnipeetava ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et G.T ennetähtaegne vangistusest vabastamine katseaja kohaldamisega ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtule esitatud materjalide kohaselt on G.T ennetähtaegset vabastamist toetavaks

asjaoluks lähedaste peresuhete olemasolu ja kindel elukoht. Vangistuse jooksul on isik suhelnud telefoni ja kirja teel abikaasa ja täiskasvanud pojaga, nendevahelised suhted on head ning perekond

ootab G.T vabanemist. Kokkusaamisi toimunud ei ole, kuna kinnipeetav ei pea seda lühikese karistuse tõttu vajalikuks. Vabanedes plaanib G.T asuda elama oma abikaasa ja poja juurde aadressile xxx. Samas talus elab ka kinnipeetava ema.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole G.T käesoleva vangistuse jooksul

distsiplinaarkorras karistatud ja vangistuse ajal ei ole olnud vajalik sekkumine riskide

maandamiseks. Emotsionaalselt on G.T stabiilne ning tervise ja emotsionaalse seisundi asjaolud ei viita ohtlikkusele. Varem on G.T korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, seejuures enamus väärteoja kriminaalkaristused on liiklusalaste süütegudega seonduvad. Reaalset vanglakaristust kannab G.T kolmandat korda, kahel korral on G.T-le

mõistetud vangistus asendatud üldkasuliku tööga ja ühel korral on teda käitumiskontrollile

allutamisega karistusest tingimisi vabastatud, kuid iga kord on G.T katseaja jooksul

pannud toime uue õigusrikkumise. Seega ei ole isik varasemalt mõistnud kriminaalhoolduse

vajalikkust ja mõistetud karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, kuna isik on asunud

toime panema uusi kuritegusid. Käesoleval ajal kannab G.T karistust temale mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, mis seisneb selles, et ta juhtis mootorsõidukit ajal, mil temalt oli kohtuotsusega KarS § 424 ja § 329 sätestatud süütegude toimepanemise eest juhtimisõigus

ära võetud. Enne vangistust tarvitas G.T alkoholi, millest on tingitud ka enamus

õigusrikkumisi. Nüüdseks on ta enda sõnul kriminaalhoolduse vajalikkusest ning alkoholi kuritarvitamisest tekkida võivatest ohtudest aru saanud ja on motiveeritud edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kriminaalhoodaja arvamusest nähtuvalt on G.T puhul uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriks ühiskonnas kehtivate reeglitega mittearvestamine, kuid seda riski on kriminaalhooldaja

arvates võimalik kriminaalhoolduse käigus maandada. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on

korduva süüdimõistmise tõenäosus G.T puhul 2 aasta jooksul 44%, uue kuriteo

riskifaktoriks on eelkõige alkoholi tarvitamine ning riski maandamiseks on vajalik alkoholist loobumine. Kuna isik on korduvalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud ning talle on katseaja määramisega ka antud võimalus väljendada oma käitumise muutumist õiguskuulekuse

suunas, kuid isik on jätkanud süütegude toimepanemist, siis on kohtul põhjendatud kahtlus selle kohta, kas uue kuriteo riskifaktorid on G.T puhul kriminaalhoolduse käigus maandatavad.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelnevat elukäiku ja edasise õiguskuuleka toimetulemise võimalust vabaduses olles, ei pea kohus põhjendatuks G.T ennetähtaegset vabastamist kuna puudub piisav veendumus, et isikule mõistetud karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgid täitnud ning isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Materjalidest nähtuvalt on

isik korduvalt toime pannud samaliigilisi süütegusid, varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud ning samuti on isikut varasemalt käitumiskontrollile allutatud ja ennetähtaegselt vabastatud,

kuid isik on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Seega on kaheldav, kas isik suudab pärast

vabastamist katseaja nõudeid järgida ning ei pane toime uut õigusrikkumist. Positiivne on G.T puhul see, et tal on olemas lähedaste toetus ning puuduvad mõjuvad põhjused kahelda isiku majanduslikus hakkamasaamises vabaduses olles. Samuti on isiku käitumine vangistuse ajal olnud

positiivne, kuid nimetatud asjaolud ei ole piisavaks tekitamaks kohtul veendumust, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus

määras:

Jätta vabastamata (IK XXX) temale Pärnu Maakohtu 05.09.2008.a. otsusega G.T

mõistetud ja Pärnu Maakohtu 04.05.2009.a. määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik