2-17-1090/103 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-17-1090

1(17)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-1090

Tsiviilasi

XX (x [pankrotis]) pankrotihalduri Martin Krupi

(Krupp) hagi YY ja QQ vastu korteriomandite mõttelise

osa müügilepingu ja OÜ Aurol osa müügilepingu

kehtetuks tunnistamiseks ning vara pankrotivarasse

tagasivõitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. juuni 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY

ja

QQ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

42 083.06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) XX (X; pankrotis) pankrotihaldur

Martin Krupp; esindaja advokaat Marko Kaevando

Kostja I (apellant I) YY (isikukood XXXXXXXXXXX);

seaduslik esindaja CC

Kostja II (apellant II) QQ (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostjate esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus

Kohtuistung

17. juuni 2019. a

RESOLUTSIOON:

1. Mitte võtta toimikusse XX pankotihalduri Martin Krupi apellatsiooniastmes

esitatud materjale (kirjavahetus) ning eemaldada need toimikust.

2. Jätta rahuldamata XX (X [pankrotis]) pankrotihalduri Martin Krupi taotlus

apellatsioonkaebuse läbi vaatama jätmiseks.

Tsiviilasi nr 2-17-1090

2(17)

3. Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2018. a otsus osas, millega maakohus

tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel 3. augustil 2010. a

sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite mõtteliste osade müügilepingu,

kohustas YY ja QQ tagastama omandiõiguse ½ mõttelisele osale registriossa nr

1315640 kantud korteriomandile, ½ mõttelisele osale registriossa nr 1315740

kantud korteriomandile ning ½ mõttelisele osale registriossa nr 1315840 kantud

korteriomandile XX pankrotivarasse ning andma nõusolekud kinnisasjade

omanikukande muutmiseks selliselt, et registriossa nr 1315640, registriossa nr

1315740 ja registriossa nr 1315840 tehtud omanikukanded kustutatakse ning

kinnistusraamatusse tehakse uued kanded, mille kohaselt on registriossa nr

1315640,

registriossa

nr

1315740

ja

registriossa

nr

1315840

kantud

korteriomandite ½ mõttelise osa omanikuks XX ja ülejäänud ½ mõttelise osa

omanikeks võrdsetes osades YY ja QQ ning asendas YY ja QQ nõusolekud

kohtuotsusega. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1 Rahuldada XX pankrotihalduri Martin Krupi hagi osaliselt.

4.2 Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel 9. augustil 2010. a

sõlmitud notariaalselt tõestatud OÜ Aurol (pankrotis, registrikood 10023752)

osa müügileping (notari ametitegevuse raamatu registri nr 2193/2010).

4.3 Kohustada YY ja QQ andma üle OÜ Aurol (pankrotis) osa nimiväärtusega 15

945 eurot XX pankrotivarasse ning esitama OÜ-le Aurol (pankrotis) teade 15

945 euro suuruse nimiväärtusega osa ülemineku kohta XX-le. Asendada YY ja

QQ tahteavaldused osa omandi üleandmiseks ja sellest teavitamiseks

kohtuotsusega.

4.4 Jätta rahuldamata XX pankrotihalduri Martin Krupi hagi YY ja QQ vastu 3.

augusti 2010. a sõlmitud notariaalselt tõestatud korteriomandite mõtteliste

osade müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ning selle vara pankrotivarasse

tagasivõitmiseks.

5. Rahuldada YY ja QQ apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Tühistada Harju Maakohtu 23. jaanuari 2017. a määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud osas, millega kanti Valgas J. Kuperjanovi 43-1, J. Kuperjanovi

43-2 ja J. Kuperjanovi 43-3 asuvate korteriomandite ½ mõtteliste osade

omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks registriossa nr 1315640, nr 1315740

ja nr 1315840 eelmärked ½ mõttelise osa omandiõiguse üleandmise nõude

tagamiseks

XX

(pankrotis)

pankrotihalduri

Martin

Krupp

(isikukood

XXXXXXXXXXX) kasuks ning keelati LL-l registriosadesse nr 1315640, nr

1315740 ja nr 1315840 kantud korteriomanditele AS-i SEB Pank kasuks seatud

ühishüpoteegiga tagatavate nõuete kohta sõlmitud tagatiskokkulepete muutmine

ja uute tagatiskokkulepete sõlmimine.

7. Jätta kõikides kohtuastmetes XX pankrotihalduri Martin Krupi menetluskulud 33

% ulatuses YY ja 33% ulatuses QQ kanda ning YY ja QQ menetluskulud 34%

ulatuses XX pankrotihalduri Martin Krupi kanda.

8. QQ-l ja YY-l ei ole asja läbivaatamisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Tsiviilasi nr 2-17-1090

3(17)

9. Rahuldada XX pankotihalduri Martin Krupi taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt.

10. Määrata kindlaks XX pankrotihalduri Martin Krupi kõikide kohtuastmete

menetluskuludena kokku 5 895.12 eurot, millest YY-lt välja mõista 1 945.39 eurot

ja QQ-lt 1 945.39 eurot XX pankotihalduri Martin Krupi kasuks.

11. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb YY-l ja QQ-l tasuda

väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

12. Jätta XX pankotihalduri Martin Krupi taotlused kõikides kohtuastmetes

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks

710.28

euro

ulatuses

rahuldamata.

13. Välja mõista XX pankotihaldur Martin Krupilt riigituludesse YY-le antud

riigipoolse menetlusabi eest 340 eurot. Riigilõiv 340 eurot tuleb tasuda 15 päeva

jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud

makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida

lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele.

14. Vabastada YY riigipoolse menetlusabi eest riigilõivu 660 euro riigituludesse

tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud

1. XX (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas kohtule hagi LL vastu

korteriomandite mõttelise osa müügilepingu ja OÜ Aurol osa müügilepingu kehtetuks

tunnistamiseks ning vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulutati 27. juuli 2015 määrusega välja XX pankrot

(tsiviilasi nr 2-15-8339). Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldajate

nõudeid kokku summas 1 257 736.22 eurot, sh OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) nõuet 543

884.91 eurot. Võlgnik oli OÜ MRP Ärigrupp pikaaegne osanik ja juhatuse liige. Tartu

Maakohtu 26. juuli 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 nimetati OÜ MRP Ärigrupp

ajutised pankrotihaldurid ning 15. septembri 2010 määrusega kuulutati välja OÜ MRP

Ärigrupp pankrot. Teades, et OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) pankrotihalduritel on alust

Tsiviilasi nr 2-17-1090

4(17)

esitada XX vastu tagasivõitmise nõudeid, asus võlgnik 2010 augustis võõrandama ja

koormama oma vara temaga seotud isikute kasuks.

3. 3. augustil 2010 sõlmisid võlgnik, LL ja CC (võlgniku elukaaslane ja LL tütar) lepingu,

mille kohaselt müüs võlgnik LL-le ½ suurused mõttelised osad Valgas J.Kuperjanovi 43-

1, J.Kuperjanovi

43-2 ja J.Kuperjanovi 43-3 asuvatest korteriomanditest, mille teiseks kaasomanikuks oli

CC. Lepingu p 3.1 kohaselt oli iga kaasomandiosa müügihinnaks 30 000 krooni, seega oli

müügihinnaks kokku 90 000 krooni (s.o 5 752.05 eurot). Sama lepingu pde 3.4 ja 4.2 järgi

koormati eelnimetatud korteriomandid tervikuna võlgniku kasuks tähtajatute ja tasuta

isiklike kasutusõigustega.

4. Võlgnik oli alates 1996 olnud OÜ Aurol ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks. 9. augustil

2010 allkirjastatud osaühingu osa jagamise avalduse ja osa müügilepingu p 1.1 kohaselt

müüs võlgnik temale kuulunud 250 000 kroonise nimiväärtusega osast 99,8 %, s.o osa

nimiväärtusega 249 500 krooni LL-le, mille tulemusena jäi võlgniku omandisse vaid osa

nimiväärtusega 500 krooni. Lepingu p 3.1 järgi oli võõrandatud osa müügihinnaks 249 500

krooni (s.o selle nimiväärtus), mille LL kohustus tasuma võlgnikule hiljemalt 19. augustiks

2010. Võlgniku pangakontodelt sellise summa laekumist LL-lt ei nähtu. Vaatamata

enamusosaluse võõrandamisele jäi võlgnik endiselt OÜ Aurol ainsaks juhatuse liikmeks

kuni 2013 veebruarini, kui osaühingu ainsaks juhatuse liikmeks sai CC. Paralleelselt OÜ

Aurol enamusosaluse võõrandamisega LL-le, andis võlgnik samale äriühingule üle

hulgaliselt vara. Ajavahemikus 8-12. august 2010 kandis võlgnik oma kontodelt OÜ-le

Aurol üle kokku 5 075 000 krooni, s.o cá 325 000 eurot. Seejuures on võlgnik selgitanud,

et tegemist oli tähtajatu ja intressita omanikulaenuga. Lisaks võõrandas võlgnik 11.

augustil 2010 lepinguga OÜ-le Aurol viis kinnisasja - kinnistud Valga linnas Järve 1 ja

Valgamaal Taheva vallas Koikküla külas, mõttelise osa Valgas Vahtra 12 asuvast

kinnistust ning kaks kinnistut (garaažiosa) Tartus Kastani 24a. Lepingu p-de 3.1 ja 3.2 järgi

oli kinnistute müügihinnaks kokku 245 000 krooni, mille OÜ Aurol kohustus tasuma

võlgnikule hiljemalt 21. augustiks 2010, kuid mille tasumist võlgniku pangakontodelt ei

nähtu.

5. Hageja hinnangul kahjustas võlgnik 3. augusti 2010 lepinguga enda võlausaldajate huve,

kuna müüs korteriomandite kaasomandiosad LL-le nende turuhinnast madalama hinnaga.

Võlgnik oli korteriomandite kaasomandiosad omandanud oma elukaaslaselt CC-lt 6.

oktoobri 2006 kinkelepingu alusel. Viidatud lepingu p-de

3.3 - 3.5 järgi hindasid pooled (s.o võlgnik ja CC) kaasomandiosade väärtuseks kokku 300

000 krooni (ca 19 173.50 eurot). Vaidlustatud müügilepingu järgi müüs aga võlgnik samad

kaasomandiosad LL-le kokku hinnaga 90 000 krooni (5 752.05 eurot), seega enam kui kolm

korda madalama hinnaga. Notar on tasu arvestamisel viidanud notari tasu seaduse § 3 lg-

le 3, võttes tasu arvutamise aluseks korteriomanditele seatud hüpoteegi suuruse ja luges

tehinguväärtuseks (s.o lepingu esemeks olnud kaasomandiosade väärtuseks) lepingu p 7.1

kohaselt 169 333.33 krooni, s.o 10 822.37 eurot. Lepingu pooled (nii võlgnik ja LL)

nõustusid sellega ning möönsid seega, et kaasomandiosade müügihind oli nende harilikust

väärtusest oluliselt madalam. Tartu Maakohtu 17. mai 2012 määruses kriminaalasjas nr 1-

12-4760 asus maakohus mh seisukohale, et kinnisvaraportaalide müügikuulutustest

lähtudes oli kõnealuste korteriomandite turuhinnaks kokku 46 761 eurot ja ½ suuruste

kaasomandiosade väärtuseks seega 23 380.50 eurot, s.o enam kui 4 korda kõrgem kui

Tsiviilasi nr 2-17-1090

5(17)

nende lepingujärgne müügihind. Hageja hinnangul kahjustas võlgnik korteriomandite

kaasomandiosade müümisega enda võlausaldajate huve teadlikult. Esiteks pidi võlgnik

ülaltoodud asjaolusid (eriti 3. augusti 2010 lepingu p-s 3.9 fikseeritud notari selgitust)

arvestades olema teadlik, et lepingujärgne müügihind on kaasomandiosade turuväärtusest

kordades madalam ning seega tehingu tulemusena võlgniku vara (mida saaks kasutada

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks) väheneb. Teiseks, arvestades võlgniku vabade

rahaliste vahendite suurust 3. augusti 2010 seisuga (OÜ-le Aurol kantud 5 075 000 krooni,

s.o cá 325 000 eurot) on ilmselge, et kaasomandiosade müümisel 5 752.05 euro eest ei

olnud võlgniku jaoks mingit majanduslikku eesmärki. Lisaks koormati korteriomandid

sama lepinguga võlgniku kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega. Nendel

asjaoludel on ilmne, et tehingu peamine eesmärk oli võlgniku vara üleandmine LL-le, et

selle arvel ei saaks rahuldada võlgniku võlausaldajate nõudeid, st tehingu eesmärk oli

võlausaldajate huvide kahjustamine.

6. OÜ Aurol osa võõrandamisega 9. augusti 2010 lepingu alusel kahjustas võlgnik enda

võlausaldajate huve esiteks sellega, et lepingujärgne müügihind oli osa harilikust väärtusest

oluliselt madalam. Hageja hinnangul saab osaühingu osa harilikuks väärtuseks

(turuhinnaks) olla TsÜS § 65 mõttes osaühingu osa bilansiline (raamatupidamislik)

väärtus, mitte osa nimiväärtus. OÜ Aurol aruandest nähtub, et 31. detsembri 2010 seisuga

oli osaühingu varade bilansiline väärtus 560 717 eurot ning omakapital 89 118 eurot.

Vaidlustatud lepingu esemeks olnud osa, mis moodustas 99,8 % osaühingu osakapitalist,

raamatupidamislik väärtus oli sellest lähtudes 31. detsembri 2010 seisuga 88 939.76 eurot

(1 391 605.30 krooni), s.o enam kui 5,5 korda kõrgem kui selle lepingujärgne müügihind.

Teiseks kahjustas võlgnik OÜ Aurol osa võõrandamisega enda võlausaldajate huve

seetõttu, et tegemist oli ühe sammuga tehingute jadas, mille eesmärk oli muuta

võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel võimatuks või vähemalt oluliselt

keerulisemaks. Võlgnik kandis OÜ-le Aurol samaaegselt üle ka suure osa enda rahalistest

vahenditest (tähtajatu ja intressita laenuna) ning võõrandas samale osaühingule ka viis

kinnisasja. Võlgniku rahaliste vahendite ülekandmisel OÜ-le Aurol puudus seejuures

reaalne majanduslik eesmärk, kuna OÜ Aurol pangakontode väljavõtetest nähtuvalt

kasutas OÜ Aurol võlgnikult n.ö laenuna saadud rahalisi vahendeid põhiliselt

krediidiasutustes hoiustamiseks, mida oleks kindlasti saanud teha ka võlgnik ise enda

pangakontode kaudu. Paralleelselt OÜ Aurol enamusosaluse võõrandamisega LL-le soovis

võlgnik saavutada seda, et tema võlausaldajate nõudeid ei saaks rahuldada ka nimetatud

osaühingu osa arvel ning et võlgnik säilitaks kontrolli tema poolt OÜ-le Aurol üleantud

rahaliste vahendite ja kinnisasjade üle (sh LL kui võlgniku lähikondse kaudu, kes sai

osaühingu enamusosanikuks). Hageja hinnangul kahjustas võlgnik OÜ Aurol osa

müümisega enda võlausaldajate huve teadlikult. Seejuures pidi võlgnikule olema juba

vaidlustatud tehingute tegemise ajal ilmne, et nende tagajärjel muutub tema olemasolevate

ja tulevikus tekkivate kohustuste täitmine võlausaldajate ees võimatuks.

7. Praegusel juhul saab LL lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 1 p 5 järgi või

alternatiivselt § 117 lg 3 alusel. LL puhul on tegemist võlgniku elukaaslase CC emaga ning

võlgnikul ja CC-l on ühised lapsed, mistõttu on LL puhul ühtlasi tegemist võlgniku laste

vanaemaga. Vaidlustatud tehingute tegemise ajal elas LL koos võlgniku ja CC-ga ühises

leibkonnas. Seetõttu isegi kui LL ei saaks lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 1

p 5 järgi, oli kahtlemata tegu võlgnikule lähedase isikuga PankrS § 117 lg 3 tähenduses,

seda nii perekondlike kui majanduslike suhete kaudu.

Tsiviilasi nr 2-17-1090

6(17)

8. Hageja arvates viitavad vaidlustatud tehingute tingimused selgelt sellele, et võlgnik ja LL

tegutsesid teineteise kasuks ja võlgniku võlausaldajate kahjuks. Esiteks müüs võlgnik nii

korteriomandite kaasomandiosad kui OÜ Aurol osa LL-le turuhinnast oluliselt madalama

hinnaga. Teiseks ei olnud võlgnikul majanduslikku vajadust vara võõrandamiseks

arvestades, et tema pangakontodel oli samal ajal vabu rahalisi vahendeid üle 5 miljoni

krooni, samas kui korteriomandite mõtteliste osade ja OÜ Aurol osa lepingujärgne

müügihind oli kokku 339 500 krooni, kusjuures osa müügihinna 249 500 krooni tasumise

kohta

andmed

puuduvad.

Kolmandaks

ei

ole

tavapärasele

korteriomandite

(kaasomandiosade) müügitehingule kindlasti iseloomulik see, et korteriomandid

koormatakse müüja kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega. Samuti ei ole

tavapärane, et oma osaluse 99,8 % ulatuses võõrandanud osanik jääb osaühingu ainsaks

juhatuse liikmeks ning annab vaatamata enamusosaluse võõrandamisele osaühingule

intressita ja tähtajatult laenu enam kui 5 miljonit krooni, olemata selleks õiguslikult

kohustatud.

Kostja vastuväited

9. LL vaidleb hagile vastu. LL hinnangul ei rikkunud korteriomandite müügitehing hageja

õigusi. LL selgitab, et omandas korteriomandid, mis olid koormatud hüpoteegiga AS SEB

Pank kasuks. Teiste võlgniku võlausaldajate huve ei saanud tehing mõjutada. AS SEB Pank

saab oma õigusi kaitsta lihtsustatud korras, sõltumata sellest, kas korteriomand kuulub

võlgnikule või talle. Hagi esitamine kahjustab võlgniku ja võlausaldajate huve, kuna annab

pankrotihaldurile võimaluse nõuda endale tasu maksmist pankrotivara arvelt, millega

väheneb aga võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluv summa. Tehingu müügihind ei oma

tähtsust, sest hüpoteegiga koormatud kinnisasja müük ei kahjusta hüpoteegipidaja huvisid

ja hüpoteegipidaja saab oma õigusi realiseerida sõltumata sellest, missuguse hinnaga

korteriomand on võõrandatud. Hageja ei ole tõendanud, et korteriomandite ja nende

mõtteliste osade turuväärtus langes pärast 2006 kinkelepingu sõlmimist enam kui 3 korda.

Üldteada on asjaolu, et 2006, mis võlgnik korteriomandi omandas, oli tegemist

kinnisvarabuumi kõrghetkega ja pärast kinnisvarabuumi lõppu, s.o 2009 lõpus, kriisi

tingimustes langesidki hinnad kordades. LL-le teadaolevalt oli korteriomanditele seatud

hüpoteegi suurused 400 000 eesti krooni, tehingu väärtusena märkis notar aga 169 333.33

krooni.

LL-le teadaolevalt on kriminaalmenetluses arestitud OÜ Aurol varad, seega ei ole võimalik

osa võõrandamise tehingu kehtetuks tunnistamisega kaitsta võlausaldajate huvisid.

LL ei olnud teadlik sellest, et võlgnik soovis teadlikult kahjustada või oleks kahjustanud

võlausaldajate huvisid. LL-le teadaolevalt oli võlgnikul pangakontodel suuremad summad

raha, võlgnikule kuulusid kinnistud, mille turuväärtus LL-le teadaolevalt oli suurem kui

kohustused pankade ees. Võlgniku ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku

maksejõuetus välja kujunenud alles 5. novembrist 2014, s.o enam kui 4 aastat pärast

võlgniku ja LL vahel sõlmitud tehinguid.

LL ei ole võlgniku lähikondne. Pelgalt asjaolu, et LL elab võlgnikuga viimastel aastatel

ühel aadressil, ei muuda teda võlgniku lähikondseks.

Menetluse edasine käik

Tsiviilasi nr 2-17-1090

7(17)

10. LL suri 6. juunil 2017, mistõttu uuendas kohus 19. veebruari 2018 määrusega peatunud

(TsMS § 353 lg 1) tsiviilasja menetluse ja lubas menetlusse astuda LL pärijatel YY-l (kostja

I) ja QQ-l (kostja II).

Esimese astme kohtu lahend

11. Maakohus rahuldas hagi 28. juuni 2018 otsusega ning tunnistas tagasivõitmise korras

kehtetuks XX ja LL vahel 3. augustil 2010 sõlmitud korteriomandite mõttelise osa

müügilepingu, mis sisaldub XX, LL ja CC poolt allkirjastatud ning Valga notar Katri

Kutsari poolt tõestatud notariaalaktis (notari ametitegevuse raamatu registri nr 2127/2010).

Kohus kohustas YY ja QQ tagastama omandiõigus ½ mõttelisele osale registriossa nr

1315640 kantud korteriomandile, ½ mõttelisele osale registriossa nr 1315740 kantud

korteriomandile ning ½ mõttelisele osale registriossa nr 1315840 kantud korteriomandile

XX pankrotivarasse. Kohus kohustas kostjaid andma nõusoleku kinnistu omanikukande

muutmiseks selliselt, et registriossa nr 1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 tehtud

omanikukanded kustutatakse ning kinnistusraamatusse tehakse uued kanded, mille

kohaselt on registriossa nr 1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 kantud korteriomandite ½

mõttelise osa omanikuks XX ja ülejäänud ½ mõttelise osa omanikeks võrdsetes osades YY

ja QQ ning asendada YY ja QQ nõusolekud kohtuotsusega. Samuti tunnistas kohus

tagasivõitmise korras kehtetuks XX ja LL vahel 9. augustil 2010 sõlmitud OÜ Aurol

(pankrotis, registrikood 10023752) osa müügilepingu, mis sisaldub XX ja LL poolt

allkirjastatud ning Valga notar Katri Kutsari poolt tõestatud notariaalaktis (notari

ametitegevuse raamatu registri nr 2193/2010). Kohus kohustas kostjaid andma üle OÜ

Aurol (pankrotis) osa nimiväärtusega 15 945 eurot XX pankrotivarasse ning esitama OÜ-

le Aurol (pankrotis) teate 15 945 euro suuruse nimiväärtusega osa ülemineku kohta XX-le.

Kohus määras asendada YY ja QQ tahteavaldused osa omandi üleandmiseks ja sellest

teavitamiseks kohtuotsusega. Menetluskulud jättis kohus YY ja QQ kanda, mõistes YY-lt

ja QQ-lt välja menetluskulud solidaarselt summas 4 638 eurot XX (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupp kasuks, kohustades YY ja QQ solidaarselt tasuma

väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni tasumiseni.

12. Harju Maakohtu 26. juuni 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8339 nimetati XX

pankrotimenetluses ajutine haldur, vaidlusalused tehingud on tehtud 2010. aasta augustis,

seega vähem kui viis aastat enne XX pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamist. Seega

on kohtu hinnangul tehingu tegemise ajal kehtinud PankrS § 110 lg 1 pst 4 tulenev ajaline

eeldus tehingute kehtetuks tunnistamiseks täidetud.

13. PankrS § 117 lg 1 p 5 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed võlgniku

abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend. PankrS § 117 lg 3 järgi

kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2

nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kohtu hinnangul on LL vastuväide käesolevaks

hetkeks muutunud ainetuks. LL tuleb lugeda XX lähikondseks, lähikondseks olemine on

tõendatud asjaoluga, et LL pärijad on Valga notar Katri Kutsari poolt 8. veebruaril 2018

välja antud pärimistunnistuse kohaselt XX lapsed ja LL lapselapsed YY ja QQ. Seega on

kostja I ja kostja II PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt XX lähikondsed.

14. Kohtu hinnangul kahjustasid 3. augusti 2010 ja 9. augusti 2010 tehingud võlgniku

võlausaldajate huve, tehingud halvendasid võlgniku varalist olukorda.

Tsiviilasi nr 2-17-1090

8(17)

Kostja väiteid selle kohta, et võlgnikul oli piisavalt vara kõigi kohustuste täitmiseks ning

võlausaldajate huvid olid igati kaitstud, kohus veenvaks ei pea. Kohus on käesoleva

menetluses tuvastanud, et võlgniku pankrotimenetluses on AS SEB Pank nõue summas 48

154 eurot tunnustatud ning kohustus on tagatud hüpoteegiga aadressil Tornimäe 7-122

Tallinnas korteriomandile. Tõendeid selle kohta, et kostja poolt viidatud hüpoteek tagaks

mingeid muid reaalselt eksisteerivaid nõudeid võlgniku vastu, käesolevas menetlus kohtule

esitatud ei ole. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et võõrandatud korteriomandite näol oli

tegemist pankrotivara moodustamise ning võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt

väärtusetu varaga. Kohus tuvastas Valga korterite ning Maa-ameti kinnisvaratehingute

andmebaasi kinnisvara hinnastatistika alusel, et võlgnik müüs vaidlusaluste korterite

mõttelised osad nende turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, mida tõendab sh tehingus

kajastuv notari märgitud tehinguväärtus.

Kohus nõustub hagejaga selles, et OÜ Aurol varade arestimine kriminaalmenetluses ei

mõjutanud OÜ Aurol osa väärtust 9. augusti 2010 tehingu tegemise ajal. Eeltoodust

tulenevalt oli OÜ Aurol osal tehingu tegemise ajal arvestatav väärtus. Müügilepingu p 3.1.

kohaselt oli osa müügihind 249 500 krooni, mille LL kohustus tasuma hiljemalt 19.

augustiks 2010. Tõendeid selle kohta, et LL oleks osa omandamise eest võlgnikule tasunud,

kohtule esitatud ei ole.

15. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et 3. augusti

2010 ja 9. augusti 2010 tehingud olid tehtud eesmärgiga vältida kohustuse täitmist

võlausaldajate ees ning teha võlausaldajate jaoks nõuete rahuldamine võimatuks või

vähemalt raskemaks, seega on võlausaldajate huve kahjustatud teadlikult. LL isiklikult ei

tasunud kummagi vaidlusaluse tehingu eest kokkulepitud müügihinda võlgnikule. Kohtule

on esitatud tõendid selle kohta, et võlgnik on enda kontolt võtnud perioodil 9-11. august

2010 sularaha 80 000 krooni ning samadel päevadel teinud LL kontole sularaha

sissemakseid 99 000 krooni, mille arvelt on tasutud võlgnikule korteriomandite müügihind.

Esitatud tõenditest võib kohtu hinnangul järeldada, et LL ja XX tegid vaidlusalused

tehingud kooskõlastatult ja teadlikult võlgniku võlausaldajate huve kahjustades. Tehingud

toimusid vahetult pärast seda, kui AS DNB Pank oli esitanud pankrotiavalduse OÜ MRP

Ärigrupp vastu ning Tartu Maakohus oli 26. juulil 2010 nimetanud äriühingule ajutised

pankrotihaldurid, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et vaidlusalustel tehingutel puudus

tegelikkuses LL ja XX jaoks sisuline majanduslik eesmärk ning tehingute eesmärk oli

võlausaldajate huvide kahjustamine.

Apellatsioonkaebus

16. Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada ja jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks

lahendamiseks. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ja rikkunud

menetlusõiguse norme, mis on viinud ebaõige kohtulahendini.

Esmalt leiavad kostjad, et menetlusnormide rikkumise tõttu on võetud ära kostjatelt nende

õigus ja võimalus esitada omapoolseid seisukohti, sest kohus ei ole kostjatele kätte

toimetanud hagimaterjale täiskomplektsuses – kohtu saadetud fail sisaldas vaid

hagiavalduse lisade fragmente. Kohus ei ole täitnud ka selgitamiskohustust, kuigi kostjatel

ei olnud menetluses õigusteadmistega esindajat.

Kostjad leiavad, et kohus on ebaõigesti leidnud, et LL teadis või pidi teadma, et nimetatud

tehingutega kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve. Kohus on tuginenud oletuslikele

Tsiviilasi nr 2-17-1090

9(17)

väidetele. Kostjad leiavad, et ei ole eluliselt usutav, et tehingute tegemise ajal 79-aastane

enamuse oma elust algklasside õpetajana töötanud inimene pidi olema sellistest asjaoludest

teadlik. Lisaks ei ole kohus lahendis tuvastanud, et LL oli võlgniku lähikondne PankrS 110

lg 3 mõttes.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et ainuüksi pärimise tõttu üldõigusjärglasena menetlusse

astumine annab aluse siduda tehingute tegijaks kostjad, kui võlgniku lähikondseks PankrS

§ 117 lg 3 mõttes. Lisaks olid kostjad tehingute tegemise ajal alaealised, mistõttu ei saa

nende puhul asuda seisukohale, et nad teadsid või pidid teadma tehingute kahjulikkusest

võlausaldajatele.

Kostjad leiavad, et LL surma ja õigusjärglusest tulenevalt pärijate menetlusse kaasamisega

on ära langenud hagi alus ning kohus oleks pidanud menetluse lõpetama.

Vastus apellatsioonkaebusele

17. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud,

mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.

Esmalt leiab hageja, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest see on esitatud

kaebetähtaega rikkudes.

Teiseks leiab hageja, et kohus ei ole rikkunud menetlusnorme, vaid kostjate enda käitumise

tulemusel jäid nende seisukohad kohtule tähtaegselt esitamata. Samas ei väära see

maakohtu lõppjäreldust, sest kohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ning

põhjendatult jõudnud järeldusele, et LL tuleb lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117

lg 3 mõttes ning seega tuleb eeldada, et LL oli teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest

(PankrS § 110 lg-d 2 ja 3).

Menetluse käik

18. 10. mai 2019 kirjaga teatas ringkonnakohus, et menetleb asja kirjalikus menetluses ja teeb

kohtulahendi avalikult teatavaks 31. mail 2019.

19. 31. mai 2019 määrusega uuendas kohus asja menetluse ning määras kohtuistungi aja.

Ringkonnakohtu seisukoht

20. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus

tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus tunnistas tagasivõitmise

korras kehtetuks XX ja LL vahel 3. augustil 2010 sõlmitud notariaalselt tõestatud

korteriomandite mõttelise osa müügilepingud, kohustas YY ja QQ tagastama omandiõigus

½ mõttelisele osale registriossa nr 1315640 kantud korteriomandile, ½ mõttelisele osale

registriossa nr 1315740 kantud korteriomandile ning ½ mõttelisele osale registriossa nr

1315840 kantud korteriomandile XX pankrotivarasse ning andma kinnisasjade

omanikukannete muutmiseks vastavad nõusolekud ja asendas kostjate nõusolekud

kohtuotsusega. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

resolutsiooni tühistada, kuid osaliselt tuleb TsMS § 657 lg 2¹ alusel muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3

I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.

21. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus asjas esitatud asjaolusid arvestades ekslikult, et

LL tuleb lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3 mõttes seetõttu, et käesolevalt

on menetlusse astunud LL pärijad üldõigusjärglasena, kes on PankrS § 117 lg 1 p 3 järgi

Tsiviilasi nr 2-17-1090

10(17)

võlgniku lähikondsed. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et 3.

augustil

2010

sõlmitud

notariaalselt

tõestatud

korteriomandite

mõttelise

osa

müügilepingute puhul on täidetud PankrS § 109 lg 1 tähenduses PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi

tehingu tagasivõitmise eeldusena võlausaldajate huvide kahjustamine. Kolleegium saab

maakohtu eksimuse parandada ja muuta selles osas lõppjäreldust ja otsuse põhjendusi.

22. Esmalt selgitab aga ringkonnakohus, miks ei saa nõustuda hageja väitega, et

apellatsioonkaebus on esitatud hilinenult ja see tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 632 lg 1

kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Maakohus on rahuldanud 13. augusti 2018 määrusega

hageja taotluse kostjatele TsMS § 315¹ lg 1 järgi vaidlustatud lahendi kättetoimetamiseks

hageja enda korraldamisel kohtutäituri vahendusel (tl 88, II kd), millest hageja on kohut 3.

septembri 2018 menetlusdokumendis ka nõuetekohaselt teavitanud (tl 90-100, II kd).

Kohtutäituri poolt kättetoimetamise kohta koostatud dokumentidest nähtub, et kohtutäitur

on toimetanud Harju Maakohtu 28. juuni 2018 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-1090 YY

seaduslikule esindajale CC-le kätte 20. augustil 2018 selle postkasti panekuga (tl 92-94, II

kd). Samas on kohtutäitur 31. augusti 2018 aruandes selgitanud, et QQ-le ei õnnestunud

menetlusdokumente kohtuasjas nr 2-17-1090 kätte toimetada registrijärgsele elukoha

aadressile Kastani tn 24a-31 Tartus, sest kohtutäituri kogutud informatsiooni kohaselt

viibib adressaat pikemat aega mujal. Menetlusdokumendid on kohtutäituri poolt jäetud 31.

augustil 2018 ametitoimingu taotleja (ehk hageja) soovil aadressi Kastani 24a-31, Tartu

juurde kuuluvasse postkasti (tl 96, II kd). Kolleegiumi hinnangul on maakohus

põhjendatult leidnud, et QQ-le ei saa lugeda kohtutäituri vahendusel Harju Maakohtu 28.

juuni 2018 kohtuotsust kättetoimetatuks selle 31. augustil 2018 aadressil Kastani tn 24a-

31 Tartus postkasti panekuga TsMS § 326 alusel, sest kohtutäituri kogutud informatsiooni

kohaselt (tl 96 pöördel, II kd), sh QQ enda menetluses avaldatu järgi (vt nt tl 48 ja 66, II

kd), saab järeldada, et Kastani 24a-31, Tartu eluruum ei olnud QQ tegelikuks elukohaks,

kuna ta viibib suurema osa aastast välisriigis koolis. Seega ei olnud täidetud TsMS §-s 326

sätestatud menetlusdokumendi postkasti panekuga kättetoimetatuks lugemise teine eeldus,

et tegemist peab olema ka tegelikult saaja elukohaga (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II Kommenteeritud väljaanne, lk 174, p 3.1.2. c; RKTKo 11.12.2006, 3-2-1-128-

06, p 26). Seetõttu on kolleegiumi hinnangul maakohus 28. juuni 2018 kohtuotsuse

toimetanud põhjendatult ise 6. septembri 2018 e-kirjaga sj QQ-le kätte. Kohus on e-kirjas

muuhulgas selgelt märkinud, et kui kostjad ei kinnita viivitamatult kohtuotsuse

kättesaamist, loetakse kohtuotsus kostjatele kättetoimetatuks TsMS § 314¹ lg 1 järgi kolme

tööpäeva möödumisel alates kirja saatmisest (tl 101, II kd). Kostjad on esitanud ühise

apellatsioonkaebuse 12. oktoobril 2018, s.o 30 päeva jooksul alates kohtu poolt 6.

septembri 2018 e-kirjaga kohtuotsuse kättetoimetatuks lugemisest TsMS § 314¹ lg 1 järgi

QQ-le. Arvestades, et kostjad on käesolevas asjas vältimatud kaaskostjad ning QQ

apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt, siis tulenevalt TsMS § 207 lg-st 3 puudub alus

apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.

23. Käesolevas asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud:

-

LL oli võlgniku elukaaslase CC ema.

-

LL oli YY ja QQ vanaema.

Tsiviilasi nr 2-17-1090

11(17)

-

Tartu Maakohtu 26. juuli 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-31157 nimetati OÜ MRP

Ärigrupp ajutised pankrotihaldurid ning 15. septembri 2010 otsusega kuulutati välja OÜ

MRP Ärigrupp pankrot. XX oli OÜ MRP Ärigrupp osanik ja juhatuse liige.

-

XX sõlmis 3. augustil 2010 LL ja CC-ga lepingu korteriomandite aadressil J.

Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (reg osa 1315740) ja J.

Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840), Valga ½ suuruste mõtteliste osade müümiseks LL-

le, mille teiseks kaasomanikuks oli CC. Lepingu p 3.1 kohaselt oli iga kaasomandiosa

müügihinnaks 30 000 krooni. Lepingu p-ide 3.4 ja 4.2 järgi koormati eelnimetatud

korteriomandid tervikuna XX kasuks tähtajatute ja tasuta isiklike kasutusõigustega.

-

korteriomandid aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2

(reg osa 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840) on koormatud alates

6. detsembrist 2001 ühishüpoteegiga AS SEB Pank kasuks. Hüpoteegi summa on 400

000 krooni (s.o 25 564.65 eurot [tl 45-47, I kd]).

-

9. augustil 2010 allkirjastatud osaühingu osa jagamise avalduse ja osa müügilepingu p

1.1 kohaselt müüs XX temale kuulunud 250 000 kroonise nimiväärtusega osast 99,8 %,

s.o osa nimiväärtusega 249 500 krooni LL-le müügihinnaga 249 500 krooni (s.o selle

nimiväärtus). Müügihinna laekumist võlgniku pangakontodelt ei nähtu.

-

Ajavahemikul 8-12. august 2010 kandis XX oma kontodelt OÜ-le Aurol üle kokku 5

075 000 krooni, s.o cá 325 000 eurot ning lisaks võõrandas XX 11. augusti 2010

lepinguga OÜ-le Aurol viis kinnisasja müügihinnaga kokku 245 000 krooni (lepingu p-

id 3.1 ja 3.2). Müügihinna laekumist võlgniku pangakontodelt ei nähtu.

Kolleegiumi

hinnangul

puudub

eelnimetatud

asjaolude

üle

vaidlus

ka

apellatsioonimenetluses, mistõttu võtab ringkonnakohus need asjaolud apellatsioonkaebuse

lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1).

24. Vastavalt tehingute tegemise ajal kehtinud PankrS § 109 lg-le 1 koosmõjus § 110 lg 1 p-ga

4 peab tehingu tagasivõitmiseks olema täidetud kokkuvõttes neli eeldust – tehing peab

olema tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, võlgnik kahjustas

teadlikult tehingutega võlausaldajate huve, tehingu teine pool oli võlgniku lähikondne ning

tehingu teine pool, kes oli võlgniku lähikondne, teadis või pidi teadma tehingute

kahjulikkusest võlausaldajate huvidele.

25. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kohus on õigustatult lugenud LL

võlgniku lähikondseks seetõttu, et kohtumenetluse ajal on LL surnud ning kohus on

lubanud LL pärijatel, võlgniku lastel YY-l ja QQ-l astuda menetlusse kostjatena. Samuti

on vaidluse all asjaolu, kas 3. augusti 2010 ja 9. augusti 2010 tehingutega kahjustatakse

võlgniku võlausaldajate huve ning, kas LL teadis või pidi seda teadma (PankrS § 110 lg 1

p 4).

26. Kolleegium leiab, et kuigi praegusel juhul on esialgne kostja, LL, surnud ja menetlusse on

lubatud astuda tema pärijatel, kes on võlgniku lähikondsed PankrS § 117 lg 1 p 3 järgi,

tuleb tehingu kehtetuks tunnistamise eeldusena võlgniku lähikondsuse tuvastamisel

lähtuda tehingu teinud isiku seotusest võlgnikuga ehk LL-st, mitte isiku üldõigusjärglastest,

nagu maakohus on ekslikult leidnud. Seega muudab kolleegium maakohtu vastavaid

põhjendusi.

Hageja on hagiavalduses esile toonud, et võlgnik ja ta elukaaslane CC, kes on ühtlasi ka

võlgniku laste YY ja QQ ema, elasid koos ühes majapidamises LL-ga, kes on võlgniku laste

Tsiviilasi nr 2-17-1090

12(17)

vanaema. Esitatud asjaolud võimaldavad teha järelduse, et LL oli võlgnikuga lähedane isik,

kellel oli võlgnikuga ühine oluline perekondlik huvi, mis sh väljendus ühises majanduslikus

huvis säilitada perekonna heaolu. Võlgniku lähikondsust LL-ga kinnitab kolleegiumi

hinnangul ka asjaolu, et LL pärandas kogu oma vara võlgniku lastele (tl 196, I kd). Ei LL

ega YY ja QQ ei ole kolleegiumi hinnangul hageja esitatud asjaolusid ümber lükanud ega

esitanud muid asjaolusid, mis annaks alust jõuda vastupidisele seisukohale, mistõttu leiab

ringkonnakohus, et LL on põhjendatud lugeda võlgniku lähikondseks PankrS § 117 lg 3

järgi.

27. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu selgitustele, mille kohaselt peab kehtetuks

tunnistatav tehing kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti.

Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks tuleb hagejal tõendada, et tehingu

tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses

(RKTKo 03.05.2017, 3-2-1-30-17, p 13). Kusjuures võlausaldajate huvide kahjustamisega

on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate

huvide kahjustamise (RKTKo 03.11.2008, 3-2-1-90-08, p 12).

28. Kolleegium leiab aga erinevalt maakohtust, et hageja ei ole asjaolu, et XX müüs

vaidlusaluste korteriomandite mõttelised osad nende turuhinnast oluliselt madalama

hinnaga, tõendanud. Asjas on tuvastatud, et XX sõlmis 3. augustil 2010 LL ja CC-ga

lepingu korteriomandite aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi

43-2 (reg osa 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840), Valga ½ suuruste

mõtteliste osade müümiseks LL-le, mille teiseks kaasomanikuks oli CC. Lepingu p 3.1

kohaselt oli iga kaasomandiosa müügihinnaks 30 000 krooni (s.o 1 917.35 eurot), kokku

kaasomandi osade eest seega 90 000 krooni (s.o 5 752.05 eurot).

29. Hageja väitel oli Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika

järgsest keskmisest müügihinnast (140.65 eurot/m2) lähtudes ning arvestades, et 3. augusti

2010 müügilepingu esemeks olnud korteriomandite reaalosadeks olevate korterite üldpind

oli kokku 141,7 m2, vaidlusaluste korteriomandite turuhind 2010 augustis kokku 19 925.88

eurot ning võlgnikule kuulunud ½ mõtteliste osade turuhind järelikult 9 962.94 eurot (ca

155 885 krooni), mis ületab oluliselt nende müügihinda 3. augusti 2010 lepingu järgi (tl

177, I kd). Hageja on oma väidete tõendamiseks kohtule esitanud Valga korterite ning Maa-

ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika (tl 181 ja 182, I kd).

Kolleegium leiab, et vaidlusaluste korteriomandite mõttelise osa harilikku väärtust ei saa

praegusel juhul tuletada Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara

hinnastatistika järgsest keskmisest müügihinnast, sest statistika, millele hageja tugineb, ei

arvesta, et müügilepingude esemeks olnud korteriomandite mõttelisi osi koormas

ühishüpoteek. Vastavalt TsÜS §-ile 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui

seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik

keskmine müügihind (turuhind). Asjas on tuvastatud, et vaidlusalused korteriomandid

aadressil J. Kuperjanovi 43-1 (reg osa 1315640), J. Kuperjanovi 43-2 (reg osa 1315740) ja

J. Kuperjanovi 43-3 (reg osa 1315840) on koormatud alates 6. detsembrist 2001

ühishüpoteegiga AS SEB Pank kasuks hüpoteegi summaga 400 000 krooni. Arvestades, et

hageja peab korteriomandite mõtteliste osade müümist lepingus sätestatud hinnaga

võlausaldajate huve kahjustavaks põhjusel, et tehing ei olnud tehtud turutingimustel, pidi

hageja näitama ja tõendama kaasomandis oleva asja väärtust koos seda koormava

hüpoteegiga hinnates ja selle alusel kaasomaniku osa tema mõttelise osa suuruse alusel

välja arvutades, et mõttelise osa turuhind on madalam, kui lepingujärgne müügihind.

Tsiviilasi nr 2-17-1090

13(17)

Hageja seda kolleegiumi arvates tõendanud ei ole, sest hageja esitatud Valga korterite ning

Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika korteriomandite

hüpoteekidega koormatust ei arvesta (tl 181 ja 182, I kd).

30. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt ei mõjuta hüpoteek koormatud

kinnisasja väärtust põhjusel, et kuigi SEB Pank AS hüpoteegipidajana saab oma nõuet

rahuldada ka kostja omandis olevate kaasomandiosade arvel, ei tähendaks see hüpoteegiga

tagatud võlgniku kohustuste lõppemist, vaid AS SEB Pank nõue läheks seaduse (AÕS §

349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p-d 1 ja 2) alusel üle kostjale ulatuses, milles see rahuldatakse

kostja kaasomandiosade arvel (hageja viide RKTKo nr 3-2-1-152-13, p-d 14-15). Ka juhul,

kui lähtuda sellest, et praeguses asjas läheks laenuandja võimalik nõue rahuldatud ulatuses

seaduse alusel kostjale üle, ei võimalda see teha järeldust, et mõistlik turuosaline oleks

valmis maksma hüpoteegitud kinnisasja eest võrdset hinda koormatiste vaba asjaga, sest

ainuüksi nõude üleminek ei välista võimalikku täitmisriski, mis mõjutab asja harilikku

väärtust.

31. Ringkonnakohus leiab, määravat tähtsust vaidlusaluste korteriomandite mõtteliste osade

hariliku väärtuse hindamisel ei ole ka asjaolul, et 3. augusti 2010 tehingu tõestanud notar

on pidanud müügihinda 90 000 krooni korteriomandite harilikust väärtusest madalamaks

ning tehinguväärtusena on kajastatud 169 333.33 krooni (I kd tl 43 pöördel).

Tehinguväärtus ei ole samastatav asja turuhinnaga TsÜS § 65 tähenduses, sest

tehinguväärtuse määramise eesmärgiks on arvutada selle alusel välja notari tasu ning

tehinguväärtuse kindlaks tegemisel lähtutakse kindlatest piiratud kriteeriumitest (NotTS §

3), kuid ei võeta aluseks asja turuväärtuse hindamise standardeid.

32. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul hageja tõendanud, et 3. augusti 2010. korteriomandite

mõtteliste osade müügitehingute tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded

tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses, mis võimaldaks tuvastada võlausaldajate huvide

kahjustamise. Eeltoodud põhjendustel ei ole XX ja LL vahel 3. augustil 2010 sõlmitud

korteriomandite mõttelise osa müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise

eeldused täidetud ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.

33. Ülejäänud osas apellatsioonkaebuse väited otsuse tühistamiseks alus ei anna. Kolleegiumi

hinnangul järeldas maakohus asjas esitatud tõendeid arvestades põhjendatult, et OÜ Aurol

osa 9. augustil 2010 müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise PankrS §

109 lg 1 koosmõjus PankrS § 110 lg 1 p-iga 4 kohaldamise eeldused on täidetud ning hagi

on selles osas õigesti rahuldatud.

34. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et PankrS § 110 lg 3 järgi

eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult

võlausaldajate huve ning vastupidist tuleb tõendada (vt RKTKo 21.05.2012, 3-2-1-62-12,

p 9 II lõik). Kolleegiumi hinnangul on maakohus antud eelduse täitmise aluseks olevaid

asjaolusid analüüsinud ning teinud nendest õiged järeldused (vaidlustatud otsuse p-id

1213), seostades asjaolusid õigete materiaalõiguse normidega ja hinnanud tõendeid TsMS

§ 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust

hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohuga võrreldes erinevale

seisukohale. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et kohtu ette toodud

asjaoludest koosmõjus esitatud tõenditega saab teha järelduse, et LL oli teadlik tehtud

tehingu kahjulikkusest võlgniku võlausaldajate huvidele (PankrS § 110 lg 1 p 4 neljas

eeldus) ning neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Ainuüksi asjaolud, et LL oli tehingu tegemise

Tsiviilasi nr 2-17-1090

14(17)

ajal teatud vanuses ning oli elu jooksul pidanud õpetaja ametit, ei anna alust järeldada, et

ta võlgniku lähikondsena ei teadnud või ei pidanud teadma, et vaidlusalused tehingud on

võlausaldajate huve kahjustavad. Vastupidi, õpetaja elukutse eeldab kõrgemat haritust ning

sellega kaasnevat suuremat arusaamist asjadest.

35. Kolleegium ei nõustu kostjate seisukohaga, et maakohus oleks pärast esialgse kostja, LL,

surma pidanud tsiviilasja menetluse hagi läbivaatamata jätmisega lõpetama, ning kui kohus

lubas LL pärijatel ehk kostjatel menetlusse astuda LL üldõigusjärglasena, ei saanud nad

teada tehingute võimalikust võlausaldajate huvide kahjustamisest, sest kostjad olid

tagasivõitmisele esitatud tehingute tegemise ajal alaealised. Kolleegium selgitab, et

tagasivõitmise nõude võib esitada ka tagasivõidetava tehingu või toimingu teinud isiku

üldõigusjärglase vastu (PankrS § 116 lg 1), kuid sellisel juhul tuvastatakse PankrS § 110

lg 1 p-is 4 sätestatud lähikondse teadmine, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult

võlausaldajate huve (s.o neljas eeldus) lähtudes tehingu teinud lähikondsest, mitte

üldõigusjärglastest (vt ka käesoleva kohtuotsuse p 25 I lõik). Seega on maakohus pärast LL

üldõigusjärglaste kostjatena menetlusse astumise lubamist õigustatult hagi menetlemist

jätkanud.

36. Apellatsioonkaebuses heidavad kostjad maakohtule ette hagiavalduse mittekompleksset

(ehk puudulike lisadega) kättetoimetamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist sellise

eksimusega, mis tingiks maakohtu lahendi tühistamise. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses

selgitanud, mis osas muutuksid kostjate seisukohad, kui maakohus oleks hagiavalduse lisad

neile nõuetekohaselt kätte toimetanud (vt TsMS § 633 lg 3 p-d 2 ja 3) (vt nt RKTKo

18.04.2018, 2-14-61484, p 23).

37. Kolleegium ei

pea

põhjendatuks

apellatsioonkaebuse väidet maakohtu

poolt

selgitamiskohustuse täitmata jätmise kohta. Kostja I seaduslik esindaja on märkinud e-

kirjas selgesõnaliselt, et nõustub asja kirjaliku menetlusega (tl 73, II kd), mistõttu ei nõustu

kolleegium sellega, et maakohus pidanuks antud kirjast järeldama, et kostja I seaduslik

esindaja soovib kohtuistungi edasilükkamist.

38. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusõigust, kui ei määranud

kostjatele täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaega. TsMS § 209 lg 2 kohaselt on

üldõigusjärglasele kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud

menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema

õiguseelnejale. See tähendab, et üldõigusjärglase menetlusse kaasamine ning menetluse

jätkumine üldõigusjärglase suhtes ei mõjuta menetluse seisu ega poolte õigusi ja kohustusi

menetluse raames. Pärast üldõigusjärglase menetlusse kaasamist jätkatakse menetlust

selliselt, nagu oleks üldõigusjärglane olnud algusest peale menetluse pooleks. See tähendab

mh ka seda, et õigusjärglasel ei ole õigust esitada uusi taotlusi, kui eelneja on nende

esitamise tähtaja minetanud (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I

Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1120, p 3.4.1.3). Arvestades, et esialgne kostja LL on

esitanud kohtule nõuetekohase (TsMS § 394 lg 1) vastuse hagiavaldusele (tl 167-172, I

kd), ei ole kohus rikkunud menetlusnormi, kui ei andnud kostjatele võimalust esitada enda

täiendavaid

seisukohti.

Lisaks

on

kostjad

saanud

oma

seisukohad

esitada

apellatsioonkaebuses, millega kohus on praegu ka arvestanud.

39. TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel jätab kohus asja juurde võtmata hageja

apellatsioonkaebuse vastusega esitatud kirjavahetuse, sest need tõendid on toimikus juba

Tsiviilasi nr 2-17-1090

15(17)

olemas (tl 28, 44, 49, II kd). Kuna tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis neid

esitajale ei tagastata, vaid tõendid eemaldatakse toimikust.

40. Harju Maakohus rahuldas 23. jaanuari 2017 määrusega hageja hagi tagamise avalduse,

milles määras kanda Valgas J. Kuperjanovi 43-1 (registriosa nr 1315640), J. Kuperjanovi

43-2 (registriosa nr 1315740) ja J. Kuperjanovi 43-3 (registriosa nr 1315840) asuvate

korteriomandite ½ mõtteliste osade omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks eelmärge

XX (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp kasuks ning keelas LL-l registriosadesse nr

1315640, nr 1315740 ja nr 1315840 kantud korteriomanditele AS-i SEB Pank kasuks

seatud ühishüpoteegiga tagatavate nõuete kohta sõlmitud tagatiskokkulepete muutmine ja

uute tagatiskokkulepete sõlmimine. Lisaks määras kohus arestida OÜ Aurol osa

omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks LL-le kuuluv OÜ Aurol (registrikood

10023752) osa nimiväärtusega 15 945 eurot ning keelata LL-l OÜ Aurol osast

nimiväärtusega 15 945 eurot tuleneva hääleõiguse teostamine OÜ Aurol osanike poolt

järgmiste otsuste vastuvõtmisel – osaühingu osakapitali suurendamine või vähendamine;

osaühingu lõpetamine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; osaühingu osade

registreerimine Eesti Väärtpaberite Keskregistris. Arvestades, et hagi jääb korteriomandite

mõtteliste osade müügilepingu kehtetuks tunnistamise ja selles osas vara pankrotivarasse

tagasivõitmise nõudes rahuldamata, tuleb Harju Maakohtu 23. jaanuari 2017 hagi tagamise

määrus korteriomanditele eelmärgete ning AS-i SEB Pank kasuks seatud ühishüpoteegiga

tagatavate nõuete kohta sõlmitud tagatiskokkulepete muutmise ja uute tagatiskokkulepete

sõlmimise keelu seadmise osas TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada. Ülejäänud osas tuleb

määratud abinõud jätta jõusse kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 445 lg 2).

41. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme

kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata,

muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Arvestades, et hagi rahuldati

hagi hinnast (s.o 42 083.06 eurot) cá 66 % ulatuses (OÜ Aurol osa väärtus hagi esitamise

ajal, s.o 27 913.06 eurot) ja samas ulatuses jäi apellatsioonkaebus rahuldamata, tuleb

kõikides kohtuastmetes hageja menetluskuludest jätta võrdses osas, s.o 33% ulatuses TsMS

§ 163 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel YY ja 33% ulatuses QQ kanda. Kostjate kõikides

kohtuastmetes kantud menetluskuludest 34% jääb TsMS § 163 lg 1 järgi hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

43. Arvestades, et kostjad ei ole esitanud ei maa- ega ringkonnakohtus menetluskulude

nimekirju, tuleb märkida, et kostjatel puuduvad menetluskulud, mida hagejalt välja mõista.

44. Maakohtus esitatud menetluskulu nimekirjas palub hageja kostjatelt välja mõista

menetluskulud kokku summas 4 638 eurot (asjas tasutud riigilõiv kokku 1 050 eurot,

esindaja kulu 3 552 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest

summas 36 eurot ja registripäringute eest 24 eurot). Hageja kasutas esindaja teenust

hagiavalduse, hagi tagamise avalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks, kostja

vastustega tutvumiseks, kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks kokku 24 h ja 31

min ulatuses (tl 76, II kd). Esindaja tunnitasuks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks

(kokku 144 eurot).

Tsiviilasi nr 2-17-1090

16(17)

45. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120

eurot, millele lisandub käibemaks, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning

kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik.

46. Riigilõiv kokku summas 1 050 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide

kättetoimetamise eest summas 36 eurot ja registripäringute eest 24 eurot on põhjendatud

kulutused TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 5¹ järgi. Samas leiab ringkonnakohus, et hageja

ajakasutus hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kokku 14h ja 15min

ulatuses ei ole põhjendatud. Arvestades dokumentide mahtu ja sisutihedust peab kolleegium

hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamiseks kulunud aega mõistlikuks ja

põhjendatuks 12h ulatuses. Samuti on hageja ülehinnanud ajakulu kostja vastusele

seisukoha koostamiseks, mis vähemalt 2 lehekülje ulatuses kordab hagiavalduses märgitut,

mistõttu peab ringkonnakohus selle dokumendi koostamiseks põhjendatuks ajakuluks 6h ja

47min. Ülejäänud menetluskulu nimekirjas märgitud toiminguid (kohtutäituri saadetud

dokumentidega tutvumine ja teate koostamine kohtule, 19min; kostja taotlusega tutvumine

ja edasiste menetlustoimingute võimalikkuse analüüs, 12min; kiri kohtule LL

pärimismenetluse kohta, 7min; taotlus kohtule notarilt pärijate andmete nõudmiseks,

23min; avaldus üldõigusjärglaste menetlusse astumise lubamiseks ja asja menetluse

jätkamiseks, 32min; ettevalmistus kohtuistungiks, 30min ning esindus kohtuistungil,

25min) peab ringkonnakohus vajalikeks ja märgitud ajalises mahus põhjendatuks, mistõttu

loeb kolleegium hageja esindajakulu maakohtus põhjendatuks 21h ja 15min (21,25h)

ulatuses, mis vastab 3 060 eurole (21,25 x 144eurot/h).

Seega peab ringkonnakohus hageja maakohtus kantud menetluskulusid põhjendatuks kokku

summas 4 170 eurot (1 050 + 36 + 24 + 3 060). Maakohtus hageja menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 468 euro ulatuses (4 638 – 4 170).

47. Ringkonnakohtus esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema

apellatsiooniastmes kandnud menetluskulud kokku summas 1970.40 eurot (käibemaksuga).

48. Ringkonnakohus, analüüsides ja hinnates hageja ringkonnakohtus esitatud menetluskulude

nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et

hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole täies mahus põhjendatud.

Kolleegiumi hinnangul ei saa lepingulise esindaja kulu, mis on tekkinud 7. novembri 2018

seisukoha koostamisele apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta 2h ja 24min ulatuses

pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus hageja ei olnud kohustatud seda

dokumenti esitama (vrdl RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-158-12, p 12). Ülejäänud toimingud

(Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2018 määruse ja apellatsioonkaebusega tutvumine,

24min; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, 6h ja 22min; kohtu kirjaga tutvumine,

menetlusliku olukorra analüüs, suhtlus kliendiga, 13min; kostjate seisukohaga tutvumine ja

sellele vastuse koostamine, 5h) peab kolleegium märgitud ulatuses põhjendatuks,

arvestades läbitöötatud dokumentide sisu ja mahukust ning koostatud dokumentide

vajalikkust. Arvestades eeltoodut, loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja

lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 11h ja 59 min (s.o 11,98 h), mis

lepingulise esindaja tunnihinda (144 eurot) arvestades teeb 1 725.12 eurot (11,98 h x 144

eurot/h). Hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb seega

rahuldamata 242.28 euro ulatuses (1 970.40 – 1 725.12).

49. Eeltoodust tulenevalt on hageja kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud põhjendatud

5 895.12 euro ulatuses (4 170 + 1 725.12). Kokku jäävad hageja menetluskulude

Tsiviilasi nr 2-17-1090

17(17)

kindlaksmääramise taotlused rahuldamata 710.28 euro ulatuses (468 + 242.28). Hageja

põhjendatud menetluskuludest 66% on 3 890.78 eurot (5 895.12 x 66%), mis tuleb mõlemalt

kostjalt võrdses ulatuses hageja kasuks välja mõista summas 1 945.39 eurot (3 890.78 : 2).

50. Hageja palub märkida lahendis, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjatel tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus välja mõista kostjatelt viivis

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

51. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või

kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui kostja või tema poolel

menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on

vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda

osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud

osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel (TsMS §

190 lg 5). Ringkonnakohus on 22. novembri 2018 määrusega rahuldanud kostja I

menetlusabi taotluse ja vabastanud ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1 000 euro

tasumisest. Kuna hageja kanda jäi 34% kostjate menetluskuludest, tuleb hagejalt

riigituludesse välja mõista kostjale I apellatsiooniastmes antud menetlusabist riigilõivu

tasumiseks 340 eurot (1 000 eurost 34%), mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva

otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud

isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele.

Arvestades, et kostja I on alaealine, peab kolleegium põhjendatuks vabastada ta ülejäänud

menetluskulude, s.o 660 euro, riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen Kaupo Paal