2-19-105315/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2019

Tsiviilasja number

2-19-105315

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi J. M. vastu võlgnevuse

tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

1659,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood

14042462, asukoht Rävala pst 8, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Alar

Liivamägi (e-post info@ravalaburoo.ee)

Kostja: J. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

rahvastikuregistris: xxxxx xx-xx, xxxxxx xxxx, xxxxx-

xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J. M.lt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks 27.07.2018 J. M. ja Ühisraha OÜ

vahel sõlmitud laenulepingust nr Y180727031 tulenev põhivõlg 1000,00 eurot, intress

92,48 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 45,00 eurot, seisuga 08.05.2019

sissenõutavaks muutunud viivis 172,05 eurot, perioodi 09.05.2019 – 26.06.2019 eest

viivis 45,64 eurot, kokku 1355,17 eurot.

3. Välja mõista J. M.lt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt

(s.o 1000,00 eurot) alates 27.06.2019 kuni põhivõla täitmiseni määras 34 % aastas kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Rävala Õigusbüroo OÜ nõue lepingu hooldustasu eest summas

10,00 eurot.

5. Jätta menetluskulud J. M. kanda.

6. Määrata Rävala Õigusbüroo OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

385 eurot (millest 225 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud

riigilõiv ja 160 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõista J. M.lt Rävala Õigusbüroo OÜ

kasuks välja.

Tsiviilasi nr: 2-19-105315

2 (6)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on J. M. kohustatud tasuma Rävala Õigusbüroo

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Tsiviilasi nr: 2-19-105315

3 (6)

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Rävala Õigusbüroo OÜ esitas 20.02.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1564,45 euro saamiseks. 07.03.2019 tegi kohus võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

08.04.2019 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 10.04.2019 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja tegi

hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis

ning tasuma täiendavalt riigilõivu.

2. Rävala Õigusbüroo OÜ esitas 08.05.2019 hagiavalduse J. M. vastu võlgnevuse põhinõude

1000,00 euro, intressi 92,48 euro, lepingu hooldustasu 10,00 euro, sissenõudmisega seotud

kulude 45,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 172,05 ja viivise alates 09.05.2019 kuni

põhinõude täitmiseni määras 34 % aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Samuti palus

hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 225 eurot ning hageja õigusabikulud 240,00 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ ja kostja J. M. 27.07.2018 laenulepingu nr

Y180727031, mille alusel kanti kostjale samal päeval laenusumma 1000,00 eurot.

Laenulepingu

alusel

võttis

kostja

laenu

1000

eurot

intressiga

%

aastas,

tagasimakseperioodiga 12 kuud. Kostja pole oma kohustuste täitmiseks teinud ühtegi makset,

kohustused on täies ulatuses täitmata. Ühisraha OÜ loovutas 09.01.2019 kostja vastu nõude

hagejale.

10.05.2019 hageja kohtu nõudmisel täpsustas, et laenulepingu üldtingimuste p-ga 7.6 leppisid

pooled kokku laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmises vastavalt

portaalipidaja hinnakirjale. 15.11.2018 laenulepingu ülesütlemise teatis lõpetas laenulepingu

kehtivuse, seega oli tegemist ühest küljest õigusmuudatuse kaasatoomisele suunatud

tahteavaldusega, teisest küljest aga ka meeldetuletusega võla tasumiseks, kuna selles nõuti võla

tasumist. Juhul, kui 15.11.2018 ülesütlemise teatis ei ole mingil põhjusel käsitletav esimese

meeldetuletuskirjana pärast lepingu lõppemist, muutub esimeseks meeldetuletuseks pärast

lepingu lõppemist kostjale saadetud loovutamisteade, milles samuti nõuti võla tasumist. Sel

juhul nõuab hageja ülesütlemisteate eest 5 eurot ja loovutamisteate eest 25 eurot, ehk

ülesütlemise ja loovutamisteate hinnad „vahetavad kohad“. Kostja laenutaotluse alusel nõustus

Ühisraha OÜ laenulepingu sõlmimisega, koostas kostjale lepingudokumendid, s.h.

laenulepingu põhitingimused, milles sisaldub kokkulepe hooldustasu maksmiseks, ja saatis

need e-postiga kostjale nõustumuse avaldamiseks. Express Credit AS (kohtu märkus:

eeldatavalt on nimetus jäänud eelmisest dokumendist, mille põhjal on hageja uue dokumendi

koostanud) ja kostja sõlmisid hagi aluseks oleva laenulepingu aastase intressimääraga 34 %.

Tähtajaks tasumata summadelt on pooled kokku leppinud sellises viivise määras, mis on võrdne

kokkulepitud intressimääraga. Hageja palus hagiavalduse rahuldada ja välja mõista kostjalt

hageja kasuks põhivõlg 1000,00 eurot, intress 92,48 eurot, lepingu hooldustasu 10,00 eurot ja

hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 172,05 eurot; välja mõista kostjalt

põhivõlalt arvestatud viivis 34 % aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina

põhivõlalt; välja mõista kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmisega seotud kulud 45,00 eurot;

välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, s.h hageja tasutud riigilõiv ja õigusabikulud

240,00 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

4. Pärnu Maakohus võttis 13.05.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostja kinnitas hagimaterjalide

ja kohtumäärus kättesaamist 27.05.2019, seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 10.06.2019 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

Tsiviilasi nr: 2-19-105315

4 (6)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub

üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Hageja on

nõude omandanud loovutamise teel. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele.

9. Kostja ei ole Ühiraha OÜ-le 27.07.2018 sõlmitud laenulepingu nr Y180727031 alusel saadud

rahasumma tagasi maksnud. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101

lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 p 3 ja § 396 lg 1 alusel nõuda

laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist (põhiosamakse võlgnevus kokku 1000,00

eurot), intressi (92,48 eurot) tasumist, sissenõudmiskulude (45,00 eurot) hüvitamist ja

põhinõude täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 08.05.2019 k.a

(172,05 eurot).

10. Hageja on esitanud viivisenõude ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis kuni

kohtuotsuse tegemiseni, so 49 kalendripäeva eest (periood 09.05.2019 – 26.06.2019) on 45,64

eurot (1000,00€ x 34% / 365kp x 49kp). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

perioodi eest 09.05.2019 – 26.06.2019 summas 45,64 eurot ja edasi 34% aastas põhinõudest

(1000,00€) kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Tsiviilasi nr: 2-19-105315

5 (6)

11. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tasumata hooldustasude eest summas 10 eurot.

Hageja väitel hooldustasu võtmises lepitakse kokku laenulepingus (üldtingimused, hinnakiri,

maksegraafik) ning haldustasu on laenu kuumakse koostisosa, millest teavitatakse laenajale

enne lepingu sõlmimist. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 281

lg 1 tähenduses, mille kohaselt ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse

täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist

kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise

täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet ei loeta sõnaselgelt

väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid eeltäidetud valikuid,

mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi lükkama. Hageja poolt esitatud

asjaoludel ei ole kostja haldustasu maksmise kohustust sõnaselgelt kinnitanud. Hooldustasu on

küll nähtuv maksegraafikust, kuid tarbija tahet ei saa lugeda sõnaselgelt väljendatuks, kui

ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid vaikimisi valikuid. Juhul kui

kokkulepped tasu kohta sisalduvad tüüptingimustes, peab tarbija nõustuma tüüptingimustega

otsese tahteavaldusega.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduse kohaselt

hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks ning

konsultatsiooniks laenuandjaga 0,5 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas

tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi koostamiseks, lisade

komplekteerimiseks) 1,5 töötundi, kokku 2 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot (kokku 240 eurot). Summa ei sisalda käibemaksu.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi on

põhjendatud ja vajalik, kuid summa 240,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik.

Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-134-16, p. 55), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks

80 eurot/tunnis. Hageja ei ole kohtule TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud kinnitust selle kohta, et ta ei

ole käibemaksu kohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

Tsiviilasi nr: 2-19-105315

6 (6)

arvestada, andnud, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160

eurot (2 h x 80 €).

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik