2-19-3051/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019. a, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-3051

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ avaldus Z.C vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1766,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Inkasso OÜ, registrikood 12438291, asukoht

XXX, 10117 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Triin Linholm, isikukood

xxxxxxxxx; e-post:

Kostja: Z.C, iisikukood XXX, elukoht xxxxxx, xxx XXX,

Tartumaa xxx,

e-post:

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Inkasso OÜ hagi Z.C vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt Z.C K. (Z.C) hageja Eesti Inkasso OÜ kasuks välja korteriühistu xxxxxxx

poolt 30.09.2017-31.10.2018 väljastatud arvete alusel põhivõlgnevus 1635 (üks tuhat

kuussada kolmkümmend viis) eurot 99 senti.

3. Mõista kostja Z.C K. hageja Eesti Inkasso OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 1635,99

eurot alates 27.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 28.06.2019.a. 43 (nelikümmend kolm)

eurot 32 senti ning alates 29.06.2019.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (käesoleval ajal 0,0219 %

päevas).

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista Z.C K. Eesti Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 417 (nelisada

seitseteist) eurot, mis tuleb tasuda hageja arvelduskontole nr EE582200221058702728

Swedbank AS-is.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kaja võib esitada, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise

puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415,

§ 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tulenevalt § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud.

Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta

ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja jätab

hagiavaldusele tähtaegselt vastamata.

Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 05.03.2019. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse

menetlusse, on kostjale kätte toimetatud 05.03.2019 e-posti aadressil XXX, kostja on 15.03.2019

dokumentide kättesaamist kinnitatud. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30 päeva jooksul

hagi kättetoimetamisest alates, seega saabus hagile vastamise tähtaeg 15.04.2019. Kostja ei ole

kuni käesoleva otsuse tegemiseni hagiavaldusele vastanud.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõue tuleneb xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kostjale

esitatud arvetest perioodil 30.09.2017-31.10.2018 järgnevalt:

-

30.09.2017 arve – 45,57 eurot, maksetähtaeg 20.10.2017;

-

31.10.2017 arve – 90,12 eurot, maksetähtaeg 20.11.2017;

-

30.11.2017 arve – 46,00 eurot, maksetähtaeg 20.12.2017;

-

31.12.2017 arve – 46,47 eurot, maksetähtaeg 20.01.2018;

-

31.01.2018 arve – 994,04 eurot, maksetähtaeg 20.02.2018;

-

28.02.2018 arve – 46,51 eurot, maksetähtaeg 20.03.2018;

-

31.03.2018 arve – 46,20 eurot, maksetähtaeg 20.04.2018;

-

30.04.2018 arve – 46,83 eurot, maksetähtaeg 20.05.2018;

-

31.05.2018 arve – 54,98 eurot, maksetähtaeg 20.06.2018;

-

30.06.2018 arve – 46,71 eurot, maksetähtaeg 20.07.2018;

-

31.07.2018 arve – 46,18 eurot, maksetähtaeg 20.08.2018;

-

31.08.2018 arve – 46,01 eurot, maksetähtaeg 20.09.2018;

-

30.09.2018 arve – 45,79 eurot, maksetähtaeg 20.10.2018;

-

31.10.2018 arve – 61,50 eurot, maksetähtaeg 20.11.2018.

Kostja ei tasunud eelnimetatud arveid, mistõttu tekkis kostjal võlgnevus korteriühistu ees.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 13.12.2018 võlanõude kostja vastu Eesti Inkasso OÜ-le. Kostja ei ole

ka hagejale kohustusi täitnud.

Kostja võlgneb xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esitatud arvetel alusel 1635,99 eurot. Lisaks taotleb

hageja viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 27.02.2019 kuni põhinõude 1635,99 euro tasumiseni.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui

kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb

kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib

määrata võlausaldaja.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ( ) § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu

põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja

tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega

kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha,

et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse

mahule.

Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist

tasumata põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt 1635,99 eurot

viivise väljamõistmist alates 27.02.2019.a. kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, mis

on käesoleval ajal 8% aastas ehk 0,021858% päevas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o

perioodil 27.02.2019 – 28.06.2019) on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 43,32 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud

viivis summas 43,32 eurot ning edasiselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1

2.lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 417 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv 225

eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 192 eurot (s.h käibemaks summas 32). Riigilõivu tasumist

on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulude suurus on põhjendatud ning kuulub täies

ulatuses hüvitamisele kostja poolt.

Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 192 eurot (s.h

käibemaks) s.o kokku 417 eurot.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik