4-09-13115/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-09-13115

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2010. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-13115 Kohtunik Piia Jaaksoo Asja läbivaatamise aeg 12. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus Väärteoasi Peeter Post kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juhtivkonstaabel M. Kleeman 01.07.2009.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2570,09,003502, mille kohaselt karistati P. Post'i liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 600 krooni s.o 10 trahviühikut Menetlusosalised Kaebuse esitaja Peeter Post, isikukood 33810150274, elukoht *, e-post: * Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman RESOLUTSIOON

1. Jätta Peeter Post kaebus rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juhtivkonstaabel M.Kleeman 01.07.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,09,003502 muutmata. 2. Saata kohtuotsuse ärakiri P. Post'ile ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juhtivkonstaabel M. Kleeman 01.07.2009.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,09,003502 karistati P. Post'i liikluseeskirja § 126 p 3 rikkumise eest – 01.07.2009 kell 10.30 Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 55.km, liikudes Haapsalu suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 98 +/- 7

Ärakiri 4-09-13115

2 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. P. Post pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on menetlusaluse isiku kahetsus. Väärteo eest määrati P. Post'ile karistuseks LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 600 krooni s.o 10 trahviühikut. Kaebus 16.07.2009 saabus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja Peeter Post kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,09,003502, milles kaebuse esitaja leiab, et rikkumise kirjeldus ja tõendid ei vasta toimunule ja kehtivate õigusaktide nõuetele. Kaebus edastati 16.07.2009.a kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Kaebuse esitaja selgitab, et 01.07.2009.a hommikul kui koos abikaasaga Tallinna poolt Haapsalu sõitis, siis märkas ta politseiautot Taebla valla piirkonnas. Vaatas seejärel kohe spidomeetrit ja nägi, et see oli ca 80 km/h piirkonnas. Politsei radaril oli fikseeritud kiirus 98,7 km/h. Kaebuse esitaja selgitas politseile, et sõitis ca 80 km/h kiirusega ja ei usu oma spidomeetri ebatäpsust, samuti oli ületanud laia ristmiku, mille järel puudus lubatud piirkiirus (70 km/h) märk. Eelmise lubatud piirkiiruse (70) märki nägi koos tahvliga 14,8 km ja oletas, et on selle tee juba läbinud. Kaebuse esitaja kahtlustab, et vastusõitval politseiautol oli näit ekslikult radarile jäänud ja temale esitati ligi 100 km/h sõidukiirus. Kaebuse esitaja leiab ühtlasi, et politsei kiirusemõõtja ei vastanud Majandusja kommunikatsiooniministri 21.04.2004.a määruse nr 112 ps 7.3 lubatud veale (3%). Otsuses on kiiruseks 98 +/- 7 km/h, seega viga on ca 7%. Seega palub kaebuse esitaja kohtul kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 21.08.2009 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 04.09.2009 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on ka menetlusaluse isiku kahetsusega. Oma tegu menetlusalune isik eitanud ei ole. P. Post on oma õigustega tutvunud ning nõustunud kiirmenetlusega, kinnitades seda allkirjaga. Esimesena tõendab väärteo toimepanemist kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Lääne Politseiprefektuuri erialast kompetentsust ning pädevust kiiruse mõõtmisel tõendab Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud tunnistus nr E137. Mõõtevahendina on mõõtemetoodika MM 01-2005 ning kasutusjuhendi alusel kasutatud Stalker II MDR nr AS005412 ning selle taatlust tõendab tunnistus nr TTRSS-08/00091. Antud juhul on tegemist pädeva mõõtjaga ja kohtuväline menetleja leiab, et alusetu on tema tegevus kahtluse alla seada. See, et radaril võis enne see kiirus fikseeritud olla on välistatud, sest kiirust mõõdeti liikuvast sõidukist ning radari fikseerimisel salvestatakse mõlema sõiduki kiirused. Antud juhul oli mõõdetava sõiduki kiirus 98 (+/- 7) km/h. Mõõtja sõiduki kiirus mõõtmise hetkel oli 60 km/h. Nimetatud kiirused kajastuvad ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, millega menetlusalune isik on tutvunud. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodikast tuleneval on mõõtemääramatus +/- erinev (mõõtmine seisvast sõidukist; mõõtmine liikuvast sõidukist, mis liigub samas suunas; mõõtmine liikuvast sõidukist sõidukit, mis liigub vastupidises suunas). Mõõtmisel sõitvast sõidukist, mis liigub vastupidises suunas tuleb arvestada mõlema sõiduki kiirust. Kui mõõtja sõiduki kiirus on 41-60 km/h ja mõõdetava sõiduki kiirus 82-100 km/h, siis laiendmääramatus on +/- 7 km/h. Antud juhul oli politseisõidukil kiirus 60 km/h ja mõõdetava sõiduki kiirus 98 km/h, millest lahutati 7, seega mõõdetava sõiduki kiirus oli 91 km/h.

Ärakiri 4-09-13115

3 Menetlusalune isik lisab, et ületas laia ristmiku ja seal puudus kiirust piirav märgistus. Teadmata on missugust ristmikku silmas peeti, kuid alates Palivere viaduktist kuni Rannakülani olid kiirust piiravad märgid tubleeritud, sest tegemist oli teeremondi alaga. Kuna mõõdetav sõiduk liikus Haapsalu suunas ja mõõteseade fikseeris mõõdetava sõiduki kiiruse Turvalepa tee bussipeatuses (Võntküla hamburgeri kiosk) juures, siis pidi mõõdetava sõiduki juht mööduma mitmest kiirust piiravast 70 km märgist. Asulavälisel teel ristmik märgimõju ei lõpeta. Mõjupiirkonna lõpetab liiklusmärk 376 piirangute lõpp. Menetlusaluse isiku poolt viidatud Majandusja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määrus nr 112 „Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajas, mõõtevahendite täpsusja üldnõuded“ on tunnistatud kehtetuks (RTL 2004, 49, 851; 112, 1760). Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid ja leiab, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidunud ja seega jääb väärteoasjas nr 2570,09,003502 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks P. Post'ile määratud rahalist karistust, mis on 600 krooni. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas nr 2570,09,003502 tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja tunnistajate kutsumist kohtuistungile ei pea vajalikuks ning kohtuistungist osa võtta ei soovi. Menetluse käik 30.09.2009 edastas kohus kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukoha ning palus kaebuse esitajal kohtule teada anda, kas ta jääb esitatud kaebuse juurde ning kas kaebuse esitaja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg-s 1 sätestatule. 27.10.2009 saabus Pärnu Maakohtusse kaebuse esitaja vastus kohtuvälise menetleja seisukohale, milles kaebuse esitaja jääb oma esialgse kaebuse juurde. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja seisukohad ei ole usutavad ja on tõendamata järgmiste seisukohtade osas: 1) menetleja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli pole menetlusalusele isikule tutvustatud; 2) kiirust piiravad liiklusmärgid teeremondi alal ei olnud dubleeritud (oli ainult üks märk 70 km/h tahvliga 14,8 km); kohtuväline menetleja eksib, et MKM 21.04.2004. a määrus nr 112 on kehtetuks tunnistatud (viidates Riigikohtu 02.05.2007. a lahendile nr 3-1-1-6-07). Kaebuse esitaja jääb esitatud kaebuse juurde.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna kohtuväline menetleja kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koosta, siis arutab kohus väärteoasja kiirmenetluse otsuses sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 3 oleva kiirmenetluse otsuse nr 10220092365206 kohaselt on P. Post poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 01.07.2009 kell 10.30 Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 55. km, liikudes Haapsalu suunas, juhtis

Ärakiri 4-09-13115

4 mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 98 +/- 7 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Tõenditena on protokollis ära märgitud menetlusaluse ütlused ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Kiirmenetluse otsus on menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud 01.07.2009 ning otsuse pöördel andnud allkirja selle kohta, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p-i 3 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7422 lg 2 järgi. LE § 126 p 3 sätestab, et juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 1 kasutas liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker II MDR AS 005412 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS- 0810091), mida testiti 01.07.2009 kell 08.00 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduses kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võiad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; välistati elektriliste häirete allikad; tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga kuival kattega teel, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Mõõtja sõiduk liikus esimesel sõidurajal ning mõõdeti liikuvast sõidukist vastutuleva objekti kiirust. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel oli 60 km/h Menetlusaluse isiku mootorsõiduk lähenes ning liikus üksinda. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt tõusev e kõrgenev ning seadme lugem mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 98 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 7 km/h, seega ületas P. Post poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Menetlusalune isik on protokolli allkirjastanud VTT tl 1 pöördel. Seega on eelkirjeldatud tõendige ümber lükatud kaebuse esitaja väide, et temale ei ole tutvustatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 on P. Post 01.07.2009. a andnud väärteo kohta järgmiseid ütlusi: „Ületasin kiirust, sest peale ristteed ei märganud 70 km piirkiiruse märke – kahetsen toimunut.“ Antud ütlused on P. Post poolt allkirjastatud, samuti on P. Post andnud allkirja, et VTMS §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud, talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning on teadlik, et kiirmenetluses ütluste või allkirja andmisest keeldumise korral alustatakse üldmenetlust. P. Post on oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub kiirmenetlusega. Nimetatud tõendite kohaselt ei ole menetlusalune isik kogu kohtuvälise menetluse vältel avaldanud kahtlust kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud ja tema poolt juhitud sõiduki kiiruses. Samuti on menetlusalune isik ka ise tunnistanud oma eksimust, kuna ei pannud tähele kiirusepiirangu märki. Kohtuvälise menetleja poolt on koos seisukohaga kohtule esitatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (edaspidi TJI) 26.04.2007.a välja antud mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistus TJI 5.3-1/12.04.2007 /VTT tl 8/, mille kohaselt viis TJI läbi radarikiirusemõõturi Salker II MDR legaalmetroloogilise ekspertiisi ning tunnistab selle vastavaks mõõteseaduses (edaspidi MõõteS) ja majandusja kommunikatsiooniministri 21.04.2004. a määruses nr 107 sätestatud ning OIML R91 (pr.k Organisation Internationale de Métrologie Légale,

Ärakiri 4-09-13115

5 ing.k International Organization of Legal Metrology, Revision of R 91:1990 Radar equipment for the measurement of the speed of vehicles) nõuetele. Tüübikinnitus kehtib kuni 28.12.2016. a. Nimetatud siseriikliku tüübikinnituse lisa kohaselt on radarikiirusmõõtur Stalker II MDR kasutusalaks sõidukite kiiruse mõõtmine liiklusjärelevalves ning teisaldatav sõidusuunda registreeriv Stalker II MDR võimaldab mõõta: liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t samas liiklussunnas lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid; liikuvas(l)t patrullsõidukis(l)t vastassunnas lähenevaid sõidukeid; käelt või seisvast patrullsõidukist lähenevaid ja eemalduvaid sõidukeid. Lubatud veapiirid (täpsusklass) taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/-1 km/h või +/-1% (kiirustel üle 100 km/h), mõõtemääramatuse tase kiirusemõõturi kasutamisel järelevalvetoimingutes hinnatakse MõõteS § 5 kohase mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise käigus. Samuti esitas kohtuväline menetleja mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-08/00091 /tl 7/, mille kohaselt kiirusmõõtur Stalker II MDR AS 005412 on taadeldud ning vastab OIML R91 nõuetele: mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel kaudsel meetodil laboritingimustes +/- 1 km/h või +/- 1% (kiirusel üle 100 km/h). Mõõtevahend on taadeldud 10.07.2008.a. Majandusja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM) 12. detsembri 2006. a määruse nr 104 lisa 2 p 8.2 kohaselt on liiklusjärelevalveks kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud ka sama kiirusemõõturi (Stalker II MDR AS 005412 ) uue taatlustunnistuse, mille kohaselt kiirusemõõturit on taadeldud 10.07.2009 ning kiirusemõõtur vastas MKM 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 2 p-le 8.2. Seega on eeltoodud tõenditega (mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja mõõtevahendi taatlustunnistus) leidnud tõendamist, et mõõtevahend vastab mõõteseaduses sätestatud ja tüübikinnituses kindlaksmääratud nõuetele - mõõtevahend on taadeldud ning taatlustunnistuseja tüübikinnituse veapiir ühtivad st kiirusemõõtja vastab kehtestatud täpsusklassile (ettenähtud veapiirile). Mõõtmist teostanud isiku pädevust tõendava dokumendina esitas kohtuväline menetleja kohtule Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekt P. Suve 12.03.2009 käskkirja nr 37 mõõtmist teostavate ametnike määramise kohta, mille kohaselt Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Margus Kleeman on lineaarja kiiruse mõõtmisel pädev mõõtja. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtemetoodika on kinnitatud politseipeadirektori 18.11.2005.a käskkirjaga nr 189. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika nr MM 01-2005 p 6 sätestab mõõtemeetodid ja p 6.1 kohaselt on meetodi aluseks Doppleri efektil põhinev kõrgsagedusliku kiirguse sagedusnihke või laserimpulsi leviaja mõõtmine. Doppleri helisignaal on kiirusmõõteseadme helisignaal, mille kõrgus (sageduslikult) iseloomustab seadme ja mõõdetava sõiduki omavahelist liikumiskiirust. Stabiilne või sujuvalt muutuv helisignaal on märgiks korrektsest mõõtmisest. Helisignaali sagedane hüplemine või katkendlikkus iseloomustavad ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt VTT tl 1 pöördel oli Doppleri helisignaal ühtlaselt kõrgenev e tõusev, seega oli tegemist korrektse mõõtmisega ja ei esinenud ebastabiilselt mõõtmist või häireid mõõtealas. Mõõtemetoodika p 2 kohaselt võib kiirusemõõteseade olla paigaldatud statsionaarselt sõidukisse, mis võimaldab mõõtmist nii sõites kui seistes ning siseriikliku tüübikinnitustunnistuse kohaselt Stalker II MDR seda võimaldab. Kaebuse esitaja poolt osundatud MKM 21.aprilli 2004. a määrus nr 112 «Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsusja üldnõuded» tunnistati kehtetuks MKM 12. detsembri 2006.a määruse nr 104 rakendussätte § 6 lg 3 alusel (avaldatud RTL-s, 20.12.2006, 89, 1662) ning nimetatud määrus jõustus 23.12.2006.a.

Ärakiri 4-09-13115

6 Kohus selgitab kaebuse esitajale, et Riigikohus tugines oma 02.05.2007.a kohtulahendis nr 3-1-1-6- 07 nimetatud määrusele seetõttu, et kohtuasjas menetletud väärtegu oli toime pandud 13. mail 2006.a s.o MKM 21.04.2004.a määruse nr 112 kehtivuse ajal. Käesolevas väärteoasjas menetlemisel olev väärteoasi on aga toime pandud 01.07.2009.a ja nimetatud ajal MKM 21.04.2004.a määrus nr 112 enam ei kehtinud. Sõiduki kiiruse mõõtmise metoodika nr MM 01-2005 p 9.2 sätestab kiiruse mõõtmise laiendmääramatused tõenäosustasemel 95 %, millised on välja toodud tabelites 3, 4 ja 5. Tabelis 5 on sätestatud laiendmääramatused kui mõõdetakse liikuvast sõidukist sõiduki kiirust, mis liigub vastupidises suunas. Nimetatud tabeli kohaselt kui mõõtja sõiduki kiirus on 41-60 km/h ja vastupidises suunas sõitva sõiduki kiirus on 82-100 km/h, siis on mõõtetulemuse laiendmääramatus +/- 7 km/h. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et P. Post'i poolt kaebuses esitatud kahtlused, et mõõtetulemus ei olnud õige, ei ole tõendamist leidnud, esitatud väited on paljasõnalised ja oletuslikud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, sest mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadeldud mõõtevahendit ja järgis asjakohast mõõtemetoodikat ning seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega, et rikkumise kirjeldus ja tõendid ei vasta toimunule ja kehtivate õigusaktide nõuetele. Kohus leiab, et P. Post pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Käesoleva väärteo toimepanemisel on P. Post menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis avaldanud, et ületas kiirust, sest peale ristteed ei märganud 70 km piirkiiruse märke, arvas, et on kiirusepiirangu ala juba läbinud, kuid ei veendunud selles. Seega oli P. Post möönnud liikluseeskirjade rikkumist ning rikkumine on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et P. Post on talle süüks arvatud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et P. Post rikkus liikluseeskirja § 126 p-i 3 (juhti ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest) – 01.07.2009 kell 10.30 Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 55. km, liikudes Haapsalu suunas, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 98 +/- 7 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. P. Post pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7422 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. P. Post on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut s.o 600 krooni.

Ärakiri 4-09-13115

7 KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis P. Post puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on P. Post kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel ja see on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 4 ei ole P. Post varasemalt toime pannud samaliigilisi väärtegusid. Kohus leiab, et määratud rahatrahv on põhjendatud - rahatrahv on määratud vastavalt karistuse mõistmisele alustele. Määratud rahatrahv on lähedane minimaalsele määrale – kiiruse ületamine toimus LS § 7422 lg-s 2 sätestatud alammääras ja esineb karistust kergendav asjaolu. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna 01.07.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,09,00003502 tuleb jätta muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §-st 7422 lg 2 ja KarS §-st 56 lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige