2-13-291/281 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-291

Tsiviilasi

Tava Mets OÜ hagi OPi vastu kinnisasja piiri

kindlaksmääramiseks, kinnisasja osa ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmiseks

ja

piiri

märkimise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.12.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OPi apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tava Mets OÜ (registrikood 10320326),

lepinguline esindaja Mehis Adamson

Kostja:

OP

(isikukood

xxxxxxxxxx),

lepinguline

esindaja adv Birgit Sisask

Kohtuistungi toimumise aeg

05.06.2019

RESOLUTSIOON:

1. Muuta Pärnu Maakohtu 07.12.2018 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta OPi kanda.

4. OÜ Tava Mets taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks

rahuldada

osaliselt.

Määrata

OÜ

Tava

Mets

apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 1000 eurot.

5. Välja mõista OPilt OÜ Tava Mets kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1000

eurot.

6. OPil tuleb tasuda Tava Mets OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud xxxxxxx

xxxxxxxx OÜ pangakontole EExxxxxxxxxxxx Luminor Bank AS-s selgitusega:

„Tava Mets OÜ menetluskulude tasumine tsiviilasjas nr 2-13-291“ 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu,

mille

tegemiseks

ta

menetlusabi

taotleb.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 04.01.2013 esitas Tava Mets OÜ (hageja) maakohtule hagi OPi (kostja) vastu

kinnisasja piiri kindlaksmääramiseks, kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust

valdusest ja piiri märkimiseks kohustamiseks. 23.03.2015 täpsustas hageja oma

nõudeid, paludes kohtul: 1) tuvastada Xxxxxxxxxxx maaüksuse ja Yyyyyyyyyyy

maaüksuse vahelise piiri kulgemine Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastamise aegse piiri

asukohas vastavalt Yyyyyyyyyyy maaüksuste plaanile juunist 1998 (t I kd lk 59); 2)

mõista kostjalt hagejale välja kostja poolt ebaseaduslikult hõivatud ja hagejale kuuluva

Xxxxxxxxxxx maaüksuse osa valdus, suurusega 1,72ha; 3) kohustada kostjat 7 päeva

jooksul arvates otsuse jõustumisest märkima Xxxxxxxxxxx maaüksuse ja

Yyyyyyyyyyy maaüksuse vaheline piir algsesse, juunis 1998 eksisteerinud ja kohtu

poolt kindlaksmääratud kohta.

2. Hagejale kuulub Xxxxxxxxx maakonnas Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx külas asuv

Xxxxxxxxxxx kinnistu (reg.osa nr xxxxxx) suurusega 7,3ha, mis on ostetud

28.10.2009. Hageja kanti omanikuna kinnistusraamatusse 04.11.2009. Kostjale kuulub

Xxxxxxxxx maakonnas Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx külas asuv Yyyyyyyyyyy

kinnistu (reg.osa nr xxxxxx) eraldiasuv maatükk suurusega 13,9ha, mis on omandatud

omandireformi käigus tagastamise teel 1998. Kostja kanti kinnistusraamatusse

04.12.2001. Xxxxxxxxxxx kinnistu läänepiir ja Yyyyyyyyyyy kinnistu idapiir on

osaliselt kattuvad.

3. Hageja sai 2010 oma metsnikult teada, et keegi on Xxxxxxxxxxx kinnistu

läänepoolset piiri muutnud ja pannud piiripunkti nr 4 oluliselt ida poole ehk siis

Xxxxxxxxxxx kinnistu sisse. Selle tegevusega suurendati Yyyyyyyyyyy kinnistu

Xxxxxxxxx külas asuva maatüki pindala 13,9 hektarilt 15,62 hektarile. Kostja kinnistu

suurenemine on kantud kinnisturaamatusse 30.01.2011. Sellele pole eelnenud

pooltevahelist asjaõiguslepingu sõlmimist. Hageja sai Xxxxxxxxx Vallavalitsusest

teada, et väidetavalt on kostjale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise käigus

tagastatud maa valesti maha märgitud ja katastriandmed piiripunktide asukoha kohta

on valed. Samal ajal ja ka praegu on hagejale kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu

suuruseks endiselt 7,3ha ja sama suurelt maakasutuselt on hagejale 2011 ja 2012

arvestatud maamaksu. Hageja suhtes ei ole tehtud mingeid kolmanda isiku poolseid

haldusakte ega korraldusi, vaid hagejale teadmata alusel on Yyyyyyyyyyy kinnistu

piire muudetud Xxxxxxxxxxx kinnistu pinnale.

4. Hageja palkas omapoolse maamõõdubüroo, mis tegi omalt poolt Xxxxxxxxxxx

kinnistu piiride (ja piiripunktide) ülemõõtmise ning esitas asjakohase toimiku

Xxxxxxxxx Vallavalitsusele. Xxxxxxxxx Vallavalitsus teatas kirjaga hagejale, et

Xxxxxxxxxxx kinnistut puudutav menetlus peatatakse seni, kuni kestab hageja ja

kostja vaheline piirivaidlus. Samal ajal (30.01.2011) aga kanti kostjale kuuluva

Yyyyyyyyyyy kinnistut puudutav pindala suurenemine 15,62 hektarile katastrisse.

5. Vastusena hageja korduvatele pöördumistele Xxxxxxxxx Vallavalitsuse poole, vastas

viimane hagejale 02.12.2010, et Yyyyyyyyyyy kinnistu Xxxxxxxxx küla maatüki

katastriüksuse

moodustamise

käigus

on

eksitud

plaani

vormistamisega

ja

Xxxxxxxxxxx ja Yyyyyyyyyyy katastriüksuste vaheliseks piiriks on looduses

olemasolevad piiripunktid.

6. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Xxxxxxxxx

maakonnakomisjoni 26.09.1994 otsusega nr 117 p 3 tunnistati kostja 1/3 ulatuses

omandireformi õigustatud subjektiks Yyyyyyyyyyy talu XXXXX, kinnistu nr xxxx

osas. Kostja esitas 05.03.1996 avalduse maa tagastamiseks 2/3 ulatuses (varasemale

lisandus 22.02.1995 nõude loovutuse alusel juurde omandatud osa) Yyyyyyyyy ja

Xxxxxxxxx külas. Kostja nõustus 23.05.1996 Yyyyyyyyyyy talu tagastatava maa

suuruse kindlaksmääramisel õiendis Yyyyyyyyyyy maaüksuse ligikaudse pindalaga

22ha. Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x alusel tagastati

kostjale Yyyyyyyyy ja Xxxxxxxxx külas 23,4ha maad.

7. Kostja andis 06.05.1998 allkirja Yyyyyyyyyyy maaüksuse piiriprotokollile, millel

Xxxxxxxxx külas asuv Yyyyyyyyyyy maaüksus on märgitud maatükina III (edaspidi:

maatükk III). Nimetatud piiriprotokolli osaks on Yyyyyyyyyyy maaüksuse plaan,

millel on täpselt märgitud piiriandmed ja piiripunktide vahelised kaugused. Kostja ei

vaidlustanud Xxxxxxxxx Vallavalitsuse korraldust nr xx-x ega taotlenud suuremas

ulatuses maa tagastamist. Ta ei ole ka väitnud, et sai maad tagasi väiksemas ulatuses

kui esitatud avaldus. 1998 toimus täiendav katastriüksuse joonepikkuste mõõtmine,

mis nähtub maamõõtja seletuskirjast.

8. Yyyyyyyyyyy maaomandi tagastamise toimikus sisaldub Xxxxxxxxx kolhoosi aegne

kaart, mis ei näita Yyyyyyyyyyy kinnistu võõrandamise järgseks pinnakujuks

plaanimaterjalil sellist pindala nagu praeguseks ajaks kostja nõudmisel on kujundatud.

Kostja ega Xxxxxxxxx Vallavalitsus ei ole hagejale esitanud ühtki asjaõiguslikku

lepingut selle kohta, mis põhistaks hageja arvelt 1,72ha suuruse maatüki andmist

kostjale.

9. Kostja ja Xxxxxxxxx Vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse tõttu on takistatud pikema

perioodi jooksul oluliselt hageja majandustegevus Xxxxxxxxxxx kinnistul. Hageja

taotles

Xxxxxxxxxxx

kinnistul

raietöödeks

metsateatise

kinnitamist,

kuid

Keskkonnaamet keeldus, kuna hageja kavandatud raietööd eraldistel 1 ja 2 jäävad

osaliselt naaberkinnistu Yyyyyyyyyyy katastriüksusele. Keskkonnaameti seisukoha

aluseks on Maa-ameti 27.10.2010 kiri, Xxxxxxxxx Vallavalitsuse 02.12.2010 kiri ja

Maa-ameti katastrikontrolli osakonna kontrollmõõdistamise tulemused. Erinevus

Yyyyyyyyyyy katastriüksuse plaanides tuleneb selle põhjapoolse joone pikkusest, mis

1998 oli 480m, kuid 2010 muutus 561m pikkuseks.

10. Kostja valdab hagejale kuuluvat 1,72ha suurust osa kinnistust ilma õigusliku aluseta,

s.t kuigi kostjale kuuluva Yyyyyyyyyyy kinnistu suurust on maatüki III osas

omavoliliselt suurendatud 13,9 hektarilt 15,62 hektarile, puudub kostjal nimetatud maa

suhtes omandiõigus. Kostja on omavoliliselt muutnud Yyyyyyyyyyy kinnistu piire ja

sellega takistab hageja kui Xxxxxxxxxxx kinnistu omaniku tegevust Xxxxxxxxxxx

kinnistul.

11. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus täpsustas ja täiendas hageja oma seisukohti.

Kostja initsiatiivil algatatud ebaseaduslik tegevus (piiride muutmiseks naaberkinnistu

omaniku (hageja) nõusolekuta) ja Xxxxxxxxx Vallavalitsuse ebaseaduslik menetlus

piiride muutmiseks (olulised puudused menetluses) on viinud olukorrani, kus

faktiliselt (registriandmete põhjal) hagejale kuuluv kinnistu osa on läinud kostja

ebaseaduslikku valdusesse ning hagejal on takistatud omandi eesmärgipärane

majandamine (raieteatise kinnitamata jätmine ja raietegevuse keelamine 1,72ha-l).

Kostja pole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et hageja pole Xxxxxxxxxxx kinnistu

(pindalaga 7,3ha) omanik või et sellel kinnistu osal lasuks alates Xxxxxxxxxxx

kinnistu hagejapoolsest omandamisest kolmandate isikute õigusi. Kui kostja jääb

seisukohale, et kinnistute omanikud on piiriprotokolliga 1998 leppinud kokku

vaidlusaluse piiripunkti asumise tänasel kohal, siis ka see väide on vale, sest: 1) nii

ajaloolised kaardid kui Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastamise aluseks olevad kaardid ei

näita piiri kulgemist teekraavist (järgides tee kuju), vaid piirid on alati olnud märgitud

sirgjooneliselt; 2) ainsaks selgelt tuvastatavaks ajalooliseks piiripunktiks on punkt 5

(Xxxxxxxxxxx järgi), mida aga ei saa pidada enam Yyyyyyyyyyy piiripunktiks, kuna

Xxxxxxxxx Vallavalitsus ei tagastanud kostjale maatükki III endises piiris, vaid ligi

1/3 väiksemas osas; 3) uus piiripunkt ei saa asuda teeservas, vaid oluliselt teest eemal

ehk seal kus mõõtmistehniliselt näitas tunnistaja A. K ja OÜ Paikuse Maamõõdubüroo

ekspertiis. Mistahes kostja õigustused Yyyyyyyyyyy kinnistu maatüki III piiripunkti

nr 11 nihutamiseks Xxxxxxxxxxx kinnistule on õigusvastased ega saa luua alust

Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx kinnistute vahelise piiri muutmiseks ja seeläbi

Yyyyyyyyyyy

kinnistu

suurendamiseks

ja

Xxxxxxxxxxx

kinnistu

pindala

vähendamiseks.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

13. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab vaidlusalust 1,72ha ebaseaduslikult.

Kinnistusraamatus nähtuva kinnistu pindala suurusel ei ole õiguslikku tähendust, s.t

see ei ole kandeks asjaõigusseaduse tähenduses. Osta saab konkreetsete piirimärkidega

looduses tähistatud maa-ala, mitte ruutmeetreid viitega katastriandmetele. Kinnistu

pindala suurus ei määra ega muuda kinnistu piire looduses.

14. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja sai Yyyyyyyyyyy maatüki III omanikuks maa

tagastamise käigus. Hageja ei ole esitanud ühtegi viidet tõenditele, mis näitaks kostjale

praegu kuuluva kinnistu suurust (s.o 15,62ha) erinevana, võrreldes maa tagastamise

aegse

suurusega

1998.

aastal.

Hageja

esitatud

tagastatava

maa

suuruse

kindlaksmääramise õiendis oli näidatud kinnistu ligikaudne pindala, 1998

piiriprotokoll ei kajasta kostjale kuuluva kinnistu mõõtmeid. Piiriprotokolli olemus

seisneb selles, et maamõõtja annab kinnistu omanikule üle piirimärgid ja näitab need

looduses kätte. Piiriprotokolliga fikseeritakse olukord, mis asjaosaliste juuresolekul

maastikul tuvastati (objektid, mille suhtes piirid paiknevad). Kinnistu omanikul ei ole

seejuures võimalik üle mõõta maaüksuse plaanile kantud joonepikkuseid. Hageja ei

arvestanud Maa-ameti seisukohaga, mille järgi on Yyyyyyyyyyy maatüki III

moodustamisel kasutatud kaardimaterjal olnud ebatäpne. Kostja kinnistu on kogu aeg

olnud sama suurusega, s.o 15,62ha, nagu selgus 2010 kontrollmõõdistamise käigus

ning seda ei muuda asjaolu, et 1998 ei olnud kostjast sõltumatutel põhjustel võimalik

katastrisse kanda tegelikkusele vastavat kinnistu pindala. 2010 kontrollmõõdistamine

viidi läbi L Est'97 koordinaatsüsteemis, mis on praegusel ajal ainus lubatud ja ka

täpseim mõõdistamisviis (Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruse nr 264

katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra § 10).

15. Hageja väide pooltele kuuluvate kinnistute piiride muutmise kohta on paljasõnaline ja

pahatahtlik. Yyyyyyyyyyy maatüki III piirimärgi nr 11 asukoht on maastikul lääne

pool tee servas, selle teljest 3,8m kaugusel.

16. Hageja väide talle kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu pindala muutumatuse kohta on

paljasõnaline. Hagejale kuuluv Xxxxxxxxxxx kinnistu on moodustatud plaani- ja

kaardimaterjali alusel, mis tähendab, et andmed Xxxxxxxxxxx kinnistu pindala kohta

katastris on ebatäpsed. Tegelikkuses on Xxxxxxxxxxx kinnistu olnud kogu aeg

väiksem, kui see kinnistusraamatust ning 2009 müügilepingust nähtub. Oluline on, et

looduses on hageja kinnistu olnud alati ühe ja sama suurusega. Samas on

Xxxxxxxxxxx kinnistu moodustamisel arvestatud varem moodustatud Yyyyyyyyyyy

maatüki III piiride ja piirimärkidega maastikul. Xxxxxxxxxxx kinnistu müügilepingu

p 2.2.1 järgi on hageja kinnistu üle vaadanud, tutvunud maakatastris registreeritud

maaüksuse plaaniga ja kinnistu kohta esitatud dokumentatsiooniga ning kinnitab, et on

mh teadlik kinnistu suurusest ja piiridest. Arvestades asjaolu, et hageja vaatas või pidi

vaatama kinnistu piirid seda ostes üle ning ta oli või pidi olema teadlik, et

Xxxxxxxxxxx kinnistu on moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, s.t selle

mõõtmistulemused kontrollmõõdistamist, ei ole tõendatud, et hagejal on õigus 1,72ha-

le vaidlusalusele maale. Asjaolu, et hageja on kinnisasja ostes tegelikkuses saanud

7,3ha-st väiksema maa-ala, on tema enda risk ning ei ole kuidagi põhjuslikus seoses

kostja tegevuse või tegevusetusega. Kui hageja leiab, et kinnistu ostmisel selle suuruse

ebaõige näitamisega on teda eksiteele viidud ja/või petetud, siis ei ole kostja kohane

kostja.

17. Hagile lisatud kaardimaterjal olukorra kohta, kus Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx

kinnistud kattuvad, on asjakohatu, kuna see on tekkinud kaardimaterjali ebatäpsusest

ja ei kajasta olukorda looduses. Kinnistute vaheliste piiride muutmist looduses ei ole

toimunud. Kostja ei vastuta riiklike institutsioonide hallatavate kaardimaterjalide

täpsuse eest, ka siis, kui hageja on neist oma tegevuses lähtunud.

18. Yyyyyyyyyyy maatüki III ulatusega 1998 piirides nõustus Xxxxxxxxxxx kinnistu

endine omanik AL. Hageja oli teadlik Yyyyyyyyyyy kinnistu kontrollmõõdistamisest

2010 ja ta oli kutsutud piiriprotokolli allkirjastamisele, sh oli hagejal võimalus

piirimärgid looduses üle vaadata. Hageja piirimärkide kättenäitamisele ei tulnud ja

keeldus piiriprotokolli allkirjastamast. Kostjal ei ole keelatud oma maad

kontrollmõõdistada. Hageja keeldus piiri kindlakstegemisel looduses koostööd

tegemast ja pöördus hoopis kohtusse.

19. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus täpsustas ja täiendas kostja oma seisukohti. Antud

juhul tuleb tõendada, et hageja õiguseellasele ALele tagastati 2000. a maad selliselt, et

Xxxxxxxxxxx piiripunkt 4 ulatub üle Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx vahelise tee u

80m (PMB ekspertiisi roheline joon). Hageja seda teinud ei ole. Hageja on vääralt

lähtunud Yyyyyyyyyyy põhjapiiri pikkusest 480m, mida on ilmselt teadlikult

vähendatud ja mis ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab

mingitki osa Xxxxxxxxxxxst, arvestades sellele 2000 tagastamisel määratud piire.

Hageja on valesti keskendunud Yyyyyyyyyyy maatüki III pindala täpsustumisele

(15,62ha vs 13,9ha), arvestades 2010 täppismõõdistamist. Hageja ei ole tõendanud, et

sellega oleks kaasnenud Yyyyyyyyyyy kinnistu piiride muutmine. Yyyyyyyyyyy

maatüki III pindala täpsustumine („suurenemine“) samades piirides ei ole tekkinud

Xxxxxxxxxxx kinnisasja arvelt. Hageja on Xxxxxxxxxxx kinnistu omandanud

tehinguliselt, aktsepteerides selle kohta kinnistusraamatusse tehtud kande aluseks

olevaid dokumente. Xxxxxxxxxxx kinnistu kande aluseks on Xxxxxxxxx

Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korraldus nr xx-x, mille p 1 kohaselt tagastati maa vastavalt

maaüksuse plaanile ja p 1.3 järgi toimus tagastamine plaanimaterjali alusel. Viidatud

maaüksuse plaanilt on näha, et Xxxxxxxxxxx kinnistu piiripunkt 4 on seotud teega.

Kuna Xxxxxxxxxxx kinnistu moodustati plaanimaterjali alusel Yyyyyyyyyyy

kinnistamise järgselt, siis lähtub Xxxxxxxxxxx kinnistu piiripunkt 4 Yyyyyyyyyyy

kinnistu piiripunktist 11 (piirimärk on ühine) ning kinnistute vaheliseks piiriks on tee.

Seda kinnitavad ka Yyyyyyyyyyy 1998 ja Xxxxxxxxxxx 2000 välimõõtmise abrissid

(PMB ekspertiis, sh lisad lk 7-8) ning mh tunnistajate AS, ÜR, EÕ ja KOi ütlused

22.10.2013 vaatlusel. Xxxxxxxxxxx kinnistu moodustamisel on arvestatud varem

moodustatud

naaberkatastriüksuste

piiridega

ja

piirimärkidega

maastikul.

Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastamisel joonistati tagastatava maa piirid asendplaanile,

lähtudes taustakaardil olevast situatsioonist ehk lähtuvalt taustakaardil kujutatud ja

looduses tunnetatavatest looduslikest elementidest (kraavid, teed, kiviaiad jms),

asendiplaanile tagastatava maaüksuse piire kandes joonepikkuseid ei mõõdetud,

ligikaudne pindala arvutati kameraalselt sellelt samalt asendiplaanilt. Maaüksuse

piiride looduses piirimärkide tähistamise ja mõõdistamise käigus tuli maamõõtjal

lähtuda asendiplaanil kujutatud joonisest ja eeskätt joonisel kujutatud piiride

paiknemisest maastikuelementidel (kraavid, teed, kiviaiad jms). Yyyyyyyyyyy

kinnistu tagastamise toimingud olid kooskõlas maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg-ga

1, § 14 lg-ga 1, asendiplaani koostamisel lähtuti VV xx.xx.xxxx määrusega nr xx

kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ §-s 51 toodud maa

tagastamise toimiku dokumentide loetelust ja p-st 11. Kinnisasi on maapinna

piiritletud osa ja kinnistu pindala saab olla vaid nii suur, kui kindlaks määratud piiride

vahele jääb. Xxxxxxxxxxx kinnistu tagastamise dokumentide järgi on 7,3ha pindala

ligikaudne, PMB ekspertiisist nähtuvalt on tegelik pindala 5,53ha. Hageja ei ole

tõendanud, et Xxxxxxxxxxx oleks 2000 tagastamistoimingute käigus teistsugustes

piirides, kui PMB ekspertiisist nähtub. Järelikult on hageja väide, et temal on õigus

1,72ha maale ja et temalt on selline maatükk hõivatud, lihtsustatud ja väär lähenemine,

kuna see põhineb vaid Yyyyyyyyyyy maatüki III pindala täpsustatud andmetel

(15,62ha-13,9ha=1,72ha).

Esimese astme kohtu otsus

20. 07.12.2018 otsusega rahuldas maakohus hagi ja tuvastas Xxxxxxxxx maakonnas

Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx külas Xxxxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus

xxxxx:xxx:xxxx, registriosa nr xxxxxx) ja Xxxxxxxxx maakonnas Xxxxxxxxx vallas

Xxxxxxxxx külas Yyyyyyyyyyy kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, registriosa

nr xxxxxx) vahelise piiri kulgemise selliselt, et kinnistute vaheline piir kulgeb

piiripunktist koordinaatidega xxxxxxx,xx(x) ja xxxxx,xx(y) sirgjooneliselt kuni

piiripunktini koordinaatidega xxxxxx,xx(x) ja xxxxxxxx,xx(y). Kohus mõistis kostjalt

hagejale välja hagejale kuuluva kostja poolt hõivatud Xxxxxxxxxxx maaüksuse osa

valduse suurusega 1,72ha ning kohustas kostjat 7 päeva jooksul alates otsuse

jõustumisest märkima Xxxxxxxxxxx maaüksuse ja Yyyyyyyyyyy maaüksuse vaheline

piir otsuse resolutsiooni p-ga 1.1. kindlaksmääratud asukohta. Menetluskulud jäid

kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hagejale välja 14 505 eurot, s.o riigilõiv 650

eurot, ekspertiisikulu 1800 eurot ja lepingulise esindaja kulu 12 055 eurot. Kostja on

kohustatud menetluskulud tasuma 7 päeva jooksul otsuse jõustumisest hageja

lepingulise esindaja xxxxxxx xxxxxx OÜ pangakontole EExxxxxxxxxx Luminor

Bank AS-s selgitusega „Tava Mets OÜ menetluskulude tasumine tsiviilasjas nr 2-13-

291“.

21. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas:

• Xxxxxxxxxxx kinnistu (reg.osa nr xxxxxx) kuulub hagejale;

• omandireformi käigus tagastati Xxxxxxxxxxx kinnistu ALele;

• Yyyyyyyyyyy kinnistu maaüksus III (reg.osa nr xxxxxx) kuulub kostjale;

• kostja omandas Yyyyyyyyyyy kinnistu omandireformi käigus. Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Xxxxxxxxx maakonnakomisjoni

otsuse nr xxx/xx.xx.xxxx p 3 kohaselt tunnistati kostja 1/3 ulatuses omandireformi

õigustatud subjektiks Yyyyyyyyyyy talu osas (t I kd lk 34). Kostja esitas 05.03.1996

avalduse Yyyyyyyyyyy talu juurde kuulunud maa 2/3 ulatuses (varasemale lisandus

22.02.1995 nõude loovutuse alusel juurde omandatud osa) tagastamiseks Yyyyyyyyy

ja Xxxxxxxxx külas (t I kd lk 35). Kostja nõustus, et 23.05.1996 Yyyyyyyyyyy talu

tagastatava maa suuruse kindlaksmääramises õiendis Yyyyyyyyyyy maaüksuse

ligikaudse pindalaga 22ha (t I kd lk 36-37). Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx

korralduse nr xx-x (t I kd lk 38) alusel tagastati kostjale Yyyyyyyyy ja Xxxxxxxxx

külas 23,4ha maad. Kostja andis 06.05.1998 allkirja Yyyyyyyyyyy maaüksuse

piiriprotokollile (t I kd lk 39), millel Xxxxxxxxx külas asuv Yyyyyyyyyyy maaüksus

on märgitud maatükina III. Nimetatud piiriprotokolli osaks on Yyyyyyyyyyy

maaüksuse plaan (t I kd lk 58), mille teostajaks oli OÜ Teodoliit ning millel on

märgitud piiriandmed ja piiripunktide vahelised kaugused;

• AL esitas 28.02.2000 avalduse maa tagastamise kohta Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx

külas (t I kd lk 49). Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korraldusega (t I kd lk 47)

tagastati ALele riigi tagavaramaast ligikaudu 7,3ha Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxxxx

külas Metsavahe maaüksuse taastamiseks, tagastava maaüksuse nimeks jäi omaniku

soovil Xxxxxxxxxxx. AL allkirjastas 14.03.2000 piiriprotokolli, mille osaks oli

maaüksuse plaan (t I kd lk 41);

• 2010 teostas KLM Maamõõdubüroo Yyyyyyyyyyy maatüki III kontrollmõõdistamise

ja kameraalse analüüsi, mille tulemusena, arvestades maastikul olnud piiriprotokolli

kirjeldustele vastavaid piirimärke, tuvastati võrreldes seniste kinnistu plaanidega

Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx kinnistute piiride kattuvus (t I kd lk 29).

Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri pikkus oli katastriandmeil 81m lühem mõõtmisel

selgunust (vt I kd lk 60 OÜ KLM Maakorraldusbüroo uus plaan);

• KLM Maamõõdubüroo OÜ esitas Xxxxxxxxx katastribüroole Yyyyyyyyyyy maatüki

III ülemõõdistamise (kontrollmõõdistamise) kohta toimiku, mis sisaldas kostja

06.09.2010 avaldust kande muutmiseks;

• 30.01.2011

on

kinnistusraamatusse

kantud

Yyyyyyyyyyy

kinnistu

pindala

suurenemine katastritunnuse xxxxx:xxx:xxxx (maatükk III) osas 13,9ha asemel

15,62ha (t I kd lk 21). Xxxxxxxxxxx kinnistu pindala on kinnistusraamatu andmete

järgi sama ehk 7,3ha (t I kd lk 13);

• Xxxxxxxxxxx kinnistu moodustati katastriüksusena plaani- ja kaardimaterjali alusel

(maakatastriseaduse (MaaKatS) § 20 lg 5 alusel), piiripunktide osas määrati need

seega täpsemalt mõõdistamata.

22. Hageja on esitanud esmalt nõude piiride kindlaksmääramiseks (asjaõigusseaduse

(AÕS) § 128 lg 1, § 129 lg-d 2 ja 3). Hageja seisukohta, et kostjale ei tagastatud maad

selle tagastamise eelsetes piirides, toetab Xxxxxxxxx Vallavalitsuse 04.03.2014 vastus

koos 1996 koostatud asendiplaaniga (t I kd lk 59), millest selgub, et kostjale

tagastamata jäetud 1/3 osa oli vähemalt Yyyyyyyyyyy maaüksuse kõnealuse III

maatüki puhul selle põhjapoolne osa (t II kd lk 101). Asjaolu, et kostjale ei tagastatud

tervet maaüksust, on kinnitanud ka ekspert A. H 22.10.2018 kohtuistungil antud

ütlustes, selle kohta, et Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri nihutati alla, s.t lõuna

poole. Mõõdistamine toimus 1998 maa tagastamise käigus aerofotogeodeetiliselt,

mille kohta nii Xxxxxxxxx Vallavalitsus oma 27.10.2010 kirjas kui tunnistajatena

ülekuulatud KO (Maa-ameti töötaja) ja J. R on selgitanud, et sellisel puhul võetakse

piirijoonte pikkused ja piiripunktide sidemed aerofotoplaanilt, arvestades plaanil

olevaid ja looduses tunnetatavaid objekte. Mõlema kinnistu piiriprotokollides ei

märgita piiripunktide vahelisi joonekaugusi, seetõttu ei saa nende põhjal kinnistute

piiride osas järeldusi teha.

23. Kohus leidis, et kinnistusraamatu kanne ei saa olla kinnistu piiride osas ainumäärav.

Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 otsusest samas vaidluses omavad

katastrijärgsed piirid tähtsust kinnistute piiride kindlaksmääramisel, sest tõlgendades

AÕS § 129 lg 2 esimest lauset ja maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 1 saab piiri

kindlakstegemisel lähtuda esmajoontes kaartidest ja plaanidest, kuna piiri asukoht on

naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse

saab ringkonnakohtu seisukoha järgi vaidluses aga ümber lükata sellega, et piirid

võivad olla kaardistatud valesti. Ringkonnakohtu poolt AÕS § 128 lg-le 1 antud

tõlgenduse kohaselt kaardistatakse katastriüksuse moodustamisel tegelikkusele

vastavad piirisuhted looduses, seega peab kaart kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat

tegelikku olukorda. Ringkonnakohtu seisukohad ühtivad Riigikohtu seisukohtadega

lahendi nr 3-2-1-67-12 p-des 23–25. Seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete

õigsust. Katastriüksuse piiride õigsuse eelduse saab vaidluses aga ümber lükata mh

sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Selliseks kahtluseks võib anda alust

mh piirimärkide paiknemise erinevus katastriüksuse moodustamisel aluseks võetud

piiripunktidest või kinnisasjade valduse ulatus. Kahtluse olemasolul tuleb hinnata

AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Piiri määramine ei ole ainult

mõõdistamistehniline küsimus.

24. Kohus asus seisukohale, et OÜ Paikuse Maamõõdubüroo eksperdiarvamusega,

Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx kinnistute plaanidega (t I kd lk 41 ja 58) ja

Yyyyyyyyyyy maatüki III ülemõõdistamisel tekkinud kinnistute kattumisega (t II kd

lk 91) on tõendamist leidnud, et katastriüksuste moodustamisel ei kirjeldanud 1998

koostatud plaanid Yyyyyyyyyyy maatüki III ja Xxxxxxxxxxx kinnistu piiripunkti

11(4) asukohta looduses, mis on ka käesolevas asjas vaidluse all.

25. Vaidlust ei ole selles, et tagastamisele eelnevalt läbi viidud mõõdistamise alusel

koostatud Yyyyyyyyyyy maatüki III välimõõtmise abrissilt (t I kd lk 104) ja

Yyyyyyyyyyy maaüksuse plaanilt (t I kd lk 58) nähtub Yyyyyyyyyyy maatüki III

piiripunktide 16 ja 11 vaheliseks kauguseks ehk põhjapiiri pikkuseks 480m. Looduses

asetseb aga piiripunkt nr 11 kahe kinnistu piiril asuva tee sisekurvis, mille tõttu on

Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri pikkus hetkel 81m pikem kui on kaardile

märgitud. Asja materjalidele lisatud kaardiga (t II kd lk 21) ja OÜ Paikuse

Maamõõdubüroo eksperdiarvamusega on tõendatud, et ajalooliselt kulges kinnistute

vaheline piir mööda teed, mille sisekurvis vaidlusalune piirimärk nr 11 Yyyyyyyyyyy

maatüki III plaanil (t I kd lk 58) asub (Xxxxxxxxxxx maaüksuse piiripunkt nr 4; t I kd

lk 41). Vaidlusalune piiripunkt, s.o Yyyyyyyyyyy maatüki III ülemine parempoolne ja

Xxxxxxxxxxx kinnistu keskmine vasakpoolne, on kõikidel kohtule esitatud kaartidel

ja plaanidel märgitud ülevalt alla lookleva tee sisekurvis. Silmas tuleb aga pidada

asjaolu, et kostjale tagastati omandireformi käigus vähem maad, kui ta oli selleks

õigustatud, mistõttu ei saa põhjapoolne piiripunkt asuda enam samas kohas, kus see

enne maade tagastamist oli. Asja esimesel läbivaatamisel on maakohus vaatluse

tulemusena tuvastanud, et nimetatud tee on kinnistute piire eristav objekt. Samuti

vastab Xxxxxxxxxxx kinnistu alumises vasakpoolses nurk Yyyyyyyyyyy maatüki III

alumisele parempoolsele nurgale, milles vaidlus puudub (vaatluse lk 23).

26. Tunnistajana ülekuulatud Maa-ameti töötaja AS ütluste kohaselt selgus 2010

kontrollimõõdistamise tulemusena, et Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapoolne piirilõik

oli 81m pikem kaardile kantud andmetest. Tunnistaja ütluste järgi oli piir seotud

kinnistute vahelise teega, kus on ka praegusel ajal piiripunkt, tegemist oli tahtliku

maamõõtja

veaga,

sest

see

hõlbustas

maamõõtja

tööd

kinnistu

piiride

kindlaksmääramisel. Antud asjaolu on leidnud kinnitust ka ekspert A.H ütlustega,

kelle sõnade kohaselt oli 2011 esimest korda Maa-ameti kaardil kajastatud piiripunkti

asukohaks 11(4), mis ei ole ajalooline piiripunkt. Tegelikult oli Yyyyyyyyyyy maatüki

III põhjapiiri pikkuseks maa tagastamise järgselt 480m, mistõttu poolte kinnistute

vaheline piiripunkt 11(4) ei paikne hetkel õiges kohas. Gepa Maa- ja Ehituskorraldus

OÜ, Paikuse Maamõõdubüroo ekspertiisiaktide ja nende lisade ning ekspert

A.Hansbergi ütluste kohaselt pidi vaidlusalune piiripunkt 11(4) asuma põhjapool,

praegusel Künka kinnistul, sest kostja ei saanud tagasi maad endistest piirides, seetõttu

ei saa enam juhinduda kinnistute vahelisest teest. Kostja on 2010 toimunud

mõõdistamise tulemusena saanud suurema kinnistu, kui tal maade tagastamise käigus

õigus saada oli. Kohtu järeldust ei väära ka kostja seisukoht, mille järgi hageja ei ole

kinnistut suuremas ulatuses, s.o teisel pool teed, vallanud. Hageja on esitanud kohtule

Keskkonnaameti teate, millest nähtub, et hagejal keelatakse vaidlusalusel kinnistul

metsatööd (t I kd lk 42). Hageja majandustegevus on seotud metsamaterjali

ülestöötamisega, mistõttu leidis kohus, et kuni 2010 võis hageja pidada vaidlusalust

maatükki enda omaks ja planeerida sellel kasvava metsaga majandustegevust.

27. Maakohus nõustus täielikult ringkonnakohtu seisukohaga, et Yyyyyyyyyyy maatüki

III piirid on hetkel määratud looduses olemasolevate piirimärkide järgi, arvesse

võtmata maa tagastamise toimiku andmeid (pindala, kuju, piirimärkide sidemeid jms)

ning seega on moodustatud katastriüksuse piirid hakanud oluliselt erinema maa

tagastamise toimikus õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele kuulunud

maaomandi piiridest. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise toimikutes on

kujutatud, et maa tagastatakse endistes piirides või on viidatud minimaalsele

muutusele tagastatavate maaomandite piiride kuju ja suuruse määramisel, kuid

katastris registreeritud (piirid looduses) on erinevad maa tagastamise toimikus

märgitud endistest piiridest. Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ eksperdiarvamuse

järgi, kui võtta arvesse Xxxxxxxxxxx plaanil piirikivide 3 ja 5 asukohta L-Est

süsteemis, on ilma katastriüksuse kuju ja pindala muutmata võimatu koostada nende

piiripunktidega seotult Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx katastriüksuste plaane maa

tagastamise toimikutes sisalduvate andmete alusel sellise kuju ja suurusega, nagu need

1996–2000 plaanile kantud on. Seejuures tuleb võtta arvesse asjaolu, et kostjale ei

kuulunud tagastamisele kogu tagastamiseelse maatüki suurus ehk kogu Yyyyyyyyyyy

maaüksus XXXXX (t I kd lk 59), mistõttu esineb oluline lahknevus looduses paikneva

piiripunkti 11(4) ja maade tagastamisaegsete plaani- ja kaardiandmete vahel. Eelnevat

kinnitab mh asjaolu, et hageja kinnistu on pärast 2010 mõõdistamist 1,72ha väiksem

tagastatud maast.

28. Xxxxxxxxx Vallavalitsuse õiendiga on leidnud tõendamist, et kostjale oli tagastud

maad 22ha (t I kd lk 36-37). Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x

kohaselt tagastati kostjale riigi tagavaramaast 23,4ha Yyyyyyyyy ja Xxxxxxxxx külas

Yyyyyyyyyyy XXXXX maaüksuse taastamiseks eraomandina vastavalt maaüksuse

plaanile. 27.05.1996 koostatud Yyyyyyyyyyy maatüki III asendiplaanilt (t I kd lk 59)

nähtub, et maaüksuse pindala on 22,8ha. Kuna Yyyyyyyyyyy kinnistu XXXXX oli

Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x järgi algselt 34,19ha

suurune ning kostjale kuulus tagastamisele 2/3, siis oli kostja õigustatud tagasi saama

22,8ha maad. MaaRS § 6 lg 1 võimaldas tagastatud maad 8% suurendada, hagejale

tagastatigi kokku 23,4ha. Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x p-s

1.3 on kinnitatud, et tagastatava maa suurendamine 0,6ha võrra on kooskõlas MaaRS §

6 lg-ga 1. Nimetatud korralduse alusel mõõdistatud maaüksuse plaani järgi (t I kd lk

58) oli kostjale tagastamisele kuuluvate maatükkide kogusuurus 23,4ha.

29. AL tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise

Xxxxxxxxx Maakonnakomisjoni 07.11.1994 otsusega nr 121 (t I kd lk 48) õigustatud

subjektiks Xxxxxxxxxx nr X-XX talu, kinnistu xxxx, pindalaga 17,15ha osas.

Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x (t I kd lk 47) järgi otsustati

ALele tagastada 7,3ha, kuna ta sõlmis notariaalse maa tagastamise nõudeõiguse

loovutuse lepingu Xxxxxxxxxx maaüksuse 21/40 mõttelises osas. Xxxxxxxxx

Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korralduse nr xx-x p 1.2 järgi jäi ALele tagastatud

maaüksuse nimeks omaniku soovil Xxxxxxxxxxx ning p-s 1.4 märkis Xxxxxxxxx

Vallavalitsus, et tagastatava maa ja nõudeõiguse osas on erinevus kooskõlas MaaRS §

6 lg-ga 1. Arvestades tagastamisele kuulunud Xxxxxxxxxx X-XX pindala, ALe poolt

tagastamise nõudeõiguse loovutuse suurust ja tagastatud maa suurust, vähendati talle

tagastava maa suurust 8% ulatuses (MaaRS § 6 lg 1).

30. Maakohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga, et nõudeõigust arvestades tagastati

kostjale MaaRS § 6 lg 1 kohaldades rohkem maad, ALele nõudeõigusest vähem maad.

Praegusel ajal, võttes aluseks katastriandmed ja kinnisturaamatu kanded kinnistu

pindala suuruse kohta (Maa-ameti kaardil), on kostja Yyyyyyyyyyy maatüki III

suuruseks koos kattuva osaga 15,62ha (kattuva osata 14,43ha) ja kuigi hageja kinnistu

(Xxxxxxxxxxx) suuruseks kinnistusraamatu andmete kohaselt on 7,3ha, on

tegelikkuses katastriandmete järgi, arvestades maha poolte kinnistute kattuvuse,

hageja kinnistu suuruseks 5,53ha (OÜ Paikuse Maamõõdubüroo 19.09.2018

ekspertiisiakt – t I kd lk 75, 78). Kohus leidis eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et

pärast 2010 toimunud Yyyyyyyyyyy maatüki III mõõdistamist, kui mõõdistamise

aluseks võeti looduses paiknenud vaidlusalune piiripunkt, on suurendatud

katastriandmete järgi kostja kinnistu suurust sellisel määral, mida MaaRS § 6 lg 1 ei

võimaldanud ning see kinnistu suurendamine on mh toimunud kostja kinnistu arvel.

Xxxxxxxxxxx kinnistu suurust on vähendatud määral, mida ei võimaldanud MaaRS §

6 lg 1.

31. Eeltoodu alusel jõudis kohus järeldusele, et kostja on 2010 toimunud mõõdistamise

tulemusena saanud suurema kinnistu, kui tal maade tagastamise käigus õigus saada oli,

mistõttu ei paikne poolte kinnistute vaheline piiripunkt 11(4) õiges kohas. Asjas omab

tähtsust 1998 maikuus koostatud plaan (Yyyyyyyyyyy kinnistu 06.05.1998

piiriprotokoll), millelt nähtub ajaloolise Yyyyyyyyyyy maatüki III kuju ning asjaolu,

et sellest maaüksusest tagastati kostjale vähem maad, mis on olnud kostjale maade

tagastamise aluseks. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et jõustunud

haldusaktiga määratud kinnistu paiknemist asendiplaanil ei saa enam muuta.

Maakohtul tuleb vaidluse korral määrata kindlaks vaidlusalused piiripunktid.

32. Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu poolt AÕS § 128 lg-le 1, § 129 lg-le 2 ja

MaaKS § 15 lg-le 1 antud tõlgendust ning eelnevalt tuvastatud faktilisi asjaolusid (sh

Gepa Maa- ja Ehituskorraldus OÜ, Paikuse Maamõõdubüroo ekspertiisiaktides

väljendatut ja maade tagastamisele eelnevalt läbi viidud kinnistute mõõdistamise

tulemusi) pidi Yyyyyyyyyyy põhjapiiri pikkus olema 480m, seega kulgeb hagejale

kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu ja kostjale kuuluva Yyyyyyyyyyy kinnistu maatüki III

vaheline piir mööda koordinaate xxxxxx,xx (x) ja xxxxxx,xx (y) punkt A sirgjoones

ülevalt alla kuni koordinaatideni xxxxxx,xx(x) ja xxxxxx,xx(y) punktini B.

Koordinaadid xxxxxx,xx (x) ja xxxxxx,xx (y) paiknevad Künka kinnistul, mis kuulub

samuti hagejale. Hageja on taotlenud kinnistute vahelise piiripunkti määramist

selliselt, et see asetseks eelnimetatud lõigul, millel ristuvad Yyyyyyyyyyy,

Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxx kinnistud. OÜ Paikuse Maamõõdubüroo läbi viidud

ekspertiisi tulemusena on nimetatud sirgel selgunud piiripunkti asukoht C (plaanil 1,

rohelisega), mis kulgeb punktist A kuni punktini B. Seega on kohtu määratud

ekspertiisi tulemusena tuvastatud piiripunkti 11(4) asukoht koordinaatidel xxxxxx,xx

(x) ja xxxxxx,xx (y).

33. Hageja teine nõue on kinnisasja osa ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (AÕS

§ 80 lg-d 1 ja 2). Vaidluse all on kolmnurkne maatükk, mis nähtub kohtule esitatud

plaanidel (t I kd lk 29, 111 ortofoto, II kd lk 90-92) ehk kas 1,72ha suurune maatükk

kuulub kostjale Yyyyyyyyyyy kinnistu või hagejale Xxxxxxxxxxx kinnistu

koosseisus. Maakohus jõudis järeldusele, et 2010 mõõdistamise tulemusena

30.01.2011 tehtud muudatused Yyyyyyyyyyy kinnistu katastriandmetes ei kajasta

õigesti kinnistu tegelikke piire, mistõttu valdab kostja vaidlusalust maatükki ilma

seadusliku aluseta, sest see kuulub hagejale. Kui kinnisasjast osa võõrandatakse või

omandatakse, on tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on

vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus, mida

käesolevas asjas ei ole tehtud (RKTKo 3-2-1-67-12). Seega tuleb hagi täielikult

rahuldada.

Eksperdiarvamuse

kohaselt

on

pärast

piiri

kindlaksmääramist

Yyyyyyyyyyy kinnistu suuruseks 14,28ha ja Xxxxxxxxxxx kinnistu suuruseks 7,3ha (t

V kd lk 75, 113). Kostjal tuleb hagejale tagastada kinnistu osa, s.o hageja nõutud

ulatuses kokku 1,72ha. Vaidlusalune maatükk kuulub hagejale, sest hetkel asub

piiripunkt hageja kinnistul, mitte kinnistute piiril. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit

selle kohta, et hageja pole Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik või et sellel kinnistu osal

lasuks kostja või kolmandate isikute õigusi. Kohus on 22.08.2017 toimunud eelistungil

andnud kostjale võimaluse vastavate tõendite esitamiseks (t IV kd lk 70 pöördel).

34. AÕS § 128 lg 1 alusel on põhjendatud ka hageja nõue kohustada kostjat 7 päeva

jooksul

arvates

otsuse

jõustumisest

märkida

Xxxxxxxxxxx

maaüksuse

ja

Yyyyyyyyyyy maaüksuse vaheline piir algsesse, juunis 1998.a eksisteerinud ja kohtu

poolt kindlaksmääratud kohta.

35. Menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise tõttu kostja kanda. Hageja taotles kokku

menetluskulu 15 319 euro hüvitamist. Kohus pidas põhjendatuks tasutud riigilõivu

kokku 650 eurot ja ekspertiisikulu 1800 eurot, kuna need on seotud vahetult asja

menetlemisega. Lepingulise esindaja kulusid pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks

osaliselt, s.o asja esimesel läbivaatamisel maakohtus 50,3h, ringkonnakohtu

menetluses 45,05h ja asja teisel läbivaatamisel maakohtus 48,9h, kokku 12 055 euro

ulatuses. Seejuures leidis kohus, et tegemist on keskmisest mahukama ja keerulisema

vaidlusega. Lepingulise esindaja tunnitasu 82–100 eurot vastab kohtu hinnangul

keskmisele õigusabiteenuse turuhinnale. Kohus mõistis kostjalt hagejale välja kokku

menetluskulud 14 505 ning kohustas kostjat kulud tasuma hagejale hageja taotletud

viisil (TsMS § 445 lg 1).

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

36. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue

otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

37. Kohus ei ole tuvastanud nõude eeldusi ja on valesti kohaldanud AÕS § 80 lg 1. Hageja

ei ole tõendanud ja kohus on vääralt tuvastanud, et Xxxxxxxxxxx kinnistu piir kulgeb

üle Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx vahelise tee umbes 80m, lähtudes vaid

Xxxxxxxxxxx kinnistu kande aluseks olnud Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx

korralduse nr xx-x osast, mille kohaselt oli tagastatava maa pindalaks 7,3ha. Seejuures

ei ole kohus tuvastanud Xxxxxxxxxxx kinnistu piiride kulgemise andmeid. Viidatud

korralduse lisaks olevalt maaüksuse plaanilt on selgelt näha, et vaidlusalune piirpunkt

nr 4 on seotud Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx vahelise teega ega ületa seda. Samu

Xxxxxxxxxxx kinnistu piiriandmeid kinnitavad Yyyyyyyyyyy maatüki III 1998 ja

Xxxxxxxxxxx kinnistu 2000 välimõõtmise abrissid ning mh tunnistajate E. S ütlused

ning ÜL., E.Õ ja K.O ütlused 22.10.2013 vaatlusel. Xxxxxxxxxxx kinnistu

moodustamisel on arvestatud varem moodustatud naaberkatastriüksuste piiridega ja

piirimärkidega maastikul. Seega ei põhine tõenditel kohtu järeldus, et maa tagastamise

kohaselt

ja

järgselt

kulgeb

Xxxxxxxxxxx

kinnistu

läänepiir

piiripunktist

koordinaatidega xxxxxx,xx(x) ja xxxxxx,xx(y) sirgjooneliselt kuni piiripunktini

koordinaatidega xxxxxx,xx(x) ja xxxxxx,xx(y).

38. Kohus on ekslikult lähtunud eeldusest, et Xxxxxxxxxxx kinnistu on 7,3ha, jättes

ebaõigesti kohaldamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1. Ühegi

kinnistu pindala ei saa olla abstraktne arv hektareid, vaid see mõõt, mis jääb kindlaks

määratud piiride vahele. Seega ei saanud maakohus „loodusesse ära mahutada“ 7,3ha

Xxxxxxxxxxx kinnistut, arvestama maa tagastamisaegsete piiride vahele jäävat

tegelikku pindala. Samuti on kohus jätnud hindamata asjaolu, et Xxxxxxxxxxx

kinnistu tagastamise dokumentide järgi on 7,3ha pindala ligikaudne.

39. Kohus on tõendeid puudulikult hinnates jõudnud järeldusele, et Yyyyyyyyyyy maatüki

III põhjapiiri pikkus on 480m, jättes hindamata tunnistajate ÜR ja E. S ütlused, mille

kohaselt on välimõõtmise abrissile ekslikult kantud väiksem joonepikkus ning et see ei

vasta looduse situatsioonile. Sealjuures on ÜR märkinud loodusesse Yyyyyyyyyyy

maatüki III tagastamise järgselt piirimärgid vastavalt Xxxxxxxxx Vallavalitsuse

xx.xx.xxxx korraldusele nr xx-x lisatud maaüksuse plaanile ning andnud ütlusi

22.10.2013 paikvaatlusel, mille kohaselt on Yyyyyyyyyyy maaüksuse III piiripunkt 11

oli tee teljest 3,8m kaugusel. Nimetatud asukohas on Yyyyyyyyyyy vaidlusalune

piiripunkt 11 olnud 1998. aastast. Piiripunkti paiknemist viidatud kohas kinnitab

Paikuse Maamõõdubüroo OÜ ekspertiis. Otsuses puudub jälgitav põhjendus selle

kohta, miks tuleb joonepikkus 480m ikkagi õigeks lugeda ja piiripunkti 11 asukohta

muuta.

40. Kohus on ekslikult seisukohal, et saab tsiviilasja arutades muuta jõustunud haldusakti.

Yyyyyyyyyyy piiride kulgemine on üheselt määratud Xxxxxxxxx Vallavalitsuse

xx.xx.xxxx korraldusega nr xx-x maaüksuse plaanile. Vaidlustatud otsusest järeldub,

et kohtu hinnangul on Yyyyyyyyyyy 1998 loodusesse valesti märgitud, ehkki tollane

maamõõtja on kinnitanud piiripunktide ja -märkide õigsust täna katastrist nähtuval

viisil ning selle vastavust 1998.a maaüksuse plaanile. Sellega vastuollu minnes on

kohus sisuliselt ümber vaadanud eelmainitud korralduse ja vaidlustanud asendiplaani

kehtivuse.

41. Kohus on vääralt kohaldanud AÕS § 129, sest Yyyyyyyyyyy ja Xxxxxxxxxxx

vaheline piir on määratud plaanide ja piirimärkidega.

42. Kohtu otsustus kaardiandmete ebaõigsuse kohta on vastuoluline ja seisukoha

kujunemine pole jälgitav. Kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt. Nii Yyyyyyyyyyy

välimõõtmise abrissilt kui maaüksuse plaanilt nähtub, et piiripunkt 11 on kinnistute

vahelise tee äärde märgitud, abrissi kohaselt 3,8m tee teljest. Kohus ei ole seda asjaolu

analüüsinud, vaid lugenud piiripunkti automaatselt valeks, kuna see ei ole kooskõlas

480m joonepikkusega. Siinjuures ei ole kohus kogumis arvestanud tunnistaja J. Rea

ütlusi, et ta märkis piiripunkti tee äärde vastavalt kohaliku omavalitsuse antud

asendiplaanile ning et joonepikkus 480m on ekslik. Joonepikkuse ekslikkust on

kinnitanud tunnistaja ES, kelle ütlustest on kohus valesti aru saanud ning leidnud, et

mitte joonepikkus 480m pole ekslik, vaid piiripunkti märkimine tee äärde.

43. Kohus on valesti hinnanud ka Yyyyyyyyyyy maatüki III tagastamisel piiri määramist.

Vaidluse all pole olnud asjaolu, et maatükk III tagastati mitte endistes piirides, vaid

vähendatud ulatuses. Samas on ekslik kohtu seisukoht, et maatüki III piir ei olnud

pärast tagastamist seotud teega. Kohus on jätnud hindamata tõendid selle kohta, et

Yyyyyyyyyyy tagastamisel määrati piiripunkt 11 tee teljest 3,8m kaugusele. Piir seoti

teega ja kohtu põhjendused selle kohta, et uutes piirides tagastamisel teest juhinduda ei

saa, ei ole jälgitav ega vasta tõenditele. Asjaolu, et piir on sirgjooneline, ei tähenda, et

piiripunkti 11 ei märgitud kinnistu tagastamisel tee telge, s.t et seda ei seotud teega.

Yyyyyyyyyyy piiri kulgemise õigsust, sh piiripunkti 11 paiknemist tee teljes on

kinnitanud Paikuse Maamõõdubüroo OÜ ekspertiis.

44. Lisaks ei põhine tõenditel kohtu järeldus, et vaidlusalune piiripunkt 11 pidi asuma

põhjapool, Xxxxxx kinnistul, sest kostja ei saanud tagasi maad endistes piirides,

mistõttu ei saa juhinduda kinnistute vahelisest teest. Kohus on viidanud mh Paikuse

Maamõõdubüroo OÜ ekspertiisiaktile ja AH ütlustele, kuid neis tõendites selline teave

puudub. Asjaolu, et Yyyyyyyyyyy vaidlusalune maatükk III tagastati uutes piirides, ei

ole vaidluse all – piiripunkt 11 määrati maa tagastamisel tee teljest 3,8m. Kostja pole

ka vaidlustanud, et tegu pole „ajaloolise piiripunktiga“, sest Yyyyyyyyyyy maatüki III

põhjapiir ei olnud „endistes piirides“ tagastatud.

45. Kohus ei ole selgitanud, mil viisil erinevad Yyyyyyyyyyy maatüki III piirid

tagastamisele kuulunud maa piiridest, vaid on refereerinud Gepa Maa- ja

Ehituskorraldus OÜ ekspertiisiakti. Kohus ei ole arvestanud, et kogutud tõendite järgi

on Yyyyyyyyyyy maatükk III loodusesse märgitud ühtmoodi 1998. aastast, s.o

selliselt, nagu kinnistu tagastamise järgselt loodusesse märgiti. Kohus ei ole

tuvastanud, et kostja oleks piirimärki teisaldanud. Kohus ei ole selgitanud, kuidas

tänased katastriandmed ei arvesta tagastamistoimikus näidatud piirimärkide sidemeid.

Tunnistajad ÜR ja K.O on selgitanud, et Yyyyyyyyyyy maatüki III praegused

katastripiirid on samasuguste sidemetega nagu tagastamistoimikus märgitud, st

kinnistu on läänest seotud kraaviga ja idast teega. Lisaks on tunnistaja E. S selgitanud,

et Yyyyyyyyyyy maatüki III piirimärgi 11 asukoht on määratud looduses oleva

objektiga ja tee teljest 3,8m ning et Xxxxxxxxxxx ja Yyyyyyyyyyy vaheline piir

looduses vastab katastriüksuse algdokumendile. Kohus ei ole hinnanud ESi ütlusi,

mille kohaselt kinnistu kuju kaardil ei oma eraldivõetuna mingit tähendust.

46. Kohus on valesti kohaldanud MaaRS § 6 lg 1 ja leidnud, et Yyyyyyyyyyy kinnistu

pindala on suurem kui lubatud. Viidatud sättest tulenev nõue tagastamisele kuuluva ja

tagastatava maa pindala erinevusest ei ole Yyyyyyyyyyy kinnistu pindala

täpsustamisel pärast tagastamist asjakohane. Kinnistu hilisemal mõõdistamisel MaaRS

§ 6 lg 1 ei kohaldu, sest enam pole tegu maa tagastamise toiminguga.

47. Seoses kostja kinnistu väidetava suurenemisega on ebaselge kohtu järeldus, mille järgi

on Yyyyyyyyyyy kinnistu suurendamine toimunud mh Xxxxxxxxxxx kinnistu arvelt.

Samal ajal on kohus kogu Xxxxxxxxxxx kinnistu n-ö puudu oleva maa (1,72ha) välja

mõistnud kostjalt. Seega leiab kohus ühest küljest, et kostjal on suurem kinnisasi nii

hageja kui võimalike teiste isikute arvelt, aga kogu kinnisasja väidetav suurenemine

on välja mõistetud hageja kasuks.

48. Ka juhul, kui AÕS § 129 kohalduks, on kohus valesti tuvastanud, et hageja valdus

Xxxxxxxxxxx kinnistule ulatub üle tee (s.o otsuses määratud koordinaadid). Kohus

märkis, et hageja esitatud Keskkonnaameti teatisest nähtuvalt on hagejal vaidlusalusel

kinnistul keelatud metsatööd. Sellest järeldab kohus, et hageja võis kuni 2010

vaidlusalust maatükki enda omaks pidada ja planeerida sellel kasvava metsaga enda

majandustegevust. Kohus on valesti tõlgendanud valduse ulatuse mõistet.

Vastupidiselt kohtu tõlgendusele nähtub Keskkonnaameti teatisest, et hagejal puudub

tegelik võib vaidlusaluse kinnisasja osa üle, s.t seal on tema tegevus keelatud, ning et

tegelik valdus on kostjal. Teisalt ei ole kohus arvestanud seda, et tegelikku võimu

vaidlusalusel maatükil on teostanud kostja – tema valduse ulatust on aktsepteerinud

mh nii katastripidaja kui ka Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastanud kohalik omavalitsus.

49. Ka juhul kui maakohtu otsus oleks resolutsiooni p-des 1.1 ja 1.2 põhjendatud, ei saa

kohus kohustada üht naaberkinnistu omanikku ühist piiri märkima. AÕS § 128 lg-st 3

ja § 129 lg-test 1 ja 4 tulenevalt on piiri kindlakstegemise kohustus naaberkinnistu

omanikel ühine.

Vastus apellatsioonkaebusele

50. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

51. Ringkonnakohus,

ära

kuulanud

kohtuistungil

pooled

ning

tutvunud

apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse

põhjendusi tuleb osaliselt muuta (TsMS § 657 lg 1 p 21), kuid lõppjärelduse

muutmiseks apellatsioonkaebuse väited alust ei anna.

52. Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles neid tuleb

muuta. Maakohus tugines poolte kinnistute suuruse muutumisele, mis toimus pärast

maa tagastamist ja esmakinnistamist seoses kostja kinnistu ümbermõõdistamisega

2010. aastal, hinnangu andmisel MaaRS § 6 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt

planeeringu või maakorralduse nõuetest tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala

erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti. MaaRS § 1 ja § 3 lg

1 järgi reguleerib seadus maasuhete ümberkorraldamist, mitte aga pärast maa

tagastamise otsustamist ja esmakinnistamist tehtud toiminguid. Apellandi sellekohane

väide on õige. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest välja põhjendused MaaRS § 6

lg 1 kohaldamise kohta seonduvalt 2010 ja 2011 toimingutega. Õige on maakohtu

poolt MaaRS § 6 lg 1 kohaldamine maa tagastamisele hinnangu andmisel. Ülejäänud

osas on maakohtu otsus õige.

53. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus

faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole

tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu

otsuse tühistamiseks.

54. Maakohus on õigesti kinnisasjade piiride üle tekkinud vaidluses kohaldanud AÕS §

128 lg 1 ja § 129 ning vindikatsiooninõude rahuldanud AÕS § 80 järgi. Kolleegium

märgib, et kuigi kinnistutevahelist piiri saab tuvastada ka kinnisasja osa valduse

väljanõudmisel (AÕS § 80), on hageja palunud piiri kindlaks teha eraldi nõudena.

Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

55. Maakohus on õigesti märkinud, et kinnisasja (kinnistu) koosseisu andmed, nagu

katastritunnus, asukoht ja pindala märgitakse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg

1 järgi registriosa esimesse jakku ja need faktilised andmed ei ole KRS § 13 lg 2 teise

lause järgi kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi (Riigikohtu

08.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 31). Seega kinnisturaamatu esimeses

jaos ja maakatastris kajastatud kinnistu suurusel ei ole õiguslikku tähendust. Kuigi

piirivaidluses eeldatakse katastrikannete õigsust, saab katastriüksuse piiride õigsuse

eelduse vaidluses aga ümber lükata, mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud

ebaõigesti.

56. AÕS § 128 lg 1 järgi piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja

piirimärkidega

seaduses

sätestatud

korras.

Kuni

30.06.2018

kehtinud

maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 1 järgi kinnisasja piiri asukoht tehakse kindlaks

kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate

andmete alusel. Eeltoodud andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide,

valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste

alusel. Alates 01.07.2018 kehtiva MaaKS § 15 lg 3 järgi maakorralduse läbiviija teeb

piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases

registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel. Kui eelnimetatud andmete alusel

ei ole võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle AÕS

§ 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt. AÕS § 129 lg 2 kohaselt, kui piiri ei saa kindlaks teha muul

viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha,

lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa, lg 3 kohaselt kui piiri

kindlakstegemine § 129 lg-s 2 sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus

kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir

kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades.

57. Eeltoodust lähtub, et juhul, kui kinnistute piiri paiknemise kohta olemasolevad kaardid

ja plaanimaterjal, tegelikult looduses olevad piirimärgid ning valduse ulatus ei

võimalda piiri määrata saab kinnistute piiri määrata ka muid kohtu ette toodud

asjaolusid arvestades. Kolleegium leiab, et AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi piiri

kindlakstegemine on kohtu diskretsiooniotsus ja eeltoodu tõttu saab kõrgema astme

kohus sekkuda maakohtu otsustusse ainult siis, kui kohtuotsusest ei ole jälgitav kohtu

diskretsiooni kujunemine. Kohtu poolt AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi piiri

kindlakstegemise eelduseks on see, et plaanide ja piirimärkide järgi ei ole võimalik

külgnevate maatükkide vahel piiri määrata või on olemasolevaid piirimärke ja plaane

arvestades määratud piir ebaõigesti.

58. Poolte vahel on vaidlus hagejale kuuluva Xxxxxxxxxxx ja kostjale kuuluva

Yyyyyyyyyyy kinnistu eraldi maatüki (maatükk III) põhjapoolse piiripunkti

paiknemise osas ja sellest tulenevalt pooltele kuuluvate kinnistutevahelise piiri

kulgemise üle.

59. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti hinnanud kinnistute piiri kohta esitatud

kaardimaterjale, plaane ja Yyyyyyyyyyy maatüki III ning Xxxxxxxxxxx esialgsel

mõõdistamisel koostatud abrisse ning jõudnud järeldusele, et 2010. a mõõdistamise

järgselt kinnistutevahelisel põhjapiiril olev piiripunkt paikneb looduses vales kohas,

mistõttu on kinnistute vaheline piir ebaõige. Eeltoodud järeldust on kinnitanud ka

ekspertide

poolt

kohtule

antud

vastused.

OÜ

GEPA

MAA-

JA

EHITUSKORRALDUS 30.11.2015 arvamusest nähtuvalt on arvamuse andnud isik

jõudnud järeldusele, et Yyyyyyyyyyy maatüki III piirid on hakanud pärast maa

tagastamist koostatud plaanidel ja kaartidel oluliselt erinema maa tagastamise

toimikust nähtuvatest tagastamisele kuulunud maaüksuste piiridest, mis nähtub ka

arvamusele lisatud maaüksuse plaanist (t III kd lk 85). Maakohtu 19.03.2018

ekspertiisimäärusega määrati Xxxxxxxxxxx kinnistu ja Yyyyyyyyyyy III maaüksuse

vahelise piiri kindlaksmääramiseks eksperdiks OÜ Paikuse Maamõõdubüroo. Kohus

palus määrata piirimärkide asukohad 1998 plaanimaterjali järgi. Maamõõtja AH

koostatud akti järgi oli piirimärk seotud teega, kuid tee asukoht on plaanidel olnud

ebaõige, mis on tinginud edasise ebaselguse piiri määramisel. Samuti on tunnistaja KO

selgitanud (t I kd lk 178), et kaardid ja plaanid on tee asukoha suhtes ebatäpsed.

60. Kuna Yyyyyyyyyyy kinnistu registriosa on avatud 09.09.1996, siis toimus maa

tagastamine enne seda. Kohtule on esitatud 05.06.1996 piiriprotokoll Yyyyyyyyyyy

maatüki III kohta, mille kohaselt piirimärk 11 on betoonpost (t IV kd lk 166), ja plaan

(t IV kd lk 167). Plaanil oleva 01.06.1998 templi teksti järgi on plaan kehtetu.

06.05.1998 on koostatud uus piiriprotokoll, mille järgi on piirimärk 11 raudtoru (t I kd

lk 39). Kinnistusraamatust nähtuvalt on 1998 kandega vaidlusaluse Yyyyyyyyyyy

maatüki III suurus vähenenud algselt 14,7 hektarilt 13,9 hektarini. Õige on see, et

1938. a kaardi järgi kulges kinnistutevaheline piir mööda teed (t IV kd lk 171), kuid

pooled ei vaielnud, et tagastamisel määrati piir sirgjooneliselt ja see ei kattu vana

piiriga. Kuna Yyyyyyyyyyy kinnistu tagastati 2/3 ulatuses ja muudeti just

Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri, kus asub vaidlusalune piiripunkt, siis

kolleegiumi arvates ei olnud võimalik määrata põhjapiiril asuvat piiripunkti

Xxxxxxxxxxx kinnistuga täpselt seonduvalt teega. Ka 1996 asendiplaanilt nähtub, et

Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiir nihkus lõuna suunas ja piir ei olnud enam seotud

teega (t IV kd lk 173).

61. Vaidlust ei ole, et Yyyyyyyyyyy maatüki III tagastamise kohta koostatud abrissil on

põhjapiiri pikkuseks 480m (t IV kd lk 194). Paikvaatlusel ülekuulatud mõõtmise

teostanud tunnistaja ÜR selgitas, et tema paigutas 1998 Yyyyyyyyyyy maatüki III ja

Xxxxxxxxxxx kinnistu piirimärgiks metalltoru tee teljest 3,8m kaugusele, kus see asub

ka praegu, kuid mõõtis Yyyyyyyyyyy III maatüki põhjapiiri pikkuse tõenäoliselt

ebaõigesti, saades 480m. 2010 mõõdistamise järgi on Yyyyyyyyyyy maatüki III

põhjapiiri pikkuseks 561m (t IV kd lk 164). Tunnistaja ESi ütlustest tuleneb, et maade

tagastamisel oli piirimärkide vaheline kaugus oluline ja nende järgi määrati

moodustatava katastriüksuse piirid. Samuti on tunnistaja selgitanud, et maa

tagastamisel aluseks olnud plaanidel oli tee märgitud tegelikust asukohast erinevalt.

Tunnistaja ütlustest ei saa teha apellandi poolt soovitud järeldust, et kostja kinnistu

tagastamisel lähtuti piiripunkti määramisel tee praegusest asukohast. Plaanidest

nähtuvalt on 2010 toimunud mõõdistamiste järgselt oluliselt kostja kinnistu suurus ja

maatüki III kuju muutunud tagastamisaegsete plaanidega võrreldes. Poolte

katastriüksuste mõõdistamise kohta tehtud abrissidelt nähtub seos teega, kuid samas,

kui tee asukoht on erinevatel aluskaartidel olnud erinev, siis ei saa sellest järeldada, et

piirimärk pidi juba algselt, s.o 1996 asuma tee kõrval. Tunnistaja V. H selgitas, et

tema hageja töötajana kontrollis enne müügitehingut Xxxxxxxxxxx kinnistu piire ja

piiripost asus kohas, kus see peaks hageja nõude järgi asuma, kuid hiljem oli piiriposti

muudetud (t I kd lk 189-191). Tunnistajate ÜJ, K.O ja ESi ütlustest ei tulene, et

kinnistute vaheline piir peaks igal juhul kulgema kohas, kuhu praeguseks on piirimärk

11 asetatud. Tunnistajate ütluste kohaselt on piirimärk kaardist nähtuvalt olnud kogu

aeg seotud teega, kuid asjaoludest, et tee oli kaardile märgitud ebatäpselt ja abrissi

järgi oli Yyyyyyyyyyy maatüki III põhjapiiri pikkuseks 480m, saab järeldada, et piiri

õige asukoht võis olla erinev sellest, mida kajastab 2010 mõõtmisel tehtud kaart (t IV

kd lk 187). Kolleegium märgib, et ka tagastamise aegseid plaane ja 2010 mõõtmiste

järgset plaani visuaalselt võrreldes on hilisemal plaanil Yyyyyyyyyyy maatüki III

põhjapiir märgatavalt pikem, kui see oli tagastamiseaegsel plaanil (t IV kd lk 182) ja

kinnistu kuju on tagastamise aegsest erinev.

62. Ebaõige on apellandi väide, et maakohtu lahendiga muudetakse jõustunud haldusakti.

Xxxxxxxxx Vallavalitsuse xx.xx.xxxx korraldusega nr xx-x on kostjale tagastatud

Yyyyyyyyyyy XXXXX maaüksus suuruses 23,4ha vastavalt plaanile. Nimetatud

haldusaktist ei tulene otsustust kinnistute vahelise piiri kohta ja samuti ei muuda

kohtuotsuse määratud piir kostja kinnistu suurust, võrreldes korralduses tooduga,

mistõttu ei muudeta käesoleva kohtulahendiga haldusakti.

63. Kuigi maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kantud maa suurusel ei ole asjaõiguslikku

tähendust, saab kinnistute suurust siiski AÕS § 129 lg 3 järgi piiride määramisel

arvestada. Hagejale kuuluva Xxxxxxxxxxx kinnistu eelmisele omanikule tagastati

kinnistu suurusega 7,3ha ja kostjale Yyyyyyyyyyy kinnistu suurusega 23,4ha

(kinnistusraamatu järgi oli kinnistu algselt 22,8ha), vaidlusalune maatükk oli algselt

märgitud suurusega 14,7ha, 2001 täpsustatud suuruse järgi 13,9ha ja 30.01.2011

andmete järgi 15,62ha. Maakohtu poolt määratud piirimärgi järgi vastavad poolte

kinnistute suurused esialgsetele tagastamisel määratud suurustele.

64. Apellant väitis, et maakohus on vaidlustatud otsuses ebatäpselt leidnud, et piiripunkt

asub Yyyyyyyyyyy maatükist III põhjapoole jääval Xxxxxx kinnistul. Kolleegium on

võrrelnud kohtule esitatud plaane ja neist ilmneb, et seoses mõõtetehnika

täpsustamisega on korrigeeritud kinnisasjade piire, kuid plaanidelt ei nähtu, et

maakohtu poolt määratud vaidlusaluse piiripunkti koordinaatide järgi asuks see

Xxxxxx kinnistul. A. H arvamuse järgi on 2001 plaani järgi tõepoolest Yyyyyyyyyyy

maatüki III põhjapoolne piir paiknenud Xxxxxx kinnistul, kuid kohus on määranud

piiripunkti koordinaadid asukohaga Yyyyyyyyyyy maatüki III, Xxxxxxxxxxx ja

Xxxxxx kinnistu, mis kuulub hagejale, piiril (t V kd lk 117).

65. Apellant on vaidlustanud ka vindikatsioonihagi rahuldamise, väites, et 1,72ha

valdamine kostja poolt on tuvastatud vastuoluliselt, kuna osa hageja maast on ka teiste

isikute valduses. Kolleegiumi arvates maakohtu otsusest ei tulene, et osa

vaidlusalusest maast oleks teiste isikute valduses. Hageja on tõendanud, et ta on

Xxxxxxxxxxx kinnistu, ka vaidlusaluse 1,72ha osas, omanik ja kostja ei ole

tõendanud, et ta on omandanud vaidlusaluse 1,72ha õiguslikul alusel või tal on õigus

seda vallata ja kasutada. Hageja selgitas, et ta soovis raiuda kinnistult metsa, kuid ta ei

saa seda teha, kuna talle ei väljastatud Metsaameti piirivaidluse tõttu luba kinnistu

sellelt osalt raie teostamiseks. Metsaameti teatisest ei saa järeldada, et tegelik võim

vaidlusaluse 1,72ha osas oleks kostjal. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks

vaidlusalust ala majandanud, metsa raiunud või muud sarnast teinud. Tunnistaja A. K

selgitas paikvaatlusel, et hageja lasi vaidlusalusel alal paiknevasse metsa ajada seoses

planeeritava raiega visiirid ja tellis piiride looduses märkimise, kuna piirid ei olnud

nähtavad, mille käigus selgus, et kaardil olevad andmed ei klapi (t I kd lk 181). Ka

eeltoodust järeldub, et vaidlusalune maatükk, mis asub maakohu poolt määratud

koordinaatide vahel kulgevast piirist idas, oli hageja valduses ja hageja tegi

ettevalmistusi sealt metsa raiumiseks.

66. Maakohus kohustas vaidlustatud otsusega kostjat märkima maaüksuse piiri vastavalt

kohtuotsuses toodud koordinaatidele. AÕS § 128 lg 3 järgi kinnisasja omanik võib

naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide

paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud

võrdsetes osades. Võimalike kulude hüvitamine ei ole käesoleva vaidluse esemeks,

mistõttu ringkonnakohus seda ei käsitle.

67. Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi

maakohtu menetluskulud kostja kanda.

68. Seoses

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisega

tuleb

ringkonnakohtu

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.

69. Hageja (vastustaja) esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud

apellatsiooniastmes menetluskulusid 1500 eurot, mis moodustub esindajatasust 15h

töö eest (s.o kokku 8h apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja kliendisuhtlus; 5h

vastuse koostamine ja kohtule edastamine; 1h kohtuistungiks ettevalmistamine; 1h

kohtuistung) tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kostja väitis, et hageja

esindaja ajakulu enne kohtuistungit on ülepaisutatud.

70. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingud ja neile

kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades maakohtu otsuse pikkust

ja sisu ning seda, et asjaolud ja tõendid olid hageja esindajale tuttavad, siis maakohtu

otsusega tutvumiseks ja sellega seonduvateks tegevusteks on kolleegiumi arvates 8h

ülemääraselt suur ajakulu. Kolleegiumi arvates on piisav 3h. Ülejäänud nimekirjas

toodud kulud on vastavuses tehtud toimingutega ning põhjendatud ja vajalikud. Seega

loeb ringkonnakohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 10h. Kolleegiumi

hinnangul on mõistlikus määras, kooskõlas kohtupraktika ja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooniga

ka

hageja

esindaja

tunnitasu

eurot.

Hageja

on

käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb talle hüvitada kulud ilma käibemaksuta.

Seega kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 1000 eurot.

71. Hageja esitas taotluse, milles palus määrata, et apellatsiooniastme menetluskulud tuleb

kostjal tasuda 7 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Actum Consult OÜ

pangaarvele. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada TsMS § 445 lg 1 järgi.

Hageja taotletud 7-päevast tähtaega saab käsitleda vabatahtliku täitmise tähtajana,

mille möödumisel on hagejal õigus pöörata kohtuotsus menetluskulude väljamõistmise

osas täitmisele. Hagejal on õigus määrata, kellele tuleb menetluskulud tasuda, s.t

kohtulahend täita, mistõttu tuleb rahuldada ka taotlus osas, milles paluti määrata,

kellele väljamõistetud menetluskulud tasuda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing