2-19-101793/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-101793

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi Merike Pütsep vastu põhivõla 1622

euro 60 sendi, intressi 133 euro 36 sendi ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2342,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Inkasso OÜ; registrikood 12438291; asukoht

Tartu mnt 25-21, Tallinn, 10117, Harju maakond.

Hageja

lepinguline

esindaja:

Triin

Linholm;

e-post

triin@corporate.ee

Kostja: Merike Pütsep; isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Eesti Inkasso OÜ hagi Merike Pütsepa vastu põhivõla 1622 euro 60

sendi, intressi 133 euro 36 sendi ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista Merike Pütsepalt (Pütsep) Eesti Inkasso OÜ kasuks välja:

2.1. 1846 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kuus) eurot 65 senti (sealhulgas põhivõlg

1622 eurot 60 senti, intress 133 eurot 36 senti ja viivis 90 eurot 69 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt alates 7. märtsist 2019 kuni põhivõla tasumiseni määras

30% aastas.

3. Jätta Eesti Inkasso OÜ hagi Merike Pütsepa vastu rahuldamata osas, mille hageja palub

mõista kostjalt hageja kasuks välja 6. märtsi 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise suuremas summas kui 90 eurot 69 senti ning alates 7. märtsist 2019 kuni põhivõla

tasumiseni tasumata põhivõlalt viivise suuremas määras kui 30% aastas.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Merike Pütsepa kanda.

6. Mõista Merike Pütsepalt Eesti Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulu 345 eurot.

7. Mõista Merike Pütsepalt Eesti Inkasso OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Eesti Inkasso OÜ esitas 21. jaanuaril 2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Merike Pütsepalt võla väljamõistmiseks.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas makseettepanekule

vastuväite. Pärnu Maakohus andis 5. märtsi 2019. a määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 6. märtsil 2019. a Tartu Maakohtule kostja vastu hagi. Hagi kohaselt sõlmisid

BestCredit OÜ ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX. BestCredit OÜ andis kostjale

laenulepingu alusel laenu 2000 eurot. Kostja on tasunud kokku 794,10 eurot, millest

põhisummat 377,40 eurot ja intressi 416,70 eurot. Kostja on jätnud ülejäänud laenulepingu

osamaksed tähtaegselt tasumata. Kostja ei reageerinud korduvatele meeldetuletustele ega

täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. BestCredit OÜ ütles sellest tulenevalt

laenulepingu XX.XX.XXXX üles. BestCredit OÜ loovutas 2. jaanuaril 2019. a oma nõude

hagejale. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1622,60 eurot, intressi

133,36 eurot, viivise 93,26 eurot ning alates 7. märtsist 2019 kuni põhivõla tasumiseni viivise

tasumata põhivõla jäägilt määras 0,0833% päevas.

3. Kostja esitas vastuse hagile. Kostja märkis, et tal on makseraskused. Tal ei ole võimalik

hageja poolt nõutud summat tasuda. Kostja on soovinud tasuda 20 eurot kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BestCredit OÜ ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr

XXX. Kostja seisukohtadest võib järeldada, et kostja ei vaidle vastu asjaolule, et ta on sõlminud

BestCredit OÜ-ga laenulepingu. Kohtu hinnangul on tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga. Hagiavalduse kohaselt andis BestCredit OÜ kostjale

lepingu alusel laenu 2000 eurot. Kostja ei ole laenu saamise kohta vastuväiteid esitanud. Kostja

soovist tasuda võlga maksegraafiku alusel järeldub, et kostja on laenulepingu sõlminud ja

laenusumma saanud.

5. Kostja kohustus lepingu kohaselt tagastama laenusumma ja tasuma intresse lepingus

märgitud maksegraafikus sätestatud tähtaegadel. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud

kokku 794,10 eurot, millest põhisummat 377,40 eurot ja intressi 416,70 eurot. Lepingule lisatud

laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt on kostja seega tasunud

14. jaanuari 2018. a kuni 11. septembri 2018. a põhivõla ja intressi osamaksed. Kostja on

tasunud 11. oktoobri 2018. a põhivõla osamakse osaliselt. Kostja on jätnud põhivõla osamaksed

täielikult tasumata alates 10. novembri 2018. a osamaksest ja intressi osamaksed täielikult

tasumata alates 11. oktoobri 2018. a osamaksest. Kostja ei ole osamaksete maksmata jätmise

osas vastuväiteid esitanud ega välja toonud ega tõendanud, et ta oleks laenuandjale või hagejale

tasunud hagis väljatoodust suuremaid summasid. Kostja on seega rikkunud laenu ja intresside

tasumise kohustust.

6. BestCredit OÜ on saatnud kostjale XX.XX.XXXX teate laenulepingu ülesütlemise kohta.

Teate saatmise seisuga oli kostja eeltoodust tulenevalt võlgnevuses kolme järjestikkuse

osamakse tasumisega. Kostja ei ole seda vaidlustanud. BestCredit OÜ on teates andnud kostjale

kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja osamaksete tasumiseks, so kuni 27. septembrini 2018.

BestCredit OÜ on teates märkinud, et kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul,

loetakse leping üles öelduks alates XX.XX.XXXX. BestCredit OÜ on öelnud kostjaga sõlmitud

laenulepingu VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud korda järgides XX.XX.XXXX. Laenulepingu

ülesütlemine on seega kehtiv.

7. Ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Samas kuni lepingu ülesütlemiseni lepingu alusel tekkinud õigused ja

kohustused jäävad kehtima. See tähendab, et kostjal on lepingu alusel kohustus tasuda kuni

lepingu ülesütlemiseni lepingujärgseid osamakseid, sh maksta intressi. Lepingu ülesütlemise

korral peavad lepingupooled VÕS § 195 lg 5 järgi tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja

kohta juba ette üleantu. Kostjal tuleb lepingu ülesütlemise tõttu VÕS § 416 lg 3 järgi tagastada

alates 28. detsembrist 2018. a tasumisele kuuluv laenu põhiosa.

8. Koostöölepingu nr XXX lisa 02.01.2019 ja kostjale saadetud nõude loovutamise teatise

kohaselt on BestCredit OÜ 2. jaanuaril 2019. a loovutanud lepingust tulenevad nõuded

hagejale. Hageja võib VÕS § 170 ja § 164 lg 2 alusel seega BestCredit OÜ asemel nõuda

lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

10. Hageja võib VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel seega nõuda

kostjalt laenu põhisumma 1622,60 (2000 + 377,40) euro tasumist. Hageja võib kostjalt nõuda

alates 19. septembrist 2018 kuni 27. detsembrini 2018 intressi 133,36 (1622,60 * 30% *100/365

/100) eurot tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

11. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui

pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas

intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja

VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga

ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-

08, p 12).

Hageja on nõudnud hagis viivist määras 0,0833% võlgnetavast summast päevas. Lepingust

tulenev intressimäär on 30% aastas, mis on sellest väiksem. Hageja võib seega VÕS § 415 lg 1

ja § 113 lg 1 järgi nõuda lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest kostjalt

viivist määras 30% aastas. Hageja saab nõuda kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, so XX.XX.XXXX kuni 6. märtsini 2019 summas 90,69 (1622,60 * 30%*

68/365 / 100) eurot. Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja VÕS § 113

lg 1 järgi lisaks nõuda kostjat alates 7. märtsist 2019 kuni põhivõla tasumiseni põhivõla

tasumisega viivitamise eest viivist määras 30% aastas. Hageja viivise nõue vastavas osas seega

rahuldada. Osas, milles hageja nõuab viivist suuremas ulatuses jääb hagi rahuldamata.

12. Kostja on taotlenud võla maksmist maksegraafiku alusel. TsMS § 445 lg 1 kohaselt on

kohtul iseenesest võimalik kindlaks määrata otsuse täitmise kord. Samas peab kohtu hinnangul

selleks täiendavalt olema materiaalõiguslik alus. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et hageja

nõue on sissenõutav. Kohtule ei ole seega alust hageja nõude täitmist edasi lükata. Selles saavad

pooled soovi korral kokku leppida.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kohus jättis hagi rahuldamata üksnes väga väikeses osas. Kohus jätab menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel seega kostja kanda.

14. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 250 eurot ja

esindajatasu 192 eurot, kokku 442 eurot.

15. Hageja on tasunud riigilõivu 250 eurot. See on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud

menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt koosneb hageja esindajatasu hagiavalduse koostamise ja esitamise eest

makstud tasust. Hageja ei ole ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindajatasu ei ole

TsMS § 174 lg 10 järgi seega põhjendatud käibemaksu sisaldavas osas. Arvestades käesoleva

tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga,

mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja

esindajakulu vajalik ja põhjendatud 95 euro ulatuses.

Hageja menetluskulud on seega 345 (250 + 95) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda,

tuleb hageja menetluskulu 345 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik