3-19-381/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-381 Haldusasi

A. P. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ning 28.01.2019 vaideotsuse nr 5-15/19/4-2 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – A. P., esindaja advokaat Raiko Paas Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. P. kaebus.

2. Kohustada Tallinna Vanglat kaebaja 03.12.2018 taotlust pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks uuesti sisuliselt läbi vaatama ning tühistada Tallinna Vangla vaideotsus nr 515/19/4-2.

3. Mõista Tallinna Vanglalt A. P. kasuks menetluskuludena välja 465 eurot. Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.07.2019. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 19.12.2019 otsusega nr 5-11/18/28030-2 tagastati läbivaatamatult vahistatu A.

P. 03.12.2018 esitatud taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks ema ja elukaaslasega. Taotluse tagastamise põhjuseks oli asjaolu, et vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 94 lg 5 välistab vahistatule pikaajalise kokkusaamise võimaluse. A. P. esitas Tallinna Vangla 19.12.2019 otsusele vaide, mis 28.01.2019 vaideotsusega jäeti rahuldamata.

2. A. P. esitas 27.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vaideotsus ning kohustada Tallinna Vanglat lahendama kaebaja 03.12.2018 taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks sisuliselt.

3. Vastustaja vastas kaebusele 26.03.2019, milles palus jätta selle rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtu 17.04.2019 määrusega otsustas kohus peatada haldusaja menetluse kuni Riigikohtu lahendi jõustumiseni põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-18-8. Riigikohtu lahend asjas nr 5-18-8 tehti 11.06.2019 ning Riigikohus tunnistas VangS § 94 lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt, omistades otsuse tagasiulatuva mõju muu hulgas isikutele, kes käesoleva otsuse jõustumise ajaks on seadusega ette nähtud korras vaidlustanud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise või seadusega ette nähtud korras taotlenud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.

5. Tallinna Halduskohus uuendas menetluse 13.06.2019 määrusega ning andis vastustajale võimaluse esitada seisukoha kohtumenetluse jätkamise osas.

6. Vastuseks halduskohtu 13.06.2019 määrusele teavitas Tallinna Vangla 19.06.2019, et võtab kaebuse õigeks ning et vastustajal on kohustus uuesti lahenda A. P. taotlus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vastustajal on õigus võtta kaebus õigeks, misjärel rahuldab kohus kaebuse (halduskohtu menetluse seadustiku § 27 lg 3 ja § 159 lg 1). Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda kohus poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse.

8. Kohus leiab, et õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud ning HKMS § 159 lg 4 sätestatud aluseid ei ole. Seega rahuldab kohus kaebuse, tühistab Tallinna Vangla vaideotsuse ning kohustab Tallinna Vanglat uuesti läbi vaatama kaebaja 03.12.2018 esitatud taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks kaebaja emaga ja elukaaslasega.

Menetluskulud

8. Kaebuse õigeksvõtu korral reguleerib menetluskulude hüvitamist HKMS § 108 ja § 109, kusjuures õigeksvõtu puhul ei kanna vastustaja pärast kaebuse õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid (HKMS § 108 lg 5). Kuna otsus tehakse vastustaja kahjuks, siis tuleb menetluskulud kanda vastustajal (HKMS § 108 lg 1).

9. Võttes aluseks kaebaja vastuse halduskohtu 20.06.2019 määrusele, siis on kaebaja menetluskuludeks nii kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kui ka õigusabikulu summas

750 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse lisade kohaselt kulus kaebuse koostamiseks ja selle aluseks olevate haldusmenetluse materjalidega tutvumiseks kokku 5 tundi.

10. Vaatamata sellele, et vastustaja võttis kaebuse õigeks ning kaebuse esitamine oli põhjendatud, tuleb kohtul siiski hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (vrd HKMS § 109 lg 6).

Vastustaja leidis 28.06.2019 menetlusdokumendis, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, mistõttu kaebaja taotletud mahus ei ole menetluskulude väljamõistmine vastustajalt põhjendatud. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning taotluses märgitud mahus ei ole õigusabiteenuse maksumuse väljamõistmine vastustajalt põhjendatud. Et vaidlus ei ole õiguslikult keerukas näitab ka kaebuse ja selle täienduse kogumaht. Kohtule ei

2 (3)

nähtu, et esindaja oleks tutvunud ulatuslikult valdkonna kohtupraktikaga vms. Seega peab kohus põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 3 tunni ulatuses, st kokku

375 eurot (125*3), millele lisandub käibemaks summas 75 eurot ja riigilõiv summas 15 eurot.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 465 eurot (õigusabikulud koos käibemaksuga summas 450 eurot ja kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot).

12. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)