Legislator Case Law & Legislation
4-19-639/22 AI generated

4-19-639/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-19-639/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri 16.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,011737 määrati U.S-ile LS § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses summas 1200 eurot. 05.02.2019 esitas PPA Põhja prefektuur taotluse U.S-ile rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Legislator headnote

AI generated

4-19-639/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 05.02.2019 esitas PPA Põhja prefektuur taotluse U.S-ile rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Keywords

AI generated
staggering of health insurance premiums right to higher insurance cover weekly commuter allowance reduction of spousal maintenance revocation of emergency aid adjustment of insurance benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-639 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 24. mai 2019 määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.S

(isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 24. mai 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri 16.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,011737 määrati U.S-ile LS § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses summas 1200 eurot. 05.02.2019 esitas PPA Põhja prefektuur taotluse U.S-ile rahatrahvi asendamiseks arestiga.

2. Tartu Maakohtu 24.05.2019 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati KarS § 72 lg-te 1 ja 3 alusel U.S-ile PPA Põhja prefektuuri 16.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,011737 määratud 300 trahviühikuline rahatrahv tasumata osas 1075,75 eurot (269 trahviühikut) 26 päeva arestiga. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Kohtutäituri esitatud andmete järgi on U.S 300 trahviühikuline rahatrahv tasumata 1075,75 euro (1200 – 124,25) s.o 269 trahviühiku ulatuses. Süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud kahe aasta ja nelja kuu jooksul ning trahvi tasumise tähtaega pole pikendatud. U.S selgitas kohtuistungil, et ta ei suuda trahvi tasuda. Seega tuleb PPA Põhja prefektuuri avaldus rahuldada ja U.S-ile määratud rahatrahv tasuma osas 1075,75 eurot, s.o 269 trahviühikut asendada arestiga. KarS § 72 lg 2 järgi on selle aresti kestus 26 päeva.

3. Tartu Maakohtu 24.05.2019 määruse peale esitas määruskaebuse U.S, kes soovib oma karistust 26 päeva aresti jaotada mitmeks osaks, kuna tal on maatööd ja perekondlikud üritused jäävad selle aja sisse. U.S toob välja, et ta soovib kanda karistust 08.07.2019-14.07.2019, 29.07.2019-04.08.2019, 12.08.2019-18.08.2019 ja 26.08.2019-30.08.2019.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks karistuse kandmise aja osas puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele järgmist.

5. VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Maakohus on põhjendatult rahatrahvi asendanud arestiga ning rahatrahvi asendamisele iseenesest U.S vastu ei vaidle.

6. Vaidlustatud on ainult aresti kandmise aega ning U.S toob välja, et ta soovib kanda karistust ositi, kuna tal on vaja teha maatöid ja karistuse kandmise aja sisse jääksid ka perekondlikud üritused. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ära kantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

Aresti kandmise määramine ositi ei ole põhjendatud. Ka ei viita selle põhjendatusele määruskaebuse väited, et isikul on maatööd ja perekondlikud põhjused, mis on üldsõnalised. Kuigi iseenesest ei ole välistatud nendel alustel aresti edasilükkamine, siis ei ole U.S põhjendanud täpsemalt, miks on need just sellised erandlikud asjaolud, mis ei võimalda aresti koheselt kanda. Üldsõnaliselt nimetatud vajadus maatööde tegemiseks ja perekondlikud üritused ei ole asjaolud, mille alusel määrata arest kandmisele ositi. Puudub mõjuv põhjus, mille alusel määrata aresti kandmine ositi.

Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul siinjuures oluline märkida, et U.S on olnud probleeme ka maakohtu menetluses istungitele ilmumisega, mistõttu on Tartu Maakohtu 22.05.2019 määrusega kuulutatud isik tagaotsitavaks, kuna kohtul oli alust arvata, et U.S hoiab asenduskaristuse menetlusest kõrvale. Seega annab see aluse veendumuseks, et aresti ositi kandmisele määramisel ei asuks isik nõuetekohaselt aresti kandma.

7. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 24.05.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik