2-18-11248/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-11248

Tsiviilasi

Gea Kangilaski hagi Inno Tähismaa ja Irja Tähismaa

vastu ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamise

lõpetamiseks ning õiglase hüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. veebruari 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Gea Kangilaski apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18. juuni 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Gea Kangilaski (ik: XXXXXXXXXXX ),

esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik

Vastustajad (kostjad): Inno Tähismaa (ik: XXXXXXXXXXX

) ja Irja Tähismaa (ik: XXXXXXXXXXX )

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22. veebruari 2019 otsus osaliselt, s.o osas, milles maakohus

jättis rahuldamata Gea Kangilaski nõuded kohustada Inno Tähismaad ja Irja Tähismaad

lõpetama blogis nimega „Inno ja Irja kohvik“ aadressil https://innojairja.com/ avaldatud

postituses nimega „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ sisalduvate järgmiste väidete

avaldamise: „Tekib õigustatud küsimus, kas Eesti üks juhtivaid võitlevaid feministe on

ka ise narkomaan, kuna ta propageerib avalikult kanepi tarvitamise legaliseerimist. /…/

Kui eeldame, tema eelneva tegevuse põhjal, et Gea Kangilaski võib ka ise olla narkomaan

ja võitleb aktiivselt õiguse eest olla narkomaan, sarnaselt alkohoolikutele, kel on Eestis

õigus täiesti seaduslikult oma mõnuainet tarvitada, siis paratamatult peame arvestama

teise tõsiasjaga, et narkomaani aju pole enam päris „see“.“ (haginõude p 1.3, vt haginõue

tl 47 ja 47 pöördel sulgudes märgitud tsitaadid); „Aga samas kui ma vaatan statistikat

selle kohta, kuidas Eestis üha nooremalt puutuvad lapsed ja noored kokku alkoholi ja

narkootikumidega, kuidas kanepi juurest liigutakse kohe edasi kangema kraami,

amfetamiini ja heroiini juurde ja kuidas paljude noorte inimeste lõpp on väga kurb, siis

tekib paratamatult küsimus, kust see kõik tuleb. Ja kui ma panen kokku A+B, siis ei pea

olema Ene Ergma, et aru saada, et selle kõige taga võib olla narkootikumide

legaliseerimise eest võitlev Tartu sots Gea Kangilaski.“ (haginõude p 1.5); „Nüüd kui ma

mõtlen Kangilaski peale, kes on arusaadavalt pikalt kanepi teemaga tegelenud, siis võib

arvata, et tema aju on muutunud ning sellega kogu mõtlemine. See on siis kanepi keskseks,

kus kinnisideeks ja elu mõtteks on saanud kanep.“ (haginõude p 1.6) ning postituses

nimega „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ sisalduvate järgmiste väidete

avaldamise: „Ja kui siia lisada veel Kangilaski püüdlused kanepi legaliseerimiseks, ilmselt

oli kavatsus hakata mänguasjade kõrval ka kanepiga äritsema“ (haginõude p 2.1);

„Mänguasjapoe pildid on tehtud kusagil lehtlas või kasvuhoones, kus on märgata laste

selja taga kanepitaimi“ (haginõude p 2.2); „Kangilaski-Hermanni firma osales möödunud

aasta suvel „Rõõmsate laste festivalil“, mille logo sees on vähemalt kaks kanepilehte“

(haginõude p 2.3); „Kas EL-i toetust on kasutatud siis kanepi kasvatamiseks või mis?“

(haginõude 2.4). Ühtlasi tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja

kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulu suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ning kohustada Inno Tähismaad

ja Irja Tähismaad lõpetama blogis nimega „Inno ja Irja kohvik“ aadressil

https://innojairja.com/ avaldatud postituses nimega „Kas Eesti sotsid ja feminism on

narko?“ sisalduvate järgmiste väidete avaldamise: „Tekib õigustatud küsimus, kas Eesti

üks juhtivaid võitlevaid feministe on ka ise narkomaan, kuna ta propageerib avalikult

kanepi tarvitamise legaliseerimist. /…/ Kui eeldame, tema eelneva tegevuse põhjal, et Gea

Kangilaski võib ka ise olla narkomaan ja võitleb aktiivselt õiguse eest olla narkomaan,

sarnaselt alkohoolikutele, kel on Eestis õigus täiesti seaduslikult oma mõnuainet

tarvitada, siis paratamatult peame arvestama teise tõsiasjaga, et narkomaani aju pole

enam päris „see“.“ (haginõude p 1.3, vt haginõue tl 47 ja 47 pöördel sulgudes märgitud

tsitaadid); „Aga samas kui ma vaatan statistikat selle kohta, kuidas Eestis üha nooremalt

puutuvad lapsed ja noored kokku alkoholi ja narkootikumidega, kuidas kanepi juurest

liigutakse kohe edasi kangema kraami, amfetamiini ja heroiini juurde ja kuidas paljude

noorte inimeste lõpp on väga kurb, siis tekib paratamatult küsimus, kust see kõik tuleb.

Ja kui ma panen kokku A+B, siis ei pea olema Ene Ergma, et aru saada, et selle kõige taga

võib olla narkootikumide legaliseerimise eest võitlev Tartu sots Gea Kangilaski.“

(haginõude p 1.5); „Nüüd kui ma mõtlen Kangilaski peale, kes on arusaadavalt pikalt

kanepi teemaga tegelenud, siis võib arvata, et tema aju on muutunud ning sellega kogu

mõtlemine. See on siis kanepi keskseks, kus kinnisideeks ja elu mõtteks on saanud kanep.“

(haginõude p 1.6) ning postituses nimega „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ

OÜ“ sisalduvate järgmiste väidete avaldamise: „Ja kui siia lisada veel Kangilaski

püüdlused kanepi legaliseerimiseks, ilmselt oli kavatsus hakata mänguasjade kõrval ka

kanepiga äritsema“ (haginõude p 2.1); „Mänguasjapoe pildid on tehtud kusagil lehtlas

või kasvuhoones, kus on märgata laste selja taga kanepitaimi“ (haginõude p 2.2);

„Kangilaski-Hermanni firma osales möödunud aasta suvel „Rõõmsate laste festivalil,

mille logo sees on vähemalt kaks kanepilehte““ (haginõude p 2.3); „Kas EL-i toetust on

kasutatud siis kanepi kasvatamiseks või mis?“ (haginõude 2.4). Jätta menetluskuludest

90% solidaarselt Inno Tähismaa ja Irja Tähismaa kanda ning mõista Inno Tähismaalt ja

Irja Tähismaalt solidaarselt Gea Kangilaski kasuks välja 720 eurot.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada Gea Kangilaski hagi osaliselt.

Kohustada Inno Tähismaad ja Irja Tähismaad lõpetama blogis nimega „Inno ja Irja

kohvik“ aadressil https://innojairja.com/ avaldatud postituses nimega „Kas Eesti sotsid

ja feminism on narko?“ sisalduvate järgmiste väidete avaldamise: „Tekib õigustatud

küsimus, kas Eesti üks juhtivaid võitlevaid feministe on ka ise narkomaan, kuna ta

propageerib avalikult kanepi tarvitamise legaliseerimist. /…/ Kui eeldame, tema eelneva

tegevuse põhjal, et Gea Kangilaski võib ka ise olla narkomaan ja võitleb aktiivselt õiguse

eest olla narkomaan, sarnaselt alkohoolikutele, kel on Eestis õigus täiesti seaduslikult oma

mõnuainet tarvitada, siis paratamatult peame arvestama teise tõsiasjaga, et narkomaani

aju pole enam päris „see“.“; „Ja kuna tema Tartu kodus, nagu võib välja lugeda selle

naise avalikust sotsiaalmeedia linnapea-kanalist, tehakse väljas savu üsna avalikult (siin

üks väljavõte, vasakul Gea Kangilaski); „Aga samas kui ma vaatan statistikat selle kohta,

kuidas Eestis üha nooremalt puutuvad lapsed ja noored kokku alkoholi ja

narkootikumidega, kuidas kanepi juurest liigutakse kohe edasi kangema kraami,

amfetamiini ja heroiini juurde ja kuidas paljude noorte inimeste lõpp on väga kurb, siis

tekib paratamatult küsimus, kust see kõik tuleb. Ja kui ma panen kokku A+B, siis ei pea

olema Ene Ergma, et aru saada, et selle kõige taga võib olla narkootikumide

legaliseerimise eest võitlev Tartu sots Gea Kangilaski.“; „Nüüd kui ma mõtlen Kangilaski

peale, kes on arusaadavalt pikalt kanepi teemaga tegelenud, siis võib arvata, et tema aju

on muutunud ning sellega kogu mõtlemine. See on siis kanepi keskseks, kus kinnisideeks

ja elu mõtteks on saanud kanep.“, postituses nimega „Midagi haiseb Gea Kangilaski

ettevõttes ÕÄ OÜ“ sisalduvate järgmiste väidete avaldamise: „Ja kui siia lisada veel

Kangilaski püüdlused kanepi legaliseerimiseks, ilmselt oli kavatsus hakata mänguasjade

kõrval ka kanepiga äritsema“; „Mänguasjapoe pildid on tehtud kusagil lehtlas või

kasvuhoones, kus on märgata laste selja taga kanepitaimi“ ; „Kangilaski-Hermanni firma

osales möödunud aasta suvel „Rõõmsate laste festivalil“, mille logo sees on vähemalt kaks

kanepilehte“; „Kas EL-i toetust on kasutatud siis kanepi kasvatamiseks või mis?“ ning

postituses nimega „Narkosõltuvus ja radikaalne FEMINISM – Gea Kangilaski case

Study“ sisalduvate järgmiste väidete avaldamise: „Gea Kangilaski puhul on samuti

võimalik, et ta on nö nõela otsas ehk narkost sõltuv ja diilerid on enamalt jaolt mehed“;

„Või kui tõsiseltvõetav võib üldse olla ühe narkomaanist feministi jutt.“

3.2. Jätta rahuldamata Gea Kangilaski nõue kohustada Inno Tähismaad ja Irja

Tähismaad

lõpetama

blogis

nimega

„Inno

ja

Irja

kohvik“

aadressil

https://innojairja.com/ avaldatud postituses nimega „Kas Eesti sotsid ja feminism on

narko?“ sisalduvate järgmiste väidete avaldamine: „Ülal Youtube´i video, kus Gea

Kangilaski propageerib avalikult kanepi tarvitamist.“/…/ „Nimelt selgub, et tegemist on

isikuga, kes propageerib aktiivselt kanepi suitsetamist.“ ja „Kuna ta väidab, et tema

sõbrad, narkomaanid on kanepi keelustamise tõttu pidanud kannatama – võib siis aru

saada, et politsei sekkumise läbi.“

3.3. Välja mõista Inno Tähismaalt ja Irja Tähismaalt solidaarselt Gea Kangilaski kasuks

mittevaralise kahju hüvitisena 300 eurot.

4. Jätta menetluskuludest 90% solidaarselt Inno Tähismaa ja Irja Tähismaa kanda ning

välja mõista Inno Tähismaalt ja Irja Tähismaalt solidaarselt menetluskuluna 720 eurot

Gea Kangilaski kasuks.

5. Rahuldada Gea Kangilaski apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Gea Kangilaski (hageja) esitas 26.07.2018 maakohtule Inno Tähismaa ja Irja Tähismaa

(kostjad) vastu hagi ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamise lõpetamiseks ning õiglase

hüvitise saamiseks kohtu äranägemisel. Kuna kostjad muutsid enne hagile vastamist oma

postitusi, täpsustas hageja 17.09.2018 nõuet ning taotles, et kohus kohustaks kostjaid lõpetama

blogis nimega „Inno ja Irja kohvik“ aadressil https://innojairja.blogspot.com/ avaldatud

postitustes järgmiste väidete avaldamise:

1) Postituses „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“:

- Gea Kangilaski propageerib avalikult kanepi tarvitamist („Ülal Youtube’i video, kus Gea

Kangilaski propageerib avalikult kanepi tarvitamist. /…/ Nimelt selgub, et tegemist on isikuga,

kes propageerib aktiivselt kanepi suitsetamist.“);

- Gea Kangilaski sõbrad on narkomaanid („Kuna ta väidab, et tema sõbrad, narkomaanid on

kanepi keelustamise tõttu pidanud kannatama – võib siis aru saada, et politsei sekkumise läbi.“);

- Gea Kangilaski võib olla narkomaan („Tekib õigustatud küsimus, kas Eesti üks juhtivaid

võitlevaid feministe on ka ise narkomaan, kuna ta propageerib avalikult kanepi tarvitamise

legaliseerimist. /…/ Kui eeldame, tema eelneva tegevuse põhjal, et Gea Kangilaski võib ka ise

olla narkomaan ja võitleb aktiivselt õiguse eest olla narkomaan, sarnaselt alkohoolikutele, kel

on Eestis õigus täiesti seaduslikult oma mõnuainet tarvitada, siis paratamatult peame tarvitama

[ilmne viga, blogis on „arvestama“] teise tõsiasjaga, et narkomaani aju pole enam päris „see“.“);

- Gea Kangilaski kodus tarvitatakse kanepit („Ja kuna tema Tartu kodus, nagu võib välja lugeda

selle naise avalikust sotsiaalmeedia linnapea-kanalist, tehakse väljas savu üsna avalikult (siin

üks väljavõte, vasakul Gea Kangilaski).“);

- Gea Kangilaski võib olla selle taga, et Eestis üha nooremalt puutuvad lapsed ja noored kokku

alkoholi ja narkootikumidega, kuidas kanepi juurest liigutakse kohe edasi kangema kraami,

amfetamiini ja heroiini juurde ja kuidas paljude noorte inimeste lõpp on väga kurb („Aga samas

kui ma vaatan statistikat selle kohta, kuidas Eestis üha nooremalt puutuvad lapsed ja noored

kokku alkoholi ja narkootikumidega, kuidas kanepi juurest liigutakse kohe edasi kangema

kraami, amfetamiini ja heroiini juurde ja kuidas paljude noorte inimeste lõpp on väga kurb, siis

tekib paratamatult küsimus, kust see kõik tuleb. Ja kui ma panen kokku siin A + B, siis ei pea

olema Ene Ergma, et aru saada, et selle kõige taga võib olla narkootikumide legaliseerimise

eest võitlev Tartu sots Gea Kangilaski.“);

- Gea Kangilaski kinnisideeks ja elu mõtteks võib olla saanud kanep („Nüüd kui ma mõtlen

Kangilaski peale, kes on arusaadavalt pikalt kanepi teemaga tegelenud, siis võib arvata, et tema

aju on muutunud ning sellega kogu mõtlemine. See on siis kanepi-keskseks, kus kinnisideeks

ja elu mõtteks on saanud kanep.“).

2) Postituses nimega „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“:

- Gea Kangilaski ettevõte ÕÄ OÜ kavatses ilmselt hakata mänguasjade kõrval ka kanepiga

äritsema („Ja kui siis lisada veel Kangilaski püüdlused kanepi legaliseerimiseks, ilmselt oli

kavatsus hakata mänguasjade kõrval ka kanepiga äritsema.“);

- Gea Kangilaski ettevõtte ÕÄ OÜ facebook’i lehel on mänguasjapoe pildid, mis on tehtud

kusagil lehtlas või kasvuhoones kanepitaimede taustal („Mänguasjapoe pildid on tehtud kusagil

lehtlas või kasvuhoones, kus on märgata laste selja taga kanepitaimi.“);

- Gea Kangilaski ettevõte ÕÄ OÜ osales 2017. a suvel festivalil, mille logo sees oli kaks

kanepilehte („Kangilaski-Hermanni firma osales möödunud aasta suvel „Rõõmsate laste

festivalil, mille logo sees on vähemalt kaks kanepilehte.“);

- Gea Kangilaski ettevõte ÕÄ OÜ võib olla kasutanud EL-i toetust kanepi kasvatamiseks („Kas

EL-i toetust on kasutatud siis kanepi kasvatamiseks või mis?“).

3) Postituses nimega „Narkosõltuvus ja radikaalne feminisim – Gea Kangilaski case study“:

- Gea Kangilaski võib olla narkootikumidest sõltuv („Gea Kangilaski puhul on samuti võimalik,

et ta on nö nõela otsas ehk narkost sõltuv ja diilerid on enamalt jaolt mehed.“);

- Gea Kangilaski on narkomaan („Või kui tõsiseltvõetav võib üldse olla ühe narkomaanist

feministi jutt?“).

Hageja leidis, et postitustes sisalduvad ebaõiged, hageja au ja väärikust teotavad faktiväited või

siis vormilt küll väärtushinnangud, kuid sisuliselt hageja au ja väärikust teotavad faktiväited.

Kostjad on pärast hagi esitamist kõrvaldanud postitustes mõned kõige räigemad faktiväited või

esitanud need „küsimuste“ või „oletustena“. Algsetes postitustes oli läbiv väide, et hageja on

narkomaan ja „analüüsiti“ tema „narkoprobleemi“. Muudetud tekstis on see peidetud ning

muudetud väiteks, et hageja propageerib narkootikumide tarvitamist. Selle juurde on

„hüpoteesina“ haagitud väide, et hageja võib ka ise olla narkomaan. Hinnata tuleb postituste

sisu, mitte täpset sõnastust. Postituste ainsaks sisuks ja eesmärgiks on hageja laimamine

väitega, et ta on narkootikumide tarvitamist propageeriv isik ja tõenäoliselt ka ise narkomaan.

Postitatu ei ole käsitletav aruteluna hageja poliitiliste seisukohtade üle, nendes ei arutleta kanepi

legaliseerimise plusside ja miinuste üle. Inno Tähismaa hakkas hageja vastu huvi tundma pärast

seda, kui tema abikaasale Irjale „korraldati feministide portaalis lintšimine“ (Irja Tähismaa

visati välja grupist „Virginia Woolf sind ei karda!“, mille moderaatorite hulka kuulub ka

hageja). Hageja toetab kanepi legaliseerimist, kuid see ei tee temast kanepi ohtlikkuse eitajat

ega narkomaani. Legaliseerimine võib olla parim viis selle negatiivseid mõjusid vähendada.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja on avaliku elu tegelane. Seega avalikkusel on õigus teada

tema poliitilisi seisukohti ja nende üle arutada, samuti teada tema äritegevusest. Debatt kanepi

legaliseerimise üle on legitiimne, kuid Eesti Tervise Arengu Instituudi seisukoht on, et kanepi

tarvitamine on äärmiselt tervistkahjustav, see viib teiste, kangemate narkootikumide juurde,

ning eriti ohtlik on kanep noortele, kes langevad kiiresti sõltuvusse. Inimesele ei saa tekkida

kahju sellest, kui arutletakse tema enda avalikkusele esitatud seisukohtade üle. Hagejal on

kohustus taluda enam kriitikat kui inimesel, kel ei ole võimalik mõjutada teiste inimeste elusid.

Kui inimene võitleb narkootilise aine legaliseerimise eest, siis tekib õigustatud küsimus, kas ka

tema ise võib narkootikume tarbida, s.o olla narkomaan. Samas narkootikumide eest võitleja

võib võidelda ka oma sõpradest narkomaanide eest – hageja räägib videos, et tema kanepit

tarvitavad sõbrad on politsei tegevuse tõttu kannatanud, kuna nende juurest on kanepit leitud.

Kostjad on blogitekstid toimetanud selliseks, et hagejat enam narkomaaniks ei nimetata.

Kostjate blogi ehk veebipäevik ei ole uudisteportaal, vaid on päeviku pidajate ühiskondlik-

poliitiliste arvamuste kogum. Kui sõnavabadust hakatakse piirama iga kord, kui avaliku võimu

esindaja on öelnud välja midagi rumalat, siis ei ole see vastavuses inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni ning põhiseaduse sõnavabadust puudutavate sätetega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 22. veebruari 2019 otsusega hagi osaliselt ning kohustas kostjaid

lõpetama blogis nimega „Inno ja Irja kohvik“ aadressil https://innojairja.blogspot.com/

avaldatud postitustes järgmiste faktiväidete avaldamine:

1) nimega „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“sisalduv faktiväide: „Ja kuna tema Tartu

kodus, nagu võib välja lugeda selle naise avalikust sotsiaalmeedia linnapea-kanalist, tehakse

väljas savu üsna avalikult (siin üks väljavõte, vasakul Gea Kangilaski).“

2) nimega „Narkosõltuvus ja radikaalne feminisim – Gea Kangilaski case study“ sisalduvad

faktiväited:

- „Gea Kangilaski puhul on samuti võimalik, et ta on nö nõela otsas ehk narkost sõltuv ja diilerid

on enamalt jaolt mehed.“

- „Või kui tõsiseltvõetav võib üldse olla ühe narkomaanist feministi jutt?“

Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise

300 eurot.

Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjaid lõpetama blogis nimega „Inno

ja Irja kohvik“ avaldatud postitustes:

1) nimega „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ sisalduvate järgmiste väidete avaldamine:

- Ülal Youtube’i video, kus Gea Kangilaski propageerib avalikult kanepi tarvitamist. /…/

Nimelt selgub, et tegemist on isikuga, kes propageerib aktiivselt kanepi suitsetamist.; - kuna ta

väidab, et tema sõbrad, narkomaanid on kanepi keelustamise tõttu pidanud kannatama – võib

siis aru saada, et politsei sekkumise läbi; - tekib õigustatud küsimus, kas Eesti üks juhtivaid

võitlevaid feministe on ka ise narkomaan, kuna ta propageerib avalikult kanepi tarvitamise

legaliseerimist. /…/ Kui eeldame, tema eelneva tegevuse põhjal, et Gea Kangilaski võib ka ise

olla narkomaan ja võitleb aktiivselt õiguse eest olla narkomaan, sarnaselt alkohoolikutele, kel

on Eestis õigus täiesti seaduslikult oma mõnuainet tarvitada, siis paratamatult peame tarvitama

[ilmne viga, blogis on „arvestama“] teise tõsiasjaga, et narkomaani aju pole enam päris „see“;

- aga samas kui ma vaatan statistikat selle kohta, kuidas Eestis üha nooremalt puutuvad lapsed

ja noored kokku alkoholi ja narkootikumidega, kuidas kanepi juurest liigutakse kohe edasi

kangema kraami, amfetamiini ja heroiini juurde ja kuidas paljude noorte inimeste lõpp on väga

kurb, siis tekib paratamatult küsimus, kust see kõik tuleb. Ja kui ma panen kokku siin A + B,

siis ei pea olema Ene Ergma, et aru saada, et selle kõige taga võib olla narkootikumide

legaliseerimise eest võitlev Tartu sots Gea Kangilaski; - nüüd kui ma mõtlen Kangilaski peale,

kes on arusaadavalt pikalt kanepi teemaga tegelenud, siis võib arvata, et tema aju on muutunud

ning sellega kogu mõtlemine. See on siis kanepi-keskseks, kus kinnisideeks ja elu mõtteks on

saanud kanep.

2) nimega „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ sisalduvate järgmiste väidete

avaldamine: - ja kui siis lisada veel Kangilaski püüdlused kanepi legaliseerimiseks, ilmselt oli

kavatsus hakata mänguasjade kõrval ka kanepiga äritsema; - mänguasjapoe pildid on tehtud

kusagil lehtlas või kasvuhoones, kus on märgata laste selja taga kanepitaimi; - Kangilaski-

Hermanni firma osales möödunud aasta suvel „Rõõmsate laste festivalil, mille logo sees on

vähemalt kaks kanepilehte; - kas EL-i toetust on kasutatud siis kanepi kasvatamiseks või mis?

Maakohus jättis hageja menetluskuludest 40% solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 200 eurot.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja avaliku elu tegelane, s.o Tartu linnavolikogu liige,

kes on teatanud kandideerimisest Riigikokku.

Kohus leidis, et postitusega „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko“ seoses esitatud nõue tuleb

rahuldada osaliselt, s.o ühe faktiväite osas. Kohus ei võta seisukohta, kas hageja poolt videos

avaldatud seisukohad on õiged või valed, vaid hindab, kas videost saaks pooltega sarnane

mõistlik isik teha kostjatega sarnaseid järeldusi. Kohus nõustus kostjate väitega, et hageja

avalikust videoesinemisest saab järeldada, et hageja pooldab juba pikka aega uimastipoliitika

muutmist Eestis, hageja tõdeb, et tema tuttavad on selle tõttu kannatanud, neilt on avastatud

kanepit. Videost ei saa järeldada, et hageja räägib raskelt haigest tuttavast ja ravikanepist.

Hageja on selgelt väljendanud ka seisukohta, et laste argumenti kanepi legaliseerimise

küsimuses ta ei poolda, lapsed on legaliseerimata kanepi tõttu diilerite käes. Kuna hageja enda

avaldatu annab aluse kostjate postituses toodud järelduste tegemiseks, ei saa neid väiteid pidada

valedeks ega hageja au ja väärikust solvavaks. Nõustuda tuleb kostjatega, et kui avaliku elu

tegelane enda vaateid ühiskonna probleemide kohta avaldab, tuleb olla valmis selleks, et tema

seisukohti kritiseeritakse. Kostjad ongi asunud seisukohale, et nende eesmärgiks oli tekitada

ühiskonnas diskussiooni narkootikumide legaliseerimise üle. Postitus sisaldab video põhjal

tehtud oletusi ja küsimusi, mida ei saa hinnata hageja au ja väärikuse riivena. Kohtupraktikas

on selgitatud, et tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja

kahjustab tema mainet, ei ole iseenesest õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 2 järgi

(3-2-1-169-11, p 12). Kohus kohustab kostjaid lõpetama nimetatud postituses avaldatud väite:

„Ja kuna tema Tartu kodus, nagu võib välja lugeda selle naise avalikust sotsiaalmeedia

linnapea-kanalist, tehakse väljas savu üsna avalikult (siin üks väljavõte, vasakul Gea

Kangilaski)“, avaldamine. Tegemist on hageja au ja väärikust solvava faktiväitega, mille

tegelikkusele vastavust ei ole kostjad tõendanud. Fotol on kujutatud suitsetav isik, iga hageja

juuresolekul suitsetavat isikut ei saa pidada savu tegevaks isikuks.

Hageja nõuded seoses postitusega „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ jättis

kohus rahuldamata. Postitus käsitleb ettevõtet ÕÄ OÜ ja ei saa rikkuda hageja, füüsilise isiku,

õigusi. Postitus põhineb hagejaga seotud äriühingu fotodel. Olukorras, kus fotod on avaldatud,

kuid nende juures puudub selgitus fotol toimuva kohta, nende tegemise aja ja koha kohta, võib

tekkida olukord, kus fotol kujutatule antakse omapoolne ja samas kriitiline hinnang. Seda

postitust ei saa käsitleda hageja suhtes faktiväitena ega väärtushinnanguna, vaid oletuste ja

kujundlike järeldustena, mida ei saa tõendada. Nõudeõigus võib olla ÕÄ OÜ-l.

Postituse „Narkosõltuvus ja radikaalne feminism – Gea Kangilaski case study“ osas kuulub

nõue rahuldamisele. Kui hageja kohta avaldatakse, et ta on nõela otsas, narkost sõltuv ja

narkomaan, ning väiteid ei tõendata, on need hageja au ja väärikust solvavad faktiväited.

Kohus leidis, et õiglane mittevaralise kahju hüvitis on 300 eurot.

Kohus rahuldas hagi osaliselt ja leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1

alusel tuleb hageja menetluskulud jätta osaliselt, s.o 40% ulatuses, solidaarselt kostjate kanda.

Hageja menetluskuludeks on riigilõivud kokku 500 eurot. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja

kasuks välja mõista menetluskulud 200 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Gea Kangilaski esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. veebruari 2019

otsuse tühistamist osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda,

ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta kõik menetluskulud

kostjate kanda.

Apellant palub võtta täiendava tõendina asja juurde blogis nimega „Inno ja Irja kohvik“

avaldatud postitus nimega „Tekib õigustatud küsimus, kas Eesti üks juhtivaid võitlevaid

feministe on ka ise narkomaan (saabus kohtuotsus Kangilaski asjas)“. Tõend tõendab, et kostjad

tõlgendavad kohtuotsust hageja laimamise heakskiiduna ning on sellest innustust saades hageja

laimamist jätkanud märkusega, et kohus selle „igati okeiks tunnistanud“.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus jätnud tuvastamata, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldasid, ja vastamata hageja asjaomastele faktiväidetele, rikkudes oluliselt TsMS § 442 lg 8

nõuet. Kõigi üheksa väite puhul, mille avaldamise lõpetamise nõue jäi rahuldamata, oleks

maakohus kooskõlas Riigikohtu praktikaga (3-2-1-161-05, p 11–12; 3-2-1-5-07, p 27;

3-2-1-145-07, p 13) pidanud andma hinnangu sellele, kas väiteks, mida kostjad mõistliku

inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid, oli hageja poolt sulgude ette toodud väide;

2) on kohus postituse „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ viie väite (mille osas hagi jäi

rahuldamata) puhul jätnud tuvastamata, kas need on faktiväited või väärtushinnangud. Otsuse

p 15 põhjal võib oletada, et maakohus pidas neid väärtushinnanguteks. Samas ei järgi maakohus

väärtushinnangute puhul EIK ja Riigikohtu praktika kohaselt rakendatavat standardit;

3) on kohus postituse „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ osas ebaõigesti

leidnud, et seal avaldatud neli väidet pole ei faktiväited ega väärtushinnangud, vaid oletused ja

kujundlikud järeldused, mida ei saa tõendada. Neljast väitest vaid kaks on esitatud oletuslikus

vormis. Väite oletuslik vorm ei takista selle kvalifitseerimist faktiväite või väärtushinnanguna,

kui kohus täidab kohustust tuvastada, mida on mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldatud. Arusaamatuks jääb, mida kujutab endast „kujundlik järeldus“ ning mis takistab selle

käsitlemist kas faktiväite või väärtushinnanguna. Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 1047

ja/või § 1046 lg-t 1. Lisaks on kohus ebaõigesti leidnud, et väited ei riku hageja õigusi, kuna on

esitatud ÕÄ OÜ aadressil. Juriidilisel isikul on postituses teisejärguline roll. Juba pealkiri

näitab, et eesmärgiks ei ole käsitleda vähetuntud mänguasjadega kaupleva ettevõtte tegevust,

vaid hageja kui avaliku elu tegelase tegevust läbi temale kuuluva ettevõtte. Väide kanepiga

äritsemise plaanide kohta on hageja au teotav sõltumata sellest, kas sellega seoses osutatakse

ka selle võimalikule ärilisele vormile;

4) ei ole kohus rakendanud ebaõigete faktiväidete avaldamise puhul kohast tõendamiskoormist.

Juhul kui väited on faktiväited, on asjakohatud kohtu arutlused, kas miski annab aluse nende

väidete esitamiseks või kas neid väiteid võiks hageja öeldust järeldada. Kuna kostjad ei ole

tõendanud, et faktiväited on tõesed, oleks kohus pidanud VÕS § 1047 lg 2 ja § 1055 lg 1 järgi

hageja nõuded kõigi väidete osas rahuldama. Eesti Kanepiliidu video ei tõenda väidete õigsust;

5) ei ole kohus rakendanud ebakohaste väärtushinnangute avaldamise puhul kohast

tõendamiskoormist ega oma seisukohti motiveerinud. Ka väärtusotsustused ei või olla puhtalt

spekulatiivsed, vaid neil peab olema teatud üldine (objektiivne) faktiline baas. EIK praktikas

on leitud, et objektiivne faktiline baas on olemas olukorras, kus on teada piisav informatsioon

hinnangu andmiseks ning läbi viidud piisav uurimistöö. Lisaks peab väärtushinnangu esitamine

olema heauskne ning hinnangus või arvamuses ei tohi laskuda vulgaarsustesse või teadlikku

solvamisse, teotamisse või inimväärikuse alandamisse. Riigikohus on leidnud, et

väärtushinnang on ebakohane juhul, kui see on esitatud asjaolusid selgitamata või ilmselgelt

meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist, ebakohasus võib tuleneda

ka ebasündsast väljendusviisist (3-2-1-67-10, p 20; 3-2-1-80-13, p 36; 3-2-1-159-14, p 17).

Seega ka juhul, kui väiteid käsitleda väärtushinnangutena, ei ole nende esitamine lubatav.

Hageja „narkomaania“ üle spekuleerimisel puudub faktiline baas. Kostjad pole teinud

asjakohast uurimistööd, hageja suhtes kasutatakse vulgaarset, teadlikult solvavat ja ebasünnist

väljendusviisi. Kanepi legaliseerimise pooldamisest ei tulene automaatselt selle tarbimise

propageerimine või järeldus, et tegemist on narkomaaniga. Hageja sõbrad ei ole narkomaanid

(hageja on selgitanud, et viitas videos oma rasket ravimatut haigust põdevale sõbrale, kellele ei

ole ravikanep Eestis kättesaadav. Seetõttu oli isik sunnitud hankima „päris“ kanepit). Kellegi

nimetamine narkomaaniks pelgalt selle tõttu, et tema juurest on leitud kanepit, on alusetu.

Hagejat pole alust süüdistada selle, et Eestis puutuvad lapsed ja noored üha nooremalt kokku

alkoholi ja narkootikumidega ja/või liiguvad kanepi juurest edasi kangema kraami juurde.

Kohtuotsusest ei selgu, kuidas annab ühel korral kolm aastat tagasi avaldatud kanepi

legaliseerimist pooldav seisukoht aluse spekulatsioonideks teemal, et hageja kinnisideeks ja elu

mõtteks on kanep. Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 1046 lg-t 1;

6) ei ole menetluskulude jaotus kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1. Otsusest ei selgu, millist sättes

ette nähtud põhimõtet kohus on rakendanud ja miks.

5. Inno Tä hismaa ja Irja Tä hismaa vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta

menetluskulud hageja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole vaidlusaluste lausete näol tegemist mitte hageja laimamise, vaid tema enda poolt

Kanepiliidu videos avalikult välja öeldu ning tema avaliku Instagrami konto analüüsimise ja

kritiseerimisega ning nende pinnalt küsimuste püstitamisega. Kuna hageja on avaliku elu

tegelane, siis on avalikkusel õigus tema seisukohti teada ja kritiseerida. Alles jääda võivad ja

eemaldamisele kuuluvad laused ei ole üksteisest olemuslikult erinevad;

2) ei ole hageja esitatud täiendava tõendi puhul tegemist mitte hageja laimamise jätkamisega,

vaid avaliku kohtuotsuse kirjeldamisega. Kuna hageja oli ise samuti kohtuasja avalikust

arutelust huvitatud, kommenteerides asja arutamise kestel nii trükimeedias, televisioonis kui

oma Facebook’i kontol, siis on ka vastaspoolel õigus asja oma blogis kajastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuse esitas hageja ja ta palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti

rahuldamata, st kõigi nende vaidlusaluses blogis avaldatud väidete osas, mille suhtes esitatud

avaldamise lõpetamise nõuded jäeti rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4, 5 ja 6).

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas ning kohustas kostjaid

lõpetama vaidlusaluses blogis avaldatud faktiväidete avaldamine, samuti osas, milles maakohus

mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 300 eurot

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3).

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu

vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded

kohustada

kostjaid

lõpetama

blogis

nimega

„Inno

ja

Irja

kohvik“

aadressil

https://innojairja.com/ avaldatud postituses nimega „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“

sisalduvate järgmiste väidete avaldamise: „Tekib õigustatud küsimus, kas Eesti üks juhtivaid

võitlevaid feministe on ka ise narkomaan, kuna ta propageerib avalikult kanepi tarvitamise

legaliseerimist. /…/ Kui eeldame, tema eelneva tegevuse põhjal, et Gea Kangilaski võib ka ise

olla narkomaan ja võitleb aktiivselt õiguse eest olla narkomaan, sarnaselt alkohoolikutele, kel

on Eestis õigus täiesti seaduslikult oma mõnuainet tarvitada, siis paratamatult peame arvestama

teise tõsiasjaga, et narkomaani aju pole enam päris „see“.“ (haginõude p 1.3, vt haginõue tl 47

ja 47 pöördel sulgudes märgitud tsitaadid); „Aga samas kui ma vaatan statistikat selle kohta,

kuidas Eestis üha nooremalt puutuvad lapsed ja noored kokku alkoholi ja narkootikumidega,

kuidas kanepi juurest liigutakse kohe edasi kangema kraami, amfetamiini ja heroiini juurde ja

kuidas paljude noorte inimeste lõpp on väga kurb, siis tekib paratamatult küsimus, kust see kõik

tuleb. Ja kui ma panen kokku A+B, siis ei pea olema Ene Ergma, et aru saada, et selle kõige

taga võib olla narkootikumide legaliseerimise eest võitlev Tartu sots Gea Kangilaski.“

(haginõude p 1.5); „Nüüd kui ma mõtlen Kangilaski peale, kes on arusaadavalt pikalt kanepi

teemaga tegelenud, siis võib arvata, et tema aju on muutunud ning sellega kogu mõtlemine. See

on siis kanepi keskseks, kus kinnisideeks ja elu mõtteks on saanud kanep.“ (haginõude p 1.6)

ning postituses nimega „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ sisalduvate

järgmiste väidete avaldamise: „Ja kui siia lisada veel Kangilaski püüdlused kanepi

legaliseerimiseks, ilmselt oli kavatsus hakata mänguasjade kõrval ka kanepiga äritsema“

(haginõude p 2.1); „Mänguasjapoe pildid on tehtud kusagil lehtlas või kasvuhoones, kus on

märgata laste selja taga kanepitaimi“ (haginõude p 2.2); „Kangilaski-Hermanni firma osales

möödunud aasta suvel „Rõõmsate laste festivalil, mille logo sees on vähemalt kaks kanepilehte“

(haginõude p 2.3); „Kas EL-i toetust on kasutatud siis kanepi kasvatamiseks või mis?“

(haginõude 2.4). Ühtlasi tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kostjatelt

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulu suuruse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning kohustab kostjaid

lõpetama blogis nimega „Inno ja Irja kohvik“ aadressil https://innojairja.com/avaldatud

faktiväidete avaldamise (haginõude p-d 1.3, 1.5, 1.6, 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4; tl 47 ja 47 pöördel

sulgudes märgitud tsitaadid). Ringkonnakohus jätab menetluskuludest 90% kostjate kanda ning

mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 720 eurot.

8. Hageja esitas kostjate vastu hagi ebaõigete ja au teotavate väidete avaldamise lõpetamiseks

ja õiglase hüvitise saamiseks. Vaidlusalused väited on kostjate poolt avaldatud blogis nimega

„Inno ja Irja kohvik“ sisalduvates postitustes pealkirjadega „ Kas Eesti sotsid ja feminism on

narko?“, „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ.“ ja „Narkosõltuvus ja radikaalne

feminism – Gea kangilaski case study.“

Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et isiku au teostada ja mainet kahjustada on võimalik

nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu

(faktiväite) õigusvastase avaldamisega. Ebakohase väärtushinnangu ja tegelikkusele

mittevastava asjaolu õigusvastasuse tuvastamisel on erinevad eeldused ja tõendamiskoormis.

Kui au teostava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele

mittevastavusest, siis au teostava väärtushinnangu õigusvastasus saab tuleneda selle

ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ja erihuvide kaalumisest. Faktiväidete tegelikkusele

vastavuse tõendamise koormust kannab avaldaja.

Maakohus leidis, et kostjate poolt postitustes avaldatud arvamused on tuletatud hageja poolt

Youtube`s avaldatud video põhjal (video tekst tl 76). Nimetatud asjaolu ei ole

apellatsioonkaebuses vaidlustatud.

Samas on põhjendatud hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on jätnud

osade vaidlusaluste väidete osas tuvastamata, kas tegemist on faktiväidete või

väärtushinnangutega. Samuti on põhjendatud see apellandi väide, et maakohtu otsusest ei nähtu

põhjendusi, miks kohus ei nõustunud hageja faktiliste väidetega. Nimetatud rikkumised on

käsitletavad TsMS § 442 lg-s 2 sätestatud otsuse põhjendamiskohustuse rikkumisena.

9. Postituses „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ on kostjad avaldanud muu hulgas väite

„Ülal Youtube´i video, kus Gea Kangilaski propageerib avalikult kanepi tarvitamist.“/…/

„Nimelt selgub, et tegemist on isikuga, kes propageerib aktiivselt kanepi suitsetamist.“ ja väite

„Kuna ta väidab, et tema sõbrad, narkomaanid on kanepi keelustamise tõttu pidanud kannatama

– võib siis aru saada, et politsei sekkumise läbi.“ (haginõude p-d 1.1 ja 1.2).

Maakohus on leidnud (maakohtu otsuse p 15), et eelnimetatud väited on käsitletavad

faktiväidetena, need vastavad tegelikkusele ning puudub alus selles osas hagi rahuldamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle seisukohaga ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda oma

otsuses kõiki maakohtu põhjendusi.

Riigikohus on mitmetes lahendites (näiteks 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05)

märkinud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse

korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida

avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.

Maakohus on õigesti märkinud, et kostjate poolt avaldatud eelnimetatud kaks väidet on

tuletatud hageja poolt videos välja öeldud seisukohtadest ning seetõttu puudub alus järeldada,

et nimetatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Apellandi väide, et esitatud video, milles

propageeritakse kanepi legaliseerimist, ei sisalda midagi sellist, mis sisaldaks nimetatud

faktiväidete õigsust, ei ole õige ning apellatsioonkaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata.

10. Ülejäänud vaidlustatud osas on apellatsioonkaebus põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et postituses „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ (tl 53) avaldatud

ülejäänud väited (haginõude p-d 1.3, 1.5 ja 1.6) ja postituses „Midagi haiseb Gea Kangilaski

ettevõttes ÕÄ OÜ“ (tl 54-56) avaldatud väited (haginõude p-d 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4) on

käsitletavad faktiväidetena, kuna neid on võimalik põhimõtteliselt kontrollida ja nende tõesust

või väärust tõendada. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kostjad ei ole

kohtumenetluse käigus eelnimetatud faktiväidete tegelikkusele mittevastavust tõendanud (VÕS

§ 1047 lg 2). Samuti ei ole kostjad tõendanud, et nad oleksid väidete õigsust kontrollinud ja

järginud sellega käibekohustust (VÕS § 1047 lg 3). Üksnes Youtube`is avaldatud video

esitamine kostjate poolt ei tõenda väidete tõele vastavust.

Riigikohus on 31.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 asunud seisukohale, et isikut

võidakse üldsuse ees kujutada sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab

järeldada mingeid otseseid fakte, mis selle isiku kohta käivad. Seega võib tuleneda ka kogu

avaldatu üldisest kontekstist, et avaldatud tekst sisaldab faktiväiteid. 29.03.2017 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16 rõhutas Riigikohus, et faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu,

et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga.

Arvestades eelmärgitud Riigikohtu seisukohti, nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kuna kõik

käesolevas punktis käsitletavad väited käivad ühemõtteliselt hageja kohta ning need on

avaldatud kahes postituses pealkirjadega „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ ja „Midagi

haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“, siis on need kõik käsitletavad faktiväidetena, mis ei

vasta tegelikkusele.

Maakohtu seisukoht, et faktiväited postituses „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“

(haginõude p-d 1.3, 1.5 ja 1.6) on tuletatavad hageja poolt videos välja öeldud seisukohast, on

ekslik. Kostjate esitatud videost ei saa järeldada, et hageja võib olla narkomaan ja tema aju pole

seetõttu enam päris „see“. Samuti ei saa hagejat süüdistada selles, et Eestis puutuvad lapsed ja

noored üha nooremalt kokku alkoholi ja narkootikumidega ja liiguvad kanepi juurest edasi

kangema kraami, amfetamiini ja heroiini juurde. Videost ei tulene ka see, et hageja kinnisideeks

ja elu mõtteks oleks kanep. Seetõttu on maakohus jätnud põhjendamatult hageja nõuded selles

osas rahuldamata.

Maakohus leidis, et postituses „Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ avaldatud

faktiväited (haginõude p-d 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4) on esitatud äriühingu tegevuse kohta, tegemist

on oletuste ja kujundlike järeldustega ja ei saa seetõttu rikkuda hageja kui füüsilise isiku au ja

väärikust.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu nimetatud seisukoht on ekslik.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et üks ja seesama väide võib olla esitatud selliselt, et see

puudutab nii juriidilise isiku kui juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku õigusi. Praegusel juhul

on vaidlusaluses postituses juriidilisel isikul teisejärguline roll ning juba postituse pealkirjast

„Midagi haiseb Gea Kangilaski ettevõttes ÕÄ OÜ“ nähtub, et kostjate eesmärgiks oli käsitleda

just hagejat, mitte ÕÄ OÜ-t, mille juhatuse liige on hageja. Väited, et hageja äriühingul oli

ilmselt kavatsus hakata mänguasjade kõrval ka kanepiga äritsema, mänguasjapoe piltidel oli

märgata laste selja taga kanepitaimi, hageja firma logo sees oli vähemalt kaks kanepitaime ning

et hageja äriühing on võib olla kasutanud EL-i toetust kanepi kasvatamiseks, ei ole tõesed ning

selliseid väiteid ei saa tuletada asja materjalide juures olevast videost. Seetõttu on tegemist

tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega.

Kuna postitustes „Kas Eesti sotsid ja feminism on narko?“ ja „Midagi haiseb Gea Kangilaski

ettevõttes ÕÄ OÜ“ avaldatud faktiväited (haginõude p-d 1.3, 1.5, 1.6, 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4) ei

vasta tegelikkusele, on nende avaldamine kostjate poolt õigusvastane ja hagejal on õigus nõuda

nende avaldamise lõpetamist VÕS § 1055 lg 1 alusel.

11. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka

menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust maakohtus kokku 500 eurot ja ringkonnakohtus

300 eurot. Kostjatel menetluskulud puuduvad.

Hageja esitas ebaõigete andmete lõpetamise nõude (kokku 12 faktiväidet) ja mittevaralise kahju

hüvitise nõude. Hageja esimene nõue rahuldati osaliselt (12 faktiväitest tunnistati 10

tegelikkusele mittevastavaks) ja teine nõue täielikult. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu

arvates õiglane kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 163 lg-s 1 märgitud teist

alternatiivi ja jätta hageja menetluskuludest 90% solidaarselt kostjate kanda.

Kokku moodustavad hageja menetluskulud 800 eurot, millest 90% moodustab 720 eurot.

Seetõttu tuleb kostjatelt mõista välja solidaarselt hageja kasuks 720 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja