2-18-19106/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-19106 Tsiviilasi Oleg Yankovskiy hagi Wanareval OÜ vastu töötasu saamiseks ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 6000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Wanareval OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): Wanareval OÜ (rk: 12624088) Vastustaja (hageja): Oleg Yankovskiy (ik: XXXXXXXXX ), esindajad Morris Laanemäe ja Agu Eichenbaum

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019 otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Wanareval OÜ kanda.

Hagejal hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Oleg Yankovskiy (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Wanareval OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 8000 eurot. Töövaidluskomisjoni istungil palus hageja mõista kostjalt välja töötasu 2018. a aprilli ja mai eest kokku 2400 eurot (bruto), tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada töösuhe. Avalduse kohaselt võttis kostja hageja tööle ning registreeris ta 02.04.2018 Maksuja Tolliametis. Töölepingut hagejale ei antud. Suuliselt oli kokku lepitud töötasus 8000 eurot. Kostja hagejale töötasu ei maksnud. Kostja lõpetas töölepingu 15.06.2018. Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja väitel ei ole ta hagejaga töölepingut sõlminud. 2018. a juunis pidasid pooled läbirääkimisi töölepingu sõlmimise üle, kuid kokkuleppele ei jõutud. Töövaidluskomisjon rahuldas 19.11.2018 otsusega avalduse, tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 15.06.2018 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2400 eurot (bruto).

2. Kostja esitas 18.12.2018 Tartu Maakohtule taotluse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas.

3. Hageja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles tõi välja, et pooled olid sõlminud suulise töölepingu, hageja töötas kostja juures ja tegi fassaaditöid ehitusobjektil Väike-Maarjas. Kuna kokkulepitud töötasu suurust ei ole võimalik tõendada, nõuab hageja 2018. a aprilli ja mai töötasu 1200 eurot (bruto) kuus, arvestades, et statistikaameti andmetel oli keskmine palk ehitussektoris 2018. a II kvartalis 1250 eurot (bruto) kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista ka hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel lähtudes kolmekordsest nõutud kuutöötasust, s.o 3600 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 18. märtsi 2019 otsusega hagi ning tuvastas, et Wanareval OÜ ja

O. Yankovskiy tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning lõpetas Wanareval OÜ ja

O. Yankovskiy töösuhte alates 15. juunist 2018. Maakohus mõistis Wanareval OÜ-lt

O. Yankovskiy kasuks välja 6000 eurot (sh töötasu 2400 eurot ja töölepingu lõpetamise hüvitis TLS § 109 lg 1 järgi 3600 eurot). Väljamõistetud summa on brutosumma, millest Wanareval OÜ peab kinni pidama ja tasuma seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

105 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja töölepingu sõlmimise tõendamisel tuginenud töötamise registri kandele, mille järgi töötas hageja kostja juures töölepingu alusel 2. aprillist kuni 15. juunini 2018, fotodele ehitusobjektist ning Orako OÜ juhatuse liikme Ragner Krolli kirjalikule selgitusele, mille kohaselt hageja tegi Väike-Maarjas Pikk tn 8 tervisekeskuse ehitusobjektil fassaaditöid. Nendest tõenditest saab järeldada, et hageja töötas kostja heaks Väike-Maarja ehitusobjektil 2. aprillist kuni 15. juunini 2018, st pooled olid sõlminud töölepingu TLS § 4 lg 2 teise lause järgi.

Kostja võttis kohtuistungil omaks, et tegi töid Väike-Maarja ehitusobjektil. Seda, et hageja töötas samal objektil, on kinnitanud R. Kroll. Sellele viitavad ka fotod objektist. Kuna fotol on mees seljaga, siis üksnes foto selle tuvastamiseks, et tegu oli hagejaga, piisav ei ole, kuid siiski viitab foto koos teiste tõenditega asjaolule, et hageja objektil töötas. Töötamise registris teeb kandeid tööandja. Seega on töötamise registrist nähtuva seose allikaks kostja ise. Kostja selgitused kande tegemise kohta on olnud vastuolulised.

Töövaidluskomisjoni istungil väitis kostja, et hageja pidi 02.04.2018 tööle tulema, mistõttu kostja tegi registrisse kande, hageja aga tööle ei tulnud. Samas ei osanud kostja selgitada, miks on sellisel juhul töötamise lõpetamise ajaks märgitud alles 15.06.2018. Töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikus vastuses väitis kostja, et hagejaga peeti läbirääkimisi töölepingu sõlmimise osas 2018. a juunis. Kohtuistungil väitis kostja, et tegi registrikande meeltesegaduses. Kostja selgitused ei ole usutavad ning töötamise registri kanne koos teiste tõenditega näitab seda, et hageja töötas kostja heaks.

Nimetatud asjaolu kinnitavad ka kostja ütlused kohtuistungil, kus kostja tegi hagejale etteheiteid töö kvaliteedis, mis viitab selgelt asjaolule, et hageja kostja heaks töötas. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli kokkulepitud töötasu. Statistikaameti andmebaasi väljavõtte kohaselt oli ehitussektoris keskmine brutotöötasu 2018. a II kvartalis 1250 eurot kuus. Kuivõrd hageja tegi ehitustöid, saab nimetatud tõendi alusel lugeda tuvastatuks, et TLS § 29 lg 2 järgi oli brutotöötasu 1250 eurot kuus. Kostja ei ole hagejale töötasu maksnud.

Seega tuleb mõista kostjalt välja töötasu brutosummas 2400 eurot. Hageja on palunud tuvastada ka töölepingu ülesütlemise tühisus. Samas nähtub poolte seisukohtadest, et kostja hagejale ülesütlemisavaldust ei esitanud ja tegi lihtsalt töötamise registrisse kande töösuhte lõppemise kohta. Sellises olukorras, ei saa rääkida ülesütlemise tühisusest, kuna töölepingut ei ole tegelikult üles öeldud. Kuna ülesütlemisavaldust ei ole tehtud, ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Hageja on esitanud taotluse, et kohus töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetaks.

Riigikohus on leidnud, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust esitanud, st leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (3-2-1-117-11, p 17). Seega tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 järgi alates 15.06.2018 lõpetada. Kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (3-2-1-79-13, p 32.5).

Hageja on avaldanud soovi hüvitist saada. Seega tuleb töölepingu lõpetamise tõttu hagejale hüvitis välja mõista sõltumata sellest, et töövaidluskomisjon seda ekslikult ei teinud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hüvitise vähendamiseks. Seega mõistis kohus TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3600 eurot (bruto).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Wanareval OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) eeldab töötasu nõue töölepingu olemasolu. Töötamise registri kanne, fotod ja Orako OÜ juhatuse liikme selgitus on kaudsed tõendid ning omavahel vastuolus. Orako OÜ juhatuse liige ei ole kostjaga seotud ja kohtuotsusest ei selgu, milline seos on kostjaga Orako OÜ-l. Fotol ei ole hagejat ega kostjat ning fotol puuduvad töölepingu olulised tunnused. Registrikanne tehti eeldusel, et hageja ilmub tööle, mida hageja ei teinud. Kuna kirjalikult töölepingut ei sõlmitud, pidi olema hageja või kostja tegu, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 1 tuleneb mh põhimõte, et hagi rahuldamisel tohib kohus arvesse võtta üksnes neid asjaolusid, mis on seotud hagi esemega ja mille tõele vastavust on menetluses kontrollitud. Orako OÜ juhatuse liikme selgituse ja fotode osas on kohus TsMS § 436 lg 1 nõudeid rikkunud. Kostja ütlus ei ole tõend, kohus pidanuks kostjat selles osas hoiatama. Selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuleb tuvastada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused, mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud, ning kas pooled saavutasid kokkuleppe kõikides olulistes töölepingu tingimustes. Hageja ei ole tõendanud, et ta asus tööle. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, jättes käsitlemata tööle ilmumise fakti tuvastatuse küsimuse kostja vastuväidete alusel; 2) ei esitanud hageja töövaidluskomisjonile hüvitisenõuet TLS § 109 lg 1 alusel. Seetõttu ei saanud ta töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 järgi esitada hüvitisenõuet ka maakohtule. Samuti eeldab TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisenõue seda, et on olemas tööleping, mis ülesütlemisega lõpetatakse, ning et ülesütlemine oleks tuvastatud. Töölepingu sõlmimist pole võimalik tuvastada ja kohus leidis, et ülesütlemist pole toimunud.

6. O. Yankovskiy vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) saab tõendite koostoimes väita, et hageja töötas kostja heaks Väike-Maarja ehitusobjektil

2. aprillist kuni 15. juunini 2018 ning pooled olid sõlminud töölepingu TLS § 4 lg 2 teise lause järgi. Kostja selgitused töötamise registrisse kande tegemise kohta olid vastuolulised ja ebausutavad. Kuna töötamise registrisse ei saa sisestada töötajat ilma, et poleks teada tema nimi ja isikukood, siis ei saa olla tegemist meeltesegaduses tehtud või juhusliku kandega. Orako OÜ teostas kõnealusel objektil alltöövõttu ning R. Kroll viibis objektil. Ka foto koos teiste tõenditega viitab, et hageja töötas kostja alluvuses. Hageja töötamist kostja alluvuses kinnitavad lisaks kostja ütlused kohtuistungil, kus kostja tegi etteheiteid hageja töö kvaliteedile ja kinnitas, et hageja on tehtud töö eest raha kätte saanud; 2) on Riigikohus leidnud, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust esitanud, st leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (3-2-1-117-11, p 17). Seega tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt alates 15.06.2018 lõpetada. Kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (3-2-1-79-13, p 32.5). Kuna hageja on avaldanud soovi hüvitist saada, siis tuleb töölepingu lõpetamise tõttu hagejale hüvitis välja mõista sõltumata sellest, et töövaidluskomisjon seda ekslikult ei teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

18. märtsi 2019 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaalja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.

8.1. Maakohus on kohaldanud õigesti TLS § 4 lg 2 teist lauset, mille kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seejuures on maakohus hinnanud tõendeid (töötamise registris hageja kohta kande tegemine, fotod, Orako OÜ juhatuse liikme R. Krolli kirjalik selgitus) kooskõlas TsMS § 232 lg-s 1 esitatud nõuetega ning nende alusel tuvastanud poolte kattuvad tahteavaldused töölepingu sõlmimiseks. Samuti on maakohus arvestanud sellega, et kostja kohtuistungil väljendatud seisukoha järgi töötas hageja Väike-Maarja ehitusobjektil. Iseenesest on õige apellandi see väide, et kostja seletus ei ole tõend TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Samas on maakohus rõhutanud, et töösuhte olemasolu tuvastamisel arvestab ta esitatud tõendeid ja asjaolusid koostoimes. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta heitis kohtuistungil hagejale ette tehtud töö kvaliteeti ja kinnitas hageja töötamist tema juures.

8.2. Maakohus on põhjendatult leidnud, et pooltevaheline töösuhe tuleb lõpetada alates 15.06.2018 ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töötasu 2400 eurot ja töölepingu lõpetamise hüvitis 3600 eurot. Maakohtu tuvastatud asjaolud on kooskõlas TLS vastavate sätete ja maakohtu poolt viidatud Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-117-11 p 17 ja nr 3-2-1-79-13 p 32.5). Apellandi väited ei ole õiged ega anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja