3-19-564/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Monika Laatsit ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-564

Haldusasi

OÜ P-Trucks kaebus Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018

korralduse nr 1050 tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt

selle

tühistamiseks

ning

Pärnu

Linnavalitsuse

25.02.2019

korralduse

nr

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ P-Trucks, esindajad adv-d Andrei Svištš

ja Villy Lopman

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja KK

Kolmas isik – Barbarossa OÜ, esindaja v.adv Raul

Keba

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.04.2019 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ P-Trucks määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ P-Trucks määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

04.04.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-564 muutmata.

2. Mõista OÜ-lt P-Trucks (reg kood 10335807) Barbarossa OÜ (reg kood 11923593)

kasuks välja 168 eurot menetluskulude katteks määruskaebemenetluses.

3. OÜ P-Trucks ning Pärnu linna määruskaebemenetluse kulud jätta nende endi

kanda.

4. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot OÜ P-Trucks

Swedbank AS arvelduskontole nr EE292200221017726376.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

3-19-564

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ P-Trucks (endine OÜ Taluteenindus) (kaebaja) müüs 10.02.2000 AS-le Hansa Liising

Eesti Pärnus Papiniidu 17a aadressil asuva lao, mis asus maatükil suurusega 2517 m2. Selleks

kuupäevaks oli kehtiva detailplaneeringu kohaselt nimetatud hoonealune maa reserveeritud

Suur-Jõe tn pikenduseks.

15.03.2000 esitas AS Hansa Liising Eesti Pärnu linnale (vastustaja) avalduse Papiniidu 17a

ostueesõigusega erastamiseks. Pärnu Linnavalitsus keeldus Papiniidu 17a ostueesõigusega

erastamisest põhjusel, et Papiniidu 17a on vajalik Suur-Jõe tänava välja ehitamiseks.

AS Hansa Liising Eesti võõrandas 14.02.2002 Papiniidu 17a hoone edasi OÜ-le MWM Grupp

(registrikood 10052340), kes esitas 21.02.2002 Pärnu linnale avalduse maa ostueesõigusega

erastamiseks. 25.06.2002 teavitas Pärnu Linnavalitsus, et Papiniidu 17a maad ei erastata,

tehes samas ettepaneku Papiniidu 17a asuvate ehitiste võõrandamiseks Pärnu linnale.

Pärnu Linnavolikogu 16.03.2006 otsusega nr 29 otsustati Papiniidu 17a asuv ehitis

sundvõõrandada. Sama otsusega kinnitati muu hulgas Suur-Jõe tänava pikenduse asukoht

vastavalt OÜ K-Projekt ehitusprojektile. Viidatud korralduse vaidlustas kohtus OÜ MWM

Grupp. Menetluses jõudsid pooled 2009. a kokkuleppele ja OÜ MWM Grupp võttis kaebuse

tagasi ning Pärnu linn otsustas loobuda ehitise sundvõõrandamisest.

06.07.2010 esitas OÜ MWM Grupp (tänase nimega Barbarossa OÜ ja registrikoodiga

11923593) avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Barbarossa OÜ oli omandanud

Papiniidu 17a ehitise OÜ-lt MWM Grupp (uus ärinimi OÜ South Estonian Real Estate

Recovery registrikood 10052340).

Pärnu Linnavalitsus määras 17.12.2018 korraldusega nr 1050 Papiniidu 17a asuva ehitise

teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 1838 m2 ning nõustus maatüki ostueesõigusega

erastamisega Barbarossa OÜ-le.

OÜ P-Trucks esitas korralduse nr 1050 vaidlustamiseks Pärnu Linnavalitsusele vaide, milles

taotles korralduse kehtetuks tunnistamist ja hoone sundvõõrandamise menetluse jätkamist.

Pärnu Linnavalitsus jättis vaide 25.02.2019 korraldusega nr 143 rahuldamata.

2. OÜ P-Trucks esitas 27.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

17.12.2018 korralduse nr 1050 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks ja

Pärnu Linnavalitsuse 25.02.2019 korralduse nr 143 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas

kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning taotles korralduse nr 1050 kehtivuse

ja täitmise peatamist kuni asjas lõpliku otsuse jõustumiseni.

Vastustaja ei saanud korraldust nr 1050 tehes lahendada enam OÜ MWM Grupp 21.02.2002

avaldust, kuna AS Hansa Liising Eesti oli esitanud avalduse maa ostueesõigusega

erastamiseks 15.03.2000 ja vastustaja oli maa ostueesõigusega erastamisest keeldunud

25.05.2000 kirjaga. Tegemist on erastamismenetlust lõpetava haldusaktiga, mis on kehtiv.

Seega puudus vastustajal pädevus viia läbi maa ostueesõigusega erastamise menetlust ja

korraldus nr 1050 on menetlusliigi puudumise ja ebapädeva haldusorgani tehtuna

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Kuigi vastustajal puudus pädevus

uue avalduse läbi vaatamiseks, keeldus vastustaja 25.06.2002 uuesti OÜ MWM Grupp

avalduse alusel maa ostueesõigusega erastamisest. OÜ MWM Grupp ja Barbarossa OÜ maa

ostueesõigusega erastamise avaldus on esitatud hilinenult.

Maareformi seadus (MaaRS) ei võimalda määrata kasutusloata ning lammutamisele kuuluva

hoone teenindamiseks vajalikku maad. Selline maa kuulub riigi omandisse ning seda on

3-19-564

3(9)

võimalik võõrandada riigivaraseaduses (RVS) sätestatud korras. Kaebaja omandis on

lähiümbruses asuvad kinnistud Riia mnt 106, 106 a, Suur-Jõe 75 ja 77. Kaebaja subjektiivne

õigus haldusaktide vaidlustamiseks seisneb ühelt poolt võimaluses osaleda Papiniidu 17a

maatüki avalikul enampakkumisel. Teiselt poolt seisneb kaebaja õigus tema õigustatud

ootuses, et Suur-Jõe tänava läbimurre Papiniidu tänavani ehitatakse välja vastavalt kehtestatud

üldplaneeringule ja detailplaneeringule. Vastavas piirkonnas on just valminud Waldorfi

ärihoone Suur-Jõe 63 kinnistul, samuti on kaebaja peatselt alustamas Riia mnt 106 ligikaudu

3000 m2 pindalaga kaubandushoone ehitamist. Kvartali kiire areng tingib suurenenud

liikluskoormuse, mistõttu Suur-Jõe tänava läbimurde väljaehitamine planeeritud mõõtudes ja

viisil on ilmselgelt kaebaja õigustatud ootus.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 04.04.2019 määrusega OÜ P-Trucks kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse

esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHKo

nr 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt

tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku

õiguste kaitseks nt olukorras, kus kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHKo

nr 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et tuvastada

haldusorgani tegevuse või haldusakti õigusvastasus. Kohtu hinnangul puudub kaebajal

tuvastamisnõude osas kaebeõigus (HKMS § 45 lg 2, § 121 lg 2 p 1). Kaebajal on oma õiguste

kaitseks tõhusam esitada haldusakti tühistamise nõue, mis on eesmärgipärane ja mille kaebaja

on ka esitanud. Samas oleks nõue subjektiivsete õiguste rikkumise puudumise tõttu

perspektiivitu ka olukorras, kus nõue oleks lubatav.

Vastustaja ei ole kordagi väitnud, et Papiniidu 17a maatükk võiks kuuluda võõrandamisele

RVS-s sätestatud korras. Vastavat menetlust ei ole kunagi alustatud ning kaebaja ei ole

menetluse puudumise tõttu ka menetluses osalenud. Võõrandamise kavatsust ei ole

avaldanud ka riigivara võõrandamiseks pädevad riigiasutused, mistõttu on ebatõenäoline, et

vastav menetlus oleks alustatud või alustataks olukorras, kus puuduks vaidlustatud haldusakt.

Võõrandamine ei ole ka maa ainus kasutusviis MaaRS 31 lg-s 1 sätestatud reformimata maa

osas. Seega ei saa õigusaktidest tulenevalt eeldada, et selline maa tuleb ilmtingimata

võõrandada RVS-s sätestatud korras avalikul enampakkumisel. Vastustaja on varasemas

menetluses tuginenud erastamisest keeldumise põhjendusena väitele, et Papiniidu 17a

maatükk ei saa kuuluda erastamisele, kuivõrd maa on vajalik Suur-Jõe tänava pikenduse välja

ehitamiseks. Seega on pigem tõenäoline, et olukorras, kus maad ei erastata, jääks see avalikku

kasutusse. Nimetatust tulenevalt ei ole kaebajal võimalik omandada Papiniidu 17a asuvat

maad avalikul enampakkumisel. Sellist enampakkumist ei ole välja kuulutatud ja on

ebatõenäoline, et see toimuks olukorras, kus kohus haldusakti tühistaks. Seega ei riku

korraldus nr 1050 kaebaja õigust omandada maa riigivara võõrandamiseks korraldataval

avalikul enampakkumisel.

Vaideotsusest tulenevalt otsustas vastustaja lahendada Papiniidu 17a ehitise teenindamiseks

vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringuga, mis on algatatud Pärnu Linnavalitsuse

10.11.2009 korraldusega nr 580. Nimetatud planeeringuga on ehitiste teenindamiseks vajaliku

maa ulatuse määramisel arvestatud. Koostatava detailplaneeringuga on Papiniidu 17a maa

erastamise ulatust arvestades lahendatud Suur-Jõe tänava läbimurre Papiniidu tänavale ning

ümberkaudsete kinnistute juurdepääsud. Sellest nähtub, et vastustaja ei ole loobunud Suur-Jõe

tänava läbimurde ehitusest Papiniidu tänavani ning maa erastamine ei ole selles osas

takistuseks. Seega ei mõjuta korraldus nr 1050 Suur-Jõe tänava läbimurde ehitust. Kohalik

omavalitsus on leidnud kompromissi avalike- ja erahuvide vahel. Nimetatust tulenevalt ei riku

3-19-564

4(9)

korraldus nr 1050 kaebaja õigusi põhjusel, et Suur-Jõe tänava läbimurre jääks ehitamata.

Kaebaja esitatud dokumentidest nähtuvalt ei ole varasemat 2002. a detailplaneeringut

Suur-Jõe tänava läbimurret puudutavas osas realiseeritud ning menetluses on uus

detailplaneering, mis algatati 2009. a. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et kunagi

kavandatud detailplaneeringu lahendus püsib igal juhul muutumatuna. Detailplaneeringu ellu

viimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule) kohustuslik, kui seadus

või planeering ei näe ette teisiti. Seega ei ole naaberkinnisasja omanikul üldjuhul õigust nõuda

arendajalt detailplaneeringu realiseerimist (p 12). Viidatud printsiip on kohaldatav ka

praeguses vaidluses, mis kinnitab veelkord seda, et kaebajal ei saanud tekkida ootust, et Suur-

Jõe tänava läbimurre ehitatakse välja selliselt, nagu varasem detailplaneering seda ette nägi.

Ehitise omanikul on õigus maa maareformi seaduses sätestatud korras erastada.

Detailplaneering ei anna maa omandamiseks õigust, kuid määrab ära maatüki kasutamise

võimalused tulevikus. Seega ei tähenda asjaolu, et Papiniidu 17a osas on kehtestatud 2002. a

detailplaneering (mis ei võimalda kinnistu hoonestamist) veel seda, et maa erastamine oleks

lubamatu.

Vastustaja on vaideotsuses põhjendatult viidanud ka asjaolule, et 2002. a detailplaneeringu

alusel moodustatud ja kaebajale kuuluva Suur-Jõe tn 77 kinnistu hoonetele ei ole kunagi

kavandatud otsejuurdepääsu Suur-Jõe tänava pikendusele. Samas on kinnistule tagatud

juurdepääs nii Suur-Jõe kui ka Papiniidu tänava poolt. Kaebaja ei ole väitnud, et tal

juurdepääs puudub. Samuti ei ole kaebaja lükanud ümber vaideotsuses kirjeldatud asjaolusid

ega ka väitnud, et kirjeldatud faktilised asjaolud ei oleks tõesed. Seega ei riku korraldus nr

1050 kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebajal on võimalik esitada oma vastuväited seoses

menetluses oleva detailplaneeringuga selle menetluse käigus. Muu hulgas saab kaebaja

menetluses tugineda asjaolule, et arvestada tuleb 3000 m2 suuruse kaubandushoone ehitamise

kavatsusega. Kaebaja ei saa aga mitte mingil juhul kaitsta menetluses nende kinnistute

omanike õigusi, milliste omand ei kuulu kaebajale. Eeltoodut arvestades ei riiva kaebaja

subjektiivseid õigusi vaidlustatud korraldus nr 1050 ning kaebajal puudub korralduse

vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku ka 25.02.2019 vaideotsus nr 143. Kaebaja eesmärgiks

kohtusse pöördumisel on olnud korraldusest nr 1050 vabanemine. Viidatud eesmärgil esitas

kaebaja korraldusele ka vaide. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide

esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole väitnud, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi

sõltumata vaide esemest.

Kuna kaebus kuulus tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, jäi esialgse

õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 ls 1 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. OÜ P-Trucks taotleb 22.04.2019 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 04.04.2019

määruse tühistamist, kaebuse menetlusse võtmist korralduse nr 1050 tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt selle tühistamiseks.

Tallinna Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, et kaebajal puudub kaebeõigus. Selliselt on

halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning tagastanud kaebuse olukorras, kus

HKMS § 121 lg 2 p 1 eelduseid ei esine. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral

tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Arutataval juhul esineb selgelt kaebaja õiguste

riive. Küsimuse all on see, kas kaebaja kui vaidlusalusel maal (Papiniidu 17a) asuva ehitise

3-19-564

5(9)

endine omanik ja samuti ehitise erastamisest varasemalt huvitatud isik, kelle suhtes keelduti

maa erastamisest, saab vaidlustada Papiniidu 17a hilisemat erastamist.

Pärnu linn on hiljemalt alates 1998. a järjepidevalt keeldunud Papiniidu 17a maa erastamisest.

Keeldumise põhjuseks oli see, et vastav maa oli vajalik Suur-Jõe tänava läbimurde

väljaehitamiseks ning ühendamiseks Papiniidu tänavaga. Eelnimetatud põhjusel jäi 1998. a

kaebajale Papiniidu 17a maa erastamata ning täna kaebaja omandis oleva Suur-Jõe 77

kinnistu pindala on väiksem ja kuju on perspektiivse läbimurde ristmikku arvestav.

Läbimurde väljaehitamise vajadus on aktuaalne tänaseni. Papiniidu 17a maa osas on kehtivas

üld- ja detailplaneeringus tänaseni ette nähtud Papiniidu 17a maal asuva ehitise asemele

sõidutee. Koostatav üldplaneering Papiniidu 17a ehitise püsimajäämist või lammutamist ei

reguleeri.

Detailplaneering algatati 2009. a ja seda pole tänaseni kehtestatud. Kui viiakse läbi aga

vaidluse all olev erastamine, on ühtlasi välistatud kehtiva detailplaneeringu realiseerimine.

Isegi, kui vastustaja leiaks, et Papiniidu 17a erastamisest keeldumiseks peaksid täna alused

puuduma, peab nii vastustaja kui Maa-amet üle vaatama ka varasemad erastamisest keelduvad

otsustused.

Praegusel juhul ei ole kuidagi põhjendatud määrata Papiniidu 17a ehitise teenindamiseks

vajalikuks maaks 1838 m2 ulatuses maad, kui ehitise alune maa on seejuures kõigest 620 m2.

Papiniidu 17a ehitise teenindamiseks ei ole mõistlikult vajalik erastada Suur-Jõe 77 idapoolse

nurgaga piirnevat ala, mis pidi jääma alates 1998. a tulevase ristmiku rajamiseks. Samuti ei

ole põhjendatud erastada Papiniidu 17a ehitise teenindamiseks vahetult Suur-Jõe 77 kinnistul

asuva ehitisega piirnevat maad. Vastustaja valitud viisil jookseks Papiniidu 17a kinnistu piir

kohakuti Suur-Jõe 77 aadressil asuva kaebajale kuuluva ehitisega. See aga välistaks kaebaja

hoone kasutuse ning teenindamise kirdepoolsest küljest. Samuti tekitaks vajaduse seada

loodavale kinnistule servituute. Samas on Suur-Jõe 77 hoone kirde külg igapäevases

kasutuses, kuna Papiniidu 17a hoonega piirneval küljel on Suur-Jõe 77 ehitisel mitmed

sissepääsud.

Kui aga Papiniidu 17a aadressil enam varasemalt planeeritud viisil ristmikku ehitada ei

kavatseta (vastustaja on loobunud Papiniidu 17a erastamise keeldumise põhjendustest, millele

rajaneti 1998. a), on kaebajal on subjektiivne õigus selles mõttes, et vastav osa Papiniidu 17a

alusest maast (mis jäeti kaebajale 1998. a ristmiku väljaehitamise tõttu erastamata

(kolmnurkne osa Papiniidu 17a lõunapoolses nurgas)), erastataks hoopiski kaebajale kui

kõrval asuvate kinnistu ja hoonete omanikule. Vastustaja pidi kaasama kaebaja Papiniidu 17a

erastamismenetlusse. Seejuures on kaebajal subjektiivne õigus ka Suur-Jõe 77 kinnistul asuva

ehitise kirdesse jäävale ehitise teenindamiseks vajalikule maa-alale. Kui kohus peaks asjas

leidma, et praegusel hetkel puudub võimalus Papiniidu 17a maa erastamiseks ja vastavate

toimingute läbiviimiseks tähtaja möödumise tõttu, oleks kaebajal võimalik osaleda riigi maa

võõrandamise või kasutusse andmise avalikul enampakkumisel (muu hulgas ka selle maatüki

osas, mis ristmiku ehitamiseks Suur-Jõe 77 kinnistust ära lõigati). Kaebaja teeks seda kõigi

teiste isikutega võrdsetel tingimustel. Halduskohtu põhjendustest ei ole võimalik välja lugeda

seda, miks maa avalikku kasutusse jätmise tõenäosus võiks olla suurem kui maa

võõrandamine või kasutusse andmine avalikul enampakkumisel.

Kaebaja juhib tähelepanu vastustaja kohtule edastatud erastamistoimiku lk-le 5. Avalduse

kohaselt on kaebaja taotlenud 11.12.1997 avalduse alusel 10 016 m2 suuruse maatüki

erastamist. 01.06.1998 korraldusega nr 1359 on aga kaebajale erastatud 8838m2 suurune

maatükk. Seega on ainuüksi avalduse ja korralduse vastastikusel hindamisel selge, et

kaebajale erastati maad vähemalt 1178 m2 vähem. Vastustaja on jätnud kohtule osa Papiniidu

3-19-564

6(9)

19 erastamistoimiku materjalist esitamata. Näiteks on kohtule jäänud esitamata

erastamistoimiku lk-l 12 olnud joonis. Sellel joonisel on näha, kuidas erastatava maa piir

jookseb läbi kaebajale kuulunud hoonest. Joonisele on märgitud käsikirjaline märge „ei peaks

hoonet läbima!“. Taolise märkuse on teinud Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelevalveamet ka

erastamistoimiku lk-l 11. Sellest joonisest ning järelevalveameti märkusest tuleneb samuti, et

Papiniidu 19 erastamisel oli kaebajal soov erastada suuremat maa-ala, kui seda lõpuks Pärnu

linn võimaldas. Ehkki Papiniidu 19 erastamistoimikust see otseselt ei tulene, siis 1998. a

erastatud Papiniidu 19 kinnistu piirid seati paika Papiniidu 19 detailplaneeringuga, mis

kehtestati 16.04.1998 otsusega nr 9. Papiniidu 19 detailplaneeringu menetluses seadis aga

Pärnu linn selged piirangud, keeldudes täna Papiniidu 17a aadressi kandva ehitise aluse maa

kaebajale erastamisest. Ühtlasi ei ole ka eluliselt usutav see, et kaebaja lihtsalt ei soovinud

Papiniidu 17a alust maad ise erastada ning jättis vabatahtlikult maa erastamata. Seega

kokkuvõttes ei ole eksitav ega ebaõige kaebaja väide, et Pärnu linn on kaebaja suhtes

keeldunud Papiniidu 17a aluse maa erastamisest.

Vastustaja kohtleb erinevate huvide kaalumisel praeguses vaidluses isikuid põhjendamatult

ebavõrdselt. Kaebuse lisast 12 (Papiniidu 17a ehitisregistri väljavõte) tuleneb selgelt, et

Papiniidu 17a ehitist oli lubatud kasutada kuni 11.02.2005. Pärnu Linnavolikogu 21.02.2002

otsusega nr 10 „Detailplaneeringu kehtestamine“ kuulub ehitis jätkuvalt likvideerimisele.

Praeguseks ajaks on Papiniidu 17a ehitis olnud ebaseaduslikult kasutuses juba enam kui

14 aastat. Seega pikaajalisest äritegevusest Papiniidu 17a ehitises, millele rajanevalt oleks

Barbarossa OÜ-l õigustatud ootus sellist tegevust jätkata, ei ole alust praegusel juhul rääkida.

2009. a algatatud ning praeguseks ajaks jätkuvalt kehtestamata, s.o 10 aastat menetluses olnud

detailplaneeringule, ei ole samuti põhjust tugineda. Seega kehtivate planeeringute kohaselt

kuulub Papiniidu 17a ehitis jätkuvalt lammutamisele ning erinevate huvide kaalumisel tulnuks

Pärnu linnal nendest asjaoludest ka lähtuda.

5. Pärnu linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohus on õigesti

järeldanud, et Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 korraldus nr 1050 ei riiva kaebaja

subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub selle vaidlustamiseks kaebeõigus.

Subjektiivsete õigustena tõi kaebaja välja võimaluse osaleda Papiniidu 17a maatüki avalikul

enampakkumisel ning kaebaja õigustatud ootuse, et Suur-Jõe tänava läbimurre Papiniidu

tänavani ehitatakse välja vastavalt kehtestatud üldplaneeringule ja detailplaneeringule.

Kaebuses ei ole kaebaja avaldanud, et on olnud ehitise erastamisest huvitatud isik.

Määruskaebuses on kaebaja asunud oma kaebeõigust siduma uue väitega, et vastustaja on

1998. a keeldunud Papiniidu 17a maatüki erastamisest kaebajale. Kaebaja kinnitab

määruskaebuses järjepidevalt, et Pärnu linn on alates 1998. a keeldunud kaebajale, kes oli

Papiniidu 17a asuva ehitise omanik kuni 10.02.2000, vaidlusaluse maa erastamisest.

Sellekohased tõendid on kaebaja lubanud esitada esimesel võimalusel pärast Pärnu

Linnavalitsuse vastust kaebaja teabenõudele. Praeguseks ajaks vastustajale teadaolevalt

kaebaja seda teinud ei ole.

Pärnu Linnavalitsus edastas kaebaja esindajale soovitud dokumendid 23.04.2019.

Dokumentidest nähtub, et kaebajale on erastatud vastavalt kaebaja taotlusele Papiniidu 19

maatükk, kuid taotlust Papiniidu 17a maa erastamiseks kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja ei ole

esitanud ka muid Papiniidu 17a maatüki erastamise taotlemist tõendavaid dokumente. Seega

on ebaõige kaebaja väide, et kaebaja on soovinud Papiniidu 17a maatükki erastada juba

1998. a. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja saanud ka keelduda Papiniidu 17a erastamisest

kaebajale.

3-19-564

7(9)

Kaebaja on seadnud enda huvid kõrgemale kui Papiniidu 17a ehitise tänase omaniku õigused.

Ka kaebuses halduskohtule kinnitas kaebaja, et kaebaja õigused on kaalukamad kui võimalik

avalik huvi või Papiniidu 17a ehitise omaniku huvid, jättes selgitamata, miks ja mil moel on

kaebaja õigused kaalukamad kui ehitise omaniku õigus jätkata pikaajaliselt toiminud

äritegevust aadressil Papiniidu 17a. Suur-Jõe 77 ehitisel on tõepoolest projektiga Papiniidu

17a hoonega piirnevale küljele ette nähtud kaks jalakäijatele mõeldud sissepääsu (nagu nähtub

määruskaebuse lisast 1), kuid tegelikult on kaebaja ehitise nimetatud küljele omavoliliselt

rajanud tõstanduksed kauba laadimiseks. Lisaks ei kasuta kaebaja Suur-Jõe 77 ehitist kehtiva

kasutusloa kasutusotstarbe kohaselt. Seega ei ole kohased kaebaja tänased väited tema õiguse

kohta Suur-Jõe 77 asuva kirdesse jäävale ehitise teenindamiseks vajalikule maa-alale.

Vastustaja on varasema menetluse käigus selgitanud, et Papiniidu 17a maa-ala ja Papiniidu 17

kinnistu ning nende lähiümbruse koostatava detailplaneeringuga on lahendatud Suur-Jõe

tänava läbimurre Papiniidu tänavale ning ümberkaudsete kinnistute (sh kaebaja kinnistute)

juurdepääsud.

Kuivõrd kaebaja on vaidluse igas etapis oma õiguste ja nende rikkumiste osas esitanud

erinevaid seisukohti, puudub ühene arusaam, millise õiguse rikkumist kaebaja tegelikult peab

nii oluliseks, et leiab endal olevat kaebeõiguse Pärnu Linnavalitsuse 17.12.2018 korralduse

nr 1050 vaidlustamiseks.

Määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja arvates on tema õigusi väidetavalt rikutud juba

1998. a Papiniidu 17a maatüki erastamisest keeldumisega. Kaebaja ei ole avaldanud, kas ta on

väidetava 1998. a erastamisest keeldumise otsuse vaidlustanud. Kui kaebaja oletatavat 1998. a

otsust tähtaegselt vaidlustanud ei ole, ei saa kaebaja 20 aastat hiljem selle üle vaidlema

hakata. Kaebaja enampakkumisel osalemist ei saa keelata juhul, kui selline enampakkumine

välja kuulutatakse.

6. Barbarossa OÜ palub jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

Ebaõige on kaebaja väide, et ta on soovinud Papiniidu 17a maatükki erastada juba 1998. a või

et varasemalt on vastustaja keeldunud Papiniidu 17a aluse maa erastamisest kaebajale.

Kaebajal puudub õigus sekkuda Papiniidu 17a maatüki erastamismenetlusse ning sellest

tulenevalt ka kaebeõigus korralduse nr 1050 vaidlustamiseks.

Kaebajale ei

tulene seadusest

õigust

nõuda vaidlusaluse maatüki võõrandamist

enampakkumisel isegi juhul, kui see riigi omandisse jääb. Seetõttu ei ole kaebuse

rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning halduskohus on õigesti jätnud

kaebuse läbi vaatamata. Ka juhul, kui vaidlustatud korraldust ei oleks antud, puuduks kaebajal

õiguslik alus nõuda riigi maa enampakkumisele panemist ja enda kinnistu piiride muutmiseks.

Kuivõrd kaebaja õigused vaidlustatud korralduse andmisega ei halvene, puudub kaebajal

subjektiivne õigus nõuda korralduse nr 1050 tühisuse tuvastamist või selle kehtetuks

tunnistamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ja halduskohus on jõudnud

õigele järeldusele.

8. Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et ta oleks 1998. a teinud

avalduse Papiniidu 17a maatüki erastamiseks. Samuti pole selge, kas kaebaja väidetava

3-19-564

8(9)

erastamisest keeldumise otsuse vaidlustas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kui

kaebaja väidetavat 1998. a otsust tähtaegselt vaidlustanud ei ole, ei saa ta 20 aastat hiljem

selle üle vaidlema hakata.

Kaebaja väidab, et osa Papiniidu 17a maast võiks olla vajalik tema kinnistu teenindamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et nimetatud küsimus lahendati lõplikult kaebajale ehitise juurde

maa erastamisega ning võimalikud hilisemad kavatsused ehitist laiendada või kasutada seda

mõnel teisel viisil või lahendada juurdepääsu muudest külgedest ei saa anda kaebajale õigust

nõuda temale erastatud maa piiride laiendamist.

9. Halduskohus märgib õigesti, et puuduvad andmed selle kohta, et Papiniidu 17a maatükk

võiks kuuluda võõrandamisele RVS-s sätestatud korras. Võõrandamine ei ole reformimata

maa osas ainus kasutusviis. Seega ei saa eeldada, et selline maa tuleb ilmtingimata

võõrandada RVS-s sätestatud korras avalikul enampakkumisel. Halduskohtu seisukoht, et

olukorras, kus Papiniidu 17a maatükki ei erastata, on pigem tõenäoline selle jäämine avalikku

kasutusse, on küll oletuslik, kuid see ei ole endaga kaasa toonud ebaõiget kohtulahendit.

Papiniidu 17a maatüki enampakkumist ei ole välja kuulutatud, mistõttu ei riku korraldus nr

1050 kaebaja õigust omandada maa riigivara võõrandamiseks korraldataval avalikul

enampakkumisel. Ka ei ole kaebajal õiguslikku alust nõuda riigi maa osas enampakkumise

korraldamist. Papiniidu 17a hoone juurde maa erastamine ei mõjuta Suur-Jõe 77 kinnistu

suurust. Kuivõrd Suur-Jõe 77 erastamine on juba varasemalt läbi viidud, puudub alus maa

juurde erastamiseks ning seega kinnistu piiride muutmiseks. Riigil puudub õiguslik alus

ehitise juurde kuuluva maa jätmiseks riigi omandisse, kui ehitise omanik soovib seda

ostueesõigusega erastada ja erastamise avaldus on esitatud tähtaegselt. Samuti puudub riigil

alus eelistada ehitise juurde kuuluva maa omandamisel muid isikuid peale ehitise omaniku.

Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse 267 „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ p 71

alapunkti 3 järgi jääb tähtaegselt esitatud maa erastamise avaldus kehtima ehitise iga uue

omaniku suhtes.

10. Pärnu Linnavalitsuse 05.01.2009 korraldusega nr 4 loobus Pärnu linn Papiniidu 17a

hoone sundvõõrandamisest ja lõpetas sundvõõrandamise menetluse. Eelnimetatud Pärnu

Linnavalitsuse korraldust ei ole vaidlustatud ning see on kehtiv. Seetõttu ei oleks Pärnu linnal

ka vaidlustatud korralduse tühistamise korral võimalik rahuldada OÜ P-Trucks taotlust

sundvõõrandamise menetluse jätkamiseks. Papiniidu tn 17a hoone sundvõõrandamise

menetluse lõppemisega tekkis võimalus jätkata maa erastamise toimingutega. Vastavalt

MaaRS § 7 lg-le 5 otsustas Pärnu linn lahendada Papiniidu tn 17a ehitise teenindamiseks

vajaliku maa suuruse ja piiride määramise detailplaneeringuga (algatatud Pärnu

Linnavalitsuse 10.11.2009 korraldusega nr 580), mille koostamisel arvestatakse MaaRS

sätestatud maa erastamise ulatusega. Koostatava detailplaneeringuga on lahendatud nii

Suur-Jõe tänava pikendamine kagu suunas Papiniidu tänavani kui teenindusmaa määramine

jätkuvalt riigi omandis oleval reformimata maal paiknevale Papiniidu tn 17a hoonele.

11. Õige on halduskohtu järeldus, et vastustaja ei ole loobunud Suur-Jõe tänava läbimurde

ehitusest Papiniidu tänavani ning maa erastamine ei ole selles osas takistuseks. Korraldus nr

1050 ei mõjuta Suur-Jõe tänava läbimurde ehitust ega riku kaebaja õigusi põhjusel, et Suur-

Jõe tänava läbimurre jääks ehitamata. Kaebajale on praegusel hetkel tagatud juurdepääs enda

kinnistule nii Suur-Jõe kui ka Papiniidu tänava poolt. Alal kehtiva detailplaneeringuga ei ole

samuti kavandatud kaebaja kinnistule otsejuurdepääsu Suur-Jõe tänava pikendusele, kuna

sinna on ette nähtud haljasala. Lisaks on halduskohus kaebajale selgitanud tema õigust ja

võimalust esitada oma vastuväited seoses menetluses oleva detailplaneeringuga selle

menetluse käigus.

3-19-564

9(9)

12. Ebaõige on kaebaja väide, et koostatav üldplaneering Papiniidu 17a ehitise püsimajäämist

või lammutamist ei reguleeri. Koostatava üldplaneeringu (aastani 2025) tänavavõrgu joonise

kohaselt on Papiniidu 17a hoone märgitud säilitatavana. Pärnu Linnavalitsuse 10.11.2009

korraldusega nr 580 algatatud detailplaneering näeb muu hulgas ette Suur-Jõe tänava

pikendamise kuni ristumiseni Papiniidu tänavaga ja Papiniidu 17a hoonele teenindusmaa

määramise, võimaldades hoone säilitada olemasolevas mahus ning perspektiivselt hoonestada

krunt kuni 6-korruselise äri- ja büroohoonega. Samuti on arusaamatu kaebaja veendumus, et

puudub alus lähtuda 2009. a algatatud, s.o ligikaudu 10 aastat menetluses olnud ja tänaseni

kehtestamata detailplaneeringust. Vastustaja on vaidlustatud vaideotsuses selgitanud, et

detailplaneeringu menetlus on läbinud nii avaliku eskiisi tutvustuse kui ka avaliku arutelu

ning

saanud

vajalikud

kooskõlastused.

Detailplaneeringu

menetlus

on

peatunud

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks sõlmitava halduslepingu läbirääkimiste

ajaks.

13. Ringkonnakohus soostub kolmanda isikuga, et ehitise kasutamine kaubandustegevuseks

aastakümnete vältel avaliku võimu teadmisel tähendab seda, et avalik võim on tunnustanud

vastava ehitise seaduslikkust ja sellist ehitist ei ole võimalik ka vaatamata selle

püstitamist

käsitleva

dokumentatsiooni

mõningasele

puudulikkusele

pidada

ebaseaduslikuks (RKHKo nr 3-3-1-43-04, p 13). Arutatava haldusasja materjalidest nähtuvalt

on Pärnu linn oma tegevusega kinnitanud, et Papiniidu 17a hoone näol ei ole tegemist ajutise

hoonega. Eelnimetatud Riigikohtu otsusest tulenevalt saab sellisel juhul jaatada erastamise

võimalikkust.

14. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, läbi

vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Kolmas isik esitas ringkonnakohtule

10.05.2019 menetluskulude nimekirja, milles taotleb kaebajalt menetluskulude välja

mõistmist 840 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 1008 eurot. Muu hulgas taotleb kolmas

isik esimeses kohtuastmes kantud menetluskulu väljamõistmist. Barbarossa OÜ ei esitanud

menetluskulude nimekirja halduskohtule, mistõttu jättis halduskohus vaidlustatud määrusega

menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Selles osas on menetluskulude nimekiri esitatud

hilinenult. Ringkonnakohus saab seisukoha võtta üksnes määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude kohta. Menetluskulude nimekirjas märgib kolmas isik, et 09.05.2019

määruskaebuse vastuse koostamisele kulus aega 1 tund. Barbarossa OÜ esindaja tunnihind on

140 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus peab eelnimetatud menetluskulu

mõistlikuks ja põhjendatuks ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu

kokku 168 eurot. Kaebaja ega vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja, seega jäävad võimalikud menetluskulud määruskaebemenetluses nende endi kanda

(HKMS § 109 lg 1).

15. Määruskaebuse esitamisel on 22.04.2019 tasutud riigilõiv 15 eurot. RLS § 22 lg 1 p 9

kohaselt on alates 01.01.2018 haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba.

Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu OÜ P-Trucks Swedbank AS arvelduskontole

nr EE292200221017726376 (HKMS § 104 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)