4-19-2941/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-2941

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2941 (2302,19,005605) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Väärteoasi K.Z’i 24.05.2019.a kaebus Politseija Piirivalveameti 10.05.2019.a otsusele 2302,19,005605. väärteoasjas nr Kaebuse esitaja

K.Z , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. kaebus Politseija Piirivalveameti 10.05.2019.a otsusele Jätta K.Z ’i väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata. 2302,19,005605

2.

- ja Piirivalveameti 10.05 2302,19,005605 Jätta Politsei .2019.a otsus väärteoasjas muutmata.

3. Kohustada

K.Z’i KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv kokku summas 400 (nelisada) eurot 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel:

1) 31.07.2019.a, summas 40 eurot;

2) 31.08.2019.a, summas 40 eurot;

3) 30.09.2019.a, summa 40 eurot;

s

4) 31.10.2019.a, summas 40 eurot;

5) 30.11.2019.a, summas 40 eurot;

4-19-2941

6) 31.12.2019.a, summas 40 eurot;

7) 31.01.2020.a, summas 40 eurot.

8) 29.02.2020.a, summas 40 eurot.

9) 31.03.2020.a, summas 40 eurot.

10) 30.04.2020.a, summas 40 eurot.

4. Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti 10.05

.2019.a otsusele väärteoasjas

2302,19,005605 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB

Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE

701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195047214.

5. K.Z ning Politseija Piirivalveameti Kohtuotsuse ärakiri saata ’ile Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 10.05.2019.a koostas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja T üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,19,005605 K.Z ’i R suhtes. Otsusega karistati K.Z-i

201 lg 1 liiklusseaduse (edaspidi LS) § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena trahviühiku ehk

400 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati LS § 201 lg 1 järgi selle eest, et ta 20.04.2019 kell 17:22 Harju Maakonnas, Tallinnas, Pärnu maanteel, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti puudus juhitud mootorsõidukil kehtiv liikluskindlustus. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus K.Z sellise tegevusega LS § ning LKindlS § 3 lg 2 sätestatud nõudeid.

90 lg 1 p 1 ja 3

KAEBUSE SISU

24.05.2019.a esitas menetlusalune isik K.Z kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja T R 10.05.2019 2,19,005605. ’i .a otsusele väärteoasjas nr 230 Menetlusalune isik taotles temale määratud põhikaristuse soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus , s.t rahatrahvi ajatamist. K.Z menetluses. 31.05.2019.a saabus Harju Maakohtule Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja T R’i esitatud kirjalik seisukoht K.Z

’i esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei vaidle kaebusele vastu ja on nõus rahatrahvi ositi tasumisega.

4-19-2941

KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.t rahatrahvi kohaldamise osas. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolus

id, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p

6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Liiklusseaduse § testab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt

201 lg 1 sä kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav LS § 20 p 41 järgi isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on LS

§ 2 p 20 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Kuivõrd LS § lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on rikutud õigusnormiks LS § 90 lg 1 p

1. Antud sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust usseadus § 81 sätestab vastutuse . Liikluskindlust

liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust. Seega peab kohus analüüsima, kas mootorsõidukit ning kas ta tegi seda K.Z juhtis liikluskindlustuseta omamata vastavat juhtimisõigust.

Väärteoprotokolli nr 20190420225701 kohaselt juhtis K.Z 20.04.2019.a kella 17.22 ajal Tallinnas Pärnu maanteel Piima ja Järve tänavate vahel suunaga Järve tänava poole mootorsõidukit xxxx (mootorratas) registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles eelnevalt sõiduki juhtimisel kõrvaldatud. Samuti puudus sõidukil liikluskindlustus. Menetlusaluse isiku rikkumist kinnitab ka väärteomaterjalidele lisatud videosalvestus. Siinkohal peab märkima, et väärteoprotokollis on ekslikult K.Z’ile ette heidetud LS § 201 lg 2 sätestatud süüteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja on sellele viidanud nii väärteootsuses kui ka kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ning hinnanud s.t õigesti menetlusaluse isiku süüteo kergemaks, LS § 201 lg 1 järgi sätestatud väärteoks. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati kaebaja LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt alates 20.04.2019 kell 17.22. Väärteoasja materjalidele lisatud maanteeameti liiklusregistri 22.04.2019.a väljavõtte kohaselt on K.Z ’ile väljastatud B ja B1 kategooria juhiload, kuid A

-kategooria mootorsõiduki (mootorratta) juhtimisõigus Sõiduki taustakontrolli andmete kohaselt puudus puudub.

4-19-2941

mootorrattal xxxx liikluskindlustusleping. Sealjuures ei vaidlusta K.Z ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumis e toimepanemist ehk luskindlustuseta te liik mootorsõiduki juhtimist

omamata vastavat juhtimisõigust.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et K.Z juhtis liikluskindlustuseta omamata mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas vastavat juhtimisõigust. ’i poolt toimepandud tegu LS § Seega vastab K.Z

201 lg 1 ja LKindlS § 81 sätestatud objektiivsetele tunnustele.

KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 224 lg 2 sätestab süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et K.Z rikkus seadust teadlikult ja kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16- , p 11). Kaebaja oli teadlik

asjaolust, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Ka kaebuses ei ole menetlusalune isik väitnud vastupidist. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud kaudse tahtluse vormis. K.Z ’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. oli teo toimepanemise K.Z

ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud - -

asjaolusid ning kaebaja on sündinud . aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd 1934 välistavad asjaolud. Seega on K.Z ’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et K.Z on pannud toime talle etteheidetava

201 lg 1 ja väärteo LS § LKindlS § 81 järgi

. KARISTUS LS § näeb põhikaristusena trahviühikut või

201 lg 1 ette rahatrahvi kuni 200

aresti. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. K.Z

’i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime kaudse tahtluse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele Karistust kergendava asjaoludena, saa süü suurusele. b kohtu hinnangul arvesse võtta süü ülestunnistust KarS § 57 lg 2 järgi

. Menetlusaluse isiku puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.

Kohtuväline menetleja on K.Z ’i 10.05.2019.a väärteootsuse kohaselt karistanud põhikaristusena 100 trahviühiku ehk sanktsiooni keskmises määras oleva rahatrahviga. Karistusregistri kohaselt on K.Z

2 kehtiv ’il at väärteokaristust. Viimati karistati K.Z’i väärteokorras LS § 201 lg 1, § 207 lg 1, § 238, § 2612 lg 1 ja L

KindlS § 81 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100

400 eurot. trahviühiku ulatuses, s.o

4-19-2941

Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus 3-1-1-70-16, p 9). Väärteoasja materjalidest ilmneb, et K.Z

’ile liiklusseaduse nõuete rikkumise eest viimati määratud karistus on seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja neid tuleb iseloomustava asjaoluna karistuse mõistmisel arvesse võtta.

Kohtu hi (s.o 400 euro) ulatuses praeguse nnangul on põhikaristusena rahatrahv trahviühiku

väärteoasja asjaolusid ning menetlusalust isikut arvestades, piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süü Võttes tegude toimepanemist. arvesse, et isiku süü oli ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse keskmine proportsionaalseks süü suurusega. trahviühiku ulatuses Rahatrahv 100 aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et ilma juhtimisõigust omamata on mootorsõiduki juhtimine keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg.

Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud, kuivõrd korraga määratud suure rahatrahvi tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p , § 133, § 134, § 135, § 155.

( )

Violetta Kõvask Kohtunik