2-18-134411/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number

2-18-134411

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS hagi Priit Adamson'i vastu

telekommunikatsiooniteenuste

osutamise

lepingust

tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

264,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Teleteenused AS, registrikood 10069659,

asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts, Julianus Inkasso

OÜ, e-post jurist@julianus.ee

Kostja Priit Adamson, isikukood xxx, e-post xxx

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Elisa Teleteenused AS hagi Priit Adamson'i vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Priit Adamson hageja Elisa Teleteenused AS kasuks AS Starman

(praeguse nimega Elisa Teleteenused AS) ja Priit Adamson'i vahel 09.06.2015. a sõlmitud kliendi

ja teenuse osutamise lepingu nr L-841105 alusel:

2.1. põhivõlgnevus summas 172,35 (ükssada seitsekümmend kaks eurot 35 senti) eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 29.04.2019. a summas 60,56 (kuuskümmend

eurot 56 senti) eurot;

2.3. viivis põhivõlgnevuselt (29.04.2019. a seisuga 172,35 eurot) 0,05% päevas alates

30.04.2019. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja

mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2.2.

väljamõistetud viivist.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Edastada otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta hageja Elisa Teleteenused AS menetluskulud kostja Priit Adamson'i kanda.

2. Välja mõista kostjalt Priit Adamson hageja Elisa Teleteenused AS kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 215 (kakssada viisteist) eurot, s.o riigilõiv summas 75 eurot

ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 140 eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Priit Adamson tasuda hagejale Elisa Teleteenused AS

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Jätta rahuldamata hageja menetluskulude väljamõistmise nõue kostjalt summas 120

eurot, s.o hageja lepingulise esindaja kulu.

5. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kirjeldav ja põhjendav osa

1.

18.12.2018. a esitas Elisa Teleteenused AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult Priit Adamson'ilt 285,25 euro saamiseks. Kohus tegi 16.01.2019. a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

27.03.2019. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja

menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku

seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.

2.

29.04.2019. a esitas hageja Elisa Teleteenused AS lepingulise esindaja vahendusel Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Priit Adamson'i vastu. Hagiavaldusega palub

hageja kostjalt välja mõista telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tulenev võlgnevus

summas 172,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 60,56 eurot ja alates 30.04.2019. a

viivis tasumata põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,05% tasumata põhinõudelt päevas.

Hageja nõude aluseks on AS Starman (praeguse nimega Elisa Teleteenused AS) ja Priit Adamson'i

vahel 09.06.2015. a sõlmitud kliendi ja teenuse osutamise leping nr L-841105. Lisaks palub hageja

kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud

summas 240 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele

on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus

hagiavaldusele 28 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjale on hagiavaldus

koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud kostja enda poolt 09.05.2019. a kohtule

avaldatud e-posti aadressile adamsonpriit849@gmail.com 25.05.2019. a TsMS § 3141 lg 2 alusel.

Seega oli kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 25.06.2019. a. Kostja ei ole kohtule esitanud

kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

TsMS § 407 lg 1 alusel.

4. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava

osata.

Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et

väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja

hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue.

Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt,

mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.

5. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 240 eurot.

Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu

suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise

ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud sisaldavad

käibemaksu.

Hageja esitas kohtule menetluskulude detailse koosseisu 15.05.2019, millest nähtuvalt hageja

õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 0,5

tundi, tasu 60 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 0,5

tundi, tasu 60 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1 tund, tasu 120 eurot. Kokku 2

tundi, summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot.

5.1.

Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude

aluseks on telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping), milles kostja hagiavaldusele

vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 240 euro suurune

õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta

üksnes vajalikud kulud.

Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ning hagiavalduse

koostamiseks ja esitamiseks ei kulu OÜ Julianus Inkasso töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste

nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks tund.

5.2.

TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud, kuid

käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et eelnevalt oleks toimunud maksekäsu kiirmenetlust. TsMS § 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude

jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata.

Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu

ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam

kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-165-16

märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga

menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase

seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2

muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja

kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei

saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja

nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse

formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20

eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja

juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse

maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata

sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat."

Seega on hageja menetluskulud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamisega põhjendatud 20 euro ulatuses.

5.3.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 1

tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 140 eurot (1 h *

120 eurot/tund + 20 eurot).

Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas

140 eurot, kokku 215 eurot.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik