Legislator Case Law & Legislation
2-18-134666/6 AI generated

2-18-134666/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-18-134666/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista L. B.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Swedbank AS-i ja kostja 250,00 € põhivõlgnevus; 14,82 € intress ja 11,95 € põhivõlalt perioodi eest 22.08.2018 kuni

Legislator headnote

AI generated

2-18-134666/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista L. B.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Swedbank AS-i ja kostja 250,00 € põhivõlgnevus; 14,82 € intress ja 11,95 € põhivõlalt perioodi eest 22.08.2018 kuni

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-134666

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. B. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

296,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Tarvo Ilves (e-post menetlus@plusplus.ee)

Kostja: L. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx

xx-xx, xxxxxx xxxx, xxxxx-xxxxxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxx; elukoht RR järgi: xxxxxxx xxx x-x, xxxxxxx

xxxx, xxxxx-xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; tegelik

elu- ja viibimiskoht teadmata;)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L. B.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Swedbank AS-i ja kostja

vahel 24.04.2017 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise

lepingust nr 17-016819-RK tulenev võlgnevus summas kokku 276,77 eurot (millest

250,00 € põhivõlgnevus; 14,82 € intress ja 11,95 € põhivõlalt perioodi eest 22.08.2018 kuni

27.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista L. B.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 250,00 eurot) alates 28.03.2019 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta L. B. kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 267 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku

75 €, ja 192 € hageja esindaja põhjendatud kulud), mis mõista L. B.lt Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kasuks välja.

Tsiviilasi nr: 2-18-134666

2 (5)

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on L. B. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale L. B.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Tsiviilasi nr: 2-18-134666

3 (5)

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 19.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 302,98 euro saamiseks. Kohus tegi 16.01.2019 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 06.03.2019 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus 08.03.2019 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.03.2019 Pärnu Maakohtule põhjendatud

nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.

3. Hagiavalduse kohaselt Swedbank AS ja kostja sõlmisid 24.04.2017 eraisiku vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingu nr 17-016819-RK. Lepingu kohaselt võimaldas Pank Kostjale

krediidilimiidi 250,00 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja

kohustus kasutatud krediidi ja igakuist intressi tasuma 9.-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste

kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19% aastas. Kostja rikkus lepingut ning ei

taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu intressimakseteks alates

09.05.2018. Swedbank AS loovutas 15.10.2018 nõude kostja vastu hagejale.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei

vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot ja

õigusabikulu 420 eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.05.2019 määrusega. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse väljavõte 07.05.2019. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 22.05.2019

ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 19.06.2019 kell 24:00. Kostja

vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab

hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud

tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles

asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja

põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on

need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei

näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline

kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS

§ 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

Tsiviilasi nr: 2-18-134666

4 (5)

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Hageja on nõude omandanud loovutamise

teel. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

8. Kostja ei ole Swedbank AS-ga 24.04.2017 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingu nr 17-016819-RK alusel saadud rahasumma tagasi maksnud. Hagejal on õigus

VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, §

401 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda krediidilepingu alusel üle antud rahasumma tagastamist (250

eurot), intressi (14,82 euro), viivist (11,95 eurot), mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud kui viivist kuni põhinõude (250 eurot) tasumiseni.

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise

suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega,

kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige

asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud

kohtuastmete arvu.

10. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel

tasutud riigilõivud kogusummas 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu

eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt

on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 27.03.2019 arve

nr 155743 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu L. B. vastu kohtumenetluses on:

dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine

2,0 h 200 eurot, milledele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu

näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu

vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei

ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab,

et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on

küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma

(vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot,

millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55), kuid

kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10

hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).

Tsiviilasi nr: 2-18-134666

5 (5)

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik