3-18-2363/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2363

Haldusasi

Ilotrükk OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks

vaadata 12.10.2018 taotlus läbi või alternatiivselt Maksu- ja

Tolliameti 19.11.2018 teate tühistamiseks ja kohustamiseks

vaadata 12.10.2018 taotlus läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Ilotrükk OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas

Pikamäe

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ilotrükk OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.07.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ilotrükk OÜ esitas 12.10.2018 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse 17.02.2015

maksuotsuse nr 12.2-3/020757-17 ja 17.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/031259-8 kehtetuks

tunnistamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 103 lg 1 p 2 alusel.

Ilotrükk OÜ taotles eelmärgitud maksuotsuste kehtetuks tunnistamist järgmiste tagasiulatuva

mõjuga sündmuste tõttu: 1) Haldusasjas nr 3-11-1558 MTA 02.06.2011 maksuotsuse

nr 12.2-3/10287-67 tühistamine (Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2015 otsus jõustus

16.11.2015); 2) Haldusasjas nr 3-15-1249 MTA 29.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/016469-9

tühistamine (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2018 otsus jõustus 10.09.2018); 3) Tsiviilasjas

nr 2-16-9851 kohus tuvastas, et maksuotsustes Ilotrükk OÜ töötajateks märgitud isikud olid

kuni 29.02.2016 tööl AS-is Iloprint (Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2018 otsus jõustus

22.08.2018); 4) 06.09.2017 kriminaalmenetluse nr 15930000041 lõpetamine Ilotrükk OÜ

juhatuse liikme Anti Päivi ja raamatupidaja Saima Mihkelsoo suhtes.

2. MTA selgitas 26.10.2018 kirjas, et OÜ Ilotrükk taotlus on esitatud haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 44 lg-s 3 ettenähtud tähtaega ületades. Taotlus tulnuks esitada kuu aja jooksul

Riigikohtu 10.09.2018 määruse tegemisest arvates. MTA andis Ilotrükk OÜ-le tähtaja

ennistamise taotluse esitamiseks aega kuni 02.11.2018 ning selgitas, et määratud tähtpäevaks

puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

3. MTA jättis 19.11.2018 teatega Ilotrükk OÜ taotluse läbi vaatamata, kuna taotluses esinenud

puudused jäeti määratud tähtajaks kõrvaldamata.

4. Ilotrükk OÜ esitas 18.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

MTA-d, 30 päeva jooksul alates menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest käesolevas

haldusasjas, vaatama läbi kaebaja 12.10.2018 taotlus või alternatiivselt tühistada MTA

19.11.2018 teade ja kohustada MTA-d, 30 päeva jooksul alates menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumisest käesolevas haldusasjas, vaatama läbi kaebaja 12.10.2018 taotlus.

Kohus võttis 14.01.2019 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Ilotrükk OÜ taotleb kaebuses (täiendavad seisukohad 01.04.2019) MTA kohustamist

12.10.2018 taotluse läbivaatamiseks või alternatiivselt MTA 19.11.2018 teate tühistamist ja

kohustamist 12.10.2018 taotluse läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1) Kaebaja ei ole esitanud taotlust tähtaega ületades, sest HMS § 44 lg 3 ei ole MKS § 103 lg 1

p 2 puhul kohaldatav. MKS seletuskirjas on MKS § 101 lg 1 p 1 osas selgitatud järgmist: „Lisaks

sellele võib maksuotsust muuta või seda kehtetuks tunnistada, kui selle on andnud mittepädev

asutus, haldusaktis esinevate ilmsete kirja- ja arvutusvigade parandamiseks, juhul, kui

maksuotsuse andmine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muul ebaseaduslikul viisil,

samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel (nt §-d 102 ja 103). Haldusmenetluse seaduse 4.

peatüki 4. jaos sätestatud haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise reeglid siinkohal ei

laiene.“ HMS 4. peatüki 4. jaos asuva § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti

kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel

haldusmenetluse uuendamist. MKS seletuskirjast nähtuvalt MKS § 103 ega ka muudel alustel

maksuotsuste kehtetuks tunnistamisel seda sätet aga ei kohaldata, mistõttu on ebaõige MTA

väide, et kohaldada tuleb HMS § 44 lg-t 3. Kaebaja seisukohta kinnitab käimasolev haldusasi

nr 3-18-332, kus haldus- ega ringkonnakohus ei ole väitnud, et HMS § 44 lg 3 kohalduks MKS

§ 103 lg 1 p 2 alusel esitatud taotluse suhtes.

3(5)

2) MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamiseks ei ole seaduses sätestatud ka muud tähtaega. MKS § 101

lg 2 ja MKS § 138 lg 1 reguleerivad olukorda, mil maksukohustuslane leiab koheselt peale

maksuhalduri haldusakti andmist, et sellega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi

ja ta esitab selleks maksuhaldurile vaide (MKS § 137 lg 1). Praegusel juhul ei ole tegemist

sellise olukorraga, arvestades, et maksuotsuste tegemisest on möödunud enam kui kolm aastat.

Kuigi kaebaja taotluses viitas ka MKS § 101 lg 1 p-le 1, ei ole nimetatud sätte kohaldamise

eelduseid võimalik antud juhul järgida, kuivõrd kaebaja taotlus põhineb MKS § 103 lg 1 p-s 2

sätestatud alusel. Õiguskirjanduses on selgitatud järgmist: „MKS-i §-des 102 ja 103 sisalduvad

reeglid on vajalikud olukordades, kus maksuotsust ei olnud võimalik 30-päevase kaebetähtaja

jooksul vaidlustada, sest vaidlustamise aluseks olevat asjaolu ei olnud veel tekkinud või ei olnud

asjaosalistele teada“ (Lehis, L. Maksuõigus. Tallinn: Juura, 2012, lk 125). See tähendab, et ka

MKS § 102 lg-s 2 ja § 138 lg-s 1 sätestatud tähtaega maksuotsuse kehtetuks tunnistamise

taotlemisele ei ole antud olukorras võimalik kohaldada, sest MKS § 103 lg 1 p 2 eesmärgiks on

üldjuhul tunnistada kehtetuks maksuotsus, mille kehtetuks tunnistamise alus on tekkinud peale

vaidlustamistähtaja möödumist. Ka ükski teine MKS-s sätestatud norm ei näe ette tähtaega

sellise taotluse esitamiseks. MKS § 33 lg 4 kehtestab küll maksukohustuslasele tähtaja esitada

maksukohustuse äralangemise järgselt tagastusnõue kolme aasta jooksul, aga seaduses puudub

tähtaeg, mille jooksul saab esitada MKS § 103 lg 1 p-st 3 tulenevat maksuotsuse kehtetuks

tunnistamise nõuet (vt Tallinna Halduskohtu 09.02.2012 otsus nr 3-11-1411, p 28).

3) Taotlusest nähtuvalt ei olnud selle esitamise aluseks üksnes 29.04.2015 maksuotsuse

tühistamine, vaid kõik neli taotluses välja toodud tegurit kogumis on tagasiulatuva mõjuga

sündmuseks MKS § 103 lg 1 p 2 tähenduses, mis toob kaasa maksuotsuste kehtetuse. Seega

oleks arusaamatu, kui kaebaja saaks taotleda üksnes viimati tekkinud asjaolu alusel

maksuotsuste kehtetuks tunnistamist, aga mitte teiste taotluses märgitud sündmuste tõttu, kuna

nende tekkest on möödunud enam kui kuu.

4) MKS § 103 lg 1 p 2 kohaldamine ei eelda MTA-le taotluse esitamist, sest MKS § 101 lg 1

p 5 sätestab, et lisaks maksukohustuslase taotlusele võib maksuotsust muuta või kehtetuks

tunnistada ka muudel seadusega sätestatud juhtudel, milleks ongi muu hulgas MKS § 103

lg-s 1 sätestatud alused. See viitab sellele, et maksuhaldur võib tagasiulatuva mõjuga sündmuse

esinemise korral ka omal initsiatiivil (ilma taotluseta) maksuotsuse kehtetuks tunnistada.

6. MTA palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et HMS § 44 lg 3 ei ole antud juhul kohaldatav.

Käesoleval juhul on kaebaja esitanud taotluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks MKS

§ 101 lg 1 p 1 ja § 103 lg 1 p 2 alusel. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, maksuotsuste

puhul lubab seadus (MKS § 102 ja 103) selles sätestatud juhtudel muuta juba jõustunud

maksuotsust või tunnistada see kehtetuks. Selle eelduseks on maksumenetluse uuendamine (vt

Juridica III/2015, lk 189). Seega tuleb maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel MKS §-des 102 ja

103 sätestatud juhtudel lähtuda HMS §-s 44 toodud menetluse uuendamise regulatsioonist.

2) Lähtuvalt HMS § 44 lg-st 3 tulnuks taotlus haldusmenetluse uuendamiseks kaebajal esitada

kuu aja jooksul haldusasjas nr 3-15-1249 Riigikohtu poolt 10.09.2018 määruse tegemisest

arvates. MKS § 101 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul võib

maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada maksukohustuse vähendamiseks üksnes siis, kui

maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise taotlus on esitatud maksuotsuse

vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, või kui möödunud tähtaeg on ennistatud. Kaebaja

esitas taotluse ettenähtud tähtaega ületades ning ei esitanud ka taotlust tähtaja ennistamiseks.

Käesoleval juhul ei saa vaidlust olla ka teadasaamise hetke sisustamisel, kuna kaebaja poolt

taotluses nimetatud viimane tagasiulatuva mõjuga sündmus (haldusasjas nr 3-15-1249 otsuse

4(5)

jõustumine) oli seotud kaebaja enda kohtuasjaga, mistõttu ei saanud toimuda viivitust otsusest

teadasaamisel. Samuti puudub alus arvata, et ühekuuline tähtaeg taotluse esitamiseks oleks

ebamõistlikult lühike.

3) Kaebaja seisukoht, nagu ei oleks menetluse uuendamiseks vajalik kaebaja vastavasisulist

taotlust, on vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Haldusaktide lõplikkuse ja kohtuotsuse

seadusjõu põhimõtetel on oluline roll õiguskindluse tagamisel. Kui jaatada kaebaja seisukohti

taotluse esitamise tähtaja puudumisest ning taotluse esitamise mittevajalikkustest, esineks

olukord, kus ei oleks tagatud, et õigusvaidlused ei jääks lõputult kestma.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas MTA-le taotluse 17.02.2015 ja

17.12.2015 maksuotsuste kehtetuks tunnistamiseks MKS § 103 lg 1 p 2 alusel. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et kaebaja esitas MTA-le eelnimetatud taotluse HMS § 44 lg-s 3 sätestatud

tähtaega ületades ega taotlenud tähtaja ennistamist. Praegusel juhul seisneb vaidlus selles, kas

MKS § 103 lg 1 p 2 alusel maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotluse esitamisele üldse

kohaldub HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ning kas MTA-l oli sellest tulenevalt õigus lugeda

kaebaja 12.10.2018 taotlus esitatuks tähtaja rikkumisega. Samuti ei ole pooled ühel meelel

selles osas, kas MTA pidanuks taotluses märgitud maksuotsused kehtetuks tunnistama ka ilma

vastavasisulise taotluseta, st omal initsiatiivil.

8. Esmalt nõustub kohus MTA-ga, et jõustunud maksuotsuse kehtetuks tunnistamise eelduseks

on maksumenetluse uuendamine. Kui haldusmenetluse uuendamise üldalused tulenevad HMS

§ 44 lg-st 1, siis maksuotsusega lõppenud maksumenetluse uuendamise osas kehtib

eriregulatsioon ning alused saavad tuleneda MKS §-dest 101-103 (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 15.11.2013 otsus asjas nr 3-11-2695, p-d 24 ja 29). Praegusel juhul taotleski

kaebaja MKS § 103 lg 1 p 2 alusel maksumenetluse uuendamist, s.o maksuotsuse kehtetuks

tunnistamise haldusakti andmist.

9. Vaidlust ei ole, et MKS-s ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul võib MKS § 101-103 alusel

maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise taotlust esitada. MKS § 45 sätestab, et

maksumenetluses

kohaldatakse

haldusmenetluse

seaduses

sätestatut,

kui

MKS-s,

maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.

Kohus leiab erinevalt kaebajast, et MKS seletuskirjast ei nähtu, et maksuotsuse kehtetuks

tunnistamise taotlemisel HMS § 44 lg 3 ei kohaldu. Seletuskirjas on selgitatud maksuotsuse

muutmise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning märgitud, et HMS 4. peatüki 4. jaos sätestatud

haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise reeglid siinkohal ei laiene. Vaidlust ei ole, et

HMS § 44 paikneb HMS 2. peatükis, mis käsitleb haldusmenetluse läbiviimise regulatsiooni

üldiselt. HMS 4. peatüki 4. jao normid reguleerivad haldusakti muutmist ja kehtetuks

tunnistamist ning neid ei kohaldata maksuotsuse muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel, kuna

selles osas näeb MKS ette erialused (MKS §-d 101-103). Seejuures on asjakohatu kaebaja viide

HMS § 68 lg-le 1, kuna see säte ei ole kohaldatav maksuotsuse muutmise või kehtetuks

tunnistamise taotluse esitamisel. MKS välistab seega üksnes HMS 4. peatüki 4. jaos sisalduvate

haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise reeglite kohaldamise, mitte aga HMS §-s 44

toodud haldusmenetluse uuendamise regulatsiooni kohaldamist.

Eeltoodut arvestades tugines MTA kaebaja taotluse nõuetekohasuse hindamisel õigesti HMS

§ 44 lg-le 3, mille kohaselt tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse

läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude

teadasaamisest alates.

5(5)

10. Ka kohtupraktikast ei tulene, et MKS § 103 lg 1 p 2 alusel esitatava maksuotsuse kehtetuks

tunnistamise taotluse osas ei kehti HMS § 44 lg-s 3 ettenähtud tähtaeg. Kaebaja poolt osundatud

haldusasjas nr 3-18-332 ei olnud vaidluse all maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotluse

tähtaegsus. Viidatud asjast nähtuvalt esitas kaebaja vastava taotluse MTA-le 04.01.2018 ja

väidetavaks tagasiulatuva mõjuga sündmuseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus,

mis jõustus 08.01.2018. Seega oli selles haldusasjas taotlus MTA-le esitatud ühe kuu jooksul

arvates tagasiulatuva mõjuga sündmusest teadasaamisest ning kohtud ei pidanudki võtma asja

lahendamisel eraldi seisukohta HMS § 44 lg 3 kohaldatavuse suhtes. Kaebaja viidatud

09.02.2012 halduskohtu otsusest asjas nr 3-11-1411 ei saa kohtu hinnangul samuti teha

järeldust, et HMS § 44 lg-st 3 tulenev tähtaeg MKS § 103 lg 1 p 2 alusel esitatavale taotlusele

ei kohalduks.

11. Vaidlus puudub, et kaebaja poolt taotluses nimetatud tagasiulatuva mõjuga sündmustest

kõige hilisem oli haldusasjas nr 3-15-1249 otsuse jõustumine Riigikohtu poolt 10.09.2018

määruse tegemisega. Siinkohal ei oma tähtsust kaebaja arutluskäik selle üle, kas taotluses välja

toodud tegureid tuleb koosmõjus käsitleda ühe tagasiulatuva mõjuga sündmusena või vaadelda

eraldi sündmustena – taotluse esitamise tähtaeg saab sellest sõltumata hakata kulgema

viimatisest tegurist/sündmusest. Kuna kohus leidis eelpool, et MKS § 103 lg 1 p 2 alusel

esitatav taotlus tuleb esitada HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, pidanuks kaebaja

vastava taotluse MTA-le esitama hiljemalt ühe kuu jooksul arvates Riigikohtu 10.09.2018

määruse tegemisest haldusasjas nr 3-15-1249 ehk hiljemalt 10.10.2018. Seega oli kaebaja

12.10.2018 taotlus esitatud selleks ettenähtaega ületades. Kuna kaebaja ei esitanud MTA-le

määratud tähtaja jooksul ka tähtaja ennistamise taotlust, jättis MTA õigesti kaebaja taotluse

HMS § 14 lg 6 p 1 alusel läbi vaatamata.

12. MKS ei näe maksuhaldurile ette kohustust väljastatud haldusaktide üle n-ö järelkontrolli

teostamiseks, omal initsiatiivil maksumenetluse uuendamiseks ja jõustunud maksuotsuste

kehtetuks tunnistamiseks. See läheks kohtu hinnangul vastuollu ka haldusmenetluse

üldpõhimõtetega. Õiguskindluse põhimõttega ei oleks kooskõlas, kui isikul oleks võimalik

taotleda maksuotsuste kehtetuks tunnistamist piiramatu aja jooksul, takistades seeläbi

õigusrahu saabumist. Samuti aitab maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotlemiseks ettenähtud

tähtaeg tagada avalikkuse huve. Nii välistab seaduses sätestatud tähtaeg näiteks olukorra, kus

isikul oleks võimalik maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotlemise venitamisega suurendada

oma intressinõuet riigi vastu.

13. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et MTA jättis õiguspäraselt 19.11.2018 teatega

kaebaja 12.10.2018 taotluse läbi vaatamata. Seega jääb Ilotrükk OÜ kaebus tervikuna

rahuldamata.

14. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda,

sest otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei

esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/