1-18-9275/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2019 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9275 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna

kolmanda

üksuse kriminaalhooldusametnik

Triin

TARENDI 20.06.2019 erakorraline ettekanne T.N-ile

Viru

Maakohtu

15.11.2018

kohtu ajaks määrusega määratud käitumiskontrolli täiendava kohustuse määramiseks Süüdimõistetu T.N sünd. 30.09.1999, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, aridus, emakeel eesti keel, põhih elukoht xxx xx-xx Kohtla- -Virumaa Järve linn Ida

RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna

kolmanda

üksuse kriminaalhooldusametnik

Triin

TARENDI 20.06.2019 erakorraline ettekanne rahuldada. Määrata T.N-ile käitumiskontrolli ajaks

täiendav

kohustus

vastavalt Karistusseadustiku §7 –

5 lg.2 p.7

mitte suhe a

ld kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata, v.a.

lähisugulased. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

T.N 15.11.2018 otsusega tunnistati süüdi Viru Maakohtu

Karistusseadustiku (edaspidi tekstis: KarS) § lg.1 järgi kiir-kokkuleppemenetluses ning karistati KarS §64 lg.2, §65 lg.2, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 7 kuud

27 päeva ja rahali

54 päevamäära ulatuses, s.o summas 540 se karistusega eurot. KarS §74 lg.1 alusel määrati, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud, mille kestel pidi T.N täitma talle KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg.2 p.2 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 01.12.2018.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 20.06.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku määrata T.N-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus. Erakorralise ettekande T.N

esitamise põhjuseks oli asjaolu, et rikkus talle

käitumiskontrolli ajaks pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 06.06.2019 sai kriminaalhooldusametnik e-kirja teel informatsiooni Ida Prefektuurist ja

20.06.2019 vastuse järelepäringule, 05.06.2019 kell 19.37 kontrollis piirivalve et

patrull kohas Kauksi rand xxxx T.N joovet. Tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,80 mg/l kohta. 18.06.2019 antud seletuses tunnistas T.N , nad Kauksi

et käisid sõpradega rannas tarvitasid alkoholi. arvas, vahele. ja Ta et ei jää Esmakohtumine,

mille käigus

tutvustati kriminaalhooldusalusele talle katseajaks määratud õigusi

ja kohustusi, toimus 19.12.2018. Registreerimiskohustuse rikkumisi ei

ole toimunud. Katseaja alguses esitas T.N avalduse elukoha vahetamiseks kriminaalhoolduse Harju piirkonda. Ajavahemikus

ja üleviimiseks

21.01.2019 - 29.05.2019 elas Tallinnas kriminaalhooldust viidi

T.N

ja

läbi Harju piirkonnas. Kogu katseaja jooksul kriminaalhooldusametnikud pidanud

on

T.N-ile selgitama igasuguste lepingute dokumentatsiooni vajalikkust ning

ja

seaduslikkust. Tihti ole tal olnud esitada siis

ei

üürilepingut või töölepingut, mis omakorda kriminaalhooldusaluse suhtumist Eesti Vabariigis kehtestatud näitab

seadustesse. T.N-il puudub ametlik Katseaja jooksul on

töökoht.

töötanud vaid perioode ametnikule esitanud ole. 06.06.2019 sai lühiajalisi

ja töölepingut

ei

kriminaalhooldusametnik samuti teate, 05.06.2019 kell 19.37 kontrolliti joovet et

kriminaalhooldusalune -Y. M-l. kriminaalhooldusalused tunnistasid,

X. Mõlemad

et tarvitasid koos Kauksi rannas alkoholi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku

määrata §75

T.N-ile KarS lg.2 p.7 alusel aks kohustuseks mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ikutega

täiendav

is ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata, v.a.

lähisugulased. Antud kohustus aitaks kriminaalhooldusalust distsiplineerida da

vähenda suhtlusringkonnast tulenevat tema

mõju käitumisele ja

õiguskuulekusele. T.N on andis antud kohustuse 18.06.2019 seletuses. nõusoleku määramiseks

M

aakohtu määruse põhjendused

Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87 1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste - määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja selle peale tuleb reageerida.

Arvestades seda, et süüdimõistetu katseaeg on kulgenud mõningate mööndustega, kuid kriminaalhooldusametnik peab võimalikuks veel leebema mõjutusvahendi kohaldamist, oleks karistuse täitmisele pööramine siiski ennatlik. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud põhjendustega, mille kohaselt tuleb T.N-ile anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Nii tuleb talle katseajaks määrata täiendavaks kohustuseks mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

ilma

kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata, v.a. . Antud kohustus aitaks kriminaalhooldusalust lähisugulased

distsiplineerida suhtlusringkonnast tulenevat tema

vähendama

mõju käitumisele ja õiguskuulekusele. Seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. teha muudatusi tema eluviisis

See aga omakorda võimaldab

ja mõjutab määratud kontrollnõuete täitmisesse teda kohusetundliku suhtuma kohtu malt

.

Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata T.N-ile lisakohustuseks suhelda kriminaalkorras karistatud KarS §75 lg.2 p.7 alusel mitte

isikutega kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata, v.a.

ilma

lähisugulased.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §74 lg.4 ning KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.1.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik