3-18-381/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtuametnik Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg

27. juuni 2019 Haldusasja number 3-18-381 Haldusasi Stanislav Maškini kaebus Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja 25. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 1-11/690-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada vangla territooriumil suitsetada ja vangla kaupluse vahendusel sigarette soetada Menetlusosalised Kaebaja/apellant Stanislav Maškin

Vastustaja Tartu Vangla Kaasatud haldusorgan Justiitsiministeerium

RESOLUTSIOON Jätta Stanislav Maškini apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Stanislav Maškin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori

4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja 25. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 1-11/690-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada vangla territooriumil suitsetada ja vangla kaupluse vahendusel sigarette soetada. Nimetatud Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkirjaga lisati Tartu Vangla kodukorda punkt 2.3, mis sätestab, et Tartu Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud. S. Maškin esitas

28. novembril 2017 Tartu Vanglale taotluse, milles palus lubada tal vangla territooriumil suitsetada ning soetada vangla kaupluse vahendusel sigarette. Tartu Vangla jättis esitatud taotluse rahuldamata. 25. jaanuari 2018. a vaideotsusega jäeti rahuldamata ka keelduva otsuse peale esitatud vaie.

2. 19. detsembri 2018. a otsusega jättis Tartu Halduskohus S. Maškini kaebuse rahuldamata.

3. S. Maškin esitas Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2018. a otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule.

4. Pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist saabus Tartu Ringkonnakohtule vastustaja Tartu Vangla taotlus S. Maškini kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Vastustaja teavitas kohut, et

S. Maškin vabastati Tartu Vanglast ennetähtaegselt 24. mail 2019 ning seetõttu muutusid tema esitatud tühistamisja kohustamisnõue ainetuks.

5. 4. juuni 2019. a määrusega ringkonnakohus selgitas kaebajale kujunenud olukorda ja osutas võimalusele muuta kaebust minnes algselt esitatud tühistamisja kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Ühtlasi hoiatas ringkonnakohus kaebajat, et kaebuse nõude muutmata jätmise korral lõpeb menetlus ringkonnakohtus asjas sisulist lahendit tegemata, kuna muutnud asjaolude tõttu ei mõjuta kaevatavad haldusaktid enam kaebaja õigusi ning kohustamisnõue on muutunud sisutuks. Ringkonnakohtu määrus toimetati kaebaja elukohta ja selle võttis vastu kaebajaga koos elav täisealine isik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et kaebaja vabanemise tõttu ei ole Tartu Vangla käskkirja ja vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue enam kaebaja jaoks tõhus vahend kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja eesmärgiks oli saavutada võimalus suitsetada Tartu Vangla territooriumil ja soetada selleks vajalikke tarbeid vangla kauplusest. On ilmne, et kaebaja vabanemisel muutus see eesmärk ainetuks, kuna Tartu Vangla kodukorral ega muudel vangla territooriumil piiranguid ettenägevatel aktidel ei ole enam mõju kaebaja õigustele ega kohustustele. Kaebuse nõudeid arvestades ei saa asjas tehtav kohtuotsus enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi ka juhul, kui ringkonnakohus rahuldaks apellatsioonkaebuse, tühistaks halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse, millega rahuldaks kaebuse.

7. 4. juuni 2019. a määruses selgitas ringkonnakohus kaebajale, et menetluse jätkamine apellatsioonkaebuse sisuliseks läbivaatamiseks on võimalik, kui kaebaja muudab kaebuse nõuet, minnes üle tuvastamisnõudele. Samuti osutas ringkonnakohus sellele, et kaebeõigus kuulub kaebajale ning üksnes tema saab seda kasutada ja käsutada, s.t kaebuse nõude muutmiseks on vajalik kaebaja tahteavaldus. Kohus ei saa kaebaja asemel, tema tahteavalduseta asenda kaebuses esitatud nõuet muu HMKS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega. Määrusega andis ringkonnakohus kaebajale tähtaja kaebuse muutmise taotluse esitamiseks 20. juunini 2019. Tartu Maakohtu 9. mai 2019. a määrusega asjas nr 1-15-324, millega kaebaja vabastati ennetähtaegselt vangistusest, allutati kaebaja käitumiskontrollile ning muu hulgas kohustati teda elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXXXX 24 kuu jooksul vabanemisest. Määruses selgitas maakohus, et nimetatud kohas tegutseb XXXXX , kristlik rehabilitatsioonikeskus, kaebaja ise avaldas soovi sinna elama asuda ja rehabilitatsioonikeskus on nõustunud kaebaja vastu võtma, mille kohta on esitatud ka garantiikiri. Ringkonnakohtu 4. juuni 2019. a määrus toimetati kaebajale maakohtu määratud alalisse elukohta ning 7. juuni 2019. a võttis selle vastu täisealine isik. Pidades silmas, et kaebaja elukohaks on rehabilitatsiooniteenust osutava organisatsiooni asukoht, peab ringkonnakohus eelnevat piisavaks, et tagada kaebajale tegelik võimalus määrusega tutvuda ja esitada ringkonnakohtule tähtaegselt oma seisukoht asja edasise menetluse kohta. Seetõttu loeb ringkonnakohus määruse kaebajale kätte toimetatuks vastavalt HKMS § 72 lg-le 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 322 lg-le 1, mille kohaselt, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

8. Kaebaja ei ole käesolev ajani esitanud avaldust kaebuse muutmiseks ega muul moel ringkonnakohtu 4. juuni 2019. a määrusele reageerinud. Seega on kaebaja jätnud kasutamata võimaluse apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks. HKMS § 187 lg 3 p 6 järgi apellatsioonkaebus tagastatakse muu hulgas, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi. Kui eeltoodu ilmneb pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata (HKMS § 190). Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

9. 4. juuni 2019. a määruses hoiatas ringkonnakohus kaebajat, et kaebuse muutmise avalduse esitamata jätmise korral võidakse menetlus asjas lõpetada HKMS § 152 lg 4 alusel. Käesoleval ajal peab ringkonnakohus siiski põhjendatuks jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Menetluse lõppemisel kaebajale kaasnevad tagajärjed sellest ei muutu, kaebaja ei saavuta kaebuse rahuldamist, tal ei ole võimalik sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda, samas ei kuulu kaebajalt väljamõistmisele menetluskulud - vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ja halduskohtu otsusega ei ole seda ka tehtud. Samas on halduskohus lahendanud kaebaja ja vastustaja vaidluse sisuliselt hinnates vastustaja haldusaktide ja tegevuse õiguspärasust. Olukorras, kus kaebaja on jätnud ringkonnakohtu määrusele vastamata ja seega kaotanud huvi apellatsioonimenetluse vastu, on kohane, et ringkonnakohus ei muuda varasema menetluse tulemust rohkem, kui on hädavajalik kujunenud menetlusliku olukorra lahendamiseks ning vastavalt halduskohtu lahend jääb kehtima.

(allkirjastatud digitaalselt)