2-18-102300/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. juuni 2019

Tsiviilasja number

2-18-102300

Tsiviilasi

Tapa vald, Tapa linn, XXXXXXXX korteriühistu

hagiavaldus

Anneli

Morgensoni

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tapa vald, Tapa linn, XXXXXXXX korteriühistu

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) Tapa vald, Tapa linn, XXXXXXXX

korteriühistu (registrikood XXXXXXXX ), lepinguline

esindaja Taira Aasa

Vastustaja

(kostja)

Anneli

Morgenson

(isikukood

XXXXXXXXXXXX )

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tapa vald, Tapa linn, XXXXXXXX korteriühistu avaldus apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Keelduda menetlusse võtmast Tapa vald, Tapa linn, XXXXXXXX korteriühistu

apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 24. aprilli 2019 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18-102300

ja lugeda apellatsioonkaebus Tapa vald, Tapa linn, XXXXXXXX korteriühistule

tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

1. Viru Maakohtu menetluses oli Tapa vald, Tapa linn, XXXXXXXX korteriühistu (hageja) hagi

Anneli Morgensoni (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohus jättis hagi

24. aprilli 2019 otsusega rahuldamata.

Hageja esitas 15. juunil 2019 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, milles palub maakohtu

otsuse tühistamist.

2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et Viru

Maakohtu 24. aprilli 2019 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda, kuna kaebus on esitatud hilinenult.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 62 lg 1 kohaselt

kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja

tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtute infosüsteemi andmete ning toimiku materjalide kohaselt on otsuse kättetoimetamise aeg

hagejale 15. mai 2019. Seega TsÜS § 135 lg 1 kohaselt hakkas apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg kulgema järgmisest päevast, s.o 16. maist 2019 ning TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6

kohaselt saabus apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev hageja jaoks 14. juunil 2019. Ka

hageja esindaja 17. juuni 2019 kinnituse kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

14. juuni 2019 kl 23:59. Apellatsioonkaebus loetakse kohtule esitatuks alates selle kohtusse

saabumisest, mitte menetlusosalise poolt postitamisest. Apellatsioonkaebus ringkonnakohtule on

esitatud 15. juunil 2019 kl 10:16, seega pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

TsMS § 637 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast

apellatsioonitähtaja möödumist.

3. Hageja esitas 17. juunil 2019 taotluse tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt allkirjastas

hageja esindaja apellatsioonkaebuse 14. juunil 2019 kl 23:29 ning edastas koheselt kl 23:35

kohtule e-posti aadressile tarturk.menetlus@kohus.ee. Põhjuseks, et apellatsioonkaebus jõudis

kohtuni 15. juunil 2019 võib hageja hinnangul olla seotud online.ee elektronpostiga, kuna

serveris toimusid muudatused ja vana serveri aadressidel tekkisid tehnilised probleemid.

Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline lasi

mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse

alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine

ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

Riigikohus on TsMS § 336 lg 2 esimese ja teise lause ning justiitsministri 28. detsembri 2005

määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 7 lg 1 (e-kirjaga

dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse

vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti) tõlgendamisel väljendanud

seisukohta, et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale

sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada

e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse

(Riigikohtu 10. detsembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9; 11. juuni 2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14, p 10; 30. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-15, p 17).

Kuigi menetlusosalise enda arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei

võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise

aluseks, peab tõrge olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa,

st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või

ületamatu (Riigikohtu 16. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18). Eelkõige tuleb siin

kõne alla ootamatu elektrikatkestus või küberrünnak.

Hageja väitel edastas ta apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 14. juunil 2019 kell 23:35.

Ringkonnakohus ei välista, et hageja kirjeldatud olukord, st serveri muudatused võisid

põhjustada tehnilisi probleeme, võib põhimõtteliselt olla hinnatav mõjuva põhjusena, kui see on

tõepoolest erakordne ja ettenähtamatu. Samas ei ole hageja oma väiteid ringkonnakohtu arvates

piisavalt usutavaks teinud, st põhistanud.

4. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole apellatsioonkaebuselt täies ulatuses riigilõivu

tasunud.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu

hagihinnast lähtuvalt. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

kaebuse ulatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioon-,

kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes,

arvestades kaebuse ulatust. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda

muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti.

Maakohtu otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 1646 eurot 17 senti.

Tsiviilasjas hagihinnaga 1500 eurot kuni 2000 eurot kuulub RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt

tasumisele riigilõiv 225 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 50 eurot, s.o

ettenähtust 175 euro võrra vähem.

Kuivõrd TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta

menetlusse, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks anda apellantidele tähtaega puuduse, s.o

täiendava riigilõivu tasumiseks, kõrvaldamiseks.

5. Hageja

taotleb

apellatsioonkaebuse

p-s

tagastada

enamtasutud

riigilõiv.

Apellatsioonkaebusest ei selgu, millise enammakstud riigilõivu tagastamist hageja taotleb.

Ringkonnakohus märgib, et Viru Maakohus on 10. detsembri 2018 määrusega rahuldanud hageja

taotluse enamtasutud tunnistajatasu tagastamiseks. Hageja ei ole maakohtu menetluses riigilõivu

ettenähtust rohkem tasunud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud hageja apellatsioonkaebuse esitamisel ette näha, et kohus

keeldub selle menetlusse võtmisest ning tal võib tekkida õigus taotleda apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu

tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes

selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

6. Käesolevas asjas on tsiviilasja hind 1646 eurot 17 senti. Kui tegemist on varalise nõudega

hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole,

menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud

asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna

vastupidise väitmiseks alust.

7. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ning selle

tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg-d 4 ja 10).

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/