2-18-124979/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-124979

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-124979

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi Kristel Võsu vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5457,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht:

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post:

anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja Kristel Võsu (isikukood: XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Kristel Võsult OK Incure OÜ kasuks:

2.1 põhivõlgnevus 4295,24 eurot;

2.2 intress 342,01 eurot;

2.3 viivis 256,07 eurot;

2.4 sissenõudmiskulu 50 eurot.

3. Jätta viivisenõue 513,69 euro ulatuses rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 10% ulatuses OK Incure OÜ kanda ja 90% ulatuses Kristel

Võsu kanda.

5. Välja mõista Kristel Võsult OK Incure OÜ kasuks menetluskulu 382,5 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (hageja) hagi Kristel Võsu (kostja) vastu võla

nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4295,24 eurot, intressi 342,01

eurot, viivise 769,76 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Nõude lauseks on kostja ja

Mogo OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXX,

XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu lisa nr XXX, XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu lisa nr XXX,

XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu lisa nr XXX. Hageja omandas nõude kostja vastu

loovutamise teel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilasjas nr 2-18-17414 on Kristel Võsu

hagimaterjalide saamist 29.03.2019 kinnitanud e-posti aadressilt XXX. Kohus loeb

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale TsMS § 3141 lg 1, lg 3 p 1 alusel kätte

toimetatuks saatmisega samale e-posti aadressile. Kohus edastas dokumendid kostjale

15.05.2019 e-kirjaga, hoiatades, kohus loeb dokumendid kätte toimetatuks saatmisest kolme

tööpäeva möödumisel, s.o 21.05.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei

ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist

rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13

märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab

sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavaldusest

nähtuvalt oli laenulepingu p-s 5.3 kokku lepitud viivisemääras 0,1% päevas. Tuginedes

eelviidatud Riigikohtu lahendile, on hageja lähtunud viivise arvestamisel kolmekordsest

seadusjärgsest viivisemäärast. Kuna lepingujärgne viivisemäär 0,1% päevas (36,5% aastas)

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas), on see tüüptingimusena VÕS §

42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene

hagejale õigust viivisekokkuleppe tühisuse korral arvestada viivist kolmekordses

seadusjärgses

määras.

Arvestades

hageja

nõuet

kuulub

kostjalt

hageja

kasuks

väljamõistmisele viivis põhivõlgnevuselt 4295,24 eurot alates 8.05.2018 kuni 4.02.2019

summas 256,07 eurot (4295,24 eurot x 8% aastas x 272 päeva). Hageja viivisenõue jääb

rahuldamata 513,69 euro ulatuses (769,76 eurot - 256,07 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 425 eurot. Hageja on tasunud

riigilõivu seadusega ettenähtud ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus

kostjalt hageja kasus menetluskulude katteks välja 382,5 eurot (425 eurot x 90%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik