2-17-17849/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus,

Kohtunik

Nele Atonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-17849

Tsiviilasi

Aktsiaselts Narva Bussiveod (pankrotis) pankrotihaldur Ly

Müürsoo hagi Aktsiaselts Iv Pluss vastu rahalise kohustuse

täitmise tagasivõitmise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

34 416,04 eurot

Hageja Aktsiaselts Narva Bussiveod (pankrotis) pankrotihaldur

Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi

Kostja Aktsiaselts Iv Pluss (registrikood 10048383), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret

Asja läbivaatamine

30.04.2019 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud

tähtaegu.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Aktsiaselts Narva Bussiveod (pankrotis; edaspidi võlgnik) pankrotihaldur Ly Müürsoo (edaspidi

hageja) palub:

1.1 tuvastada, et Aktsiaselts Iv Pluss (edaspidi kostja) oli teadlik, et võlgniku poolt kostjale

järgnevalt nimetatud arvete tasumisega kokku 34 416,04 eurot kahjustati võlgniku

võlausaldajate huve: 21.01.2015 arve 10352 summas 17 136,37 eurot, mis on võlgniku poolt

tasutud 29.01.2015; 26.01.2015 arve 10354 summas 12 976,07 eurot, mis on võlgniku poolt

tasutud 29.01.2015; 28.01.2015 arve 10355 summas 1261,44 eurot, mis on võlgniku poolt

tasutud 29.01.2015; 28.01.2015 arve 10356 summas 3042,16 eurot, mis on võlgniku poolt

tasutud 29.01.2015;

1.2 tunnistada kehtetuks kostjale võlgniku poolt täidetud järgnevad äranimetatud rahalised

kohustused: 21.01.2015 arve 10352 summas 17 136,37 eurot, mis on võlgniku poolt tasutud

29.01.2015; 26.01.2015 arve 10354 summas 12 976,07 eurot, mis on võlgniku poolt tasutud

29.01.2015; 28.01.2015 arve 10355 summas 1261,44 eurot, mis on võlgniku poolt tasutud

29.01.2015; 28.01.2015 arve 10356 summas 3042,16 eurot, mis on võlgniku poolt tasutud

29.01.2015;

1.3 kohustada kostjat tagastama võlgniku pankrotivarasse kostjale 29.01.2015 nelja erineva

maksega täidetud rahaline kohustus kokku 34 416,04 eurot, kohustades võlgnikku tasuma

34 416,04 eurot võlgniku arvelduskontole X Swedbankis;

1.4 Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. 05.02.2016 esitas võlgnik Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Viru Maakohus võttis

avalduse menetlusse 08.02.2016 kohtumäärusega ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly

Müürsoo. Viru Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 26.02.2016 kohtumäärusega ja nimetas

pankrotihalduriks hageja.

3. 25.11.2015 korraldusega nr 1-1/2015/294 1 lõpetas Ida-Viru maavanem haldusmenetlusseaduse

(edaspidi HMS) § 102 lg 2 alusel ühepoolselt Maavalitsuse ja vedaja ehk võlgniku vahel sõlmitud

avaliku teenindamise lepingu (edaspidi ATL) täitmise alates 01.02.2016 seoses vedaja poolse

lepingu rikkumisega. Korraldus edastati mh 25.11.2015 kell 13:10 Maanteeametile (xxx; xxx) Ida-

Viru Maavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu. 02.12.2015 edastas Maanteeamet

võlgnikule riigivara tagastamise teate, milles teatas, et vastavalt riigivara kasutusse andmise

lepingule lõpeb 01.02.2016 riigivara kasutusse andmise leping ja riigivara tagastamine toimub

29.01.2016. Maanteeamet kohustas mh võlgnikku likvideerima varal 07.09.2015 kontrollaktis

fikseeritud ja hiljem tekkinud puudused ja vigastused. Võlgnik oli kohustatud teostama hooldus- ja

remonditööd Iveco Czech Republik a.s esinduses, milleks Eestis on kostja.

4. 29.01.2016, samal päeval, kui pidi toimuma vara tagastamine Maanteeametile, tegi võlgnik

kostjale järgmiste arvete alusel väljamaksed: 21.01.2016 arve 10352 17 136,37 eurot

maksetähtajaga 21.01.2016: 26.01.2016 arve 10354 12 976,07 eurot maksetähtajaga 26.01.2016;

28.01.2016 arve 10355 1261,44 eurot maksetähtajaga 28.01.2016; 28.01.2016 arve 103556

3042,16 eurot maksetähtajaga 28.01.2016. Arvete väljastamise ja tasumise tähtaeg oli sama, mis ei

ole tavapärane. Kostja oli teadlik, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud ja oli maksejõuetu.

Maanteeamet ja seega ka kostja olid teadlikud, et Maavalitsus lõpetas võlgnikuga lepingu alates

01.02.2016. Vaatamata sellele nõudis Maanteeamet, et kostja teostaks võlgnikule renditud busside

remondi. Nimetatud asjaolu ilmestab ka see, et tavapärases majandustegevuses on võlgnik tasunud

kostjale arveid oluliselt hiljem (31.01.2013 arve nr 6004136 ja 06.02.2013 arve 600476 alles

31.03.2013; 30.07.2013 arve 604192 alles 26.08.2013; 13.09.2013 arve 605195 alles 10.10.2013).

Enne Maavanema korralduse tegemist oli võlgnikule esitatud arvete tasumise tähtajad teistele

äriühingutele pikemad: Eesti Gaas AS-ile 30 päeva; Keila M.A. OÜ-le 15 päeva (lepingu järgi 20

päeva); Neste Eesti AS-ile 14 päeva.

5. Võlgniku igapäevases majandustegevuses ei olnud tavapärane, et võlgnikule esitatakse arved

maksetähtajaga 0 päeva ja, et arved tasutakse samal päeval. Kostjale 5 tööpäeva enne

pankrotiavalduse esitamist ja 6 tööpäeva enne ajutise halduri nimetamist 34 416,04 euro

tasumisega, millega võlgnik rahuldas kostja nõude täies ulatuses, eelistas võlgnik ühte

võlausaldajat teistele. Hageja pöördus kostja poole 08.02.2017 teatega, et kostja tagastaks

võlgniku kontole nimetatud summa, kuid kostja keeldus.

6. Võlgniku pankrotimenetluses on esitatud ja tunnustatud järgnevate võlausaldajate nõuded, mis

on kinnitatud Viru Maakohtu 06.10.2016 jaotusettepanekut kinnitava määrusega: OÜ Keila M.A

175 304 eurot (arved perioodist 30.10.2015-21.01.2016); SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal

võlanõue 46 344,97 eurot ja tingimuslik nõue 177 845,82 eurot (liisinglepingud); Neste Eesti AS

109 449,42 eurot (arved perioodist 31.10.2015-31.01.2016); Swedbank Liising AS 21 543,11 eurot

(kapitalirendilepingud).

7. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et maksetähtaja välistamine ning ettemaks, mis ei

olnud võlgniku ja kostja vaheliseks tavaks, ongi võlausaldaja eelistamine teiste võlausaldajate ees.

See näitab, et kostja oli teadlik võlgniku maksejõuetusest ja kohustustest teiste võlausaldajate ees.

Samale päevale maksetähtaja määramisega lõi kostja teadvalt olukorra, kus võlgnik pidi eelistama

kostjat teistele võlausaldajatele. Kostjale arvete tasumine ei olnud vajalik võlgniku

majandustegevuse jätkamiseks. Võlgnik tegi kostjale alusetu erandi olukorras, kus võlgniku

majandustegevus oli praktiliselt lõppenud.

8. Arvestades riigivara seisukorra hindamise akti koostamise aega 03.06.2015, selle allkirjastamise

aega 07.08.2015 ja 07.09.2015 ning võlgnikule lepingust tulenevat kohustust taastada vara

võimalikult lühikese aja jooksul, siis ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ootas vara taastamiseks

hinnapakkumise

küsimisega

kolm

kuud.

Hinnapakkumise

küsimisega

vahetult

enne

pankrotiavalduse esitamist sooviti põhistada ja sisustada kostja poolt arvete esitamist. Hageja

hinnangul ei olnud võlgnikul kavatsust vara enne tagastamist remontida, vaid võlgnik kavatses

vara Maanteeametile tagastada puudustega ja kostja esitatud hinnapakkumised on tehtud ainult

selleks, et mingilgi viisil põhjendada võlgnikult rahalise soorituse saamist väidetavalt tulevikus

tehtava remondi eest. Võlgnik andis rahalise kohustuse täitmisega ühel ja samal päeval üle, so

29.01.2016, bussid Maanteeametile üle. Võlgnik ei saanud ise mingit vastusooritust. Kostja ei ole

tõendanud, et võlgniku poolt tasutud arvete eest teostatu arvetel nimetatud tööd. Kui ka tööd

teostati, siis väljaspool võlgniku majandustegevust.

9. Põhjendamatu on väide, et kostja alandas hinda 10%. Hinna alandamine 10% ulatuses ei ole

marginaalne teiste võlausaldajate kõikide nõuete suhtes ning ei vähenda teiste võlausaldajate

nõudeid. Võlgnik ei saanud 10%-lisest hinnaalandusest kostjalt vastusooritust. Võlgnik maksis

võõra vara väidetava remondi eest.

10. Viide asjaolule, et SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal remontis oma sõidukid ise, on

asjakohane ja oluline, kuna Leasing tasus remondikulud peale busside tagasisaamist oma vara

arvelt. Tegemist on analoogse situatsiooniga. Kostja viited Maanteeameti poolt kohustuslike

sanktsioonide rakendamisele riigivaraseaduse alusel on asjakohatud.

11. Kostjal ei ole võlgniku pankrotimenetluses esitatud ega tunnustatud nõuet, mida tagasivõitmise

kaudu laekuvate summade arvel võrdselt teiste võlausaldajatega rahuldada. Kostja viide PankrS §

119 lg 11 ja lg 4 kohaldamisele on põhjendamatu, kuna kostja oli teadlik, et maksete tegemisega

kostjale kahjustab võlgnik nende võlausaldajate huve, kellede ees võlgnikul juba oli täitmata

kohustusi. Praegusel juhul kohaldub PankrS § 119 lg 5. Kostja oli ilmselgelt teadlik võlgniku

majanduslikest raskustest. Kostjale oli teada, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud.

Kostja vastuväited

12. Kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja

kanda.

13. 21.02.2012 sõlmisid Ida-Viru Maavalitsus ja võlgnik Ida-Virumaa II liinigrupi bussiliini

teenindamiseks ATL nr 3-3/92.

14. 07.03.2012 sõlmisid Eesti Vabariik Maanteeameti kaudu ja võlgnik ATL täitmiseks riigivara

kasutusse andmise lepingu nr 12-00124/076- Lepingu alusel sai võlgnik tasuta enda kasutusse 12

riigile kuuluvat Iveco Irisbus Crossway bussi. Võlgnik kohustus tagama omal kulul busside

valmistajatehase esinduses busside hoolduse ja remondi ning tehniliste rikete ja kahjustuste

kõrvaldamise. Eestis on valmistajatehase esindajaks kostja.

15. 03.06.2015 toimus riigivara seisukorra kontrollimine. Kontrolli käigus tuvastati bussidel

arvukalt puuduseid. Ülevaatuse kohta koostati kontrollakt, mis allkirjastati võlgniku poolt

07.08.2015 ja Maanteeameti poolt 07.09.2016.

16. 12.11.2015 viidi läbi uus busside seisukorra hindamine. Selgus, et võlgnik ei olnud 03.06.2015

fikseeritud puuduseid kõrvaldanud. Selgus, et võlgnik oli paigaldanud bussidele mitteoriginaal

varuosasid.

17. 25.11.2015 teatas Ida-Viru Maavalitsus võlgnikule ATL-i lõpetamisest alates 01.02.2016

seoses võlgniku poolse ATL-i rikkumisega.

18. Kuivõrd ATL-i lõppemisega lõppes võlgniku õigus kasutada tasuta busse, siis nõudis

Maanteeamet 02.12.2012 võlgnikult busside valduse tagastamist hiljemalt 29.01.2016 ja bussidel

tuvastatud puuduste kõrvaldamist tagastamise hetkeks.

19. Maanteeamet ja võlgnik palusid kostjal teha busside kohta võlgnikule hinnapakkumine. Kostja

esitas hinnapakkumised 2015 detsembris ja 2016 jaanuaris. Remonditööde teostamise eelduseks

oli hinnapakkumiste aktsepteerimine ja remondiarvete tasumine. Kostja esitas võlgnikule

järgmised hinnapakkumised: 02.12.2015 pakkumised busside keredefektide kõrvaldamiseks.

Võlgnik aktsepteeris pakkumise ja palus 15.01.2016 väljastada koondarve. 21.01.2016 väljastas

kostja arve 10352 17 136,37 eurot; 22.01.2016 pakkumised lisaks keredefektidele tuvastatud

puuduste kõrvaldamiseks. Võlgnik aktsepteeris pakkumise. Kostja väljastas 26.01.2016 arve

10354 12 976,07 eurot; 26.01.2016 pakkumise väljalaskesüsteemi defektse kinnitusraami

vahetamiseks. Võlgnik aktsepteeris pakkumise. Kostja väljastas 26.01.2016 arve 10355 1261,44

eurot; 28.01.2016 pakkumise velgedega seotud tööde kohta. Võlgnik aktsepteeris pakkumise.

Kostja väljastas 28.01.2016 arve 10356 3042,16 eurot. Hinnapakkumised ja arved sisaldasid 10%-

list allahindlust, mille tulemusel hoidis võlgnik remonditöödelt kokku 3441,60 eurot. Võlgnik

tasus arved 29.01.2016. Kostja teostas seejärel remonditööd ja võlgnik täitis Riigivara Lepingust

tulenevad kohustused riigi ees.

20. Hagejal puudub alus võlgniku poolt hagejale tasutud tagasinõudmiseks. Kui võlgnik oleks

jätnud kostjale arved tasumata ning kostja ei oleks remonditöid teostanud, oleks Maanteeametil

olnud kohustus nõuda võlgnikult Riigivara Lepingu punkti 3.12 alusel leppetrahvi ja kahju

hüvitamist. Leppetrahvinõude koos võimaliku kahjunõudega oleks Maanteeamet esitanud

võlgniku pankrotimenetluses. Kostjale arvete tasumine ja remonditööde teostamine kostja poolt

välistas eelnimetatu. Kostjale arvete tasumine oli võlgniku teiste võlausaldajate huvides.

21. Võlgnikul on lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigus ka vahetul enne pankrotiavalduse

esitamist teha tehinguid ning täita rahalisi kohustusi. Ühele võlausaldajale rahalise kohustuse

täitmine ei kahjusta automaatselt teiste võlausaldajate huve ja seda ka juhul, kui täidetav kohustus

on tekkinud hiljem kui täitmata kohustused. Bussidel fikseeriti puudused juba 03.06.2015.

Võlgnikul tekkis kohustus kanda busside remondiga seotud kulud juba varem kui teiste

võlausaldajate nõuded. Käesolevasse vaidlusesse ei puutu võlgniku ja SIA UniCredit Leasing Eesti

filiaali vahelised suhted. Kostja ei ole busside omanik, vaid remonditeenuste osutaja.

22. Võlausaldajate huvide kahjustamist ei saa järeldada sellest, et arvetele märgiti

maksetähtpäevaks arvete väljastamise päev. Arved väljastati võlgnikule aktsepteeritud

hinnapakkumiste põhjal ning arvete tasumine oli remonditööde tegemise eelduseks. Sedavõrd

mahukate remonditööde puhul on arvete eelnev tasumine elementaarne ning kostja tavapärane

praktika. Seda enam, et võlgniku näol oli tegemist isikuga, kes polnud kohaselt täitnud Riigivara

Lepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks ei tasutud kõiki arveid arve väljastamise päeval. Arved

10352 ja 10354 tasuti kaheksandal ja kolmandal päeval arve väljastamisest. Kiire tegutsemine oli

põhjendatud ka seetõttu, et võlgnik pidi tagastama vara riigile juba 29.01.2016.

23. Käesolevasse vaidlusesse ei puutu, kuidas võlgnik on tasunud kostjale arveid 2013. Samas

nähtub, et ka 2013 on tasunud võlgnik kostjale arveid samal päeval ja järgmisel päeval arvete

väljastamisest. 26.04.2013 arve 602222 on tasutud samal päeval ja 29.04.2013 arve 602260

järgneval päeval.

24. Kostja ei teadnud ja ei pidanudki teadma võlgniku maksejõuetusest. Vastupidi, ainuüksi arvete

täies ulatuses tasumine kinnitas, et võlgnikul on kohustuste täitmiseks piisavalt vahendeid.

25. Arusaamatuks jääb, kuidas kinnitab asjaolu, et Maanteeamet sai juba 25.11.2015 teada ATL-i

lõpetamisest ja nõudis siiski busside remonti, kostja teadmist võlgniku maksejõuetusest.

Maanteeameti poolt võlgnikult lepinguliste kohustuste täitmise nõudmine ei anna kuidagi alust

väita, et kostja teadis võlgniku väidetavast maksejõuetusest. Kostja näol on tegemist

remonditeenuse osutajaga ning kostja ei pidanudki teadma, kas ja millises ulatuses viib võlgnik

läbi oma majandustegevust, sh millisel hulgal ja kellega on võlgnik sõlminud veo- ja avaliku

teenindamise lepinguid. Kostja ei teadnud 2016 jaanuaris võlgniku väidetavast maksejõuetusest.

26. Kostja teostatud töö väärtus oli suurem võlgniku tehtud maksete summast. Maksete tegemine

kostjale ei kahjustanud võlgniku teiste võlausaldajate huve. Samuti ei toimunud maksete

teostamisega lubamatut eelistamist teistele võlausaldajatele ning kostja ei teadnud maksete

tegemise ajal ega pidanudki teadma võlgniku väidetavast maksejõuetusest.

27. Tagasivõitmise välista ka PankrS §119 lg 4, mille alusel kui kohus tunnistab rahalise

kohustuse täitmise kehtetuks, tuleb võlausaldajale tagastada tehingu alusel üleantu või hüvitada

üleantu väärtus rahas vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1. Kostja teostas remonditööd ning võlgnik

andis bussid üle riigile. Kuna võlgnikul ei ole võimalik tagastada kostjale viimase teostatud

remonditöid, tuleb võlgnikul juhul, kui kohus tunnistab rahalise kohustuse täitmise kehtetuks,

hüvitada kostjale remonditööde väärtus. Kuna kostja tegi võlgnikule 10%-lise hinnaalanduse, oli

kostja teostatud tööde väärtus suurem võlgniku tehtud maksete summast 3441,60 euro võrra

(37 857,64 – 34 416,04). Seega hagi rahuldamisel tuleb võlgniku hüvitada esmajärjekorras

vähemalt 37 857,64 eurot. Seega oleks tagasivõitmine mõttetu ja vastuolus pankrotivõlausaldajate

huvidega.

28. Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et võlgniku poolt kohustuste täitmine ei

kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik ei eelistanud põhjendamatult kostjat. Hageja ei ole

hinnanud, milline oleks olukord, kui võlgnik ei oleks oma kohustust täitnud. Kui võlgnik ei oleks

arveid tasunud, oleks jäänud remonttööd teostamata. Sel juhul olnuks Maanteeametil õigus nõuda

võlgniku pankrotimenetluses vähemalt 75 456,04 euro tasumist: busside remontimisega seotud

kulud 34 416,04 eurot; riigivara lepingust tulenev leppetrahv 1% busside maksumusest 41 040

eurot. Seega oleks võlgniku olukord halvem olukorras, kui võlgnik oleks jätnud rahalise kohustuse

täitmata. Seega ei kahjustanud maksete tegemine võlausaldajate huve.

29. Hageja viide SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali poolt busside oma vahendite arvelt

remontimisele ei ole käesolevas menetluses asjakohane. Vastav etteheide on suunatud

Maanteeametile, mitte kostjale, kes oli üksnes remonditeenuse osutaja. Lisaks ei ole riigivara

lepingu alusel busside kasutusse andmine analoogne UniCredit sõlmitud liisingulepingute alusel

busside kasutamisega. Liisinguleping on krediidileping ning liisinguvõtja põhikohustuseks on

tasud liisingumakseid. Liisingulepingu lõppedes liisingueseme tagastamine ilma kahjustuseta on

vaid liisinguvõtja kõrvalkohustus. Riigivara lepingu järgi oli võlgniku põhikohustuseks kasutada

busse ATL-i täimiseks ja tagada busside korrashoid. Üürimakseid võlgnik tasuma ei pidanud.

30. Kostja teostas kokku lepitud mahus ja nõutava kvaliteediga kõik arvete 10352, 10354, 10355,

10356 aluseks olevad remonditööd. Ebaõige on hageja väide, et võlgnik ei saanud maksete

tegemise eest vastusooritust – kostjapoolne sooritus seisnes remonditööde tegemises. Soorituse

saamist ei muuda asjaolu, et võlgnik andis bussid üle Maanteeametile. Võlgnik täitis tänu kostja

poolt tööde tegemisele riigivara lepingust tuleneva põhikohustuse Maanteeameti ees, vabanedes

sellega võlgniku vastu täiendavate rahaliste nõuete esitamisest. Tööde tegemine oli vaieldamatult

võlgniku huvides.

31. Kostjal puudus mistahes alus kahtlustada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on ise palunud

kostjal tegutseda kiiresti, küsinud arved ja tasunud need nõuetekohaselt. Võlgnik on ka pöördunud

21.01.2016 Maanteeameti poole, et viimane paluks kostjal kiiremini tegutseda. Ajasurve põhjuseks

oli, et võlgnik pidi bussid tagastama 29.01.2016. Kostja ei eiranud pooltevahelist praktikat. Poolte

vahel ei eksisteerinud vaidlusaluste bussidega seoses varasemat praktikat. Hageja viide 2013

arvetele on asjakohatu.

32. Hinnapakkumise küsimine 2015 detsembri alguses oli igati loogiline, kuna Ida-Viru

Maavalitsus teatas 25.11.2015 kirjas võlgnikule ATL lõpetamisest. Kuivõrd ATL lõppemine oli

omakorda aluseks riigivara lepingu lõppemisele, nõudis Maanteeamet 02.12.2015 kirjas võlgnikult

busside tagastamist ja vajalike remonditööde tegemist. Arvestades, et kostja on busside

valmistajatehase ametlik esindaja Eestis, siis küsitigi hinnapakkumist kostjalt, mille tulemusel

esitati esimesed hinnapakkumised kostja poolt 02.12.2015.

33. Remonditeenuse osutajale ei tulene üldist käibekohustust viia enne teenuse osutamist läbi

tellija finantsiline audit. See ei oleks ka praktikas mõeldav, sest asetaks töövõtjale

ebaproportsionaalse koormuse ning pealegi on tellija lepingulised suhted kolmandate isikutega

konfidentsiaalsed. Remonditeenuse osutajal on võimalik suuremate tööde puhul maandada oma

riski ettemaksu küsimisega. Kuna võlgnik ettemaksu tasus, siis sai kostja lähtuda eeldusest, et

võlgnikul on töö tellimiseks piisavalt vahendeid.

34. Arvete aluseks olevad remonditööd teostati pärast 29.01.2016 riigivara tagastamise akti

Maanteeameti ja võlgniku poolt allkirjastamist, kui bussid hakkasid Maanteeameti korraldamisel

jooksvalt remonti saabuma. Valdava osa töödest teostas kostja Tallinnas asuvas kostja

remonditöökohas ja viie bussi puhul teostati remonditööd kostja koostööpartneri Aktsiaselts Auto

Jõhvi poolt Jõhvis asuvas remonditöökojas, kuna viis bussi jäi teenindama Ida-Virumaa liine ning

üks busside hoolduseks ja remondiks mõeldud keskustes asus Jõhvis. Auto Jõhvi edastas arved

kostjale ja kostja tasus arved.

Kohtu põhjendused

35. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud

seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

36. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele.

37. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

 21.02.2012 sõlmisid Ida-Viru Maavalitsus (edaspidi Maavalitsus) ja võlgnik Ida Virumaa II

liinigrupi bussiliiniveo teenindamiseks avaliku teenindamise lepingu nr 3-3/92 (edaspidi

ATL) tähtajaga 31.01.2020;

 07.03.2012 sõlmisid Eesti Vabariik Maanteeameti kaudu (edaspidi Maanteeamet) ja

võlgnik täitmiseks riigivara kasutusse andmise lepingu nr 14-00124/076 (edaspidi riigivara

leping), mille alusel võlgnik sai enda kasutusse tasuta 12 riigile kuuluvat Iveco Irisbus

Crossway buss (I kd tl 113-116);

 03.06.2015 toimus võlgniku valduses olevate busside kontrollimine, mille kohta koostati

kontrollakt, mis allkirjastati võlgniku poolt 07.08.2015 ja Maanteeameti poolt 07.09.2015

(I kd tl 117-118);

 12.11.2015 teostasid Maanteeamet ja kostja vara seisukorra hindamise ja tuvastasid, et

03.06.2015 läbiviidud riigivara korralise hindamise käigus tuvastatud puudused ja

vigastused on kõrvaldamata (I kd tl 21);

 25.11.2015 lõpetas Ida-Viru Maavalitsus maavanema korraldusega 1-1/2015-294

võlgnikuga Ida-Virumaa II liinigrupi bussiliiniveo ATL-i alates 01.02.2016 seoses

võlgniku poolse ATL rikkumisega (I kd tl 18);

 25.11.2015 korraldus Maanteeametile 25.11.2015 kell 13:10 Ida-Viru Maavalitsuse

dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu (I kd tl 19-20);

 02.12.2015 kirjaga 27-5/15-00459/011 kohustas Maanteeamet võlgnikku likvideerima

hiljemalt 29.01.2016 kõik 03.06.2015 kontrollaktis viidatud puudused ja hiljem tekkinud

puudused ning vigastused ja tagastama vara 29.01.2016 kell 10:00 (I kd tl 21);

 Kostja edastas võlgnikule 21.01.2016 arve 10352 summas 17 136,37 eurot; 26.01.2018

arve 10354 summas 12 976,07 eurot; 28.01.2016 arve 10355 summas 1261,44 eurot ja

28.01.2016 arve 10356 summas 3042,16 eurot. Arved olid maksetähtajaga 0 päeva (I kd tl

23-24);

 Võlgnik tagastas Maanteeametile vara 29.01.2016 vara tagastamise akti alusel (I kd tl 137-

138);

 Võlgnik tasus kostjale arved 29.01.2016 (I kd tl 22);

 05.02.2016 esitas võlgnik Viru Maakohtule pankrotiavalduse (I kd tl 7-10);

 08.02.2016 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus avalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo (I kd tl 11-13);

 26.02.2016 kohtumäärusega kuulutas Viru Maakohus välja võlgniku pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Ly Müürsoo (I kd tl 14-17):

 Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku 650 481,80 eurot (I kd tl 71-

73).

38. Hageja on esitanud kohtule järgnevad nõuded: tuvastada, et Aktsiaselts Iv Pluss (edaspidi

kostja) oli teadlik, et võlgniku poolt kostjale järgnevalt nimetatud arvete tasumisega kokku 34

416,04 eurot kahjustati võlgniku võlausaldajate huve: 21.01.2015 arve 10352 summas 17 136,37

eurot, mis on võlgniku poolt tasutud 29.01.2015; 26.01.2015 arve 10354 summas 12 976,07 eurot,

mis on võlgniku poolt tasutud 29.01.2015; 28.01.2015 arve 10355 summas 1261,44 eurot, mis on

võlgniku poolt tasutud 29.01.2015; 28.01.2015 arve 10356 summas 3042,16 eurot, mis on

võlgniku poolt tasutud 29.01.2015; tunnistada kehtetuks kostjale võlgniku poolt täidetud järgnevad

ära nimetatud rahalised kohustused: 21.01.2015 arve 10352 summas 17 136,37 eurot, mis on

võlgniku poolt tasutud 29.01.2015; 26.01.2015 arve 10354 summas 12 976,07 eurot, mis on

võlgniku poolt tasutud 29.01.2015; 28.01.2015 arve 10355 summas 1261,44 eurot, mis on

võlgniku poolt tasutud 29.01.2015; 28.01.2015 arve 10356 summas 3042,16 eurot, mis on

võlgniku poolt tasutud 29.01.2015 ning kohustada kostjat tagastama võlgniku pankrotivarasse

kostjale 29.01.2015 nelja erineva maksega täidetud rahaline kohustus kokku 34 416,04 eurot,

kohustades võlgnikku tasuma 34 416,04 eurot võlgniku arvelduskontole X Swedbankis.

39. Hageja on esitanud kostja suhtes tuvastusnõude, rahalise kohustuse tagasivõitmise nõude ning

sellest tulenevalt rahalise nõude. Hageja tugines hagis sellele, et maksed tehti vähem kui kolm

kuud enne ajutise halduri nimetamist ja maksete tegemisega eelistati üht võlausaldajat teistele

ning, et kostja oli teadlik, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud ja on maksejõuetu.

40. Nendel asjaoludel võiks hagi rahuldamisele kuuluda PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 2 ning §

119 alusel. PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise

võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui

täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat

teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi

võlgniku maksejõuetusest teadma. Riigikohus on märkinud, et lisaks PankrS § 113 kui

tagasivõitmise erialuse eeldustele peavad tagasivõitmise hagi rahuldamiseks olema täidetud

PankrS § 109 lg‑s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused. Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et tulenevalt PankrS § 109 lg‑st 1 on ka PankrS § 113 puhul rahalise kohustuse täitmise

tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine, kusjuures igasugust ühe

võlausaldaja eelistamist teisele ei saa veel pidada teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks (vt

Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-50-17, p 10, lahend kohtuasjas 3‑2‑1‑21‑09, p 15; lahend

kohtuasjas 3‑2‑1‑63‑09, p 11). Riigikohus on märkinud, et tagasivõitmise hagi rahuldamise

eeldusena tuleks tõendada vähemalt seda, et pankrotivõlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud

suuremas ulatuses, kui kohustuse täitmist ei oleks toimunud ja täitmisena saadud raha antakse

tagasi pankrotivarasse (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-50-17, p 10).

41. Käesoleva hageja nõude rahuldamine eeldab seda, et võlgniku suhtes on välja kuulutatud

pankrot ja et võlgnik tegi kostjale soorituse kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

Nõude rahuldamine eeldab ka seda, et nõude rahuldamine toimus üht võlausaldajat teisele

eelistades või seda, et võlgnik oli soorituse tegemise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja võlgniku

maksejõuetusest teadis või pidi sellest teadma.

42. Hageja leidis, et see, kui kostja esitas võlgnikule arved 0 maksetähtajaga, millised võlgnik

koheselt tasus vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, siis vastavate maksetega eelistati üht

võlausaldajat teistele. Hageja leidis, et kuna arved olid 0 maksetähtajaga, siis pidi kostja olema

teadlik, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud ja on maksejõuetu.

43. Kostja vaidles hageja väidetele vastu. Kostja on seisukohal, et ühe võlausaldaja eelistamist

teistele ei ole toimunud. Võlgniku poolt kohustuse täitmisega ei kahjustatud võlausaldajate huve.

Kostja ei olnud ega pidanudki olema teadlik võlgniku maksejõuetusest. Kostja teostatud töö

väärtus oli suurem võlgniku tehtud maksete summast.

44. Tagasivõitmise hagi saab esitada pankrotivõlgniku pankrotihaldur. See tähendab, et

tagasivõitmise hagi rahuldamisel tuleb kontrollida, kas võlgniku suhtes on pankrot välja

kuulutatud. Puudub vaidlus ning on tõendatud, et Viru Maakohus on 26.02.2016 kohtumäärusega

kuulutanud välja võlgniku pankroti ja nimetanud pankrotihalduriks Ly Müürsoo (I kd tl 14-17).

Seega on vastav eeldus täidetud. PankrS § 113 lg 1 p-st 2 tulenevalt peab tagasivõidetav sooritus

olema tehtud kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Puudub vaidlus ning on

tõendatud, et rahalise kohustuse, mille tagasivõitmist hageja taotleb on teostatud 29.01.2016 (I kd

tl 22). Samuti puudub vaidlus ning on tõendatud, et Viru Maakohus oma 08.02.2016

kohtumäärusega nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo (I kd tl 11-13). Seega

on ka vastav eeldus täidetud.

45. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 113 lg 1 p-st 2 on PankrS § 109 lg-s 1 silmas peetud

pankrotimenetluse võlausaldajaid, kelle huvid peavad kohustuse täitmise tõttu olema kahjustatud

tagasivõitmise hagi esitamise ajal. Seda saab muu hulgas järeldada sellest, et pankrotivara

moodustamiseks tehakse toiminguid eesmärgiga rahuldada võlgniku vara arvel võlausaldajate

nõuded (vt PankrS § 2 esimene lause) (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-50-17, p 10). Seega

peavad võlgnikul olemas olema hagi esitamise ajal võlausaldajad.

46. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 05.02.2016 esitas võlgnik Viru Maakohtule

pankrotiavalduse, kus märkis, et võlgnikul on järgnevad kohustused: SIA UniCredit Leasing Eesti

filiaal põhivõlg 16 045,81 eurot; Swedbank Liising AS põhivõlg 13 896,60 eurot; Neste Eesti AS

põhivõlg 109 449,42 eurot; Keila M.A OÜ põhivõlg 175 289,60 eurot; AS Eesti Gaas põhivõlg

6390,17 eurot. Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgnikul on võlgnevusi vähemalt 442 958,48

eurot, milline asjaolu nähtub Viru Maakohtu 26.02.2016 kohtumäärusest, millega kuulutati välja

võlgniku pankrot. Viru Maakohtu 06.10.2016 kohtumäärusega tunnustati võlgniku

pankrotimenetluses järgmised II rahuldamisjärgu nõuded: OÜ Keila M.A 175 304 eurot; AS Eesti

Gaas 6390,17 eurot; SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal 46 344,97 eurot; SIA UniCredit Leasing

Eesti filiaal 177 845,82 eurot; AS Eesti Post 17,97 eurot; Eden Springs Estonia OÜ 3,60 eurot;

Neste Eesti AS 109 449,42 eurot; Swedbank Liising AS 21 543,11 eurot; EV Maksu- ja Tolliameti

kaudu 113 582,74 eurot. Kokku 650 481,80 eurot. Seega olid võlgnikul nii soorituse tegemise kui

ka hagi esitamise ajal olemas võlausaldajad, kellede huvid võisid saada kahjustada seoses

vaidlusaluste sooritustega.

47. Edasi tuleb kohtul kontrollida, kas sooritus on tehtud üht võlausaldajat teisele eelistades

PankrS § 113 tähenduses ning, kas tehing kahjustas võlausaldajate huve PankrS § 109 lg 1

tähenduses. Seejuures ei saa igasugust ühe võlausaldaja eelistamist teisele veel pidada teiste

võlausaldajate huvide kahjustamiseks

48. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel ei

saa lugeda tuvastatuks, et esinevad tagasivõitmise eeldused.

49. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid Maavalitsus ja võlgnik 21.02.2012 ATL nr 3-

3/92 Ida Virumaa II liinigrupi bussiliiniveo teenindamiseks tähtajaga 31.01.2020. ATL täitmiseks

sõlmis võlgnik Maanteeametiga 07.03.2012 riigivara lepingu, mille alusel võlgnik sai enda

kasutusse tasuta 12 maakonnaliini bussi Iveco Irisbus Crossway. 25.11.2015 ütles Maavalitsus

maavanema korraldusega 1-1/2015/294 võlgniku sõlmitud ATL-i üles alates 01.02.2016 seoses

võlgniku poolse ATL-i rikkumisega, mille tulemusel kohustas Maanteeamet 02.12.2015 kirjaga

27-5/15-00459/011 tagastama võlgnikku võlgniku kasutuses olevad bussid 29.01.2016 ning

samaks tähtajaks likvideerima kõik 03.06.2015 kontrollaktis fikseeritud ja hiljem tekkinud

puudused ja vigastused. 03.06.2015 toimus riigivara seisukorra kontrollimine, kus osalesid

Maanteeamet, ülevaatuse ekspert ning kostja keretööde meister. Kontrolli tulemusel avastati

bussidel mitmed puudused ja kahjustused. Kontrolli kohta koostati kontrollakt, mille võlgnik

allkirjastas 07.08.2015 ja Maanteeamet 07.09.2015. 02.12.2015 korralduse tegemise seisuga ei

olnud bussidel kahjustused ja puudused likvideeritud. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei

ole. Korraldusest nähtuvalt teostati hoopis 12.11.2015 Maanteeameti ja kostja poolt uus vara

seisukorra hindamine ja tuvastati, et 03.06.2015 fikseeritud puudused ja vigastused on

kõrvaldamata ning lisaks tuvastati, et võlgnik oli oma hooldebaasis vahetanud bussil, reg. märgiga

X, piduriklotse, mis on vastuolus riigivara lepingu tingimuste punktiga 3.3 ning, millise puuduse

pidi võlgnik samuti kõrvaldama. Tulenevalt riigivara lepingu busside kasutusse andmise

tingimuste punkti 3.3 järgi kohustus võlgnik teostama vara tehnilise seisukorra säilitamiseks või

tehniliste rikete kõrvaldamiseks teostatavad remonttööd vara valmistajatehase või kasutusse andja

poolt määratud hooldeasutuses. Remont- ja hooldustööde teostamine muus hooldeasutuses või

kasutaja poolt iseseisvalt on lubatud erandina üksnes kasutusse andja vastavasisulise nõusoleku

korral ning tingimusel, et selliselt läbiviidud hooldus või remonttööd ei muuda kehtetuks tootja

poolt varale antud üldgarantii kehtivust. Punkti 3.4 alusel on võlgnik kohustatud hoidma vara

korras, tähtaegselt ja kohaselt tasuma iseseisvalt kõik vara valduse, kasutuse ning säilitamisega

seotud kulud, sh riiklikud ja kohalikud maksud, kindlustusmaksed ning vara kasutamise käigus

põhjustatud seadusrikkumiste korral trahvid ja nõuded. Puudub vaidlus, et kostja oli

valmistajatehase esindaja Eestis.

50. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et võlgnikul tuli seoses ATL-i ja riigivara lepingu lõppemisega

tagastada Maanteeametile võlgniku tasuta kasutusse antud 12 bussi hiljemalt 29.01.2016. Kuna

kostja ei olnud täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ja hoidnud busse korras ning ei olnud

kõrvaldanud 03.06.2015 kontrollaktiga tuvastatud vigastusi ja puuduseid, siis tuli võlgnikul oma

vastavad kohustused täita samuti hiljemalt 29.01.2016. Kuna võlgnikul oli õigus remonttöid

teostada üksnes vara valmistajatehases, siis oli võlgnik kohustatud pöörduma remonttööde

teostamiseks kostja poole.

51. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja edastanud võlgnikule remonttööde teostamiseks

02.12.2015 hinnapakkumised 13631, 13632, 13633, 13634, 13635, 13636, 13637, 13638, 54855 (I

kt dl 119-123), 21.01.2016 hinnapakkumised 13949, 13950, 13951, 13953, 13954, 13955,13956,

13957, 13958, 13959, 13960 (I kt dl 127 pöördel-132), 26.01.2016 hinnapakkumise 55298 (I kd tl

134) ja 28.01.2016 hinnapakkumise 14016 (I kd tl 136 pöördel). Tõendamata on hageja väide, et

kuna võlgnik on alles 02.12.2015 küsinud hinnapakkumisi, mitte kohe peale 03.06.2015 kontrolli

teostamist või peale kontrollakti allkirjastamist näitab, et hinnapakkumiste küsimistega vahetult

enne pankrotiavalduse esitamist, on soovitud põhistada üksnes arvete esitamist. Usutav on, et

võlgnik on küsinud kostjalt hinnapakkumisi alles 02.12.2015, kuna Maanteeamet on enda

02.12.2015 korralduses teavitanud võlgnikku, et võlgnikul tuleb seoses ATL-i lõppemisega

tagastada Maanteeametile hiljemalt 29.01.2016 bussid ning kõrvaldada bussidel 03.06.2015

kontrolli ajal ning 12.11.2015 kontrolli ajal tuvastatud puudused ja vigastused. Kohus möönab, et

võlgnik oleks pidanud puudused ja vigastused kõrvaldama koheselt ja küsima hinnapakkumisi

kostjalt koheselt peale puuduste ja vigastuste avastamist, kui nimetatu ei tõenda, et hilisemalt

küsitud hinnapakkumised on üksnes arvete esitamise põhistamiseks. Varasemalt ei oldud

võlgnikule antud tähtaega vara tagastamiseks Maanteeametile, seega on usutav ja mõistlik, et

võlgnik on asunud tegutsema alles peale tähtaja saamist.

52. Kohtule esitatud võlgniku, Maanteeameti ja kostja vahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et

busside remonttöödega oli kiire, kuna bussid tuli tagastada hiljemalt 29.01.2016, ning võlgnik on

palunud edastada kostjal endale koondarved (I kd tl 124-127, 133, 135-136). Seoses millega ongi

kostja edastanud võlgnikule vastavalt tehtud hinnapakkumistele 21.01.2016 arve 10352,

26.01.2016 arve 10354, 28.01.2016 arve 10355 ja 28.01.2016 arve 10356 (I kd tl 23-24). Puudub

vaidlus, et arved on edastatud 0 päevase maksetähtajaga ning, et võlgnik tasus arved 29.01.2016 (I

kd tl 22). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et arved on esitatud 0 päevase tähtajaga ja, et võlgnik on

arved tasunud vastavalt 8 päevaga, 3 päevaga ja 1 päevaga, ei tähenda, et sooritusega on eelistatud

ühte võlausaldajat teisele. Võlgnikul on lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigus ka vahetult

enne pankrotiavalduse esitamist teha tehinguid ning täita rahalisi kohustusi ning valida, kellega

tehinguid teeb. Arved on koostatud vastavalt aktsepteeritud hinnapakkumistele. Üksnes asjaolu, et

arve on edastatud 0 päevase maksetähtajaga ei näita, et võlgnik oleks eelistanud ühte võlausaldajat

teisele. Lisaks on hageja esitanud kohtule tõendid, kus nähtub, et võlgnik on ka 2013 tasunud

kostjale arveid samal päeval peale arve väljastamisest ja üks päeva peale arve väljastamist (I kd tl

27). Kohtule ei ole esitatud arveid, kust nähtuks, mis maksetähtajaga on kostja võlgnikule

varasemalt arveid esitanud. Kohus on nimetatule juhtinud tähelepanu 22.05.2017 istungil (I kd tl

186). Seega on poolte vahel ka varasemalt olnud tavaks tasuda arveid koheselt. Usutavad on kostja

väited, et kuna tegemist oli suuremahuliste ja kiirete töödega ning, kuna võlgnik ei olnud täitnud

endale võetud kohustusi ja rikkus riigivara lepingut, siis soovis kostja enne töödega alustamist

ettemaksu. Kostja on tõendanud, et kostja praktikas on ka varasemalt ette tulnud, et küsitakse

ettemaksu ja maksetähtaeg on 0 päeva (II kd tl 36-38). Seega on tegemist tavapärase olukorraga

kostja majandustegevuses. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik oli jätnud endale riigivara

lepingust tulenevad kohustused täitmata juba alates 03.06.2015 ja seoses ATL-i ning riigivara

lepingu lõpetamisega tuli võlgnikul seoses sellega oma kohustused täita ning varal esinevad

puudused ja vigastused kõrvaldada lühikese ajaga, mistõttu tuli võlgnikul ka kohustus täita

lühikese ajaga. Lisaks tulenevalt riigivara lepingu tingimuste punktist 3.12 punktide 3.1-3.5 ja

3.7.-3.9 mittetäitmise või mittekohase täitmise korral oli kasutusse andjal õigus nõuda kasutajalt

trahvi kuni 1% vara maksumusest. Vastavalt lepingu ülesütlemise ajal kehtinud riigivaraseaduse

(RVS) § 25 lg 2 riigivara kasutamiseks andja on kohustatud kasutajalt sisse nõudma lepingu

täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, samuti lepingu ülesütlemise tõttu riigile

põhjustatud kahju. Seega juhul kui võlgnik oleks jätnud kostjale arved tasumata ning kostja oleks

jätnud remonttööd teostama, siis oleks olnud Maanteeametil kohustus nõuda võlgnikult

leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oleks Maanteeameti nõue

võlgniku vastu vähemalt 75 456,04 eurot: remondikulud 34 416,04 eurot ja leppetrahv 41 040

eurot (1% busside eeldatavast maksumusest 171 000 eurost (I kd tl 102-103, II.2.1)). 11.04.2018

kirjaga on Maanteeamet kinnitanud, et oleks sanktsioone rakendanud, kui võlgnik ei oleks oma

kohustusi täitnud (I kd tl 104). Kostjale arvete tasumine ning kostja poolt järgnevate remonttööde

teostamine välistas seega Maanteeameti poolt võlgniku vastu rahaliste nõuete esitamise võlgniku

pankrotimenetluses, mis selgitab ka asjaolu, et võlgnik on otsustanud tasuda kostjale, mitte OÜ-le

Keil M.A või Neste Eesti AS-ile. Seega oli võlgniku poolt kostjale arvete tasumine nii võlgniku

kui ka võlgniku võlausaldajate huvides. Hageja väited, et Maanteeamet ei ole esitanud

pankrotimenetluses nõudeid, sh tingimuslikke nõudeid, on kohtu hinnangul asjakohatud.

Maanteeamet ei pidanud olukorras, kus Maanteeametil käesoleval ajal nõuded puuduvad, esitama

võlgniku pankrotimenetluses nõudeid, sh tingimuslikke nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et võlgniku poolt soorituse tegemisega kostjale, ei ole eelistatud ühte võlausaldajat

teisele, vaid sooritus on tehtud võlausaldajate huvides. Asjakohatud on hageja väited, et võlgnik ei

saanud vastusooritust. Vastusooritusena on bussid remonditud (II kd tl 6-40) ning on välistatud

Maanteeameti nõue võlgniku vastu.

53. Kohus nõustub kostjaga, et asjakohatud on hageja viited, et erinevalt Maanteeametist kandis

SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal talle kuuluvate busside remondikulud ise, mille osas on hageja

esitanud tõendina SIA UniCredti Leasing Eesti filiaali 14.11.2017 vastuse (I kd tl 35-36).

Võlgnikul oli SIA UniCredit Leasing Eesti filiaaliga sõlmitud liisingulepingud ning võlgnik oli

kohustatud tasuma liisingumakseid. Maanteeamet andis kostja kasutusse bussid tasuta ning kostjal

oli kohustus omal kulu bussid korras hoida ja teostada vajalikke remonttöid. Liisingulepingute

erakorralisel lõppemisel võetakse vara seisukorda arvesse vara turuhinna määramisel ning kui vara

turuhind ei kata liisinguandjale tekkinud kahjusid ja kulusid, siis tuleb need hüvitada liisinguvõtjal

ehk käesoleval juhul võlgnikul, mis nähtub ka kohtule esitatud võlgniku ja SIA UniCredit Leasing

Eesti filiaaliga vahel sõlmitud liisingulepingu punktidest 8.5, mille kohaselt liisinguvõtja kannab

kõik liisingueseme valdamise, kasutamise, hooldamise, remontimise ja muud kulud, mis võivad

kaasneda liisinulepinguga, sh kindlustamisega, kahjujuhtumiga, liisingueseme omandamisega,

vastuvõtmisega, kasutamisega, valdamisega, säilitamisega, tollimaakleri tasud, notari tasud,

pangaülekande kulud, valuuta kursi muutused, pretensioonide esitamisega kaasnevad kulud,

liisingueseme õigusvastase kasutamisega seotud trahvid ja nõuded. Kui liisinguandja on

liisingueseme omanikuna ise vastavad kulud kandnud, hüvitab liisinguvõtja need liisinguandjale

viivitamatult (I kd tl 41-67). Kohus nõustub ka kostjaga, et kuna kostja ei ole busside omanik, vaid

remonditeenuse osutaja, siis ei ole ka vastavad väited, et SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal

kõrvaldas puudused ise, suunatud kostjale, vaid Maanteeametile, kes ei ole käesolevas vaidluses

pooleks.

54. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oli teadlik, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud ja on

maksejõuetu. Asjaolu, et Maanteeamet sai juba 25.11.2015 teada ATL-i lõpetamisest ja nõudis

ikka busside remonti, ei tõenda, et kostja oli teadlik asjaolust, et võlgnik on maksejõuetu.

25.11.2015 maavanema kirjast nähtub, et kostja on soovinud ise erakorraliselt lõpetada 21.02.2012

Ida-Viru Maavalitsusega sõlmitud ATL kuna lõpetab alates 01.02.2016 tegevuse avalike

liinivedude valdkonnas. Võlgnik ei ole märkinud, et lõpetab üleüldse majandustegevuse ja on

maksejõuetu. Võlgnik kasutas oma majandustegevuse läbiviimiseks mh SIA UniCredit Leasing

Eesti filiaalilt ja Swedbank Liising AS-ilt liisitud busse, mille üle puudub vaidlus, ning, mis näitab,

et võlgnikul oli võimalik oma majandustegevust jätkata. Lisaks oli Maanteeameti teavitamine

ATL-i lõpetamisest loogiline, kuna riigivara leping oli ATL lisaks ning ATL-i lõppemisega lõppes

ka võlgniku õigus busse kasutada. Kuna võlgnik ei olnud täitnud oma riigivara lepinguga võetud

kohustusi, siis oli Maanteeamet õigustatud nõudma lepingu täitmist ja kohustama võlgnikku

kõrvaldama varal esinevad puudused ja vigastused. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kuna

võlgnikul tuli bussid tagastada 29.01.2016 ja selleks ajaks kõrvaldada juba 03.06.2015

kontrollaktis ja 12.11.2015 täiendavas kontrollis tuvastatud puudused ja vigastused, mistõttu oli

remonttöödega kiire ning kostja oli õigustatud nõudma arvete tasumist enne tööde teostamisega

alustamist. Seega kohtu hinnangul, asjaolu, et arved on esitatud 0 päevase maksetähtajaga, ei näita,

et kostja oli teadlik võlgniku maksejõuetusest. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et võlgnik teostas

maksed koheselt, näitas hoopis, et võlgnikul on vahendeid oma kohustuste täitmiseks. Kohus

nõustub kostjaga, et kostja ei ole kohustatud enne tööde tegemist läbiviima teenuse tellija

finantsanalüüsi, mis näitaks, kas isik on maksejõuline või mitte.

55. Kohus on seisukohal, et tagasivõitmise välistaks ka PankrS § 119 lg 1 ja 4, millede kohaselt,

kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama

pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga; kui teine pool on tagasivõidetud

tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb üleantu talle tagastada, tagastamise võimatuse

korral tuleb hüvitada üleantu väärtus käesoleva seaduse § 146 lõike 1 kohaselt. Kohtule esitatud

tõenditest nähtuvalt tegi kostja võlgnikule hinnapakkumistes 10%-lise hinnaalanduse (I kd tl 127),

mistõttu oli kostja teostatud tööde väärtus suurem võlgniku poolt tehtud sooritusest. Seega kui

kohus tunnistaks rahalise kohustuse täitmise käesoleval juhul kehtetuks, siis tuleks kostjal

võlgniku pankrotimenetluses tagastada 34 416,04 eurot ning võlgnikul lasuks kohustus kostjale

hüvitada vähemalt 37 857,64 eurot. Riigikohus on märkinud, et juhul kui töö väärtus vastab

täidetud rahalise kohustuse suurusele, kaotab täitmise tagasivõitmine oma mõtte (vt Riigikohtu

lahend kohtuasjas 3-2-1-124-13, p 10). Kostja on kohtule tõendanud, et on tööd teostanud. Hageja

ei ole kohtule tõendanud, et kostja oli teadlik võlgniku poolt soorituse tegemise ajal, et võlgnik on

maksejõuetu, seega kui käesoleval juhul esinekski mingi alus rahalise kohustuse kehtetuks

tunnistamiseks, siis on tagasivõitmine kaotanud oma mõtte, kuna võlgnikul lasuks kohustus

hüvitada kostjale suurem summa, kui kostjal võlgnikule.

56. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

jääb rahuldamata täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Atonen

kohtunik