2-19-2629/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-2629

Kohtuasi

XX (X) avaldus OÜ Nordfas Grupp (kustutatud)

äriregistrisse

ennistamiseks,

likvideerimismenetluse

läbiviimiseks

ja

uue

likvideerija määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.04.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja Tatjana Kostrõkina

Puudutatud isik OÜ Nordfas Grupp (kustutatud,

registrikood 12285686)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.04.2019 määrus ja saata asi uueks otsustamiseks samale

esimese astme kohtule.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Määruse peale ei saa kaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (avaldaja) esitas 19.02.2019 maakohtule avalduse OÜ Nordfas Grupp (puudutatud isik)

äriregistrisse ennistamiseks, likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja uue likvideerija

määramiseks. Avaldaja oli nõus olema likvideerija.

Puudutatud isik kustutati registrist Harju Maakohtu 17.04.2017 kohtumääruse 2-17-2486

alusel, millega lõpetati pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

ja 14.11.2017 esitatud avalduse alusel.

Pankrotiavalduse esitas kohtule võlgnik Maksu- ja Tolliameti (MTA) tekitatud püsiva

makseraskuse tõttu. Nimelt väljastas MTA 05.10.2016 puudutatud isikule kontrollakti

nr 12.2-3/035438-15, mille kohaselt kajastas puudutatud isik mh 2015. a juuli kuni septembri

käibedeklaratsioonidel

sisendkäibemaksu

arvestuses

MTA

arvates

alusetult

OÜ Fassaadikeskus Grupp nimel koostatud arvetel märgitud käibemaksu 38 130,65 eurot.

MTA oli seisukohal, et puudutatud isik arvete alusel kaupu ei soetanud. Pärast kontrollaktiga

tutvumist tegi puudutatud isik MTA-le taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Vahetult

pärast seda esitas MTA halduskohtule taotluse anda luba arestida puudutatud isiku

ettemaksukontol olev 15 273,58 eurot ja arvelduskontod kõikides Eesti krediidiasutustes kokku

70 601,08 euro ulatuses. 20.10.2016 haldusasjas nr 3-16-2073 tehtud määruse alusel arestiti

kõik puudutatud isiku pangakontod. Selle tõttu tekkis võlgniku majandustegevuses seisak.

MTA tegi 05.12.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/035438-23, millega määras täiendavalt

tasumiseks üle 85 000 euro. Puudutatud isik esitas selle peale vaide, vaidlustades maksuotsuse

peamiselt OÜ Fassaadikeskus Grupiga seonduvate tehingute osas. Püsivate makseraskuste tõttu

ei vaidlustanud puudutatud isik maksuotsust kohtus ja oli sunnitud esitama pankrotiavalduse.

Vahetult enne pankrotiavalduse esitamist laekus MTA-le arestitud kontodelt kokku 32 789,41

eurot OÜ Fassaadikeskus Grupi tehingutega määratud maksukohustuste katteks. Teiste

võlausaldajate (sh avaldaja) nõuded jäid täies mahus rahuldamata. Puudutatud isik kustutati

äriregistrist 14.11.2017 likvideerimismenetluseta.

Haldusasja nr 3-17-2388 raames andsid kohtud hinnangu 05.12.2016 maksuotsusele

nr 12.2-3/035438-23, kui MTA soovis puudutatud isiku pankrotimenetluse raugemise tõttu

nõuda rahuldamata jäänud maksuvõlg välja puudutatud isiku juhatuse liikmelt ning viimane

vaidlustas vastutusotsuse. 29.03.2018 otsusega rahuldas Tallinna Halduskohus juhatuse liikme

kaebuse ja tühistas MTA 13.10.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00763-12 osas, milles kohustati

juhatuse liiget tasuma puudutatud isiku maksuvõlg seonduvalt OÜ Fassaadikeskus Grupi

arvetel kajastatud tehingutega. MTA esitas apellatsioonkaebuse, kuid 30.08.2018 otsusega jättis

Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. See tähendab, et MTA-l puudus

õiguslik alus OÜ Fassaadikeskus Grupiga tehtud tehingute osas puudutatud isikule täiendava

maksukohustuse määramiseks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 1 kohaselt on MTA-l

õigus muuta maksuotsust uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu.

Seega oli puudutatud isikul põhjendatud nõue MTA vastu 32 789,41 euro ulatuses ning

nõudeõiguse teostamiseks ja saadud raha võlausaldajate vahel võrdseks jaotamiseks tuli

puudutatud isiku õigusvõime taastada ja täiendav likvideerimismenetlus läbi viia.

Maakohtu määrus

2. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja täiendava likvideerimismenetluse algatamata.

Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.

Äriseadustiku kohaselt võib otsustada likvideerimise, kui pärast äriühingu registrist kustutamist

ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. Kohus ei nõustunud

avaldaja hinnanguga, et puudutatud isikul oli ilmnenud vara. Olukord, kus MTA saaks

MKS § 102 lg 1 alusel 05.12.2016 maksuotsuse tühistada ning otsuse alusel saadud

32 789,41 eurot tagastada puudutatud isikule, ei olnud osaühingu vara ning puudutatud isikul

puudus MKS § 102 lg 1 alusel subjektiivne õigus maksuotsuse tühistamist nõuda. Ta ei

vaidlustanud maksuotsust halduskohtus, loobudes sellega õiguskaitsevahendite kasutamisest.

Isegi kui puudutatud isik oleks maksuotsuse halduskohtus vaidlustanud ja kohus oleks

maksuotsuse jõusse jätnud, ei esineks teistmise aluseid, sest ühe kohtu erinev õiguslik hinnang

samadele

faktilistele

asjaoludele

ei

ole

teise

kohtu

lahendi

teistmise

aluseks

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 240 järgi.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 6 alusel avaldaja

kanda.

Määruskaebus

3. Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus lahend, millega avaldus rahuldada ja

ennistada puudutatud isiku õigusvõime registris, algatada täiendav likvideerimismenetlus ning

määrata likvideerijaks avaldaja.

Maakohus leidis ebaõigesti, et jõustunud maksuotsuse korral ei saa rakendada MKS §-i 102 ja

maksuotsus tühistada. Vastupidist on korduvalt kinnitanud Riigikohus, selgitades, et jõustunud

kohtuotsus vaid kinnitab haldusakti õiguspärasust, mitte ei keela haldusorganil õiguspärast

haldusakti muuta, kui seadus näeb ette sellise võimaluse.

Veel ei selgitanud maakohus, miks puudus puudutatud isikul MKS § 102 alusel subjektiivne

õigus maksuotsuse tühistamist nõuda. Avaldaja selgitas põhjalikult, missuguste asjaolude tõttu

kavatses ta taotleda maksuotsuse osalist tühistamist. Harju Maakohtul puudus pädevus MKS

rakendamise ja maksuotsuse tühistamise otsustamise osas. MKS § 102 alusel esitatava taotluse

lahendamise puhul oli tegemist haldusmenetlusega. Kas MTA tühistab vaidlusaluse

maksuotsuse, sai selguda üksnes haldusmenetluses ja sellise otsuse langetamise õigus oli

üksnes haldusorganil, mitte tsiviilkohtul praeguse menetluse raames.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas kaebuse lahendamiseks

ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu ning saata kohtuasi uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule

TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Maakohus oli seisukohal, et praegusel juhul ei esine avalduse rahuldamise peamist eeldust, s.t

vara ilmnemist. Ringkonnakohtu hinnangul sisustas maakohus vara mõiste liiga kitsalt.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 66 on vara isikule kuuluvate rahaliselt

hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega nn aktiva poole

pealt kuuluvad vara hulka kõik asjad, sh vallas- ja kinnisasjad kui ka kõik õigused, nii

intellektuaalse vara hulka kuuluvad õigused kui ka nõudeõigused; lisaks veel muud hüved, kui

need on rahaliselt hinnatavad.

Praegusel juhul on avaldaja veenvalt põhistanud puudutatud isikule potentsiaalse nõudeõiguse

kuulumise, mille realiseerimiseks tuleb eelnevalt esitada MTA-le MKS § 102 alusel taotlus

maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks ja saada sellele positiivne vastus või

vaidlustada maksuotsus edukalt kohtu kaudu, paludes seejuures vajadusel tähtaja ennistamist.

Viidatud toiminguid ei ole puudutatud isikul võimalik teostada enne õigusvõime taastumist.

Kas taotlus maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks on edukas või on võimalik

maksuotsust tulemuslikult vaidlustada kohtu kaudu, ei saa hinnata praeguse menetluse raames.

Sellele saavad hinnangu anda MTA või halduskohus vastava taotluse või avalduse saamisel.

Mis põhjusel leidis maakohus, et puudutatud isikul puudus MKS § 102 lg 1 alusel subjektiivne

õigus maksuotsuse tühistamist nõuda, jättis maakohus vaidlustatud määruses ebaõigesti

põhjendamata.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada

osaliselt. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada

sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing