4-19-144/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06

.2019 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-19-144 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäevad 10.05.2019 11.06.2019 Väärteoasi H.E 2 väärteoasi Liiklusseaduse §24 lg.1 ja

§249 lg.1 järgi Kaebuse esitaja H.E

sünd. XXX, isikukood XXX, elukoht xxx xx-xx xxx Harjumaa puudub , töökoht Kaitsja Lea KURBEL KALAMEES – Tartu Ülikool, 1993 Kohtuvälise menetleja esindajad Eduard BLAŠKO Ida Prefektuuri vanemliiklusametnik Annika ELM Ida Prefektuuri välijuht Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi vanemliiklusametnik 20.12.2018 otsus Eduard BLAŠKO

väärteoasjas nr.2440,18,006336 H.E

karista 42 lg.1 mise osas Liiklusseaduse §2 ja §2 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 Liiklusseaduse §249 lg.1 49 lg.1 kohaldamisega alusel rahatrahviga 36 trahvi 144 (

ühiku ulatuses, s.o. summas ükssada nelikümmend neli) eurot

– jätta muutmata.

H.E kaebus .

jätta rahuldamata

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule alates otsuse avalikult 30 päeva jooksul teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v 27.06.2019. õimalik tutvuda alates

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseiliikluspolitseinik ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Andres Hints koostas 26.11.2018 1410059 H.E

väärteoprotokolli nr. AB

kohta selles, et viimane juhtis 26.11.2018 kell 17.08 Ida-Virumaal

Lüganuse vallas

Tallinn - Narva maantee xx-ndal kilomeetril mootorsõidukit, milles oli kohustatud

kasutama sõidumeerikut. Perioodil 19.11.2018 kell 10.30 kuni 20.11.2018 kella 10.30 ja 29.10.2018 kell 17.32 kuni 30.10.2018 kella 17.32 oli juhi regulaarne

ööpäevane puhkeaja kestus nõutavast lühem kuni 2 tundi. Ööpäevase puhkeaja kestus oli: 30.10.2018 - 8 tundi ja 45 minutit, 20.11.2018 - 7 tundi ja 51 minutit,

kuigi nõutav oli 9 tundi, rikkudes ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid. 29.10.2018 kuni 30.10.2018 kella 00.00 kuni 06.00 vahelisel ajal ületas juhi tööaeg 24-tunnise ajavahemiku kohta 10 tundi.

Sellega rikkus H.E Liiklusseaduse §130 lg.1, 8 ja Euroopa Ühenduse

määruse nr.561/2006 artikkel 8.2 sätteid ning pani toime väärteo Liiklusseaduse

§24 §249 lg.1 järgi. 2 lg.1 ja

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 20.12.2018 otsusega väärteoasjas

nr.2440,18,006336 H.E-le määrati Liiklusseaduse §242 lg.1 ja §249 lg.1

järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamise usseaduse §249 lg.1 alusel ga Liikl

karistuseks

rahatrahv 36 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 144 eurot. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud otsuse kohaselt puudusid.

H.E kaitsja Lea Kurbel-Kalamees esitas 10.01.2019 Viru Maakohtule

kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt on kirjelduse kuni 30.10.2018 kella 00.00 kuni 06.00 „29.10.2018

vahemiku ajal juhi 24-tunnise ajavahemiku kohta 10

tööaeg

ületas tundi“ näol

tegemist kirjeldusega ja seega puudub alus isiku õigusnormi,

mitte käitumise

karistamiseks. Mootorsõidukijuhile ööpäevase nõuete

kehtestatud

puhkeaja

rikkumine menetlusaluse isiku poolt 19.11.2018 kella 10.30 kuni 20.11.2018 kella 10.30 vahelisel ajal oli

tingitud asjaolust, menetlusalune isik 19.11.2018 veidi enne kella 20

et

jõudis õhtul

Eesti - Vene piirile asus

ja piiriületusjärjekorda. Mootorsõidukijuhile ööpäevase nõuete

kehtestatud

puhkeaja

rikkumine menetlusaluse isiku poolt 29.10.2018 kella 17.32 kuni 30.10.2018 kella 17.32 vahelisel ajal toimus

samuti

piiriületusel. Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määrus (EÜ)

nr.561/2006 preambuli p.17 ja art.1 määratlevad määrusega ööpäevase

kehtestatud

katkematu puhkeaja regulatsiooni

3 eesmärgina üldise

liiklusohutuse tagamise. Seega leiab kaitsja, et kuigi formaalselt

rikkus menetlusalune isik kehtestatud

mootorsõidukijuhile ööpäevase puhkeaja kestvusele kehtestatud kannatanud selle

nõudeid, ei

tagajärjel

liiklusohutus. Isiku karistamisel tuleb rikutud normi

lähtuda

kaitse eesmärgist,

milleks on liiklusohutuse tagamine.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 21.02.2019 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/1025-4 palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Vastuse kohaselt on menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises tõendatud. Tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on tegude toimepanemises süüdi. Sõidumeeriku nõuetekohast toimimist saab ja peab juht tagama igapäevaselt, mil ta sõidukit juhib. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebuse esitajaga selles osas,

et kuna menetlusalune isik pani rikkumised toime piiri ületades, siis on sellised

rikkumised lubatud. -tunnine. Puhkepaus peab olema katkematult vähemalt 9 Piiriületust ei saa lugeda selliseks asjaoluks, mida juht ei saanud ette näha, juhil oli võimalus planeerida piiriületus sellisele ajahetkele, mis oleks jäänud tema tööpäeva

sisse. Juhi igapäevane katkematu ööpäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tundi ja 9-tunnine puhkepaus on juba erand, mida juht võib kasutada kuni 3 korda

nädalas. Kaebuse esitaja on viidanud ka avaliku huvi puudumisele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et avalik huvi on olemas ja see pigem kasvab kui kahaneb

antud valdkonnas. Raskeveokitega juhtuvad Eesti teedel liiklusõnnetused pea

igapäevaselt ning selle tagajärjel hukkub või saab vigastada igal aastal järjest

rohkem inimesi. Kui juht rikub ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid, võib üheselt mõista, et juht on väsinud ja võib teistele liiklejatele olla ohtlik.

Kohtuväline menetleja märkis ka, et Liiklusseaduse §249 lg.1 sanktsioon näeb

karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest määrast madalam.

Maakohtu istung 10.05.2019

Maakohtu istungil ei olnud kaitsj dokumendi originaali. al esitada haridust tõendava

Maakohus leidis, et asja arutamine tuleb edasi lükata ja kohustas kaitsjat kaasa

võtma järgmisele

kohtuistungile haridust dokumendi originaali, mille alusel tõendava

on kinnitada toimikus oleva dokumendi . võimalik ärakiri

Maakohtu istung 11.06.2019

Maako e isiku kaitsja Lea Kurbel-Kalamees esitatud htu istungil jäi menetlusalus

kaebuse Formaalselt on rikkumine toimunud, kuid normi ja selle põhjenduste juurde.

eesmärgiks on liiklusohutuse tagamine. Juht ei tea kunagi, kui kaua piiriületus aega võtab. Kaitsja rõhutas mõlema puhul jätkas juht

,

et

rikkumise puhkeaega nii,

et katkematu puhkeaeg esimesel juhul kestis 12 tundi 45 minutit teisel juhul 20

ja

ja

tundi 20 minutit ehk juht oli piisavalt puhanud, enne kui asus autorooli.

ja

Tegemist on rikkumistega

vähetähtsate ja

menetluse võib lõpetada Väärteomenetluse seadustiku lg.1 p.1 alusel. Menetlusnormi rikkumisega on tegemist selle 10- §30

tunnise kirjeldamise episoodis selle palub kaitsja

tööpäeva ületamise

ja

lõpetada V .1 p.1 alusel. äärteomenetluse seadustiku §29 lg

4

Kohtuvälise menetleja esindaja palus maakohtu istungil jätta kaebus Annika Elm rahuldamata ja otsus muutmata. Kvalifikatsiooni osas Liiklusseaduse .1 kahes

§249 lg

episoodis esindaja selle juht puhkas peale 24-tunnist

ei nõustu käsitlusega,

et

perioodi puhkas pikemalt, kuna on

ja

nõutud minim ne puhkeaeg on 9 tundi 24- aal

tunnise perioodi jooksul. on poolt ohutus liikluses, kuid

Normi eesmärk ühelt

eesmärk on ka aus konkurents vedajate vahel sellise seda saavuta.

ja käitumisega

ei Tegemist ei ole rikkumisega, seda enam, tegemist on väheolulise

et

süsteemse käitumisega.

Mis puudutab kolmandat rikkumist, mille puhul kaitsja on asunud seisukohale, menetlus tuleb koosseisu puudumise siis

et

lõpetada

tõttu, kohtuväline menetleja isikut karistatud rõhutab, et

ei mitte Liiklusseaduse

§130 lg.8 järgi vaid Liiklusseaduse .1 rgi. Liiklusseaduse .8 on rikutud §242 lg jä

§130 lg õigusnorm, mitte kvalifikatsioon. menetleja on seisukohal, etteheide sisaldab selget Kohtuväline

et

kirjeldust, vastu juht eksis. mille

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaitsja kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on määratud

karistus rikkumise eest kahe rikkumise eest ühe Liiklusseaduse §242 lg.1 ja Liiklusseaduse . §249 lg.1 järgi

Liiklusseaduse §242 lg.1 näeb ette vastutuse ootorsõiduki või

m -

trammijuhi poolt liiklusnõuete § –§ § –§

rikkumise eest, kui

puudub Liiklusseaduse

201 203, 205 207, § § § § –§ § –§ § –§ sätestatud väärteokoosseis. 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 241

Seega tuleb an menetlusalune isik rikkus tud väärteoasjas tuvastada, kas

Liiklusseaduse

nõudeid.

Nagu nähtub koostatud väärteoprotokollist nr. AB 26.11.2018 1410059 ja

vaidlustatavast 20.12.2018 8,006336, on menetlusalune otsusest väärteoasjas nr.2440,1 isik rikkunud Liiklusseaduse

§130 lg.8 sätteid.

Liiklusseaduse §130 lg.8 sätestab, et töötab

kui juht

kella 00.00 ja 06.00 vahelisel ajal, tohi

ei igapäevane tööaeg ületada

kümmet tundi iga

24-tunnise ajavahemiku kohta.

Käesoleva väärteoasja materjalidest (Nädalagraafik 29.10.2018 – nähtub, et

04.11.2018) menetlusaluse isiku .00 tööaeg ületas 29.10.2018 kuni 30.10.2018 kella 00.00 kuni 06 vahelisel ajal 10 tundi, olles 15 tundi 15 minutit.

5

Menetlusaluse isiku kaitsja ei soovinud antud rikkumise osas sisuliselt midagi vastata, kaitsja jäi seisukoha juurde, et tegemist on menetlusnormi rikkumisega.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. 26.11.2018 koostatud väärteoprotokollis nr. AB 1410059 ei ole tegemist mitte Liiklusseaduse §242 lg.1 sätestatud õigusnormi kirjelduse, vaid menetlusaluse isiku käitumise kirjeldusega konkreetselt 29.10.2018 – 30.10.2018 ajavahemikul 00.00 etavalt, et juhi – 06.00. Kirjeldusest nähtub üheseltmõist

tööaeg ületas 24 tunnise ajavahemiku kohta 10 tundi. Samast väärteoprotokollist -

nähtub ka, et selle rikkumise tõenditeks on muuhulgas väljatrükid digitaalse sõidumeeriku autojuhikaardilt. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis omakäeliselt

märkinud, et see protokoll on talle tutvustatud, tõlgitud ja arusaadav. Seega oli nii

rikkumise kirjeldus kui ka seda tõendavad dokumendid menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koostamisel arusaadavad ja asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks kirjelduse arusaadavusele või tõendite olemasolule vastu vaielnud.

Kuna maakohus kaitsja seisukohaga menetlusnormi rikkumise osas ei nõustu ja sisuliselt kaitsja viidatud rikkumisele vastu ei vaielnud, leiab maakohus, et eelviidatud

Nädalagraafikust nähtub üheselt, et menetlusaluse isiku tööaeg 29.10.2018 – 30.10.2018 kell 00.00 06.00 vahelisel ajal 24- – tunnise graafiku sees ületas lubatud 10 tundi ja oli 15 tundi 15 minutit.

Eeltoodust tulenevalt on tegemist Liiklusseaduse nõuete rikkumisega ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole.

Liiklusseaduse §249 lg.1 näeb ette vastutuse k lühema ehtestatust kuni kaks tundi

ööpäevase mootorsõidukijuhi puhkeaja kasutamise eest poolt.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik kasutas ööpäevasest puhkeajast kaks tundi lühemat puhkeaega.

Nagu nähtub 26.11.2018 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1410059 ja vaidlustatavast 20.12.2018 otsusest väärteoasjas nr.2440,18,006336, oli menetlusaluse

isiku regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus perioodil 19.11.2018 kell 10.30 – 20.11.2018 kell 10.30 ja 29.10.2018 kell 17.32 – 30.10.2018 kell 17.32 nõutavast lühem kui 2 tundi. Ööpäevase puhkeaja kestvus 30.10.2018 oli 8 tundi 45 minutit ja 20.11.2018 oli see 7 tundi 51 minutit, nõutav katkematu puhkeaja kestvus on 9 tundi.

Nimetatud kahele rikkumisele kaitsja maakohtu istungil vastu ei vaielnud, kuid leidis, et tegemist on formaalsete rikkumistega. Kuna juht ei tea kunagi, kui kaua piiriületus aega võtab, oleks ta juhul, kui oleks enne ära puhanud ja siis asunud piiri ületama,

raisanud lihtsalt aega. Kaitsja nõustus, et ühel juhul oli katkematu puhkeaeg 8 tundi 45 minutit ja teisel juhul 7 tundi 51 minutit, kuid seletas, et kohe peale piiriületust asus juht uuesti puhkama, mistõttu tegelikult puhkas ta mõlemal juhul palju kauem ja asus liiklusesse puhanuna.

Maakohus selle seisukohaga, et tegemist oli formaalsete rikkumistega, ei nõustu.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses on üheseltmõistetavalt öeldud, et 24-

tunnisesse ajavahemikku peab jääma vähemalt 9 tundi katkematut puhkeaega. Siinkohal nõustub maakohus kohtuvälise menetleja esindajaga selles osas, et selle 9

6 tunni näol on tegemist erandiga, mida võib kasutada vaid kuni kolm korda nädalas.

Tegelik katkematu puhkeaeg peab olema 11 tundi pikk. Käesolevas väärteoasjas nähtub esitatud tõenditest (Nädalagraafik 29.10.2018 – 04.11.2018 ja Nädalagraafik

18.11.2018 24.11.2018), et esimesel juhul oli menetlusaluse isiku katkematu – puhkeaeg 8 tundi 45 minutit ja teisel juhul vaid 7 tundi 51 minutit. Raskeveokijuhi katkematu puhkeaeg on ette nähtud liiklusohutuse tagamiseks. Seda puhkeaega ei ole kuidagi võimalik lühendada või kanda osa üle järgmisesse 24 tundi. Väsinud juht on

ilmselgelt liikluses ohtlik nii enda kui teiste liiklejate elule, tervisele ja varale. Väsimusseisundis on juhi reaktsioonikiirus ja tähelepanu aeglustunud, mis omakorda

viib otseselt

liiklusõnnetuste toimumiseni. Maakohus tunnustab küll menetlusalust isikut selle eest, et peale piiriületust asus ta esimesel võimalusel taas puhkama, kuid on seisukohal, et kaks episoodi rikkumist on toime pandud ning tegemist ei ole

formaalsete rikkumistega ja avaliku huvi puudumisega. Kaitsja viitas maakohtu istungil õigesti sellele, et normi eesmärgiks on see, et juht ei sõidaks väsinult roolis. Maakohus nõustub selle hinnanguga, kuid viitab siinjuures sellele, et sellest normist kinnipidamist saab tagada vaid konkreetsete aegade (tundide) määramisega ja selle normi täitmise tagamiseks ongi need tunnid sätestatud. Igasugune kõrvalekaldumine ettenähtud tundide arvust on ilmselgelt rikkumine, millele peab järgnema karistus.

Viide piiriületuse põhjendusele on asjakohatu, sest kui on tegemist riikide vahel toimuva veondusega, peab juht igal juhul sellega arvestama. Kaitsja viide sellele, et

juhul, kui menetlusalune isik oleks puhanud ettenähtud aja, oleksid olnud rahulolematud nii tellija kui tööandja, on täiesti kohatu.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §24 alusel ning menetluse lõpetamine 9 lg.1 Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel ei ole põhjendatud. kuidagi

Ülaltoodu kokkuvõtteks nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud

maakohus

seisukohtadega ja leiab, et alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning

menetluse lõpetamiseks ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas

väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta

on s i. Menetlusaluse isiku teod üüd on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §2 näeb karistusena ette 49 lg.1 rahatrahvi kuni 1 , 00 trahviühikut Liiklusseaduse §242 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut.

7

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväli määratud se menetleja poolt menetlusalusele isikule 3 rikkumise eest kokku karistuseks rahatrahv 36 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja

on menetlusalusele isikule määranud

3 rikkumise eest kokku karistuse oluliselt alla

sanktsiooni keskmise . määra

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

– on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse suurusega,

mistõttu alust rahatrahvi vähendamiseks käesolevas väärteoasjas ei ole.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik