4-19-2596/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

04.juunil 2019 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju, Margus Pihl ja Kaebuse esitanud isiku Andres Aasma Isikukood: 39108234912 Elukoht: xxx Töökoht xxx Vaatas 21.05.2019, 03.06.2019, avalikul kohtuistungil läbi Andres Aasma kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 17.04.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,003037 tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 17.04.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,003037 kohaselt Andres Aasma 27.03.2019 kell 14:40 ajal Harjumaal, xxx mootorsõiduki vastutava kasutajana, kes andis mootorsõiduki kasutada teisele isikule ei esitanud liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel mootorsõiduki kasutaja nime, aadressi, sünniaega ja juhiloa numbrit, kes kasutas mootorsõidukit 16.03.2019 kell 01:06 Tallinnas xxx ja xxx ristmikul toimunud liiklusõnnetuses. Rikkus liiklusseaduse § 72 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 261 lg 1 järgi. Andres Aasmale määrati liiklusseaduse § 261 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 90 trahviühikut s.o 360 eurot. Andres Aasma vaidlustas 17.04.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,003037 paludes otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebust põhjendab ta sellega, et tema ei ole sõiduki omanik ega vastutav kasutaja, seega ei laiene talle liiklusseaduse § 72 sätestatud kohustus.

Andres Aasma jäi kohtuistungil kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik ja tunnistaja J A.

Kohus uuris järgmisi dokumente: - sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 1); - volikiri (lk 2); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 4); - väärteoprotokoll (lk 5); - vastulause väärteoprotokollile (lk 6); - 17.04.2019.a väärteootsus väärteoasjas nr 2302,19,003037 (lk 7); - karistusregistri väljavõte (lk 8); - kaebus koos lisadega (kohtutoimik lk 1-6); - Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (kohtutoimik lk 15); - sõiduki tehniline pass (kohtutoimik lk 21).

Väärteoasi nr 4-19-2596

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku seletused, tunnistaja ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, alljärgnevale seisukohale:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja Regina Siimert koostas väärteoprotokolli nr AB1577919 väärteoasjas nr 2302,19,003037, mille kohaselt Andres Aasma 27.03.2019 kell 14:40 ajal Harjumaal, xxx mootorsõiduki vastutava kasutajana, kes andis mootorsõiduki kasutada teisele isikule, ei esitanud liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel mootorsõiduki kasutaja nime, aadressi, sünniaega ja juhiloa numbrit, kes kasutas mootorsõidukit 16.03.2019 kell 01:06 Tallinnas xxx ja xxx ristmikul toimunud liiklusõnnetuses. Rikkus liiklusseaduse § 72 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 261 lg 1 järgi. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 17.04.2019.a otsuses väärteoasjas nr 2302,19,003037.

Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et 16.03.2019.a õhtul oli joonud paar õlut, tutvus ühe noormehega, kes oli kaine ja oli nõus olema kaebuse esitajale juhiks. Sõitsid ringi, ühel hetkel juht riivas lipumasti, selle peale ta jooksis minema. Kaebuse esitaja jooksis talle järgi. Tahtis juhi kinni püüda kuna ta oli autot kriimustanud. Kätte juhti ei saanud ja auto juurde tagasi minnes nägi A. Aasma politseipatrulli ja otsustas koju minna, et politsei ei süüdistaks teda sõiduki juhtimises. 27.03.19.a läks jaoskonda, seal koostati väärteoprotokoll. Lisaks selgitas isik, et tema ei ole sõiduki vastutav kasutaja ega omanik, kasutab sõidukit lihtkirjaliku volikirja alusel.

Tunnistaja J A selgitas kohtuistungil, et sõiduk xxx kuulub talle. Andis sõiduki pojale kasutada volikirja alusel. Kindlustuse, kiiruskaamera trahvid jmt maksab tunnistaja sõnul omanik, nagu on kirjas seaduses. Sõiduk oli Andres Aasma kasutuses, kuid kes oli liiklusõnnetuse hetkel roolis, ei ole tunnistajale teada.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi otsuses toodud seisukohtadele ning leidis, et kaebuse esitajal oli võimalus jälgida selle auto kasutamist, et see ei satuks kellegi teise hoolde, kes võiks seda kuidagi kurjalt ära kasutada.

Kohtuväline menetleja on heitnud Andres Aasmale ette liiklusseaduse § 72 lg 3 nõuete rikkumist ning sellega liiklusseaduse § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

LS § 261 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt LS §

72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest.

LS § 72 lg 3 kohaselt vastutavale kasutajale laienevad lõikes 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga. Esmalt märgib kohus, et selguse huvides peaks rikutud õigusnormina olema väärteoprotokollis välja toodud ka sama paragrahvi lõige 2, millest nähtuvad need kohustused, mis laienevad ka vastutavale kasutajale. Teokirjelduses on LS § 72 lg

2 sisu siiski väljatoodud ning kohtul on võimalik eelnimetatut ka sisuliselt analüüsida, väljumata väärteoprotokollis toodud teokirjelduse piiridest.

LS § 72 lg 2 kohaselt kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) mootorsõidukit kasutanud isiku eesja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. Sama sätte lõike 3 kohaselt laieneb eeltoodu ka vastutavale kasutajale.

Vaidlust ei ole selles, et 16.03.2019 kell 01:06 Tallinnas xxx ja xxx ristmikul toimunud liiklusõnnetuses osales Andres Aasma kasutuses olnud J A kuulunud sõiduk xxx. Vaidlust ei ole ka selles, et 27.03.2019 kell 14:40 ajal Harjumaal, xxx ei andnud Andres Aasma liiklusõnnetuse hetkel roolis olnud isiku kohta liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel mootorsõiduki kasutaja nime, aadressi, sünniaega ja juhiloa numbrit. Väärteoprotokollis kajastatud faktilisi asjaolusid kinnitavad lisaks kaebuse esitaja enda ütlustele ka tunnistaja ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll ja J. A poolt A. Aasmale koostatud volikiri.

Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et kuigi ta ei ole liiklusõnnetuse põhjustanud juhi andmeid talletanud ja liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel neid edastanud, ei saa temale ette heita liiklusseaduse § 72 lg 3 rikkumist ning sellega liiklusseaduse § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, sest ta kasutab sõidukit volikirja alusel ning ta ei ole sõiduki omanik ega ka vastutav kasutaja. Sõiduki tehniline pass ja Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kinnitavad, et sõiduki omanik on J A. J.A kinnitas, et ei ole olnud ka suulist kokkulepet, mille kohaselt oleks sõiduki omanikuks sõiduki valdaja A.Aasma. Seega, ei ole Andres Aasma sõiduki xxx omanik. Vastutavat kasutajat Maanteeameti liiklusregistri väljavõttel ega ka tehnilises passis märgitud ei ole.

LS § 2 p 93 kohaselt vastutav kasutaja on Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Seega, jättes hetkel kõrvale kodakondsuseja elukohapiirangu (isik on alalise elukohaga Eesti kodanik), näeb LS § 2 p 93 eeldustena ette nii kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu olemasolu (mida käesoleval juhul ei ole, kuna J.A sõnade kohaselt ostis ta ise selle auto) kui ka kande vastutava kasutaja kohta liiklusregistris. Eelnimetatud tõlgendust toetavad ka liiklusseaduse seletuskirjad, mille kohaselt vastutava kasutaja puhul on, nagu nimetusestki nähtub, tegemist isikuga, kellele on pandud sõiduki suhtes omanikusarnased kohustused – vastutus sõiduki õiguspärase kasutamise eest. Taoline kohustus tekib isiku vastutava kasutajana registrisse kandmisega. (liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus 179 SE). Paragrahvi 11 lõike 3 lisamine täidab lünga, mis praegu liikluse valdkonnas on – mootorsõidukiomanik (või vastutav kasutaja) suurema ohuallika valdajana peab küll tagama mootorsõiduki õiguspärase kasutamise, kuid praktika on näidanud, et sunnivahendita seda kohustust ei täideta. Samas puudub ka võimalus riikliku järelevalve teostamiseks. Järelevalve on võimalik juhul, kui omanik teab, kelle kasutuses temale kuuluv mootorsõiduk on ning vajadusel annab selle kohta informatsiooni ka järelevalveametnikule. Vajalikud andmed saab omanik (või vastutav kasutaja) ka praegu mootorsõiduki kasutajale volikirja koostades, muudatus lisab vaid kohustuse neid andmeid ka säilitada (seletuskiri liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu

179 SE II). Eeltsiteeritu kinnitab, et ka seadusandja eristab vastutavat kasutajat volikirja alusel kasutajast ning vastutus andmete talletamise eest on omanikul ja vastutaval kasutajal. Vastutavaks kasutajaks saab lugeda üksnes vastavasse registrisse vastutava kasutajana kantud isikut.

Vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 03.03.2011.a määrusele nr „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord 1“ § 31 lg-le 2 peab vastutav kasutaja enda registrisse kandmiseks andma kirjalikus või sellega võrdsustatud elektroonilises vormis nõusoleku. Taoline nõue on igati loogiline, arvestades, et isiku vastutava kasutajana liiklusregistrisse kandmisest tekivad talle erinevad kohustused, sh LS § 72 järgi, mida kaebuse esitajale ka käesoleval juhul ette heidetakse.

Politseija Piirivalveameti veebilehelt nähtuvalt, on ka kohtuväline menetleja tõlgendanud liiklusseaduse § 72 lg 2 kohaldumist vaid liiklusregistrisse kantud sõidukiomaniku ja sõiduki vastutava kasutaja suhtes: Sõidukiomanik ja sõiduki vastutav kasutaja = mootorsõiduki eest vastutav isik Kirjaliku hoiatamismenetluse regulatsioonis käsitletakse nii liiklusregistrisse kantud sõidukiomanikku kui sõiduki vastutavat kasutajat mootorsõiduki eest vastutava isikuna. Mootorsõiduki eest vastutav isik peab tagama enda kasutuses oleva mootorsõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Kohustus tagada mootorsõiduki õiguspärane kasutamine tähendab ka omaniku õigust ja kohustust otsustada, kellele ta oma mootorsõidukit kasutada annab. Seega on tema kohustus hea seista selle eest, kuidas ja millal teised isikud tema mootorsõidukit kasutavad, millest tulenevalt peab ta omama ka teavet mootorsõidukit kasutanud teiste isikute kohta. Eelkõige tagab seda kohustust liiklusseadus § 72 lg 2, mille kohaselt on vastutaval isikul kohustus omada ja säilitada teise isiku poolt sõiduki kasutamise ajal või kuue kuu jooksul pärast kasutamise lõppemist teavet selle kohta, kes tema mootorsõidukit kasutanud on. Sealhulgas sõiduki kasutaja eesja perekonnanime, aadressi, juhiloa numbri, sünniaja või isikukoodi ning liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel seda teavet temaga jagada.

Kõigest eelnevast johtuvalt nõustub kohus kaebajaga selles, et volikirja alusel sõidukit kasutav isik ei ole vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 p 93 mõttes. Kuivõrd Andres Aasma kasutas sõidukit lihtkirjaliku volikirja alusel ning ta ei olnud kantud liiklusregistrisse vastutava kasutajana, siis ei ole Andres Aasma sõiduki xxx vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 p 93 mõttes. Seega puudub Andres Aasma puhul oluline eeldus LS § 72 lõikes 2 nõuete rikkumiseks. Järelikult ei saa Andres Aasma vastutada LS § 261 lg 1 järgi, kuna objektiivse koosseisu eeldused ei ole täidetud.

Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes VTMS §-st 132 p-st 3 tühistab kohus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 17.04.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,003037 ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p3, 29 lg 1p1 133, 134,

Otsustas 1.Rahuldada Andres Aasma kaebus. 2. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl 17.04.2019 otsuse väärteoasjas nr 2302,19,003037 tühistada ja lõpetada VtMS § 29 lg 1p1 alusel väärteomenetlus Andres Aasma suhtes süüdistuses liiklusseaduse § 261 lg 1 järgi.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on kaebuse esitanud isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 28.06.2019