2-19-7616/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7616 Tsiviilasi J.H. hagi V.I. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. H. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja V.I. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja seaduslik esindaja A. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et J. H.l ei ole kohustust alates 2. aprillist 2019 tasuda elatist V. I. ülalpidamiseks Tartu Maakohtu 24. märtsi 2015. a otsuse tsiviilasjas nr 2-14-52232 alusel.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

2-19-7616

2(2)

1. J. H. esitas 20. mail 2019 hagi V. I. vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes. Hageja toob esile, et tartu Maakohtu 24. märtsi 2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-52232 mõisteti temalt

V. I. ülalpidamiseks välja elatis. Alates 2. aprillist 2019 elab V. I. hageja juures, mistõttu peab ta ise vahetult kostjat üleval. Alus elatise väljamõistmiseks on ära langenud.

Kostja vastus hagile

2. V. I. seaduslik esindaja A. I. esitas kohtule vastuse, milles võttis hagi õigeks. Kuivõrd käesolevaks ajaks on kohus lahendanud määrusega hooldusõiguse vaidluse ning andnud hagejale otsustusõiguse kostja eluja viibimiskoha osas, siis puudub alus 24. märtsi 2015 kohtuotsuse täitmiseks. Üldjuhul tasub elatist lahuselav vanem vanemale, kelle juures laps alaliselt elab.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas ei esine alust jätta TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt menetluskulusid hageja kanda. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik