2-18-13424/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-13424

Hagi ese

Geotime OÜ hagi Briljantkäsi OÜ vastu 15 000

euro saamiseks

Tsiviilasja hind

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Geotime OÜ (registrikood 10137303, asukoht

Teaduspargi 8, 126181 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Cärolin Markus (e-post

carolin.markus@intrum.com)

Kostja Briljantkäsi OÜ (registrikood 11004857,

asukoht Vasara 50, 50113 Tartu)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aare

Kaldma (e-post aare@valgejauiga.ee)

Viimane istung

11. juuni 2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Geotime OÜ hagi Briljantkäsi OÜ vastu 15 000 euro

saamiseks.

2. Mõista Briljantkäsi OÜ-lt Geotime OÜ kasuks välja 14 825 eurot 29 senti.

3. Jätta hagi rahuldamata 174 euro 71 sendi osas.

4. Jätta menetluskulud, mis on seotud hageja taotlusega kolmanda isiku

kaasamiseks Geotime OÜ kanda. Jätta ülejäänud menetluskuludest 1% Geotime

OÜ ning 99% Briljantkäsi OÜ kanda.

5. Mõista Briljantkäsi OÜ-lt Geotime OÜ kasuks välja menetluskulu 1780 eurot 76

senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2/5

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Geotime OÜ (hageja) esitas 7. septembril 2018 Tartu Maakohtule Briljantkäsi OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 15 000 eurot, sh

põhivõlg 13 685,45 eurot, viivis 1274,55 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on müüs hageja kostjale kaupa, mille eest kostja jättis tasumata.

Samuti jättis kostja hagejale tasumata printerite hoolduse eest. Poolte vahel oli tava, et

kostja tellib kaupa telefoni või e-kirjaga ning hageja saadab kauba kostjale Cargobus

OÜ vahendusel. Hageja tugineb oma viivisenõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teise lause järgsele viivisemäärale. Hageja on seda viivisenõuet täiendavalt

vähendanud. Hageja nõuab VÕS § 1131 lg 1 järgi sissenõudmiskulu. Hageja leidis, et

kostjal ei ole tema vastu tasaarvestatavat nõuet. Kohtuistungil tugines hageja kostja

tasaarvestuseks kasutatud nõude aegumisele.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel

lepingu sõlmimist. Ei ole tuvastatav hageja esitatud arvetel toodud summade vastavus

tegelikule toote ja teenusehinnale. Hageja esitatud arvetel kajastatud tasud transpordi

eest ei kattu teenuseosutaja esitatud arvetel oleva tasuga. Kostja leiab, et hageja nõue

on osaliselt aegunud nelja arve osas, mille maksetähtaeg on 30. juulil 2015 või varem.

Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise ja viivisenõue vähemalt summas 12 723,3

eurot, mis tuleneb sellest, et hageja on rikkunud poolte sõlmitud printeri

müügilepingut. Kostja tasaarvestab nimetatud nõude hageja nõudega. Kostja taotleb ka

viivise vähendamist.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus käsitleb esmalt kostja vastuväidet nõude aegumisele. Kostja on taotlenud

osaliselt aegumise kohaldamist arvete osas, mis muutusid sissenõutavaks 30. juulil

2015 või varem. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõuab ostuhinna tasumist ning teenuste

eest maksmist, on tegemist tehingust tulenevate tasu maksmise nõuetega, mis

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 lg 3 kohaselt aeguvad

kolme aasta jooksul kalendriaasta lõpust, millal nad sissenõutavaks muutusid. Kuivõrd

hageja nõuab tasu kõige varasemalt 2015. a-l sissenõutavaks muutunud nõuete eest,

said need nõuded olla aegunud kõige varem 2018. a lõpus. Hagi on esitatud 7.

septembril 2018. Seega ei saanud need nõuded olla hagi esitamise ajal aegunud.

4. Hageja nõuab kostjalt kümnel arvel märgitud summade tasumist. Hageja nõude

esmaseks eelduseks on lepingu olemasolu poolte vahel. Kostja on sellele vastu

vaielnud, leides, et hageja ei ole lepingute sõlmimist tõendanud.

3/5

5. Hageja on esitanud kuue arve osas lepingu sõlmimise tõendamiseks (nr-d XXX , XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXX) kostja saadetud e-kirjad kaupade tellimiseks ning

Cargobus OÜ-ga sõlmitud veolepingud, millest nähtub, et hageja on sõlminud

veolepingu kauba kostjale saatmiseks. Kostja on ka ise kohtuistungil asunud

seisukohale, et loobub nimetatud arvete osas oma vastuväitest lepingu sõlmimise kohta.

Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et pooled olid sõlminud lepingu nimetatud arvetel

märgitud kaupade müügiks hagejalt kostjale.

6. Arvetel nr XXX, ja XXX märgitud toodete osas ei ole hageja esitanud e-kirju, millest

nähtuks, et kostja on nimetatud kaubad tellinud. Samas on hageja esitanud Cargobus

OÜ-ga sõlmitud veolepingud (I kd, tl 12 ja 27), millest nähtub, et hageja on vastavalt

17. aprillil 2015 ning 12. veebruaril 2016 andnud Cargobus OÜ-le saadetised kostjale,

mis on välja saadetud esimesel juhul samal päeval ning teisel juhul päev hiljem.

Nimetatud kuupäevad kattuvad eelnimetatud arvetel toodud tarnimiskuupäevadega.

Hageja väitel on kostja nimetatud arvetel märgitud kaubad tellinud telefonitsi. Kohus

leiab, et kuigi nende arvete osas ei ole tõendeid, millest otseselt nähtuks poolte

tahteavalduste tegemine lepingu sõlmimiseks, viitavad eelnimetatud tõendid kostjale

kauba saatmise kohta koostoimes hageja esitatud tõenditega (varasemad tellimused,

arved, kontoväljavõtted arvete maksmise kohta I kd, tl 93-98, 127-134) selle kohta, et

pooltel olid pikaajalised lepingulised suhted, mille raames kostja korduvalt tellis

hagejalt kaupu, et pooled olid sõlminud lepingu ka nimetatud arvetel märgitud kaupade

müügiks hagejalt kostjale.

7. Arvel nr XXX osutatud printeri hooldusteenuse osutamine on tõendatud tunnistaja R.

L. i ütlustega. Tunnistaja ütlustest nähtub, et talle andis hageja korralduse minna

hooldada kostja asukohas olevaid printereid. Kuivõrd teenuse osutamine toimus kostja

ruumides, siis pidi kostja printerite hooldamist võimaldama, mis viitab sellele, et poolte

vahel oli sõlmitud vastav leping. Samuti nähtub hageja esitatud arvetest ja

kontoväljavõtetest varasemate perioodide kohta, et kostja on ka varem tellinud hagejalt

printeri hooldusteenust ning selle eest tasunud. Seega leiab kohus, et tõendatud on, et

pooled olid sõlminud lepingu, mille kohaselt pidi hageja hooldama kostja printereid.

8. Arvel nr XXX kajastatud toodete tellimise ega kostjale üleandmise kohta kohtule

tõendeid esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei piisa ainuüksi arvest ja poolte varasemast

suhtlusest selles osas müügilepingu olemasolu tõendamiseks. Ka hilisemas kohtule

esitatud e-kirjavahetuses ei ole kostja sõnaselgelt nõuet tunnustanud. Kohtu hinnangul

ei vasta poolte suhe VÕS § 203 lg-s 1 toodud jooksva arve mõistele. Seda eelkõige

seetõttu, et poolte esitatud asjaoludest ei nähtu, et hagejal olnuks mingeid jooksvaid

kohustusi kostja ees, mistõttu ei saa lugeda nimetatud osas lepingu tuvastamiseks

piisavaks ka asjaolu, et kostja ei esitanud vastuväiteid hageja esitatud saldoteatisele.

Seega tuleb hagi jätta nimetatud osas, st 156,2 euro osas rahuldamata.

9. Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja ei ole tõendanud poolte hinnakokkulepet.

Kohus sellega ei nõustu. Hageja on esitanud varasemad arved ja kontoväljavõtted,

millest nähtub nende tasumine kostja poolt. Varasematel arvetel kajastuvad sarnased

tooted sarnaste ja suures osas samade hindadega, mis vaidlusalustel arvetel. Kohtu

hinnangul on vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele poolte varasem praktika piisav

tõendamaks seda, et arvetel kajastatud hind vastas poolte kokkuleppele.

10. Kostja on eraldi esitanud vastuväite veoteenuse hinnale, leides, et see ei vasta OÜ-ga

Cargobus sõlmitud veolepingutel kajastatule. Võrreldes arvetel kajastatud veoteenuse

ja OÜ-ga Cargobus sõlmitud veolepingutes märgitud tasude suurust on hageja esitatud

arvetel tasu suurus kokku 18,51 eurot suurem kui tegelikult transpordi eest tasutud.

4/5

Kohtu hinnangul tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata. Arvetelt nähtub selgelt, et

tasu on transpordi eest OÜ-g Cargobus, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks hageja

väidet, et tasu sisaldas ka tasu toodete transportimise eest hageja asukohast OÜ-le

Cargobus üleandmiseks. Poolte kokkulepet tegelikust kulust suurema veotasu

maksmise osas ei näita ka asjaolu, et kostja on varasemad hageja veoteenuse tasu

sisaldavad arved tasunud. Kohtule ei ole selles osas esitatud tõendeid selle kohta, et ka

nende arvete puhul oli erinevusi veotasudes. Samuti erinevalt saadetud kaupadest, mille

olemasolu sai kostja kontrollida enne arvete tasumist, kui ta oli kaubad kätte saanud,

oli kostjal ilmselgelt ka keeruline kontrollida veoteenuse tasu vastavust tegelikule

kulule.

11. Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse, milles soovib hageja nõude enda

nõudega tasaarvestada. Kostja väitel põhineb tema nõue asjaolul, et ta ostis hagejalt

printeri AGFA ANAPURNA, millel ilmnesid puudused. Seega heidab kostja hagejale

ette printeri müügilepingu rikkumist. Hageja on tuginenud sellele, et kostja

tasaarvestuseks kasutatud nõue on aegunud. VÕS § 200 lg 2 kohaselt võib tasaarvestav

pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole

nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Seega

tuleb tuvastada, millal kostja nõue aegus ning, kas selleks hetkeks oli kostjal õigus

enda nõue hageja nõudega tasaarvestada. Müügilepingu rikkumisest tulenev nõue on

tehinguline nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. VÕS

§ 227 kohaselt algab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva

nõude aegumistähtaeg asja üleandmisest ostjale. Tunnistaja Olev Pooli ütluste kohaselt

ostis kostja printeri Anapurna hagejalt 2010. a-l. Seega algas kolmeaastane

aegumistähtaeg 2010. a-l ning kostja nõue aegus 2013. a-l. VÕS § 197 lg 1 järgi tekib

õigus tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt tasumist aastatel

2015 ja 2016 müüdud kaupade ja osutatud teenuste eest, siis oli kostja võimalik nõue

aegunud enne seda, kui kostjal tekkis õigus see hageja nõudega tasaarvestada, mistõttu

ei ole täidetud VÕS § 200 lg 2 eeldused tasaarvestamiseks ning kostja

tasaarvestusavaldus ei oma õiguslikke tagajärgi. Kuna kostjal ei olnud õigust enda

nõuet tasaarvestada aegumise tõttu, siis kohus kostja tasaarvestuseks kasutatud nõude

sisulist põhjendatust ei kontrolli.

12. Kostja on taotlenud ka viivise vähendamist. Samas on hageja arvestanud viivist

seaduses sätestatud määras ning on seda hagis esitatud nõudes sellega võrreldes enam

kui poole võrra vähendanud. Hageja nõutud viivis moodustab vähem kui 10% põhivõla

suurusest. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivis sellises olukorras ilmselgelt

ebamõistlikult suur, mistõttu ei ole VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel alust viivist

vähendada. Kuivõrd hageja on hagi esitamisel viivisenõude esitanud oluliselt

väiksemas summas, kui seadusejärgne viivisemäär võimaldaks, ei mõjuta hageja

viivisenõude rahuldamist ka asjaolu, et hageja põhinõue jäi osaliselt ca 1% osas

rahuldamata. Seega tuleb hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada. VÕS §

1131 lg 1 alusel tuleb rahuldada ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

13. Kuivõrd kostja ei ole väitnud, et ta oleks hageja nõude täitnud, tuleb hagi lähtudes

eeltoodust VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 1131 lg 1 järgi rahuldada 14 825,29 euro

osas. Hagi jääb rahuldamata 174 euro 71 sendi osas.

14. Kohus jätab poolte menetluskulud, mis on seotud hageja taotlusega kolmanda isiku

kaasamiseks TsMS § 169 lg 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kanda

5/5

proportsionaalselt

hagi

rahuldamise

ulatusega,

st

hageja

kanda

jääb

1%

menetluskuludest ning kostja kanda 99% menetluskuludest.

Hageja esitatud menetluskulu nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks

riigilõiv 650 eurot, esindajakulu 1324 eurot ning sõidukulu 20 eurot. Sellest

esindajakulu seoses taotlusega kolmanda isiku kaasamiseks on 80 eurot. Kostja

menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks esindajatasu kokku 1510

eurot, sh kolmanda isiku kaasamisega seoses 100 eurot. Kohus peab poolte

esindajakulusid arvestades asja mahtu ning seda, et esindajate aja ja rahaline kulu on

mõlemal poolel võrreldava suurusega põhjendatuks. Kohus märgib, et vaatamata

sellele, et kostja hageja taotlusele kolmanda isiku kaasamiseks kirjalikku seisukohta ei

esitanud, oli ilmselgelt tal vajalik sellega tutvuda ja seisukoht kujundada, mille kostja

kohtuistungil esitas. Kostja kanda jääb seega hageja menetluskuludest 1894,86 eurot

ning hageja kanda kostja menetluskuludest 114,1 eurot. Tasaarvestades poolte

menetluskulud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1780,76 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik