Legislator Case Law & Legislation
2-19-100001/22 AI generated

2-19-100001/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-100001/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kostja, M J tasub hagejatele, R J ja N J elatist perioodi 2019. a mai – 2019. a juuni eest kokku 400 eurot hiljemalt 01.07.2019. Alates 01.07.2019 tasub kostja mõlemale hagejale elatist 100 eurot igakuiselt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

Legislator headnote

AI generated

2-19-100001/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: KOHTU PÕHJENDUSED 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-19-100001

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-19-100001 Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2019, Tallinn Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Gerli Alavere Tsiviilasi R J ja N J hagid M J vastu igakuise elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad I-II: R J (isikukood xxx) ja N J (isikukood xxx), seaduslik esindaja ema A K Kostja: M J (isikukood xxx), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja, M J tasub hagejatele, R J ja N J elatist perioodi 2019. a mai – 2019. a juuni eest kokku 400 eurot hiljemalt 01.07.2019.

1.2. Alates 01.07.2019 tasub kostja mõlemale hagejale elatist 100 eurot igakuiselt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

1.3. Lastetoetus jääb laste emale.

1.4. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja, A K arveldusarvele nr XXX.

1.5. Käesolevast tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-19-100001 ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. R J ja N J esitasid 20.02.2019 Harju Maakohtule hagid M J vastu kummagi hageja kasuks igakuise elatise 270 euro väljamõistmiseks, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

2. Kostja vaidles hagidele vastu ning esitas vastuväite, mille kohaselt hagejate seaduslik esindaja ei arvesta hagejate toetuseks summasid, mis on kostja poolt kantud vahetult hagejatele või tehtud hagejate ülalpidamiseks ja hüvanguks.

3. Pooled esitasid 20.06.2019. a istungil Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi ülaltoodud resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja

430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik