2-18-8435/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Ülle Kaust (pankrotis) pankrotimenetlus

Tsiviilasja number

2-18-8435

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

lõpparuande

kinnitamisega, pankrotihalduri tasu määramine,

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik Ülle Kaust (pankrotis; isikukood XXX;

elukoht XXX; tel XXX; e-post XXX)

pankrotihaldur Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo

Faktootum; Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post

einar.vallandi@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Ülle Kaust (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetluse lõpparuanne

ja lõpetada Ülle Kaust (pankrotis) pankrotimenetlus.

2. Võlausaldaja tunnustatud nõue, mille ulatuses ta ei ole raha saanud:

II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153

lg 1 p 2):

Jrk Võlausaldaja Tunnustatud nõue

eurodes

Rahuldamata nõude

summa eurodes

Arveldusarve number

1 SEB Pank AS

24 534,47

20 365,75

XXX

Kokku

24 534,47

20 365,75

Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid.

3. Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi tehtud vajalikud ja põhjendatud

kulutused summas 223,42 eurot.

4. Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest Ülle Kaust

(pankrotis) pankrotimenetluses.

5. Algatada Ülle Kaust (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid

arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta

möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

2/8

täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1,

lg 11).

6. Jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada Ülle

Kausti (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) täitma ise

usaldusisiku kohustusi.

7. Usaldusisikul

(Ülle

Kaustil)

kanda

võlgniku

igapäevakulutusteks

mõeldud

arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa

seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele

arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas

(iga aasta 15. juulil) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.

8. Usaldusisikul (Ülle Kaustil) esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab

sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja

vara kohta kuude lõikes, andmed võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha

eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku

arvelduskontode väljavõtted. Aruanded tuleb esitada iga aasta 1. veebruaril ja 1. augustil.

Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. veebruaril 2020, järgnev 1. augustil 2020, jne.

9. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on

järgmised (PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi

sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates

01.01.2019 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust,

mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga

alammäärast kuus.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum (2018. aastal 215,44 eurot). Kui võlgnikul on

ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on

maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav

summa iga ülalpeetava kohta (2019. a 180 eurot). Kui Ülle Kausti sissetulek ei ületa

TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS

§ 132 lg 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75%

arvestatud summast.

TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele:

riiklikud

peretoetused;

puudega

inimese

sotsiaaltoetus;

sotsiaaltoetus

sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus,

stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse

või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud

sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis;

3/8

vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja

arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;

vanglast vabanemise toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

10. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus

võlausaldajatele.

11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu

vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib

määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS

§ 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

Tartu Maakohtu 29.06.2018 määrusega kuulutati välja Ülle Kausti pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus

17.07.2018. Pankrotimenetluses esitatud nõuded kaitsti nõuete kaitsmise koosolekul

05.10.2018.

Pankrotihaldur

Einar

Vallandi

esitas

08.10.2018

kohtule

taotluse

jaotusettepaneku kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 19.10.2018 määrusega, mis

jõustus 09.11.2018.

Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule 28.05.2019 kinnitamiseks lõpparuande ja

taotlused:

1) kinnitada

Ülle

Kausti

pankrotimenetluse

lõpparuanne;

2)

lõpetada

pankrotimenetlus; 3) vabastada pankrotihaldur Ülle Kausti pankrotihalduri kohustustest;

4) kinnitada seoses Ülle Kausti pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel tasutud

kulud summas 223,42 eurot; 5) juhul kui kohus peab OÜ Külvikast (likvideerimisel) vara

arvel kantud likvideerimismenetluse kulusid osaks Ülle Kausti pankrotimenetluse

lõpparuande kinnitamisel kinnitamist vajavatest kuludest, kinnitada seoses OÜ Külvikast

likvideerimismenetlusega OÜ Külvikast vara arvel tasutud kulud (sh likvideerija töötasu)

summas 3176,05 eurot; 6) otsustada Ülle Kausti suhtes kohustustest vabastamise menetluse

algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.

Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 28.05.2019 avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda

Ülle Kaust (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest

vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole vastuväiteid esitatud.

ARUANNE

I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)

Ülle Kausti pankrotivara koosnes 24 aasta vanusest sõiduautost ning võimalusest saada kasu

vara omava, kuid äriregistrist kustutatud osaühingu suhtes täiendavate likvideerimisabinõude

rakendamisest. Sõiduauto müügi tulemusena laekus pankrotivarasse 75 eurot. Äriregistrisse

ennistatud

osaühingu

varast

ainuosanikule

tehtud

likvideerimisjaotisena

laekus

pankrotivarasse 3909,20 eurot. Võlgniku jooksvast sissetulekust laekus pankrotivarasse

407,94 eurot. Pankrotivarasse laekus seega raha kokku 4392,14 eurot.

II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

2.1. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine:

pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

2.2. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: pankrotivara arvel ei makstud elatist

võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.

2.3. Massikohustused: kõik maksed on tehtud pankrotimenetluse kuluna.

4/8

2.4. Pankrotimenetluse kulud: Ülle Kausti pankrotivarasse laekunud raha arvel on tasutud

menetluse läbiviimisega seotud kulude katteks 223,42 eurot, sealhulgas ÜK Büroo OÜ

ruumide ja sisseseade kasutamise eest 139,50 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemise

eest 29,30 eurot, käibemaks 37,03 eurot, halduri sõidukulu 16,35 eurot ja panga teenustasud

1,24 eurot.

2.5. Võlgnikuga seotud ühingu vara arvel kantud ühingu likvideerimismenetluse kulud:

osaühingu vara ei ole samastatav osaniku varaga. Ka pankrotiseadus ei näe ette, et kui

pankrotihaldur teostab võlgniku osanikuõigusi ning likvideerib ühingu, mille osanikuks on

pankrotivõlgnik, loetakse ühingu vara arvel seoses ühingu likvideerimisega kantud kulud

osaniku pankrotimenetluse kuluks, mida kohus peab kinnitama osaniku pankrotimenetluse

lõpparuande kinnitamisel. Siiski, juhuks kui kohus leiab, et ühingu vara arvel kantud kulu

põhjendatuse kontroll ja põhjendatud kulu kinnitamine on vajalik likvideerimismenetluse ja

pankrotimenetluse sisulise seotuse tõttu või selle tõttu, et likvideeritava ühingu vara arvel

tasutud likvideerija töötasu hõlmab muuhulgas tasu pankrotihalduri töö eest, on esitatud

andmed OÜ-le Külvikast laekunud raha ning OÜ Külvikast raha arvel kantud kulude kohta.

OÜ Külvikast arvelduskontole laekus kokku 7178,27 eurot, sealhulgas nõuete sissenõudmise

tulemusena 178,27 eurot, sõiduki müügihind 450 eurot ja kinnistu müügihind 6550 eurot.

OÜ Külvikast rahast maksti likvideerimise eelsete kohustuste täitmiseks 93,02 eurot.

OÜ Külvikast raha arvel tasuti ühingu vara valitsemise ja likvideerimismenetluse läbiviimise

kulude katteks kokku 3176,05 eurot, sealhulgas OÜ ÜK Büroo ruumide, sisseseade jms

kasutamise eest 198 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemise eest 24,05 eurot,

likvideerimisteate avaldamise riigilõiv 7 eurot, elektrivõrguteenuse tasu 71,16 eurot,

käibemaks 61,87 eurot, likvideerija sõidukulu 17,12 eurot, 2019. a maamaks 8,75 eurot,

pangateenused 10,80 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum makstud likvideerija töötasu 1500

eurot,

töötasule

lisanduv

käibemaks

eurot,

tulumaks

osanikule

makstud

likvideerimisjaotiselt 977,30 eurot.

OÜ Külvikast likvideerija tasu suuruse ja maksmise korra aluseks on pankrotihalduri tasu

suurust ja maksmise korda reguleerivad sätted. PankrS § 651 lg 1 kohaselt on 7000 euro

suuruselt laekumiselt arvutatav tasu alammäär 1687 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt

lisatakse halduri tasule käibemaks, kui tasu makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Arvestades et ühingu likvideerimise ettevalmistamisele ja likvideerijana tegutsemisele kulus

enamik Ülle Kausti pankrotihalduri ajast ja energiast ning selle tegevuse tulemusena laekus

enamik Ülle Kausti võlausaldajale makstavast rahast, seevastu muudest allikatest Ülle Kausti

pankrotivarasse laekunud summa on üsna väike, pidasid nii haldur, võlgnik kui ka võlgniku

ainus võlausaldaja otstarbekaks, et OÜ Külvikast (likvideerimisel) varast tasutav likvideerija

tasu kompenseerib nii OÜ Külvikast likvideerijana kui Ülle Kausti pankrotihaldurina tehtud

töö. Seetõttu ei taotle haldur Ülle Kausti pankrotivarasse laekunud raha arvel haldurile töötasu

määramist. Seoses sellega, et ühingu vara arvel makstud tasu katab nii likvideerijana kui

pankrotihaldurina tehtud töö, saab tuua esile, et Ülle Kausti pankrotivarast tasuti võlausaldaja

nõude rahuldamiseks 4168,72 eurot. Sellelt summalt PankrS § 651 lg 1 kohaselt arvutatav

pankrotihalduri töötasu alammäär on 833,74 eurot, millele lisandub käibemaks 166,75 eurot.

Eeldades, et taolises summas tasu saamine on praegusel juhul üksnes pankrotihaldurina tehtud

töö eest seadusega tagatud, on ühingu likvideerija ülesannete täitmise eest makstud lisatasu

suurus tegelikult vaid 666,26 eurot, millele lisandub käibemaks 133,25 eurot. 25.03.2019

toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kiitsid nii võlgnik kui tema ainus võlausaldaja heaks

nii võlgniku raha arvel kui OÜ Külvikast raha arvel tasutud kulud, sealhulgas likvideerija

töötasu.

III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

(PankrS § 162 lg 2 p 3)

5/8

19.10.2018 kohtumäärusega kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt tuleb ainsa võlausaldaja

AS-i SEB Pank PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõude katteks

tasuda 24 534,47 eurot. Pankrotivarast tasuti võlausaldaja nõude rahuldamiseks 4168,72

eurot.

IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4)

Ülle Kausti pankrotivaras ei tunnustatud pandiõigusi. Pandiese puudub.

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

(PankrS § 162 lg 2 p 5)

Pankrotivara hulka ei kuulu müümata esemeid ega nõudeid. Võlgnik on seni saanud ja saab

loodetavasti ka edaspidi jooksvat sissetulekut, mille arvel saab usaldusisik kohustustest

vabastamise menetluse kestel rahuldada võlausaldaja nõuet.

VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6)

PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning

pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Lisaks iga

pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevatele toimingutele - koosolekute läbiviimisele,

aruannete ja avalduste koostamisele ning kohtule esitamisele - oli pankrotihalduril menetluse

läbiviimisel kaks peamist funktsiooni: 1) suhelda võlausaldajaga, kontrollida esitatud nõuet

ning 2) realiseerida võlgniku vara ja arvata pankrotivara hulka osa jooksvast sissetulekust.

Pankrotivara valitsemisest väiksema osa moodustas võlgnikule kuuluva sõiduauto müümine

ja võlgniku jooksvast sissetulekust osa pankrotivara hulka nõudmine.

Võlgniku sõiduki müümiseks viis haldur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallataval

veebilehel www.oksjonikeskus.ee läbi kaks avalikku oksjonit. Sõiduki müügist laekus 75

eurot.

Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik lisaks OÜ-lt Külvikast (likvideerimisel) laekunud

likvideerimisjaotisele saanud jooksvat sissetulekut kokku 6333,12 eurot, millest on riiklik

peretoetus XXX eurot, puudega inimese sotsiaaltoetus XXX eurot, töövõimetoetus XXX

eurot ja töölepingu alusel makstud tasud XXX eurot. TMS § 131 lg 1 kohaselt ei või pöörata

sissenõuet riiklikule peretoetusele. TMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei või pöörata sissenõuet

puudega inimese sotsiaaltoetusele. Arvestades et võlgnikul on üks ülalpeetav, võis

pankrotimenetluse esimestel kuudel seaduse kohaselt arvata pankrotivarasse vaid marginaalse

osa võlgniku töövõimetoetusest. Siiski, võlgniku ja halduri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel

arvati pankrotivara hulka sõltumata seaduses sätestatust vähemalt 20 eurot kuus.

Ajavahemikus jaanuarist kuni aprillini 2019 võlgnik töötas ning arestitav sissetulek oli

ajutiselt suurem.

Enamiku pankrotivara suurendamisele suunatud tegevusest moodustas OÜ Külvikast

äriregistrisse ennistamise ette valmistamine (andmete kogumine, kohtule avalduse esitamine

täiendava likvideerimise läbiviimiseks) ja tegutsemine selle ühingu likvideerijana.

VII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille osas võlausaldaja ei

ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7)

Võlgniku ainsa võlausaldaja AS-i SEB Pank PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku

kuuluv nõue on rahuldamata 20 365,75 euro ulatuses. Nõude rahuldamiseks tehtavad maksed

tuleb kanda AS-i SEB Pank arvelduskontole nr XXX.

VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide

kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS

§ 162 lg 2 p 9)

Kõik menetlusega seotud kulud on aruandes kajastatud.

6/8

X Muud tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162

lg 3)

Võlgnik on suutnud hoida oma igapäevase eluga seotud tulud ja kulud tasakaalus, ei ole

finantseerinud jooksvat tarbimist krediidi abil ega ole jäänud võlgu oma igapäevaste kulude

eest. Võlgniku makseraskused on seotud peamiselt ühe erakorralise kulutuse tegemisega.

2008. aastal ehk ajal, mil majandus üldiselt oli juba aastaid kasvanud, kinnisvara hinnad olid

aasta-aastalt tõusnud ning võlgniku abikaasal oli töökoht Soome Vabariigis asuvas XXX,

võtsid võlgnik ja tema abikaasa pangalaenu ning laenatud rahaga soetasid kinnisasja

eesmärgiga asuda sellele elama. 2010. aastal võtsid võlgnik ja tema abikaasa täiendavalt

väikelaenu kinnisasja parendamiseks. Majandussurutise ajal kaotas võlgniku abikaasa töö

ning laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud võlgnikule ja tema abikaasale

enam jõukohane. Seoses lepingutest tulenevate kohustuste rikkumisega ütles pank

laenulepingud üles 09.01.2012. Kohtutäitur realiseeris laenu tagatiseks olnud kinnisasja, kuid

laekunud rahast ei piisanud kõikide lepingujärgsete kohustuste täitmiseks. Panga ees võetud

kohustuste täitmise võimalusi kahandas nii võlgniku tervise seisundi halvenemine kui ka

võlgniku ja tema endise abikaasa suhete halvenemine.

Võlgnik tegi sama vea, mida on teinud paljud teised maksejõuetuks muutunud isikud. Võttes

laenu oma elustandardi parandamiseks, muutus ta võimalike tagasilöökide (näiteks majanduse

ja kinnisvara hindade langus, tervise ja töö kaotus, suhete halvenemine) poolt kergesti

haavatavaks. Võlgnik koges kõiki loetletud tagasilööke ning tal ei olnud nende negatiivsete

mõjudega toime tulemiseks häid valikuid. Tagantjärgi saab öelda, et võlgniku otsus võtta

laenu ei olnud konservatiivne, kuid sama saab öelda paljude isikute, sealhulgas peaaegu

kõikide maksejõuetuks muutunud füüsiliste isikute kohta. Seetõttu ei saa väita, et võlgniku

käitumist võiks käsitada erakordsena või et võlgniku tegevus raha laenamisel oleks käsitatav

kuriteona. Võlgniku maksejõuetust võib pidada piisavalt läbi mõtlemata finantskäitumise

tagajärjeks. Kokkuvõttes, halduri hinnangul ei muutunud võlgnik maksejõuetuks kuriteo

tunnustega teo või raske juhtimisveana käsitatava teo toimepanemise tõttu. Maksejõuetuse

peamiseks põhjuseks on krediidi kasutamisega üldiselt seotud riskide realiseerumine.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Pankrotimenetluse lõpetamine

Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud

Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti

selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul

teate avaldamisest.

Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade

lõpparuande kohta avaldatud 28.05.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 07.06.2019 ja vastuväiteid ei ole

kohtule esitatud.

Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et

lõpparuanne Ülle Kausti (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus

lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid krediidi kasutamisega

üldiselt seotud riskide realiseerumine.

PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses,

millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti

millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles

võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata,

on käesolev määrus täitedokumendiks.

PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused

pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks

7/8

tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste

suuruse. Pankrotihaldur Einar Vallandi palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja

põhjendatud kulud summas 223,42 eurot ning juhul, kui kohus peab OÜ Külvikast

(likvideerimisel) vara arvel kantud likvideerimismenetluse kulusid osaks Ülle Kausti

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kinnitamist vajavatest kuludest, kinnitada seoses

OÜ Külvikast likvideerimismenetlusega OÜ Külvikast vara arvel tasutud kulud (sealhulgas

likvideerija töötasu) summas 3176,05 eurot. Mõlemad kulutused on kinnitanud 25.03.2019

võlausaldajate üldkoosolek. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel seoses Ülle Kausti

pankrotimenetluse läbiviimisega seotud pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused

223,42 eurot. Kohus arvestab siinjuures, et OÜ Külvikast raha arvel tasuti ühingu vara

valitsemise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kulud 3176,05 eurot, sealhulgas OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum makstud likvideerija töötasu 1500 eurot, millele lisandus käibemaks

300 eurot. Pankrotihaldur ei taotle Ülle Kausti pankrotimenetluses haldurile tasu määramist.

PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Ülle

Kausti pankrotimenetluses.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest

vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka

oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1

kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS

§ 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite.

Ülle Kausti (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek

17.07.2018. Ülle Kaust esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

16.07.2018. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS

§ 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel

kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine.

Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Ülle

Kausti kohustustest vabastamise menetluse.

PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik

teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi

täidab.

Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisiku kandidaati, kuid on avaldanud 25.03.2019

koosolekul nõusoleku, et Ülle Kaust täidab usaldusisiku kohustusi ise. Haldur on 28.05.2019

edastanud kohtule Ülle Kausti 25.03.2019 antud nõusoleku usaldusisiku kohustuste

täitmiseks. Kohus leiab, et Ülle Kaust on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, mistõttu

jätab kohus Ülle Kausti kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja

kohustab Ülle Kausti ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Ülle Kaustil tuleb kohtule esitada aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult

tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks

kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku

arvelduskontode väljavõtteid. Aruanded tuleb esitada kaks korda aastas, iga aasta

8/8

1. veebruaril ja 1. augustil. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 1. veebruariks 2020,

järgnev 1. augustiks 2020, jne.

PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Ülle Kausti töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu)

usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse

kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab Ülle Kaust kandma endale lisaks sissetulekule,

millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kui Ülle Kausti sissetulek ei ületa TMS § 132 lg 1

toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel

lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik