2-18-12167/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtujurist

kohtunik Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12167

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

A J hagiavaldus P J vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes

52 567,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A J (isikukood: xxxx);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat G L (e-

post: xxxx);

Kostja: P J (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista P J’lt A J kasuks välja põhivõlgnevus 37 638,62 eurot, intress 419,68 eurot,

viivised 5 510,66 eurot ja trahv 103,65 eurot.

3. Mõista P J’lt A J kasuks välja viivis põhinõudelt summas 37 638,62 eurot alates

15.08.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 37 638,62 eurot).

4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Välja mõista P J’lt A J kasuks menetluskulud 2 274,50 eurot.

3. Otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooltel

on

õigus

esitada

käesoleva

kohtuotsuse

peale

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

2

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuna kostja on hageja nõude õigeks võtnud, rahuldab kohus hagiavalduse. Kohus jätab otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt

kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud

riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

19.12.2018 esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu. 19.06.2019 toimunud kohtuistungil on

kostja hagi õigeks võtnud. Seega on kostja andnud põhjust hagi esitamiseks ning kohaldamisele

ei kuulud TsMS § 168 lg 6. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb TsMS § 162 lg 1

alusel asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja

menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 1 100 eurot ja õigusabikulud 2 566,50

eurot (sh km).

Kostja on 19.06.2019 toimunud kohtuistungil öelnud, et jätab menetluskulud kohtu hinnata.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

raskuselt keskmise tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda

hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 145 eurot, millele

lisandub käibemaks.

Kostja menetluskulud maakohtus

 Hagi aluseks olevate dokumentide analüüs, positsioonide kujundamine ja hagi

koostamine – ei ole põhjendatud, kuna hagi ei ole allkirjastatud lepingulise esindaja

poolt,

 Kostja vastusega tutvumine, analüüs, vastuse koostamine – on kohtu arvates põhjendatud

ja vajalik õigusabi 5 h ulatuses,

3

 Kohtumine kliendiga ja positsioonide kujundamine - on kohtu arvates põhjendatud ja

vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses,

 Ettevalmistus kohtuistungiks - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h

ulatuses,

 Istungil osalemine - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25 h ulatuses

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 6,75 h s.o 978,75 eurot (6,75 h x 145

eurot), millele lisandub käibemaks 195,75 eurot, kokku 1 174,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita

menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1 100 eurot ja

õigusabi 1 174,50 eurot (sh käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik