3-19-767/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-767

Haldusasi

Juri Kovaljovi kaebus Viru Vangla 18. aprilli 2019. a

käskkirja nr 6-3/267-1 ja 12. aprilli 2019. a otsuse nr 6-

10/12525-2

tühistamiseks

ning

Viru

Vangla

kohustamiseks

kaebaja

tööle

määramise

uueks

otsustamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kovaljovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. mai

2019. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kovaljov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Juri Kovaljovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. mai 2019. a määruse

resolutsiooni punkt 2 peale rahuldamata ja halduskohtu määrus selles osas muutmata.

2. Jätta Juri Kovaljovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. mai 2019. a määruse

resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale rahuldamata ja halduskohtu määrus selles osas

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 5. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 6-2/94-1 kinnipeetava Juri

Kovaljovi tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja

ametikohale tähtajatult tagasiulatuvalt alates 2. veebruarist 2018. Käskkirja kohaselt on

meditsiiniosakonna arsti poolt 20. veebruaril 2017 kooskõlastatud kinnipeetava J. Kovaljovi

tööle määramine.

2. 26. märtsil 2019 esitas J. Kovaljov Viru Vanglale taotluse uuendada menetlus seoses tema

tööle määramisega, kuna tervis on halvenenud. Viru Vangla vastas 12. aprilli 2019. a kirjaga

nr 6-10/12525-2, et J. Kovaljov on töövõimeline kuni vabanemiseni, kuna dr R. Aadamsoo on

seda hinnanud. Kuna vahepeal ei ole olulist tervise halvenemist olnud, siis puudub põhjus

kinnipeetava tervislikku seisundit üle vaadata ja jääb kehtima arsti otsus, et J. Kovaljov on

töövõimeline.

3. Kuna J. Kovaljov ei allunud 7. aprillil 2019 korduvalt vanemvalvuri korraldustele asuda tööle,

tunnistas vangla 18. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 6-3/267-1 J. Kovaljovi süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja karistas teda seitsmeks ööpäevaks

kartserisse paigutamisega.

4. 22. aprillil 2019 esitas J. Kovaljov Viru Vanglale vaide käskkirja nr 6-3/267-1 tühistamiseks.

Viru Vangla teatas 30. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule, et ei ole määranud kaebajale tähtaega

vaide taotluse täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks.

5. J. Kovaljov esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla 18. aprilli

2019. a käskkirja nr 6-3/267-1 ja 12. aprilli 2019. a otsuse nr 6-10/12525-2 tühistamiseks ning

Viru Vangla kohustamiseks kaebaja tööle määramise uueks otsustamiseks ja esialgse

õiguskaitse taotluse Viru Vangla 18. aprilli 2019. a käskkirja nr 6-3/267-1 täitmise peatamiseks

ja Viru Vangla 5. veebruari 2018. a käskkirja nr 6-2/94-1 kehtivuse peatamiseks. Taotluses

tugineb kaebaja sellele, et tema tervislik seisund on võrreldes tööle määramise ajaga oluliselt

muutunud.

6. Tartu Halduskohus tagastas 9. mai 2019. a määrusega kaebuse (resolutsiooni punkt 2), jättis

taotluse Viru Vangla 18. aprilli 2019. a käskkirja nr 6-3/267-1 täitmise peatamiseks läbi

vaatamata (resolutsiooni punkt 3) ja jättis taotluse Viru Vangla 5. veebruari 2018. a käskkirja

nr 6-2/94-1 kehtivuse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 4).

Halduskohus selgitas, et kaebaja on kas ühes või mõlemas kaebuse nõudes küll vaide esitanud,

aga vaiet ei ole veel lahendatud ja selle lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg ei ole

möödunud. Sel juhul ei ole kaebajal veel tekkinud kohtusse pöördumise õigust. Kaebaja esitas

kaebuse ennatlikult. Kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette

nähtud kohustuslikust korrast, kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja taotluse peatada 18. aprilli 2019. a käskkirja nr 6-3/267-1 täitmine jättis halduskohus

HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata. 28. aprilli 2019 seisuga oli kaebajale viidatud

käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus täitmisele pööratud ning sel juhul on karistus

praeguseks täielikult kantud. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine ei ole enam võimalik.

Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud.

Kaebaja jätkuv töötamine vaidluse ajal ei saa kaebaja jaoks kaasa tuua olulisi pöördumatuid

tagajärgi. Pikaajalise kohtupraktika põhjal on teada, et vanglas koristajana töötava kinnipeetava

tööülesanded on kerged. Samuti ei tööta koristaja vanglas igapäevaselt ja täistööajaga.

Kaebajale anti tööle asumise korraldus 7. aprillil 2019 ja järgmine päev oleks olnud 21. aprill

2019. Arvestades kaebaja välja toodud konkreetseid tervisehäireid (nõrkus, väsimus,

peapööritus, vedel roe) ei saa sellise töö jätkuv tegemine vaidluse ajal oluliselt kahjustada

kaebaja tervist. Võimalike ajutiste tervisehäirete puhul saab vangla meditsiinitöötaja vabastada

kaebaja töölt ka siis, kui kaebaja tööle määramise otsus on kehtiv. Kaebust ei saa pidada

ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole suured. Kaebaja ei andnud selget

vastust, milles seisneb tema tervise halvenemine võrreldes kaebaja tervisega tööle määramise

ajal. Kaebaja kroonilised haigused esinesid juba kaebaja tööle määramise ajal. Kaebaja tööle

määramiseks andis loa arst ja ka kaebaja avaldas tööle määramise menetluses, et tal tervisest

tulenevaid takistusi töötamiseks ei ole. Eelneva alusel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise

eeldused täidetud.

7. J. Kovaljov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 9. mai 2019. a määruse

vaidlustamiseks. Kaebaja selgitab, et andis nõusoleku töötamiseks kuna oli psühholoogilise

surve all seoses tema suhtes kohtu poolt tehtava kohtuotsusega. Vangla 12. aprilli 2019. a vastus

on tervise halvenemise tõttu põhjendamatu, kuna arst R. Aadamsoo ei tööta enam vanglas. Vaja

on tühistada tööle määramise käskkiri ja sellega välistada uute distsiplinaarkaristuste määramise

võimalus. Meditsiiniosakond ei täida vajalikke tegevusi kaebaja terviseseisundi objektiivseks

hindamiseks. Tööle minnes ei ole kaebajal võimalik käia esimesel vajadusel tualetis aga

meditsiiniosakond ei arvesta sellega ning määrab kaebaja töövõimeliseks. Kaebaja lähtub oma

enesetundest, kuid ei saa endale diagnoosi panna. Kui kaebaja oli võimeline töötama, siis ta

töötas. Kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset kuni tervise täieliku hindamiseni meditsiini-

osakonna poolt, tööle määramise käskkirja tühistamist kuni vangistusaja lõpuni ja uue lepingu

sõlmimist tööle isiksuse arendamisega ja võimalusega end realiseerida pärast vabanemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et J. Kovaljovi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203

lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.

9. Viru Vangla määras kaebaja majandustöödele koristajaks 5. veebruaril 2018 ning kaebaja

nõustus sellega 6. veebruaril 2018. 26. märtsil 2019 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse tööle

määramise menetluse uuendamiseks kuna tema tervis on halvenenud. Viru Vangla kaebaja

taotlust ei rahuldanud. 18. aprilli 2019. a käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras tööle

asumise korralduse mittetäitmise eest. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud

22. aprillil 2019 Viru Vanglale puudustega vaide, mis oli halduskohtu vaidlustatud määruse

tegemise hetkel vangla poolt lahendamata. Vaides ei ole arusaadavalt märgitud, millist vangla

haldusakti kaebaja vaidlustab. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebajal on kohtueelne menetlus

nõuetekohaselt läbimata ja kohtule esitatud kaebus kuulub eelneva tõttu tagastamisele. Kaebaja

pöördus kohtu poole ennatlikult ning seetõttu ei ole esitatud kaebus lubatav. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et kaebuse asjaoludel ei saa lugeda kohtueelset menetlust läbituks ning

kaebus kuulub tagastamisele kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimata jätmise tõttu.

10. Kaebaja taotles koos kaebuse esitamisega Tartu Halduskohtult ka esialgse õiguskaitse korras

talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamist ja tema tööle määramise

käskkirja kehtivuse peatamist.

Kaebaja andis 28. aprillil 2019. a kohtule saadetud avalduses teada, et temale määratud

distsiplinaarkaristus on täitmisele pööratud ja praktiliselt ära kantud. Halduskohtu poolt

määruse tegemise ajaks oli karistus täielikult kantud ning distsiplinaarkaristuse täitmise

peatamine selle ärakandmise tõttu võimatu. Seega esines halduskohtul alus kaebaja taotluse

peatada 18. aprilli 2019. a käskkirja täitmine läbi vaatamata jätmiseks.

Määruskaebuses on kaebaja nõustunud, et koristajatöö ei ole raske ja ei tekita tervisele

pöördumatuid tagajärgi, kuid kaebaja juhindub enda enesetundest ega saa endale diagnoosi

panna. Samas ei ole kaebaja konkreetselt välja toonud, milles seisneb tema tervise halvenemine

võrreldes veebruariga 2018 kui ta määrati tööle. Kuna kaebaja on tööle määratud tähtajatult,

saab ta antud olukorras oma õigusi tõhusalt kaitsta tööle määramise menetluse uuendamise

taotlemise kaudu, välja tuues tervislikud probleemid, mis takistavad tal praegusel ajal

koristajana töötamast. Kaebaja sai vanglalt tööle määramise menetluse uuendamise osas eitava

vastuse, mida on kaebajal võimalik vaide korras vaidlustada ja vajadusel pöörduda seejärel

halduskohtu poole.

Ringkonnakohus selgitab, kui kaebajale antakse korraldus asuda tööle, on tal igakordselt

võimalik lasta eelnevalt kontrollida oma tervist ja selgitada meditsiinitöötajale, miks ta ei ole

võimeline sel hetkel töötama.

Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kuna pöördumatute kahjulike

tagajärgede oht ja kaebuse eduväljavaated on väikesed, siis ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamise eeldused täidetud.

(allkirjastatud digitaalselt)