2-18-115749/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2019

Tsiviilasja number

2-18-115749

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi E. B. vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

324,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Marilin Palts (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: E. B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx

x-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx;

elukoht RR-s: xxxxxxxxxx-x, xxxxxxx xxxx, xxxxxxx

xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E. B.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 17.12.2014 E. B. ja Folkia AS

Eesti filiaali (endise ärinimega Monetti OÜ) vahel sõlmitud tühise laenulepingu nr

1684002 alusel saadud 300,00 eurot.

3. Välja mõista E. B.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 300,00 eurot) alates 14.12.2018 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud E. B. kanda.

5. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 235 eurot (millest 75 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel

tasutud riigilõiv ja 160 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõista E. B.lt Osaühingu Aktiva

Finants kasuks välja.

Tsiviilasi nr: 2-18-115749

2 (4)

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on E. B. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale E. B.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 24.07.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

592,20

euro

saamiseks.

02.08.2018

tegi

kohus

võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

19.11.2018 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

Tsiviilasi nr: 2-18-115749

3 (4)

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.11.2018 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja tegi

hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis

ning tasuma täiendavalt riigilõivu.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 13.12.2018 hagiavalduse E. B. vastu tühise

tarbijakrediidilepingu alusel saadud 300,00 euro tagastamiseks ja viivise nõudes alates

14.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti

palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 75 eurot ning hageja õigusabikulud 360,00

eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Folkia AS Eesti filiaal (endise ärinimega Monetti OÜ) ja

kostja E. B. 17.12.2014 laenulepingu nr 1684002, mille alusel anti kostjale kokku laenu 300,00

eurot. Folkia AS Eesti filiaal loovutas 23.02.2016 kostja vastu nõude hagejale. Lepingu

tingimuste kohaselt on lepingujärgne krediidikulukuse määr 381,00% aastas, laenu taotlemise

ja laenu väljastamise ajal, so 17.12.2014. a, oli Eesti Panga kodulehel avaldatud

tarbimislaenude kuluse määr 26,68%. Kuna tarbijakrediidileping on § 406² lg 1 järgi tühine, on

hagejal õigus tagasi nõuda VÕS § 406² lg 3 alusel tühise krediidilepingu järgi saadu 300,00

eurot.

4. Pärnu Maakohus võttis 28.02.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagi ja menetlusse

võtmise määrus 18.04.2019 (teadaande number xxxxxxx), kättetoimetatuks loeti dokumendid

03.05.2019 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 31.05.2019 kell

24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

Tsiviilasi nr: 2-18-115749

4 (4)

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

9. Kostja ei ole Folkia AS Eesti filiaalile (endise ärinimega Monetti OÜ) 17.12.2014 sõlmitud

tühise laenulepingu nr 1684002 alusel saadud rahasumma täies ulatuses tagasi maksnud.

Hagejal on õigus VÕS § 406² lg 3 ja TsMS § 367 alusel nõuda tühise laenulepingu alusel üle

antud rahasumma tagastamist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 360 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 360,00 eurot (ilma

käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi (360 €

/ 120 €) ja summas 360,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub

keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja

esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja

tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks

80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160

eurot (2 h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik