Legislator Case Law & Legislation
2-19-5603/5 AI generated

2-19-5603/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-5603/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XX (hageja) esitas 09.04.2019 Harju Maakohtule hagi OMEGA INVEST OÜ (sissenõudja) 25.01.2017 ja 163,9 eurot 03.02.2017. Nimetatud summad kandis kohtutäitur kostjale, mistõttu

Legislator headnote

AI generated

2-19-5603/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Nimetatud summad kandis kohtutäitur kostjale, mistõttu

Keywords

AI generated
reasonableness hardship grounds substantiated bias non-implementation of the offending agreements inadequate constitutional complaint insufficiently substantiated submissions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

26.06.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-5603

Kohtuasi

XX (X) hagi OMEGA INVEST OÜ vastu

alusetult saadu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.05.2019 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Robert Sprengk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.05.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas 09.04.2019 Harju Maakohtule hagi OMEGA INVEST OÜ (sissenõudja)

vastu alusetult saadu väljamõistmiseks.

Kohtutäitur arestis ebaõigesti täiteasjas nr 158/2013/797 hageja arvelduskontolt 9,96 eurot

25.01.2017 ja 163,9 eurot 03.02.2017. Nimetatud summad kandis kohtutäitur kostjale, mistõttu

kostja rikastus alusetult. Hageja esitas 28.03.2019 sissenõudjale 173,86 euro tagastamise nõude,

kuid sissenõudja raha ei tagastanud. Hageja kohtutäituri tegevust õigeaegselt ei vaidlustanud.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.

Hageja oli seisukohal, et sissenõudja rikastus alusetult hageja arvelt 173,86 euro võrra, kui

kohtutäitur arestis nimetatud summa hageja arvelduskontol, hoolimata täitemenetluse

seadustikus (TMS) sätestatud keelust, ja kandis summa sissenõudjale.

Riigikohus on küll leidnud, et kui kohtutäitur on alusetult arestitud summa sissenõudjale üle

kandnud, on võlgnikul õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel,

kuid nimetatud lahendites on Riigikohus seda järeldanud üksnes juhul, kui kohus on

kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tuvastanud, et kohtutäitur

on sissetuleku ilma aluseta arestinud ja sissenõudjale üle kandnud. Praegusel juhul tõi hageja

ise välja, et ta ei vaidlustanud kohtutäituri tegevust õigeaegselt.

Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks, sh arestimise reeglite rikkumise korral, näeb TMS ette

erikorra. TMS § 217 lg 1 kohaselt saab kohtutäiturile esitada rikkumise korral kaebuse

kümne päeva jooksul toimingu tegemisest teadasaamisest ning üksnes kaebuse kohta tehtud

kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline pöörduda kohtu poole (TMS § 218). TMS § 217

lg 2 näeb ette ka tähtaja ennistamise korra, kui tähtaeg möödub. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui

menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse

tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. See tagab õiguskindluse ja

-selguse poolte jaoks, et tehtud toimingute õiguspärasust ei saa pärast vaidlustamistähtaja

möödumist enam kahtluse alla seada. Vastupidine tõlgendus oleks ebaproportsionaalselt

koormav sissenõudja jaoks.

Kuivõrd hageja ei vaidlustanud kohtutäituri tegevust õigeaegselt, tuli lähtuda sellest, et

kohtutäituri tegevus oli õiguspärane ning sissenõudjale ülekantud summade tagastamist ei

olnud hagejal õigus alusetu rikastumise sätete alusel nõuda. Seega ei toonud hageja kohtu ette

asjaolusid, mille alusel oleks kohus saanud leida, et hagejal ei olnud sissenõudja ees kohustust

tasuda 173,86 eurot, seda ei tekkinud või see langes ära, mistõttu tuli kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-ga 2 hagi menetlusse võtmisest keelduda.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Sissenõudjal menetluskulusid

ei tekkinud, sest ta ei osalenud praeguses menetluses.

Määruskaebus

3. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

esimese astme kohtule.

Maakohus leidis Riigikohtu lahenditele tuginedes ebaõigesti, et hagis nimetatud nõude

esitamiseks pidi eelnevalt olema tuvastatud kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatud

kaebuse lahendamisel, et kohtutäitur arestis alusetult vaidlusaluse summa ja kandis selle

sissenõudjale üle. Riigikohus on hoopis leidnud, et kaebust kohtutäituri tegevuse peale ei saa

rahuldada, kui palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle

kantud summad. Sellisel juhul saab võlgnik esitada hagi sissenõudja vastu alusetu rikastumise

sätete järgi või kohtutäituri vastu kahju hüvitamise sätete järgi. Praegusel juhul hageja sedasi

käituski.

TMS § 217 ei reguleeri hagi esitamist, vaid kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebuse

esitamist. Seega ei olnud hagi esitamisel sissenõudja vastu keelatud tugineda asjaoludele,

millele oleks võinud tugineda kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebuse esitamisel. Kohus

ei saanud lähtuda eeldusest, et kuna kohtutäituri tegevust õigeaegselt ei vaidlustatud, tuli lugeda

kohtutäituri tegevus õiguspäraseks ning sissenõudjale ülekantud summasid ei olnud õigus

tagasi nõuda. Väidetavalt oli vastupidine seisukoht sissenõudjat ebamõistlikult koormav.

Hageja sellega ei nõustunud, sest kirjeldatud järeldus välistaks alusetu rikastumise nõuete

kasutamise sisuliselt üleüldse. Alusetu rikastumise nõude sai esitada sõltumata sellest, kas

kohtutäituri tegevus oli vaidlustatud või mitte.

Määruse põhjendused

4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

Kaebuse keskmes on küsimus, kas võlgnik saab sissenõudja vastu esitada alusetu rikastumise

nõude põhjendusega, et kohtutäitur arestis ebaõigesti võlgniku sissetuleku ja kandis selle

sissenõudjale, kui kõnealuse kohtutäituri tegevuse peale ei ole kaebust esitatud. Maakohus on

sellele ammendavalt vastanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt ning juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

Maakohus leidis õigesti, ei kirjeldatud olukorras tuleb alusetu rikastumise nõude võimalikkuse

hindamisel pöörata tähelepanu sellele, kas alusetu rikastumise nõude aluseks olev kohtutäituri

tegevus on vaidlustatud. Seda põhjusel, et TMS § 217 lg 6 järgi kaotab võlgnik olukorras, kus

ta ei ole tähtaegselt vaidlustanud kohtutäituri otsust või tegevust täitedokumendi täitmisel või

täitetoimingu tegemisest keeldumisel, õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud

esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste (nt sissenõudja) huvides

tagada õigusselgus, et hiljem ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses

esitada (vt nt Riigikohtu 28.09.2011 otsust asjas nr 3-2-1-69-11, p 13).

Selline tõlgendus ei ole vastuolus ka kohtupraktikaga. Nimelt ei välista eelnev tõlgendus

Riigikohtu 03.10.2013 määruses asjas nr 3-2-1-105-13, p-s 19 ja 12.03.2018 määruses asjas

nr 2-16-12972, p-s 26 kirjeldatud alusetu rikastumise nõude esitamist sissenõudja vastu, kui

kohtutäitur on sissenõudjani toimetanud raha TMS-is sätestatud sissenõudmise regulatsiooni

rikkudes. Sellises olukorras tuleb võlgnikul vastava kohtutäituri tegevuse peale kaevata ning

seejärel esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Just sellises kontekstis

(kohtutäituri tegevuse või otsuse vaidlustamise menetluses) andis Riigikohus juhise esitada

raha tagasi saamiseks alusetu rikastumise nõue sissenõudja vastu.

Tänu viidatud regulatsioonile ja selle tõlgendusele võis sissenõudja eeldada mh 2019. aasta

aprillis, s.o hagi esitamise ajal, et 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris hageja arvelduskontolt

arestitud ja sissenõudjale kantud 173,86 eurot olid temani jõudnud õiguspäraselt.

TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse

esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing