2-19-5603/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedXX (hageja) esitas 09.04.2019 Harju Maakohtule hagi OMEGA INVEST OÜ (sissenõudja) 25.01.2017 ja 163,9 eurot 03.02.2017. Nimetatud summad kandis kohtutäitur kostjale, mistõttu
Legislator headnote
AI generated2-19-5603/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Nimetatud summad kandis kohtutäitur kostjale, mistõttu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
26.06.2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-5603
Kohtuasi
XX (X) hagi OMEGA INVEST OÜ vastu
alusetult saadu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.05.2019 määrus hagi menetlusse
võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja riigi
õigusabi korras vandeadvokaat Robert Sprengk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 21.05.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1. XX (hageja) esitas 09.04.2019 Harju Maakohtule hagi OMEGA INVEST OÜ (sissenõudja)
vastu alusetult saadu väljamõistmiseks.
Kohtutäitur arestis ebaõigesti täiteasjas nr 158/2013/797 hageja arvelduskontolt 9,96 eurot
25.01.2017 ja 163,9 eurot 03.02.2017. Nimetatud summad kandis kohtutäitur kostjale, mistõttu
kostja rikastus alusetult. Hageja esitas 28.03.2019 sissenõudjale 173,86 euro tagastamise nõude,
kuid sissenõudja raha ei tagastanud. Hageja kohtutäituri tegevust õigeaegselt ei vaidlustanud.
Maakohtu määrus
2. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.
Hageja oli seisukohal, et sissenõudja rikastus alusetult hageja arvelt 173,86 euro võrra, kui
kohtutäitur arestis nimetatud summa hageja arvelduskontol, hoolimata täitemenetluse
seadustikus (TMS) sätestatud keelust, ja kandis summa sissenõudjale.
Riigikohus on küll leidnud, et kui kohtutäitur on alusetult arestitud summa sissenõudjale üle
kandnud, on võlgnikul õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel,
kuid nimetatud lahendites on Riigikohus seda järeldanud üksnes juhul, kui kohus on
kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tuvastanud, et kohtutäitur
on sissetuleku ilma aluseta arestinud ja sissenõudjale üle kandnud. Praegusel juhul tõi hageja
ise välja, et ta ei vaidlustanud kohtutäituri tegevust õigeaegselt.
Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks, sh arestimise reeglite rikkumise korral, näeb TMS ette
erikorra. TMS § 217 lg 1 kohaselt saab kohtutäiturile esitada rikkumise korral kaebuse
kümne päeva jooksul toimingu tegemisest teadasaamisest ning üksnes kaebuse kohta tehtud
kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline pöörduda kohtu poole (TMS § 218). TMS § 217
lg 2 näeb ette ka tähtaja ennistamise korra, kui tähtaeg möödub. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui
menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse
tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. See tagab õiguskindluse ja
-selguse poolte jaoks, et tehtud toimingute õiguspärasust ei saa pärast vaidlustamistähtaja
möödumist enam kahtluse alla seada. Vastupidine tõlgendus oleks ebaproportsionaalselt
koormav sissenõudja jaoks.
Kuivõrd hageja ei vaidlustanud kohtutäituri tegevust õigeaegselt, tuli lähtuda sellest, et
kohtutäituri tegevus oli õiguspärane ning sissenõudjale ülekantud summade tagastamist ei
olnud hagejal õigus alusetu rikastumise sätete alusel nõuda. Seega ei toonud hageja kohtu ette
asjaolusid, mille alusel oleks kohus saanud leida, et hagejal ei olnud sissenõudja ees kohustust
tasuda 173,86 eurot, seda ei tekkinud või see langes ära, mistõttu tuli kooskõlas
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-ga 2 hagi menetlusse võtmisest keelduda.
Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Sissenõudjal menetluskulusid
ei tekkinud, sest ta ei osalenud praeguses menetluses.
Määruskaebus
3. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi
esimese astme kohtule.
Maakohus leidis Riigikohtu lahenditele tuginedes ebaõigesti, et hagis nimetatud nõude
esitamiseks pidi eelnevalt olema tuvastatud kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatud
kaebuse lahendamisel, et kohtutäitur arestis alusetult vaidlusaluse summa ja kandis selle
sissenõudjale üle. Riigikohus on hoopis leidnud, et kaebust kohtutäituri tegevuse peale ei saa
rahuldada, kui palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle
kantud summad. Sellisel juhul saab võlgnik esitada hagi sissenõudja vastu alusetu rikastumise
sätete järgi või kohtutäituri vastu kahju hüvitamise sätete järgi. Praegusel juhul hageja sedasi
käituski.
TMS § 217 ei reguleeri hagi esitamist, vaid kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebuse
esitamist. Seega ei olnud hagi esitamisel sissenõudja vastu keelatud tugineda asjaoludele,
millele oleks võinud tugineda kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebuse esitamisel. Kohus
ei saanud lähtuda eeldusest, et kuna kohtutäituri tegevust õigeaegselt ei vaidlustatud, tuli lugeda
kohtutäituri tegevus õiguspäraseks ning sissenõudjale ülekantud summasid ei olnud õigus
tagasi nõuda. Väidetavalt oli vastupidine seisukoht sissenõudjat ebamõistlikult koormav.
Hageja sellega ei nõustunud, sest kirjeldatud järeldus välistaks alusetu rikastumise nõuete
kasutamise sisuliselt üleüldse. Alusetu rikastumise nõude sai esitada sõltumata sellest, kas
kohtutäituri tegevus oli vaidlustatud või mitte.
Määruse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt
TsMS § 657 lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning
määruskaebus rahuldamata.
Kaebuse keskmes on küsimus, kas võlgnik saab sissenõudja vastu esitada alusetu rikastumise
nõude põhjendusega, et kohtutäitur arestis ebaõigesti võlgniku sissetuleku ja kandis selle
sissenõudjale, kui kõnealuse kohtutäituri tegevuse peale ei ole kaebust esitatud. Maakohus on
sellele ammendavalt vastanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud
põhjendustega ning sellest tulenevalt ning juhindudes TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659
põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
Maakohus leidis õigesti, ei kirjeldatud olukorras tuleb alusetu rikastumise nõude võimalikkuse
hindamisel pöörata tähelepanu sellele, kas alusetu rikastumise nõude aluseks olev kohtutäituri
tegevus on vaidlustatud. Seda põhjusel, et TMS § 217 lg 6 järgi kaotab võlgnik olukorras, kus
ta ei ole tähtaegselt vaidlustanud kohtutäituri otsust või tegevust täitedokumendi täitmisel või
täitetoimingu tegemisest keeldumisel, õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud
esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste (nt sissenõudja) huvides
tagada õigusselgus, et hiljem ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses
esitada (vt nt Riigikohtu 28.09.2011 otsust asjas nr 3-2-1-69-11, p 13).
Selline tõlgendus ei ole vastuolus ka kohtupraktikaga. Nimelt ei välista eelnev tõlgendus
Riigikohtu 03.10.2013 määruses asjas nr 3-2-1-105-13, p-s 19 ja 12.03.2018 määruses asjas
nr 2-16-12972, p-s 26 kirjeldatud alusetu rikastumise nõude esitamist sissenõudja vastu, kui
kohtutäitur on sissenõudjani toimetanud raha TMS-is sätestatud sissenõudmise regulatsiooni
rikkudes. Sellises olukorras tuleb võlgnikul vastava kohtutäituri tegevuse peale kaevata ning
seejärel esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Just sellises kontekstis
(kohtutäituri tegevuse või otsuse vaidlustamise menetluses) andis Riigikohus juhise esitada
raha tagasi saamiseks alusetu rikastumise nõue sissenõudja vastu.
Tänu viidatud regulatsioonile ja selle tõlgendusele võis sissenõudja eeldada mh 2019. aasta
aprillis, s.o hagi esitamise ajal, et 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris hageja arvelduskontolt
arestitud ja sissenõudjale kantud 173,86 eurot olid temani jõudnud õiguspäraselt.
TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse
esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jätab ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm
Meeli Kaur
Mati Maksing