5-19-39/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-19-39 Otsuse kuupäev

26. juuni 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Nele Parrest, liikmed Peeter Roosma ja Tambet Tampuu Kohtuasi Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 14. juuni 2019. a otsuse nr 117 peale Menetlusosalised Virgo Kruve

Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi valimisteenistus korraldas ajavahemikul 16. maist 22. maini 2019 elektroonilise hääletamise Euroopa Parlamendi valimistel. Virgo Kruve esitas 26. mail 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tühistada elektroonilise hääletamise tulemused ja korraldada uus hääletamine, kus võrdväärselt paberil hääletajaga oleks elektrooniliselt hääletajal võimalik valida kehtiva ja kehtetu hääle andmise vahel (võimalus anda tühi sedel). Elektroonilise hääletamise valijarakendus ei vasta Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) artiklile 39 ja põhiseaduse (PS) §-le 60, kuna tagatud ei ole valimiste vabadus. V. Kruve märkis ka, et elektroonilisel hääletamisel krüpteerimise kasutamine hääletamise salajasuse tagamiseks on vaieldav, kuna hääled saavad avalikuks ja loetavaks pärast krüpteerimise võtmete kokkupanemist.

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 26. mai 2019. a otsusega nr 106 V. Kruve kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebuse esitamise tähtaeg oli komisjoni hinnangul möödas.

3. V. Kruve esitas 30. mail 2019 Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 106 peale.

4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas 12. juuni 2019. a otsusega asjas nr 5-19-31/2 V. Kruve 30. mai 2019. a kaebuse, tühistas Vabariigi Valimiskomisjoni 26. mai 2019. a otsuse nr 106 ning kohustas Vabariigi Valimiskomisjoni tegema asjas uue otsuse.

5. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 14. juuni 2016. a otsusega nr 117 V. Kruve 26. mai 2019. a kaebuse rahuldamata. Valimiskomisjon viitas oma varasematele otsustele, millega oli V. Kruve samasisulised kaebused rahuldamata jätnud (3. märtsi 2019. a otsus nr 77, 27. veebruari 2019. a otsus

5-19-39

2(3) nr 74 ja 11. oktoobri 2017. a otsus nr 34), ega pidanud põhjendatuks oma varasemaid seisukohti muuta. Kehtetu (sh tühja) sedeli andmine ei ole valijale antud õigus, vaid pabersedeli täitmisega paratamatult kaasneda võiv tagajärg, mistõttu ei tule tagada sellist võimalust elektroonilisel hääletamisel. Valimiskomisjon selgitas, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 591 lõike 3 punkti 2 järgi eraldab riigi valimisteenistus lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest. Kuna elektroonilised hääled avatakse ja loetakse alles pärast häälte anonüümistamist, on tagatud valija hääle salajasus.

6. V. Kruve esitas 17. juunil 2019 Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 117 peale.

7. Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse Riigikohtule 18. juunil 2019. Kaaskirjas jäi Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde, vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

8. Kaebaja jääb 26. mail 2019 Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuse juurde. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon ei käsitlenud vaidlustatud otsuses tema kaebuse väiteid sisuliselt ja viitas üksnes varasematele otsustele. Nende otsuste ajendiks olnud kaebustes esitatud väited ei olnud aga praeguse kaebusega samad.

9. Kaebaja leiab, et elektroonilisel hääletamisel ei saanud anda tühja sedelit, mistõttu ei tagatud valimiste vabadust ning regulatsioon on vastuolus EPVS §-ga 2, PS §-ga 60 ja ELPH artikliga 39, samuti rikutakse õiguspärast ootust. Võimalust osaleda hääletamisel, langetamata otsust ühegi kandidaadi kasuks on toodud valimiste vabaduse eeldusena välja ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 14. juuni 2017. a soovituses. Elektroonilisel hääletamisel ei saa valija ise kirjutada kandidaadi numbrit, vaid peab valijarakenduses märgistama kandidaadi, kelle poolt ta hääle annab. Seda ei saa pidada valija tahteavalduseks ja Vabariigi Valimiskomisjoni 8. oktoobri 2018. a otsus nr 59 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine Euroopa Parlamendi valimisteks“ on eksitav.

10. Kaebaja ei hääletanud elektrooniliselt, sest hääle salajasus ei ole tagatud. Häälte avamine on võimalik ilma jälgi jätmata, kui kohal on üle poole häälte avamise võtmete kasutajatest, samuti on võimalik hääli kopeerida.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis vaidlustatud otsusega V. Kruve 26. mai 2019. a kaebuse õigesti rahuldamata.

12. Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja oma õiguste rikkumiseks seda, et elektroonilisel hääletamisel pole võimalik anda tühja sedelit ning elektroonilisi hääli on võimalik avada häälte avamise võtmega. Kaebaja arvates ei ole seetõttu tagatud valimiste vabadus ja hääletamise salajasus.

13. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 24. oktoobri 2017. a otsuses kohtuasjas nr 5-17-32/2 V. Kruve kaebust lahendades leidnud, et kehtetu hääle andmise võimaluse puudumine elektroonilisel hääletamisel ei ole vastuolus valimiste vabaduse ja ühetaolisuse põhimõttega (vt otsuse punktid 17–21). Kolleegiumi jääb nimetatud otsuses väljendatud seisukohtade juurde.

5-19-39

3(3)

14. Samuti on Riigikohus juba selgitanud seda, millised abinõud on võetud tarvitusele, et tagada elektrooniliste häälte salajasus nende lugemisel. Elektroonilised hääled avatakse alles pärast seda, kui hääled on anonüümistatud ehk eraldatud valijate isikuandmetest. Häälte avamiseks ja lugemiseks kasutatakse häälte avamise võtit, mille osakud on salvestatud kiipkaartidele (häälte avamise võtme ligipääsuvahendid), mis jagatakse Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametnike vahel (võtmehaldurid). Hääled on võimalik avada üksnes siis, kui piisav arv võtmehaldureid esitavad kiipkaardid samal ajal. Turvalisuse tagamiseks viibib häälte võtme kasutamise juures audiitor ning võtme kasutamise toiminguid auditeeritakse, samuti on häälte lugemise toimingud avalikud. Enne ja pärast kasutamist on kiipkaartidel turvakleebised (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. märtsi 2019. a otsus asjas nr 5-19-18/3, punktid 13–15). Kolleegium märgib lisaks, et turvakleebised on ka välisel andmekandjal, millele elektroonilised hääled salvestatakse, samuti hävitatakse andmekandjad ja võtmeosakud pärast valimisi ning see toimub samuti audiitori juuresolekul (EPVS § 771 lõige 2).

15. Eeltoodust lähtudes ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium V. Kruve 17. juuni 2019. a kaebuse rahuldamata.

Nele Parrest, Peeter Roosma, Tambet Tampuu