2-19-9201/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-9201

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2019, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-9201

Tsiviilasi

OÜ TIMBER PRODUCT kandeavaldus

Menetlustoiming

määruskaebuse rahuldamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

määruskaebuse esitaja / avaldaja: OÜ TIMBER

PRODUCT

(rk 11710615),

lepinguline

esindaja:

notar Kersti Kulla (e-post kersti.kulla@notar.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ TIMBER PRODUCT määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 21.05.2019 määrus nr Ä 20051750 / 5,

millega jäeti rahuldamata OÜ TIMBER PRODUCT 14.05.2019 kandeavaldus

osaühingu osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise osas.

3. Rahuldada OÜ TIMBER PRODUCT 14.05.2019 kandeavaldus osaühingu osakapitali

suurendamise äriregistrisse kandmise osas.

4. Anda kande tegemine OÜ TIMBER PRODUCT 14.05.2019 kandeavalduse alusel

tagasi Tartu Maakohtu registriosakonnale.

5. Jätta menetluskulud OÜ TIMBER PRODUCT kanda.

6. Määrus toimetada kätte määruskaebuse esitajale ning saata Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

ASJAOLUD

1. XX.XX.XXXX notariaalselt kinnitatud avalduses palus OÜ TIMBER PRODUCT

(avaldaja) kanda Tartu Maakohtu registriosakonnal oma registrikaardile põhikirja uue

redaktsiooni kinnitamise aja XX.XX.XXXX ja osakapitali uue suuruse 5000 eurot ning teha

muudatuse e-posti aadressis. Avaldusele on lisatud osaniku otsus, põhikiri ja mitterahalise

sissemakse hindamise akt.

Osanik Ivar Kommisaare XX.XX.XXXX otsuse järgi mh suurendatakse Ivar Kommisaarele

kuuluva osa nimiväärtust 2316 euro võrra ja uus nimiväärtus on 5000 eurot. Osanik tasub

suurendatava osa eest selle nimiväärtuse 2316 eurot ja ülekursi 47 684 eurot, kokku

50 000 eurot mitterahalise sissemaksega, milleks on XXX asuv kinnistu registriosa nr-ga

XXX (kinnistu).

XX.XX.XXXX

mitterahalise

sissemakse

hindamise

aktis

hindas

juhatuse

liige

Ivar Kommisaar kinnistu väärtuseks 50 000 eurot.

2.

21.05.2019 määrusega nr Ä 20051750 / 5 jättis kohtunikuabi avaldaja 14.05.2019

kandeavalduse

osaühingu

kapitali

suurendamise

äriregistrisse

kandmise

osas

rahuldamata. Kannet ei saa teha, sest osakapital ei ole sisse makstud. Kinnistusraamatu

andmetel on mitterahaliseks sissemakseks oleva kinnistu omanik kandeavalduse

läbivaatamise (21.05.2019) seisuga aktsiaselts Textuur (rk 10044317), mitte avaldaja.

Kande tegemise aluseks on seaduse nõuetele vastav kandeavaldus ja sellele lisatud

kandeavaldust põhistavad dokumendid. Kui kandeavaldus või lisatud dokument ei vasta

seaduse nõuetele või seaduses sätestatud dokumenti ei ole esitatud, ei saa kannet teha.

Osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitamise tingimus on

osakapitali täielik tasumine vastavalt osakapitali suurendamise otsusele. Kui osakapitali

eest tasutakse mitterahalise sissemaksega, mille esemeks on kinnisasi, peab kinnisasi

olema osaühingule üle antud enne kandeavalduse esitamist ning kuuluma kandeavalduse

esitamise ja kande tegemise ajal osaühingule. Kui sissemakse on osaühingule üle antud,

kuid võõrandatud enne kandeavalduse esitamist ja kande tegemist, ei toimu osakapitali

suurendamist vastavalt osakapitali suurendamise otsusele. Tallinna Ringkonnakohus on

18.08.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-16-12069 asunud seisukohale, et osakapitali

suurendav osaühing peab olema mitterahalise sissemakse omanik registrisse avalduse

esitamise ajal. Kohtunikuabi viitab äriseadustiku (ÄS) § 196 lg 1 p-le 6, lg-le 4, § 33

lg-le 5, asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 64¹.

3.

04.06.2019 määruskaebuses palub avaldaja tühistada määruse ja teha uue määruse,

millega kanda äriregistrisse vastavalt XX.XX.XXXX notariaalselt kinnitatud avaldusele

osakapitali uus suurus 5000 eurot.

XX.XX.XXXX lepinguga (mitterahalise sissemakse üleandmise leping ja asjaõigusleping)

võõrandas Ivar Kommisaar endale kuuluva kinnistu avaldajale. Avaldaja kanti omanikuna

kinnistusraamatusse XX.XX.XXXX. 14.05.2019 edastati kandeavaldus koos lisadega

registriosakonnale.

Kandeavalduse

esitamise

ajal

kuulus

kinnistu

avaldajale.

XX.XX.XXXX sõlmis avaldaja lepingu (hüpoteegi lõpetamise kokkulepe, kinnistu

müügileping ja asjaõigusleping), millega võõrandas kinnistu aktsiaseltsile Textuur.

Kande tegemata jätmiseks puudub õiguslik alus, sest registripidajale esitatud dokumendid

vastasid seaduse nõuetele. Asjaolu, et mitterahalise sissemakse esemeks olnud kinnistu

ei kuulunud kande tegemise hetkel enam avaldajale, ei anna alust kande tegemisest

keeldumiseks ÄS § 33 lg 5 alusel.

ÄS § 196 sätestab üksnes nõude, et mitterahaline sissemakse oleks tehtud enne

äriregistrile avalduse esitamist ja et selle tõendamiseks oleks esitatud kinnistusraamatu

väljavõte. Sättest ei tulene, et mitterahalise sissemakse tasumiseks võõrandatav kinnistu

peab olema osaühingu vara koosseisus ka kande tegemise ajal. Samuti ei tulene

äriseadustikust keeldu mitterahalise sissemakse esemeks olevat kinnisasja (ega ka muud

vara) võõrandada pärast eseme omandamist, kuid enne osakapitali suurendamise kande

tegemist. Sarnaselt on äriseadustikus reguleeritud ka nt osakapitali rahalise sissemakse

tegemine – ÄS § 196 lg 1 p 4 nõuab üksnes krediidiasutuse või makseasutuse teatist

osakapitali sissemaksmise kohta, mitte seda, et konkreetne rahasumma kande tegemisel

äriühingu kontol reaalselt alles oleks; selle üle registriosakond järelkontrolli ei teosta ja uut

kontoväljavõtet esitada ei ole vaja. Eelnevast järeldub, et mitterahalise sissemakse

tasumise kohustuse eesmärk ei ole tagada konkreetse üleantava vara säilimine ühingus,

vaid kohustuse täitmise kajastumine mitterahalise sissemakse hindamisaktis näidatud

väärtuse ulatuses ettevõtte bilansis. Sellega on tegemist ka juhul, kui kinnistu on

võõrandatud enne registrisse kandmist, sest võõrandamisest saadud tulu kajastub

bilansis. Seega netovara säilib ja osaniku mittevaralise sissemakse kohustus on täidetud.

4.

14.06.2019 edastas registripidaja avaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtule.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 näeb ette, et kui kaevatava

maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse lahendada TsMS § 663

lg-tes 1–4 sätestatud korras. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul alates kaebuse

esitamisest täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse lahendamiseks viivitamata edasi

pädeva maakohtu kohtunikule, kes juhindub määruskaebuse lahendamisel TsMS § 663

lg-s 5 sätestatust. TsMS § 663 lg 5 I lause sätestab, et kui maakohus ei rahulda

määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega

kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Kohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, kohtunikuabi 21.05.2019 määrus

tühistada ning avaldaja kandeavaldus rahuldada.

6. ÄS § 33 lg 5 alusel ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele

lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast

seaduses ettenähtud tähtaega.

Kohtunikuabi leidis, et kui mitterahaliseks sissemakseks olev kinnistu on osaühingule üle

antud, kuid võõrandatud enne kandeavalduse esitamist ja kande tegemist, ei toimu

osakapitali suurendamist vastavalt osakapitali suurendamise otsusele. Kannet ei saa

teha, sest osakapital ei ole sisse makstud.

Kohus nõustub avaldajaga, et asjaolu, et mitterahalise sissemakse esemeks olnud

kinnistu ei kuulunud kande tegemise hetkel enam avaldajale, vaid oli võõrandatud

kolmandale isikule, ei anna alust kande tegemisest keeldumiseks.

ÄS § 194 järgi kohaldatakse osakapitali suurendamisel ÄS §-s 140, §-des 141–143, § 144

2. lõikes ning § 520 2., 4. ja 5. lõikes sätestatut, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

ÄS § 140 lg 2 kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu

äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. ÄS § 520 lg 2 kohaselt sõlmitakse mitterahalise sissemakse tegemiseks asutatava

ühinguga leping sissemakse eseme üleandmise kohta. Leping peab olema kirjalik, kui

seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või

kinnitatud vormi kohustuslikkust. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks

nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping)

ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

ÄS § 196 lg 1 I lause näeb ette, et kui osakapital on täielikult sisse makstud või

fondiemissioon on läbi viidud, esitab juhatus äriregistrile avalduse osakapitali

suurendamise äriregistrisse kandmiseks. ÄS § 196 lg 1 p 6 alusel lisatakse avaldusele

mitterahalise sissemaksega tasumisel sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad

dokumendid ning p 7 alusel muud seaduses ettenähtud dokumendid. ÄS § 196 lg 2 II

lause sätestab, et kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama

väljavõtte kinnistusraamatust.

Õiguskirjanduses on leitud, et sissemakse tasumise kohustuse eesmärk ei ole saavutada

konkreetse üleantava vara säilimine ühingus, vaid peab olema täidetud tingimus, et

sissemakseks olev vara tuleb osaühingule üle anda ja see väärtus peab üleandmise ajal

vastama kokkulepitud sissemakse väärtusele. Kui osaühing näiteks hiljem mitterahaliseks

sissemakseks olnud vara müüb, saab ta vastu raha ja netovara säilib (vt Ühinguõigus I.

Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Juura 2015, lk 273 äärenr 1354).

Määruskaebusele lisatud XX.XX.XXXX notariaalselt tõestatud mitterahalise sissemakse

üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu p 3.1 kohaselt annab Ivar Kommisaar avaldajale

mitterahalise sissemaksena üle kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu

p 5.1 kohaselt on Ivar Kommisaar ja avaldaja leppinud kokku kinnistu omandi

üleandmises Ivar Kommisaarelt avaldajale ning Ivar Kommisaar lubab ja avaldaja avaldab

soovi kanda avaldaja kinnistusraamatusse kinnistu uue omanikuna ja ühtlasi kustutada

senine kanne Ivar Kommisaare kohta. Kinnistusraamatust nähtuvalt kanti XX.XX.XXXX

kinnistamisavalduse alusel XX.XX.XXXX kinnistu omanikuna sisse avaldaja; seni oli

kinnistu omanik Ivar Kommisaar. Nii määruskaebuse kui kohtunikabi määruse järgi esitas

avaldaja avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks 14.05.2019.

Eeltoodust nähtuvalt oli äriregistrile avalduse esitamise ajaks mitterahalise sissemakse

ese avaldajale üle antud ja osakapital täielikult sisse makstud ning seega ÄS § 196 lg 1

I lausest tulenev avalduse esitamise tingimus täidetud. Ka Riigikohus on leidnud, et kuigi

osakapitali suurendamine jõustub ÄS § 196 lg 4 järgi äriregistri kandega, ei tähenda see,

et enne kannet ei oleks sissemakset osaühingule üle antud (vt Riigikohtu 23.10.2013

otsus kohtuasjas nr 3-2-1-96-13, p 36).

7. TsMS § 596 lg 3 sätestab, et kui kohus rahuldab kandeavalduse täielikult, teeb ta

registrisse kande kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul

kande sisu. TsMS § 595 lg 3 I lause järgi võib kohtunik kande tegemise anda tagasi

kohtunikuabile. Kande tegemine avaldaja kandeavalduse alusel tuleb anda tagasi

kohtunikuabile.

8. TsMS § 172 lg 2 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda.

9. Määruskaebuse rahuldamist arvestades ning TsMS § 172 lg 2 II lause, § 150 lg 1 p 5,

lg 4 alusel on avaldajal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Tagastamise taotluses tuleb mh märkida riigilõivu tagastamise koht (kontonumber ning

kontoomaniku isiku- või registrikood). Tagastamise taotlus tuleb esitada Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik