4-19-1357/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-1357

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-1357 (233017002212) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk - Väärteoasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Tatjana Soldatenko erakorraline ettekanne S.N suhtes Süüdlane S.N

isikukood XXX elukoht xxx ; ; määratlemata kodakondsus; töökoht puudub, xxx; tel nr xxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 212 lg 1, maakohus otsustas:

Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes sisalduv taotlus S.N-ile mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele S.N-ile Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega nr 4- -1357 asenduskaristus 4 (neli) a aresti. mõistetud päev

VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus S.N-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg S.N

4 alusel, kui süüdlane S.N ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

Määrus edastada S.N-ile , ru Vanglale ja Politseija Piirivalveameti Ida Vi prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

4-19-1357

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4-19-1357 rahuldati Politseija

Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega nr

Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus ning S.N-ile määratud rahatrahv asendati nelja päeva arestiga, KarS § 69 lg 1 alusel asendati S.N-ile määratud arest viie tunni üldkasuliku tööga. S.N tuli üldkasulik töö sooritada ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärus jõustus 10.04.2019.

2. 13.05.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule S.N kohta erakorralise ettekande põhjusel, et üldkasulik töö on sooritamata. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole sooritatud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikku seletust S.N-ilt võtta ei saanud, kuna ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud.

Esmakohtumine S.N-ile

oli määratud 18.04.2019, kuid määratud ajal

kriminaalhooldusalune ei ilmunud vastuvõtule. Samas S.N

võttis ise

kriminaalhooldusametnikuga ühendust ning teavitas, et tuleb vastuvõtule 22.04.2019.

Vastuvõtule S.N siiski ei ilmunud ega teavitanud ka mitte ilmumise põhjusest.

Edaspidine telefonikontakt S.N-iga ei õnnestunud, kuna ta kõnedele ei vastanud. Kriminaalhooldusamenik edastas S.N-ile uue kutse vastuvõtule ilmumiseks 30.04.2019, kuid S.N vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud ka mitte ilmumise põhjusest.

Kriminaalhooldaja hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest S.N hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. S.N ei täida talle kohtu poolt määratud Arvestades, et

kohustusi ning tuginedes VTMS § 2101

lg 1 ja KarS § 69 lg 6 alusel teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega väärteoasjas nr mõistetud karistus. 4-19-1357 S.N-ile

3. Viru Maakohtu 15.05.2019 määrusega jäeti Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

Narva esinduse erakorralises ettekandes sisalduv taotlus S.N-ile mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendati S.N üldkasuliku töö tegemise tähtaega, kohustades S.N sooritama 5 tundi üldkasulikku tööd 1 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.

4. 14.06.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule S.N kohta erakorralise ettekande põhjusel, üldkasulik töö on et sooritamata. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole sooritatud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. äärust S.N kohtum täitma ei asunud jättes üldkasuliku töö sooritamata võtta ei

. Kirjalikku seletust S.N-ilt saan

ud, kuna ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud. Peale Viru Maakohtu määrusega üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, oli kohtumine S.N-iga kokku lepitud 03.06.2019. Kokkulepitud ajal ilmus S.N

kriminaalhooldusametniku j , lepiti kokku uurde vastuvõtule töö tegemise aeg ja koht ning tutvustati üldkasuliku töö tegemise tingimusi, õigusi ja kohustusi, milledest arusaamist kinnitas

S.N allkirjaga. S.N andis nõustumuse üldkasuliku töö tegemiseks alates 07.06.2019 kuni 10.06.2019 10.06.2019 S.N vastavalt sõlmitud töö tegemise graafikule. Seisuga asunud ja tegemise juhendaja esitas üldkasulikku tööd tegema ei üldkasuliku töö arvestuslehe S.N S.N üldkasuliku töö tegemise kohta, millest selgub, et tööd tegema ei asunud ja s S.N ei ole teavitanud ooritatud töötundide arv on null.

üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest. Kriminaalhooldaja hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest S.N

hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades, et S.N VTMS ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes § 2101

69 lg 6 alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku p lg 1 ja KarS § öörata täitmisele

Viru Maakohtu 25.03.2019 sjas nr 4-19-1357 S.N-ile kohtumäärusega väärteoa

mõistetud karistus ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande ja juhul, kui S.N läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku, võtta S.N vahi alla.

4-19-1357

5. Kui S.N-ile

gi seadus seda ei nõua, otsustas kohus anda võimaluse anda

üldkasuliku töö tegemata jätmise kohta selgitusi. Kohus määras asja arutamisele ja saatis S.N-ile kutse ilmumaks Viru Maakohtu Narva kohtumajja 25.06.2019 toimuvale kohtuistun S.N gile. Kutse kättetoimetamine elukohajärgsel aadressil õnnestus. eba S.N

kutse kätte saanud, kuna ei viibinud elukohajärgsel aadressil. Teade kohtuistungi toimmise ajast ja kohast oli jäetud S.N postkasti. S.N kohtuistungile ei ilmunud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid leiab, et kriminaalhooldusosakonna

taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

7. KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101

lg 1 ja § 2103

-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud tuvastanud lg kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.

8. Kohus tuvastas, et S.N

ei täitnud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud aja jooksul. antud piisavalt pikk tähtaeg, s.o Seejuures oli S.N-ile

kokku 2 kuud 5 tunni teostamiseks ning S.N avaldas 25.03.2019 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondliku tööd. Vaatamata korduvalt S.N aadressile ja telefoni teel edastatud kutsetele S.N elukohajärgsele

korduvalt .

kriminaalhooldaja vastuvõtule ei ilmunud Ilmudes kriminaalhooldaja vastuvõtule lepiti kokku k d S.N sooritam üldkasuliku töö tegemise graafik, kuid üldkasulik u töö a ei asunud. S.N ei ole

näidanud üles valmisolekut kohtumääruse täitmiseks ning isegi ei alustanud S.N

üldkasuliku töö sooritamist. Ka ei võtnud

kriminaalhooldusametnikuga ühendust telefoni teel töö tegemist takistavatest , andmaks teada

asjaoludest. K S.N kriminaalhooldusametnikutel teatavaks a mitteilmumise põhjust teinud ei ole. Kriminaalhoolduse käigus töökohta ning üldkasuliku töö tutvustati S.N-ile

tegemise kohta, aega ja laadi etatud ning ta andis nõustumuse töö tegemiseks tutvustatud nim tingimustel. S.N mis takistavad käitumine avaldub viisil, kus ta esitab vaid põhjusi töö

tegemist i . ja kui töö tegemise aeg ja koht on si ski kokku lepitud, siis tööd tegema ta ei asu Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et S.N rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, kuna ei taha üldkasulikku tööd teha ja hoiab selle tegemisest kõrvale teadlikult.

9. Vaatamata S.N-ile

antud võimalusele sooritada üldkasulik töö talle sobivatel tingimustel, ta ritama isegi ei asunud. Arvestades kriminaalhooldaja üldkasulikku tööd soo hinnangut, on kohus veendunud, et S.N rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, ta ei soovi üldkasulikku tööd teha, ta hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal

4-19-1357

puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd sooritada. Kohus on seisukohal, et tegemist on S.N iseloomustava käitumismustriga, kuna üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.

10. Politseija Piirivalveameti otsustega oli S.N-ile hatrahv

määratud karistuseks ra

-st 6 trahviühikut, mis on KarS § 72 lg 2 kohaselt võrdne päeva arestiga. KarS § 69 lg

tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö. ühtegi di üldkasulikku tööd. Seega S.N ei ole sooritanud tun kuulub ärakandmisele päev a aresti.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, VTMS § 2101 - lg st 1 ja 2, § 2103 -st lg

1 rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekande ja pöörab kohtumäärusega nr Viru Maakohtu 25.03.2019 4-19-1357 asenduskaristusena

mõistetud aresti täitmisele. kuulub ärakandmisele päev S.N a aresti. Kriminaalhooldusametniku taotlus, võtta vahi alla jääb rahuldamata, kuna VTMS S.N ei näe ette võimalust vahistamise kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/