1-09-9459/37 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-09-9459

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Ärakiri Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-09 -9459 ( 07740000219 ) Kohtunik Eeva Levina Kohtuistungi sekretär , tõlk Ingrid Koddo, Jane Väli, Svetlana Hamaza Prokurör Innokenti Menšikov Kaitsja Marko Tiirik Asja läbivaatamise kuupäev 07. september ja 15. september, 23. november, 11. detsember Süüdistatav B.M, xxx, XXX Kriminaalasi B.M-i süüdistuses KarS § 214 lg 1 järgi üldmenetluse korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3 ;313; 315; 318 lg 1 ; 319 lg 1, 2 kohus

O T S U S T A S :

B.M kuriteo toimepanemises KarS § 257 järgi süüdi tunnistada ja

mõista rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses , see on 11 670 ( üksteist tuhat kuussada seitsekümmend ) krooni.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista B.M-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud:

- 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni sundraha

-

2 875 ( kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ) krooni ekspertiisitasu

B.M tasuda sundraha ja kriminaalmenetluse kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr

10220034800017 või Swedpangas nr 221023778606. maksekorraldusele märkida

2

viitenumber 2800049900 ning selgitus „ B.M sundraha, kriminaalmenetluse kulud 1-09-9459 „

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluses seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu .

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest..

Apellatsioon esitatakse kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniteate esitamise korral on tervikotsus kohtu kantseleis 11. jaanuaril 2010 .

Süüdistuse sisu :

B.M-i süüdistatakse selles, et tema, 21.11.2007 kella 13.30 paiku korteris aadressil: xxx, võõra raha saamise eesmärgil, lõi kannatanut Axxx Võxxxt mitu korda käte

ja jalgadega näkku ja vastu pead ja keha, millega tekitas kannatanule kehavigastusi ( nahamarrastused näol, näo ja pea juustega kaetud piirkonna pehmete kudede põrutus ) ja

füüsilist valu, seejuures nõudis raha summas 35 000 krooni üleandmist ning lõpetas peksmise vaid siis, kui kannatanu lubas temale anda üle 5 000 krooni poole tunni jooksul.

Kuritegu on kvalifitseeritud kui varalise kasu üleandmise nõudmine, vägivallaga, s.t. KarS § 214 lg 1 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil tuvastatud asjaolud

Kohtuistungil loobus prokurör esitatud süüdistusest KarS § 214 lg 1 järgi ning palus

kuriteo ümber kvalifitseerida KarS § 257 järgi omavolina ning jääda A.Vxxxpoolt tagastamata tööriiete ja materjalide väärtuse , see on 5 000 krooni juurde.

Kaitsja palus B.M-i õigeks mõista seoses tema poolt kuriteo toimepanemise tõendamatusega.

Kohus leidis olevat tõendatud fakti, et kannatanu A.Vxxxi töötas osaliselt B.M-ile

kuuluvas ehitus-remonditöid tegevas firmas xxx. A.Vxxx olid antud välja tööriided, jalatsid ning tööks vajalikud vahendid, samuti oli tal ligipääs remonditavatele korteritele.

Temaga oli sõlmitud tööleping, mille kohaselt oli ta töö lõppedes kohustatud tagastama

tööandjalt saadu. (lk 58-60) Ei ole vaidlust ka faktis, et A.Vxxxi lõpetas töölepingu ühepoolselt , 09. novembrist , omavoliliselt tööle mitteilmumisega . Tema enda ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et tööandjalt saadud tööriideid ja jalatseid ta ise ei tagastanud, vaid need võeti ära politsei poolt. Saadud tööriistad ja töövahendid jättis ta remonditavasse korterisse.

Antud asjaolude vastu ei vaidle ei kannatanu ega süüdistatav, seetõttu antud küsimus lähemat analüüsimist ei vaja.

3

Ei ole vaidlust ka faktis, et 20. või 21. novembril toimus B.M-i ja A.Vxxxkokkusaamine . A.Vxxx ütluste kohaselt toimus kokkupõrge 20. novembril 2007

xxx korteris nr 1, kus A.Vxxx tegi remonditöid haltuura korras. B.M-i sõnade

kohaselt oli kokkusaamine samas kohas 21. novembril. Kohtuistungil ei osanud A.Vxxxkindlalt öelda, mis kuupäeval see oli, aga kohtueelsel uurimisel on ta möönnud, et

ta võis ka kuupäevaga eksida. Seda teab ta aga täpselt, et samal päeval pöördus ta traumapunkti. Vastavalt lk 45-47 olevale kohtuarst M.B.M arvamusele nähtub esitatud SA

Kiviõli Tervisekeskuse A.Vxxx tervisekaardist, et arstiabi saamiseks pöördus ta

tervisekeskusesse 21.11.2007. Tema sõnade kohaselt pekstud teda samal päeval tuttava isiku poolt. Diagnoosiks märgiti peapõrutus, vasaku silma verevalum ja näo marrastus.

B.M-i sõnade kohaselt nii kohtueelsel uurimisel kui kohtulikul uurimisel toimus

kokkupõrge 21. novembril 2007, A.Vxxx poolt näidatud aadressil xxx esimese korruse korteris.

Kahte kokkusaamist kumbki pool ei maini, seega asub kohus seisukohale, et kokkupõrge

B.M-i ja A.Vxxx vahel toimus 21. novembril, selle poolt on nii tervisekeskuse tõend kui B.M-i ütlused ning A.Vxxxi möönab, et võis esialgsetel ütlustel kuupäevaga eksida.

Tunnistajad Rxxx Bxxx, Mxxx xxx Hxxx Sxxxi ja PxxxPexxx on kohtueelsel uurimisel kõik kinnitanud 20. novembril A.Vxxxja B.M-i kokkusaamist xxx maja korteris ning

B.M-i poolt A.Vxxxi peksmist. Kohtuistungil loobusid kõik nimetatud tunnistajad oma ütlustest ning kinnitasid et B.M-i süüstavaid ütlusi andsid nad politseitöötajate survel. Politseitöötajate poolne surve prokuratuuri poolt ei ole tõendamist leidnud.

Kohus on seisukohal, et tunnistajate R.Bexxx, M.Pxxxa, H.Sxxx ja P.Pxxx ütlusi ei saa tõendina kasutada , kuna nad on ebusaldusväärsed.

Tõendiks, mis kinnitab A.Vxxi suhtes vägivallategusid, on Tervisekeskuse kaart, mille alusel on tehtud ekspertiis.

Tõendiks on kannatanu A.Vxxxütlused vägivalla kasutamise osas B.M-i poolt ning

raha nõudmises. Peksmise viisi ja hoopide arvu kohta on tema ütlused ebalevad ning väidab, et paljutki enam ei mäleta.

Kaudseks tõendiks on ka tunnistaja Arkadi Kozlovi ütlused, kes kinnitas, et ta nägi (

kuupäeva ei mäleta) A.Vxxx tervisekeskuses, kes rääkis talle B.M-i poolsest

peksmisest ja rahanõudmisest. Tuvastatud on ka A.Kxxxja B.M-i vahelised telefonikõned, mille sisu suhtes on A.xxxv andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi, et B.M palus Vxx avalduse politseist tagasi võtta, kuid kohtus loobus neist ütlustest ning kinnitas, et tegemist oli lihtsalt tuttavate vahelise vestlusega.

B.M on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, et temapoolsete nõudmiste sisuks oli tööriiete ja instrumentide tagastamine või nende väärtuse rahas väljamaksmine. A.Vxxxe väljastatud varustuse ja materjali väärtus oli 5 000 krooni. Kohtueelsel uurimisel lk. 57 on

B.M väitnud, et Vxxxi oli agressiivne ning lähenes talle, tema lükanud ta õla piirkonna kaudu eemale. Kohtuistungil B.M eitab igasugust vägivalda.

KarS § 257 ettenähtud kuriteo kirjelduses on antud mitu varianti. Kohus jõudis seisukohale, et B.M oli tõeline õigus nõuda A.Vxxx tagasi oma firma poolt antud

tööriideid ning töövahendeid , 5000 krooni väärtuses. Õiguse teostamine toimus

4 ebaseaduslikus korras vägivalla abil. Hinnates kõiki tõendeid kogumis tuleb B.M

tunnistada süüdi vägivalla tarvitamises oma seaduslike õiguste teostamisel. Ei ole alust

kahelda meditsiinidokumentatsioonis ega A.Vxxxütlustes fakti kohta, et B.M tarvitas tema kallal vägivalda , nõudes tagastamata materjale ja riideid.

Seega tuleb kuritegu kvalifitseerida KarS § 257 järgi nagu taotles prokurör ning teostatava õiguse rahaline vääring tuleb asjade tagastamata jätmisel lugeda 5000 krooni nõudeks.

Karistus

Karistuse valikul tuleb arvestada, et B.M on varem kriminaalkorras karistamata.

KarS § 257 näeb karistusena ette nii rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Tuleb arvestada, et kuriteoga A.Vxxxraskeid tagajärgi ei põhjustatud. Seetõttu tuleb

B.M-i karistada rahalise karistusega, kui leebeima karistusega antud kuriteo eest, arvestades sooritatud kuriteo laadi ja viisi.

Vastavalt Maksuameti tõendile oli B.M-i kuriteole eelnenud aasta, see on 2006 aasta

keskmine päevasissetulek 439 krooni, millest kuulub mahaarvamisele 50 krooni , seega

jääb keskmiseks päevapalgaks 389 krooni. ( lk.80 ). B.M-i sõnade kohaselt ta

käesoleval ajal sellist töötasu enam ei teeni, seetõttu peab kohus võimaliku olevat teda karistada rahalise karistuse minimaalses päevade arvus, milleks on 30 päeva. 30 x 389 = 11 670 krooni.

Asitõendeid asjas ei ole, tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtunik Eeva Levina

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 09.06.10

№oremreferent

Liivi Õun