2-18-118915/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt Finnair Plc hageja Lennuabi OÜ kasuks viivis põhivõlalt Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda
Legislator headnote
AI generatedArt. 7 ette, Art. 7 alusel makstav, Art. 7 alusel esitatud, Art. 7 on, Art. 7 meede; 2-18-118915/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt Finnair Plc hageja Lennuabi OÜ kasuks viivis põhivõlalt Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Helina Luksepp
Kohtujurist
Beata Skitiba
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
21. juuni 2019, Tallinn
kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-118915
Tsiviilasi
Lennuabi OÜ hagi Finnair Plc vastu võla 600 euro ja
viivise nõudes
Tsiviilasja hind
648 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, asukoht
Telliskivi tn 60a/5, Tallinn 10412);
prokurist K H (isikukood x, e-post x)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merle
Veeroos
(Advokaadibüroo
COBALT,
e-post
menetlus@cobalt.legal).
Kostja: Finnair Plc (registrikood 0108023-3, asukoht PO
Box 15, Tietotie 9, Vantaa FI-01053, Soome Vabariik);
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Artur
Sanglepp (Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ,
e-post menetlus@levin.ee)
Asja läbivaatamine
30.05.2019 kohtuistungil, osalesid hageja juhatuse liige K
Gustav Annus ja prokurist K H ning lepinguline esindaja
vandeadvokaat Merle Veeroos ning kostja lepinguline
esindaja vandeadvokaat Artur Sanglepp.
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjalt Finnair Plc hageja Lennuabi OÜ kasuks lennureisi
hilinemise hüvitis 600 eurot.
3. Välja mõista kostjalt Finnair Plc hageja Lennuabi OÜ kasuks viivis põhivõlalt
(600 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
10.01.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda
kanda.
5. Määrata menetluskulude suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177
lg 1 p 2 ja lg 2 alusel pärast käesoleva otsuse jõustumist.
6. Otsus saata pooltele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha
tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Menetluse käik
1. Lennuabi OÜ (hageja/ lühendatult ka kui Lennuabi) esitas 03.09.2018 Pärnu Maakohtule
maksekäsu kiirmenetluse avalduse Finnair Plc-lt (kostja/ lühendatult ka kui Finnair) 600 euro
saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 19.09.2018 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud
03.10.2018. Kostja esitas 01.11.2018 e-kirjaga nõudele vastuväite ning seetõttu lõpetas Pärnu
Maakohtu maksekäsuosakond 16.11.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude
üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Harju Maakohus kohustas 20.11.2018 määrusega hagejat esitama hagi, mida hageja tegi
10.01.2019. Harju Maakohus võttis hagi 15.01.2019 määrusega menetlusse.
3. Kostja vastas hagile 15.03.2019. Hageja esitas kostja vastusele arvamuse 15.04.2019. Kostja
esitas täiendava tõendi 16.04.2019.
4. Kohtuistung Harju Maakohtus toimus 30.05.2019, osalesid hageja seaduslikud esindajad ja
lisaks mõlema poole lepingulised esindajad. Pooled esitasid kohtuistungil menetluskulude
nimekirjad.
Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
5. Hageja nõuab kostjalt 600 euro väljamõistmist ja alates 10.01.2019 viivist seadusjärgses
määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
6. Hageja toob esile järgmised asjaolud:
Lennuabi poole on abi saamiseks pöördunud reisija R K (isikukood x), kes on
Lennuabile loovutanud oma nõude Finnairi vastu. R. K on kasutanud Finnairi teenuseid
ning kuna tema lend hilines, jõudis ta oma lõppsihtkohta enam kui neli tundi hiljem.
Hageja nõude aluseks on Finnairi lend AY82, mis pidi lendama 02.10.2017 Singapurist
Helsingisse, kuid mis hilines lennumeeskonna liikme haigestumise tõttu järgmisesse
vahemaandumise sihtkohta üle nelja tunni, mille tagajärjel jäi reisija maha ka järgmisest
jätkulennust Tallinnasse (AY111). Meeskonnaliikme haigestumine ei ole erakorraline
asjaolu.
R. K hüvitise nõue on 600 eurot, kuna ta lendas Kuala Lumpurist Tallinnasse kasutades
kahte vahepeatust Singapuris ning Helsingis. Seega on distants üle 3 500 kilomeetri
ning hilinemine lõppsihtkohta Tallinnas üle nelja tunni.
Nõue on esitatud õigeaegselt. Ühe kuu pikkune tähtaeg on ebamõistlik. Tuleks lähtuda
üldisest aegumistähtajast, milleks on kolm aastat. Kui ka sellest mitte lähtuda, siis
kohaldub igal juhul Montreali konventsioon, mis sätestab kahju hüvitamise nõuete
esitamisele 2-aastase tähtaja. Euroopa Kohtu lahendid kinnitavad, et tuleb lähtuda
nõuete esitamise tähtaegade kindlaks määramisel siseriiklikust õigusest, kuid ainult
niivõrd, kui need on tõhusad ega too kaasa tulemust, mille kohaselt hüvitise saamine on
praktiliselt võimatu või ülemäära raske.
VÕS § 831 lg 5 ei kohaldu, kuna tegemist ei ole klassikalises mõttes kahju hüvitamise
nõudega vaid omalaadse hüvitisega, et lihtsustada kahju hüvitamise nõuete esitamist ja
korvata ebamugavusi.
7. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud kokku on 3 005 eurot,
s.o lepingulise esindaja tasu 2 880 eurot (käibemaksuta) 18 tunni eest ´a 160 eurot ja riigilõiv
125 eurot. Hageja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva menetlusega seoses. Lisaks
taotleb hageja TsMS § 177 lg 4 rakendamist.
Kostja vastuväited hagile
8. Kostja vaidleb hagile vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
9. Kostja peamine vastuväide on, et lennu hilinemisest tingitud kahjunõudest teatamise tähtaeg
on möödunud ja seetõttu on hageja minetanud õiguse kahju hüvitamist nõuda. Hageja on
esitanud kostja vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artiklitel 6 ja 7
põhineva hüvitisnõude ning viivisenõude. Viidatud määrus nr 261/2004 ei sätesta sellise nõude
esitamise tähtaegu, vaid määrab üksnes lennureisijate õigused seoses lendude hilinemise või
ärajäämisega. Tuginedes Euroopa Kohtu kohtuasjale C-139/11 p 25 ja 26 tuleb nõude esitamise
tähtaegade puhul järgida siseriiklikus õiguses sätestatud põhimõtteid.
VÕS § 831 lg 5 kohaselt ei või reisija esitada veotähtaja ületamisest tulenevat kahju hüvitamise
nõuet, kui ta ei teata kahjust vedajale ühe kuu jooksul pärast sihtkohta jõudmist. Tegemist on
õigust lõpetava tähtajaga, mille möödalaskmisel nõude esitamise õigus lõpeb.
R. K ega hageja ei ole kostjale R. Kle tekkinud kahjust õigeaegselt teatanud. R. K teavitas
kostjat oma nõudest kostja kliendikeskkonna kaudu 08.01.2018. nõude loovutamise leping on
digitaalselt allkirjastatud jaanuaris 2019.
10. Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja menetluskulud on tõlkekulu 75
eurot ja lepingulise esindaja tasu 831 eurot (s.o 63 tundi ´a 130 eurot) + kohtusingi aeg 50 min
hinnaga 140/h. Summad on esitatud käibemaksuta. Kostja kinnitab, et kulutused on seotud
käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Lisaks taotleb kostja menetluskuludelt viivise välja
mõistmist TsMS § 177 lg 4 alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §
444 lgs 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku
põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (vt ka Riigikohtu
04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
12. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud pooled ära kohtuistungil
ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
13. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme
ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on
põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, §
230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist,
kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei
vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka
poole muudest avaldustest.
14. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
11.02.2004 määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi Määrus 261/2004) artiklist 6 ja 7.
15. Määrus 261/2004 artikkel 6 punkti 1 alapunkt c sätestab, et kui lennuettevõtja näeb
mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb neli tundi või rohkem üle
3 500 km pikkuste lendude puhul, pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele: i) artikli 9 lõike 1
punktis a ja lõikes 2 määratletud abi; ning ii) artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi,
kui mõistlikkuse piires eeldatav väljumisaeg on vähemalt varem väljakuulutatud väljumisajale
järgneval päeval; ning iii) artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt viis
tundi. Artikli 7 punkt 1 alapunkti c kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad
hüvitist kuni 600 euro ulatuses üle 3 500 km lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse
aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu
pärast kavandatud aega. Määruse 261/2004 artikkel 7 punkti 3 järgi makstakse hüvitist
sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul
kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.
16. Pooled on nõus, et käesoleval juhul kuulub vaidlus Määruse 261/2004 kohaldamisalasse ja
reisijal on ka lennu hilinemise korral õigus saada art 7 nimetatud hüvitist võrdselt reisijaga,
keda on lennust maha jäetud või kelle lend on tühistatud. Kostjal pole vastuväiteid, et lend
hilines, et hilinemine ei olnud põhjustatud erakorralisest asjaolust, et nõude loovutamine kehtib
ja et põhimõtteliselt on hagejal õigus Määruse 261/2004 art 7 sätestatud hüvitisele.
17. Kostja on 30.05.2019 toimunud kohtuistungil sõnaselgelt väljendanud, et tema vastuväide
hagile seisneb sisuliselt ainult selles, et hageja on kaotanud õiguse nõuet esitada, kuna ta pole
õigeaegselt sellest kostjale teada andnud. Kostja leiab, et kohaldada tuleb VÕS § 831 lg 5, mis
näeb ette ühekuulise tähtaja kahju hüvitamise nõuetele, mis esitatakse veotähtaja ületamise
tõttu. Hageja nõue on oma olemuselt kahju hüvitamise nõue, sest ka ebamugavustunne, mida
Määruse 261/2004 alusel korvatakse, on samuti kahju.
18. Hageja seevastu leiab, et VÕS 831 lg 5 ei kuulu kohaldamisele, kuna tegemist ei ole
tavapärase kahjuga vaid omalaadse ebamugavushüvitisega, mille Määrus 261/2004 art 7 ette
näeb. Seetõttu tuleb lähtuda üldisest nõuete esitamise 3-aastasest tähtajast (TsÜS § 146 lg 1).
Lisaks leiab hageja, et ka Montreali konventsiooni (Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise
konventsioon, mis sõlmiti Montréalis 28.05.1999, kirjutati Euroopa Ühenduse poolt alla 09.12.
1999 ja kiideti tema nimel heaks nõukogu 05.04.2001 otsusega 2001/539/EÜ) järgi on tal õigus
kahju hüvitamise nõuet esitada vähemalt 2 aasta jooksul õhusõiduki sihtkohta jõudmise päevast
arvates.
19. Seega on käesoleva hagimenetluse raamide kohaselt vaidlus selles, kas Määruse 261/2004
art 7 alusel makstav hüvitis lennureisi hilinemise eest on käsitatav kahju hüvitamisena VÕS §
831 lg 5 mõttes või mitte ja milline õigusnorm kuulub kohaldamisele Määruse 261/2004 art 7
alusel esitatud hüvitise nõude esitamise tähtaegade kindlaks tegemisele.
20. Poolte vahel pole vaidlust järgmiste asjaolude üle ja kohus loeb need TsMS § 231 lg 2 ja 4
ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
R. Kl oli broneering Finnairi 02.10.2017-03.10.2017 lennule marsruudiga Kuala
Lumpur- Singapur- Helsingi- Tallinn (hagi lisa nr 2, digitoimik lk 40-41);
Lend Singapurist Helsingisse hilines üle nelja tunni (hagi lisa nr 3, dt lk 33);
R. K esitas 08.01.2018 Finnairile nõude kahju hüvitamiseks (kostja 15.03.2019 vastuse
lisa nr 1, dt lk 99-104, 116-127);
Finnair keeldus kohtuväliselt kahju hüvitamisest (hagi lisad nr 2-4, dt lk 33, 40-41, 45);
R. K loovutas oma nõude kostja vastu hagejale (hagi lisa nr 1, dt lk 43).
21. Kohus nõustub menetlusosalistega, et pooltevahelisele õigussuhtele on kohaldatav Määrus
621/2004. Selle art 4-7 alusel on R. Kl õigus hüvitisele lennu hilinemise korral samaväärsetel
alustel reisijatega, kes lennust maha jäeti või kelle lend tühistati, vaatamata sellele, et Määruse
261/2004 artikkel 7 ega ka ükski teine sealne säte niisugust õigust sõnaselgelt ette ei näe (vt ka
Euroopa Kohtu suurkoja otsus liidetud kohtuasjas (Nelson) C‑581/10 ja C‑629/10). Nendel
alustel on hagejal õigus saada hüvitist 600 eurot. Hüvitise suurusele ei ole kostja vastu vaielnud.
23. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et hüvitise saamiseks nõude esitamise tähtaja kindlaks
määramisel saab juhinduda Montreali konventsiooni art 35.
Kohtu hinnangul ei kuulu Montreali konventsioon rakendamisele, kuna lennu hilinemisega
kaasnev ajakaotus, mis kujutab endast ebamugavust Määruse 261/2004 tähenduses, ei saa
käsitada kui „hilinemisest tulenenud kahju” Montréali konventsiooni artikli 19 tähenduses (vt
ka Nelson, C‑581/10 ja C‑629/10).
24. Seega asub kohus Euroopa Kohtu praktikale tuginedes eelnevale lisaks ka arvamusele, et
Määruse 261/2004 art 7 ettenähtud hüvitis ei ole samatähenduslik kahju hüvitamise nõudega,
mille esitamise tähtaega reguleerib VÕS § 831 lg 5.
Määruse 261/2004 art 7 ettenähtud reisijale makstav hüvitis on standardiseeritud hüvitus
heastamaks ebamugavusi, mis igal reisijal paratamatult tekib siis, kui tema lend hilineb.
Individualiseeritud kahju hüvitamise nõudeid, mida Määruse 261/2004 art 7 ette nähtud hüvitis
ei kata, saab esitada Montreali konventsiooni ja ka siseriikliku õiguse alusel (vt ka Nelson,
C‑581/10 ja C‑629/10).
Määrust 261/2004 vastu võttes oli seadusandja eesmärk muuhulgas tasakaalustada
lennureisijate ja lennuettevõtjate huve. Art 7 on meede, tagamaks, et hilinemine on õigustatud
ainult siis, kui see on tingitud erakorralistest asjaoludest, mis väljuvad lennuettevõtja tegeliku
kontrolli alt (vt ka Euroopa Kohtu IV koja otsus liidetud kohtuasjas (Sturgeon jt) C-402/07 ja
C-432/07, punkt 67).
Seetõttu pole Määruse 261/2004 art 7 meede kattuv kahju hüvitamisega Montreali
konventsiooni tähenduses ja ka kahju hüvitamisega Eesti siseriikliku õiguse tähenduses. Nende
normide kohaldamisalad on erinevad.
Määruse 261/2004 art 7 sätestatud hüvitist on lennureisijal lennu hilinemise korral õigus saada
ka siis, kui tal individualiseeritud klassikalisel kujul kahju üldse ei ole tekkinud.
25. Kostja tugineb oma vastuväidetes Euroopa Kohtu lahendile, mille kohtuasjas nr C‑139/11
on kohus leidnud, et tähtaeg, mille jooksul võib esitada hagi Määruse 261/2004 artiklites 5 ja 7
ette nähtud hüvitise nõudes, määratakse kindlaks iga liikmesriigi siseriiklikus õiguses,
tingimusel et kehtestatud kord järgib võrdväärse ja tõhususe põhimõtet (p-d 24-26).
VÕS § 831 lg 5 järgi ei või reisija esitada veotähtaja ületamisest tulenevat kahju hüvitamise
nõuet, kui ta ei teata kahjust vedajale ühe kuu jooksul pärast sihtkohta jõudmist.
Pooled ei vaidle, et R.K saabus sihtkohta 03.10.2017 ning esitas kostjale nõude hüvitise
saamiseks 08.01.2018.
Kuigi R.K ei ole VÕS § 831 lg 5 nõutavat teadet ühe kuu jooksul pärast sihtkohta jõudmist
vedajale esitanud, ei kuulu osundatud norm vastavalt kohtu poolt käesoleva otsuse eelnevas
punktis esitatud seisukohale kohaldamisele.
Kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 1 sätestatud 3-aastane nõuete esitamise aegumistähtaeg
ja seega on hageja nõue tähtaegne.
26. Kuna kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, kuulub kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel ja
määras välja mõistmisele ka viivis alates hagi esitamisest 10.01.2019.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas lahendis ka
menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
28. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja
kanda.
29. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist.
30. Tuginedes TsMS § 178 selgitab kohus, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes
selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helina Luksepp
kohtunik