3-18-529/116 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-529

Haldusasi

MTÜ Avalikult Rail Balticust (ARB) ja MTÜ Eesti

Looduskaitse Selts (ELKS) kaebus riigihalduse ministri

13.02.2018 käskkirjade nr 1.1-4/40 ja 1.1-4/41 ning

14.02.2018 käskkirja nr 1.1-4/43 tühisuse tuvastamiseks

või tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – MTÜ ARB ja MTÜ ELKS, volitatud

esindajad v.adv Piret Blankin, v.adv abi Edgar-Kaj

Velbri, Siim Vahtrus ja MTÜ ARB seaduslik

esindaja PH;

Vastustaja – Rahandusministeerium, volitatud esindajad

v.adv Martin Triipan, v.adv Kaisa Laidvee, Tiiu

Pärn, nõustaja HK;

Kaasatud haldusorganid –

Keskkonnaministeerium ‒ volitatud esindajad Triin

Nymann,

Reet

Pruul,

Kadri

Möller,

Rainer

Persidski;

Keskkonnaamet – volitatud esindajad Maiu Paloots,

Kadri Hänni, Maret Vildak, Agu Leivits, Irma

Pakkonen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ ARB ja MTÜ Eesti Looduskaitse Selts

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10. juuni 2019. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Avalikult Rail Balticust ja MTÜ Eesti Looduskaitse Selts

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2018. a otsus

haldusasjas nr 3-18-529 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende andi kanda.

3-18-529

2(35)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus algatas 12.04.2012 korraldusega nr 173 Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute (edaspidi MP) koostamise Rail Balticu (edaspidi RB) raudtee trassi

koridori asukoha määramiseks ja kohustas maavanemaid algatama keskkonnamõjude

hindamise.

2. Harju

maavanem

algatas

19.04.2012

korraldusega

nr

1-1/661-k

Harju

MP

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH).

3. Pärnu maavanem algatas 23.04.2012 korraldusega nr 267 Pärnu MP KSH.

4. Rapla maavanem algatas 25.04.2012 korraldusega nr 259 Rapla MP KSH.

5. Vabariigi Valitsus kehtestas 30.08.2012 korraldusega nr 368 üleriigilise planeeringu „Eesti

2030+“, millega kinnitati raudtee RB Eestisse rajamise eesmärki ja nähti ette MP algatamine

raudteele sobiva asukoha leidmiseks.

6. Harju MP „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja RB

maakonnaplaneeringute KSH aruande avalik väljapanek toimus 04.07.2016–08.08.2016,

Rapla MP ja RB maakonnaplaneeringute KSH aruande avalik väljapanek 18.07.2016–

15.08.2016, ning Pärnu MP ja RB maakonnaplaneeringute KSH aruande avalik väljapanek

29.11.2016–29.12.2016.

7. Keskkonnaministeeriumi 09.08.2017 kirjaga nr 7-12/17/2834-7 sai KSH aruanne

heakskiidu, sh kooskõlastas Keskkonnaamet 21.04.2017 kirjaga nr 6-5/17/907-5 KSH aruande

tingimuslikult Natura 2000 võrgustiku ala valitsejana.

8. Riigihalduse minister kiitis järelevalvemenetluses heaks Harju, Pärnu ning Rapla

maavanemate esitatud MP-d 28.12.2017 kirjaga nr 15-2/3481-1, 29.12.2017 kirjaga nr 15-

2/3529-1 ja 28.12.2017 kirjaga nr 15-2/3476-1.

3-18-529

3(35)

9. Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 „Harju

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine“

Harju MP.

10. Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 „Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine“

Pärnu MP.

11. Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 „Rapla

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine“

Rapla MP.

12. MTÜ ARB ja MTÜ ELKS esitasid 14.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse

(täiendatud 16.07.2018) riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjade nr 1.1-4/40 ja nr 1.1-4/41

ja 14.02.2018 käskkirja nr 1.1-4/43 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks.

Kaebajad on keskkonnakaitset edendavad valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Århusi

konventsiooni (edaspidi konventsioon) art 2 lg 5 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 31 mõttes. Kaebeõigus tuleneb konventsiooni art 9 lg-st 2 ja KeÜS § 30 lg-st 2 ning

kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg-st 1 populaarkaebuse

esitamiseks. Alternatiivselt on planeeringud vaidlustatavad kehtiva PlanS alusel kui riigi

eriplaneeringud (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13

lg 2 ls 1 ja kehtiva PlanS § 54). Kehtiva PlanS §-des 54, 94, 123 ja 141 on tagatud

populaarkaebuse esitamise õigus seetõttu, et neis nimetatud planeeringud on maakasutus- ja

ehitustingimuste seadmise aluseks.

MP-de avalik väljapanek kestis ebamõistlikult lühikest aega ja toimus puhkuste perioodil,

mistõttu ei olnud MTÜ-le ARB tagatud sisulist võimalust dokumentidega tutvuda ja

ärakuulamisõigus oli tagatud üksnes formaalselt. Võrreldes Keskkonnaameti poolse

kooskõlastamise ajaga (4 kuud) oli kaebajale seisukohtade andmiseks määratud 1 kuu liiga

lühike. Eirati MTÜ ARB palveid avaliku ärakuulamise kuupäevade muutmiseks, tagamaks

kaebajate spetsialisti Mati Kose osalemist Pärnu MP ärakuulamisel ja sellega ka

ekspertarvamuse esitamist. Pärnu MP menetluses võimaldati ärakuulamine vaid formaalselt.

MTÜ-le ARB ei ole tagatud juurdepääsu olulisele osale tema poolt küsitud informatsioonile,

sh andmetöötlust võimaldavas formaadis failidele, uuringu algandmetele, palutud trasside

kurvide raadiuste andmetele ja arvamusküsitluse aruandele. Sellega on rikutud avaliku teabe

seaduse (AvTS) § 4 lõikeid 1 ja 2, § 9 lg-t 1 ja § 18 lg-t 1, KeÜS § 24 lg-t 1 ja § 28 lg-t 5 ning

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg-t 1. Piiratud on kaebaja õigust keskkonnamõjuga

planeerimisasjades kaasa rääkida (KeÜS § 28 lg 4). Järgitud ei ole hea halduse põhimõtet.

Avaliku väljapaneku ebapiisava kestuse tõttu on rikutud avalikkuse kaasamise nõudeid.

Avalikkus tuli kaasata võimalikult varajases etapis enne lõplike lahenduste väljavalimist

(KeÜS § 28 lg 3, konventsiooni art 6 lg 4). Dokumentide väljastamisest keeldumine on

takistanud MTÜ-l ARB hinnangu andmist kaalutlusõiguse kohaldamisele trassivaliku

tegemisel ning pärssinud kaalutud ettepanekute tegemist. Rahastamistaotlusest ja -lepingust

nähtuvate andmetega tutvumata pole võimalik tuvastada, kas trassivalikul on kulutuste ja

tegevuse ajalise teostatavuse osas võetud aluseks korrektsed eeldused, samuti hinnata, kas

olemasoleva trassikoridori kõrvalejätmise aluseks olnud rahalised kaalutlused on põhjendatud.

Rahastamistaotlusest nähtub trassi paiknemise valiku tegemine Vabariigi Valitsuse

kabinetiistungil. Planeeringutes ei ole arvestatud haldusreformi tulemusel toimunud

muudatusi omavalitsustes ning see asjaolu takistab planeeringutest arusaamist. Kõik kolm

MP-d tulnuks avalikustada üheaegselt, kuna tegemist on ühe tervikliku üleriigilise raudteega.

Erineval ajal avalikustamine raskendas planeeringust arusaamist. A. Jairi 15.05.2014

3-18-529

4(35)

koostatud uuringut varjati ning selles välja toodud keskkonnamõjusid ei saanud seetõttu

avalikul väljapanekul käsitleda.

Vaidlustatud planeeringud on kehtestanud selleks pädevust mitteomav isik. MP-de

menetlemise kestel muudeti menetlusnorme viisil, mis võimaldas anda MP-de menetlemise,

kehtestamise ja nende üle järelevalve tegemise riigihalduse ministri pädevusse, mis toob kaasa

riigivõimu piiramatu omavoli. Sellise olukorra vältimiseks tulnuks vaidlustatud MP-de

kehtestamisel kohaldada EhSRS § 111 lg-t 2, mitte EhSRS § 111 lg-t 1 või alternatiivselt

pidanuks järelevalvet teostama Siseministeerium. Kui EhSRS § 111 lg-te 1 ja 2 tõlgendamine

kaebaja pakutud viisil ei ole võimalik, tuleb need jätta kohaldamata vastuolu tõttu Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 13 ja 14. On mõeldamatu, et nii kaalukaid otsuseid teeb

sisuliselt üks isik, kelle tegevuse otstarbekuse üle kontroll puudub. Nõuetekohase

järelevalvemenetluse läbi viimata jätmine (sh otstarbekuse üle) on oluline menetluslik

rikkumine. Vaidlustatud planeeringute järelevalve oli ka sisuliselt ebapiisav. Hindamata on

jäetud planeeringu vastavus riigi huvidele ning arvestades riigile planeeringutest tulenevaid

rahvusvahelisi ja finantskohustusi, oleks täiendavalt tulnud analüüsida planeeringute vastavust

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2013 määrusele nr 1315/2013, mille kohaselt peaks

mh Tallinn–Pärnu–Riia suunal spetsiaalselt ehitatav kiirliin võimaldama sõita kiirusega 250

km/h või enam, kuid MP-des on kavandatava raudtee piirkiiruseks 240 km/h. Kaebajatele

teadaolevalt pole taotletud ka määruse nr 1315/2013 art 39 lg 3 kohast erandit.

MP-d on sisuliselt õigusvastased ka aluseks võetud ebakorrektsete ja kaalutlemata

lähteandmete tõttu. Vabariigi Valitsus pani juba enne MP-de algatamist ja enne üleriigilise

planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamist valitsuskabineti 22.09.2011 memoga paika RB

põhitingimused ning võttis aluseks oluliste puudustega AECOM-i raporti. Raport võeti

aluseks ka 26.08.2013 dokumendi „Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringute lähteseisukohad“ kehtestamisel. Vaidlustatud planeeringud ei ole

seetõttu

kooskõlas

üleriigilise

planeeringuga

„Eesti

2030+“.

Lähteseisukohtades

(lähteülesandes) on otsustatud avalikkust kaasamata ja valikuid põhjendamata planeeringu

olulised asjaolud, neis puuduvad kaalutlused seatud tehniliste nõuete (rööpapaari laius 1435

mm, elektriseeritud raudtee, raudteemaa koos kaitsevööndiga 66 m, millest 35 m eraldatud

taraga, sõidukiirus üldjuhul 240 km/h) põhjendamiseks. See asjaolu kinnitab, et need

küsimused otsustati ära juba 2011. a valitsuskabineti istungil. RB tulnuks planeerida

üleriigilise planeeringuga, aga MP täpsusastmes ning seejärel algatada detailsemad MP-d.

Praegusel juhul algatati MP-d enne Eesti 2030+ kehtestamist. Ka AECOM-i raportist ei nähtu

alternatiivide kaalumist, mh muul kütuse baasil liikuvate rongide ja kiirusepiirangutega

seoses. Need vead on kandunud edasistesse menetlusetappidesse. EL-i asjakohastest

õigusaktidest ei tulene, et piirkiirus peab olema igas lõigus 240 km/h.

Planeeringutes on trassikoridori asukohavalikul jäetud välja kaks mõistlikku alternatiivi,

puudub hinnang trassi rajamise võimalikkuse kohta olemasolevale trassile ning analüüsitud

pole võimalust RB raudtee ja olemasolevate trassikoridoride ühendamiseks, igakülgselt on

hindamata RB trassi olemasoleva trassi kõrvale rajamise võimalus. Olemasoleva trassikoridori

asukoha välistamisel on lähtutud vaid trassi ehitusmaksumusest, jättes arvestamata mõju inim-

ja looduskeskkonnale. Analüüs on tehtud vaid Röa-Pärnu lõigu osas, kuid see on

diskretsioonivigadega. MP-d ei vasta joonehitise asukoha valiku kaalumise nõuetele.

Trassivaliku analüüsis on hinnatud trassikoridore, mida ei ole korraldustes käsitletud, mistõttu

põhineb analüüs ebaõigetel trassialternatiividel. Analüüsis on liiga kitsalt kajastatud

raudteekoridori ja teede eritasandiliseks muutmist ja rohkearvuliste rajatiste ehitamist, puudub

trassikoridori asukoha kasutamise sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu käsitlus. Puudub

olemuslikult MP-de osaks olev maakonna arenguvajadusi käsitlev osa.

3-18-529

5(35)

KSH aruanne on oluliste puudustega ning vaidlustatud otsused tuleb juba seetõttu tühistada.

KSH aruandes on ebapiisavalt käsitletud alternatiivseid trassilahendusi. Vaid ühe alternatiivi

valik juba mõjude hindamise varases etapis on vastuolus keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 2 p-ga 1. Alternatiivsete lahenduste

ebapiisav hindamine on oluline puudus, mille tõttu pole võimalik saavutada KSH läbiviimise

eesmärki ning tagada säästvat arengut (säästva arengu seaduse (SäAS) § 3).

KSH aruande koostamiseks ei kogutud piisavalt teavet. Puudub asukohapõhine ülevaade

elustikust, aruande leevendusmeetmed on ebaselged ja -tõhusad. Eluslooduse osas läbiviidud

uuringud olid ebapiisavad, viidi läbi vaid üks uuring, mis tugines enamasti olemasoleval

teabel. Trass on täies ulatuses kaitsealuste liikide elupaikade osas inventeerimata. Kasutamata

on jäetud teadaolevad asjakohased andmed, sh liikide elupaikade kohta. Käsitletud pole CO2

koguseid ja heidet seoses liigniiskete alade hüdroloogilise režiimi muutmisega, infrastruktuuri

rajamise ja hooldamisega, samuti seoses teede läbilõikamisega ja seetõttu pikenevate

maanteetranspordi teekondadega. Käsitletud pole elektri- ja ühendusliinide mõju linnustikule.

Aruande lõppjäreldused lähtuvad strateegiliste valikute osas mitmetest ebatõestest eeldustest

(vaid fossiilsete kütuste kasutamine, kaubavedude konkurentsivõime tagatus). Kahekordsete

turvaaedade märgistamise efektiivsust, rakendamise ulatust, kulukust ja teostatavust

metsalinnustiku hukkumise leevendamiseks ei ole välja selgitatud. Lindude suremuse

leevendamiseks esile toodud elektriliinide märgistamise tehnikad on välja toomata, kirjeldatud

pole hooldamisvajadust ning ei nähtu, et arvestatud oleks pimedas lendavate liikidega. Tööde

ajastamine väljaspool lindude pesitsusaega pole aastaringselt elutsevate ja kõrge

häirimistundlikkusega paigalindude jaoks sobiv ja piisav meede. Talvine ehitustööde

teostamine häirib pruunkaru tema talvitumis- ja poegimispaikades. Keskkonnakorralduskava

koostamine on ebatõhus leevendusmeede, sest selle koostamine toimub väljaspool KSH ja

vaidlusaluste planeeringute koostamise protsesse.

Mõjude hindamisel ja planeeringute kehtestamisel on rikutud Natura 2000 võrgustiku alade

kaitse nõudeid (KeHJS § 45 lg 2). Kasutatud on vaid keskkonnaregistris ja

kaitsekorralduskavades toodud andmeid, kuid välitöödega ei ole Natura aladel asuvate

väärtuste tegelikku olemit, paiknemist ja arvukust täpsustatud. Osade mõjutatavate Natura

alade elupaiku pole kunagi korralikult inventeeritud ja registris kajastuvad vaid juhuslikult

registreeritud elupaigad või kameraalselt elupaikadeks hinnatud alad (nt Taarikõnnu, Tolkuse,

Laiksaare). Arvestatud ei ole nende liikidega, kes ei ole kaitse-eesmärgina nimetatud Natura

2000 alade nimekirjas. Vastuolus KeHJS § 40 lg 4 p-ga 6 ja EL direktiivi 92/43/EMÜ

(loodusdirektiiv) art 6 lg-ga 3 ei ole arvestatud kumulatiivset mõju teiste projektide/kavadega.

Puudub hinnang raudtee ja teiste inimtegevuste mõjude (sh nt kõrgepinge õhuliini rajamine,

Via Baltica ümberehitamine, kasvava intensiivsusega metsamajandus, soode kasutamine

turbakaevandamiseks, tuuleenergeetika, jahindus) kumuleerumisele. Kuna mõjud pole

piisavalt välja selgitatud, on ebapiisavad ka leevendusmeetmed. Trassikoridor läbib paljudes

lõikudes Natura alade servasid või kulgeb nende vahelt, eelistatud trassivalik lahutab

üksteisest mitmeid metsa- ja sookooslustega seotud Natura elupaiku ja liikide esinemisalasid.

Projekt võib avaldada negatiivset mõju ka Natura ala läbimata, sest linnud ja loomad

kasutavad toitumiseks ja liikumiseks Natura alaga piirnevaid alasid. Põhja-Liivimaa linnuala

loodenurga piirkonnas pole raudteekoridorile kavandatud ainsatki alternatiivi, mis vähendaks

kaitsealuse linnustiku elupaikade isoleerimist kaitseala ja majandusmetsa maastike vahel ning

viiks trassi linnuala lähipiirkonnast eemale. Aedade ja elektriliinide tähistamine ei ole senise

kogemuse põhjal piisavalt tõhusaks meetmeks. KSH töörühma sees on eksperdid olnud

erinevatel seisukohtadel, mis viitab, et esinevad teaduslikult põhjendatud kahtlused mõju

lubatavuse osas. Täielikult jäeti hindamata mõju linnustikule Luitemaa linnualal. Luitemaa

kaitse-eesmärkideks oleva Kõveri piirkonna metsise elupaik ja must-toonekure toitumisala on

3-18-529

6(35)

trassist mõjutatud. Müra leevendavaid meetmeid on peetud oluliseks vaid kalade

kudemisperioodil ning lindude pesitsusajal, kuid müratõkkeid Natura hindamine ette ei näe.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt saab hüvitusmeetmete rakendamist kaaluda vaid

loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaldamisel, st kavandatud tegevuse erandkorras lubamisel

olukorras, kus puuduvad alternatiivsed lahendused ning esinevad ülekaalukad avalikud huvid.

Kuivõrd Natura hindamisest nähtuvalt ei piisa üksi leevendusmeetmetest, oli MP-de

kehtestamine loodusdirektiivi art 6 lg 4 sätestatud erandite kohaldamiseks erimenetluseta

(KeHJS § 45 lg-d 3‒5) õigusvastane. Erandite kohaldamise eelduseks olevaid alternatiive ei

ole kaalutud.

MP-d on vastuolus PS §-ga 5 ja SäAS-ga ning säästva arengu riikliku strateegiaga. Kohaste

võrdlusuuringute puudumisel pole võimalik öelda, kas valitud trass on Eesti arengu jaoks

maksimaalselt kasu toov ja väikseimate keskkonnamõjudega.

13. Riigihalduse minister palus jätta kaebuse rahuldamata. MP-de koostaja, kehtestaja ja

järelevalve teostaja ei olnud vaid riigihalduse minister. MP-d kiideti kuni 31.12.2017 kehtinud

PlanS § 70 alusel heaks Rahandusministeeriumi 28.12.2017 kirjadega. Menetlused viisid läbi

maavalitsused, järelevalvet teostasid Rahandusministeeriumi ametnikud. Kaebaja pole esile

toonud ühtegi sisulist küsimust, mis oleks jäänud hindamata või kaalumata seetõttu, et

planeeringute menetluse üle teostas järelevalvet Rahandusministeerium, kelle valitsemisalasse

kuulusid ka maavalitsused. Samuti ei ole välja toodud, milles seisnes väidetud huvide konflikt

ja kuidas see tõi kaasa ebaõigete otsuste tegemise.

Isikud on olnud menetlusse kaasatud rohkem ja ulatuslikumalt, kui seadused ette näevad.

MP-de ja KSH aruande avalike väljapanekute kestused on kooskõlas PlanS § 19 p-ga 3.

Avalikule väljapanekule pandud materjalid olid kaebajatele kättesaadavad varem.

Planeeringute menetlused on olnud põhjalikud ja kestnud pikka aega. Vastavalt laekunud

arvamustele ja seisukohtadele võeti võrdlusesse ka uusi trassialternatiive, mida polnud

lähteseisukohtade ja KSH programmiga avalikkusele tutvustatud. Uute trassialternatiivide

osas viidi läbi uued avalikud arutelud. Tõele ei vasta MTÜ ARB väide, justkui oleks Pärnu

MP kiidetud heaks enne, kui kaebajale vastati. Kaebajale vastati 29.12.2017 kirjaga ning

samal kuupäeval kiideti MP heaks. Vastati ka hilisematele seisukohtadele. MTÜ-le ARB

väljastamata jäetud teabe osas on nõuetekohaselt vastatud ja materjalide väljastamisest

keeldumist põhjendatud. Selle teabe avalikustamise küsimus ei saa mõjutada planeeringute

õiguspärasust.

Kõiki olulisi asjaolusid ja alternatiive on hinnatud nõuetekohaselt ning raudteetingimuste

kujunemine on avalikest dokumentidest jälgitav. Teatavad olulised tingimused, mida arvestati

lähtetingimuste määramisel, nagu rööpmelaius (ühtlustamine), kiirus ja elektriseeritus,

tulenevad Euroopa Liidu ja üleriigilisel tasandil kindlaksmääratud dokumentidest (Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2013 määrus (TEN-T määrus), Euroopa Komisjoni 18.11.2014

määrus nr 1299/2014, Riigikogus 19.06.2017 ratifitseeritud Balti riikide valitsuste vaheline

kokkulepe).

Enne TEN-T määruse vastuvõtmist kehtestatud üleriigilise planeeringuga 2030+ valiti

raudteetrassi koridori suunaks Tallinn-Pärnu. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi aspekti, mis

osas oleks MP-d üleriigilise planeeringuga vastuolus. AECOM-i uuringuga arvestati nii

üleriigilises planeeringus kui TEN-T määruse tegemisel. Uuringuga määrati kindlaks neli

peamist trassivalikut ning vaadeldi neid nii keskkonna, müra, maastiku, bioloogilise

mitmekesisuse, kultuuriväärtuste, loodusväärtuse kui veekeskkonnaga seoses. Samuti uuriti

põhjalikult olemasoleva trassi kasutamise võimalikkust võrdluses täiesti uue trassi rajamisega

ning eelistati kokkuvõtlikult uue trassi rajamist läbi Pärnu kõiki mõjuvaldkondi silmas

3-18-529

7(35)

pidades. Sellega seoses kujundas Vabariigi Valitsus oma seisukoha 22.09.2011

valitsuskabineti otsusega ja andis suunised RB arendamiseks, toetades arendustöö

keskendumist Eesti piires Tallinn-Pärnu-Riia otsetrassile.

MP-de raames on koostatud eraldi hinnang „Olemasoleva raudtee koridori kasutamise

võimalikkuse analüüs“. Väide, et analüüs käsitles vaid võimalust rajada uus raudtee

olemasoleva kõrvale, aga mitte asemele, on ebaõige. Analüüsis hinnati trassi kasutamise mõju

inim- ja looduskeskkonnale ja selle maksumust. Lisaks on Harjumaal, Pärnu linna lõunaosas

ja Tori vallas osaliselt olemasoleva trassi koridori ka kasutatud. Pärnu MP-s on arvestatud ka

olemasolevate trassikoridoride RB trassiga ühendamise võimalustega. Eksitavad on kaebajate

väited, et analüüsis pole hinnatud samu trassialternatiive kui MP-s. Hinnata tuleb ja saab vaid

võrreldavaid, teostatavaid ja ühetaolisi alternatiive. Kaebajad pole esile toonud ühtegi

põhjendust ega tõendit, mis annaks aluse järeldada, et analüüs sisaldaks selliseid vigu, mis

tooks kaasa sellele tuginenud kaalutlusotsuste ebaõigsuse.

KSH aruandes on välja toodud, kui palju alternatiive tegelikult kaaluti ja kui palju erinevatel

põhjustel välistati ning millised jäid võrdlusesse. Samuti nähtuvad erinevates maakondades

kaalutud trassialternatiivid ja võrdlusesse võetud alternatiivide paljusus MP-dest. Ebaõige on

kaebajate väide, et üks alternatiiv valiti välja juba varajases etapis. KSH-s mindi KSH

täpsusastme nõudest ka kaugemale ning koostati nii KSH täpsusastmele vastav

trassialternatiivide üldisem hindamine kui ka keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusastmes

hindamine. Asjaolu, et lõpliku alternatiivi suhtes tehti detailsem hindamine, ei sea

planeeringuotsust kahtluse alla, vaid näitab täiendavalt planeerimisotsuse õiguspärasust.

KSH-s hinnati mõjusid lähtuvalt 26 võrdluskriteeriumist, võeti arvesse nii inim- kui

looduskeskkonnategureid; MP-de menetluses hinnati tehnilist teostatavust, ehitusmaksumust

ja sotsiaalmajanduslikke tulusid-kulusid. KSH aruande koostamisel kasutatud materjalid olid

piisavad. Loodusväärtuste uuring oli kompleksuuring, mis sisaldas ühes dokumendis eri

loomarühmade kohta paljude uuringute ja analüüside tulemit. Lisaks hinnati vajadust

väliuuringute tegemiseks ning vajaduse olemasolul need tehti. Rääma raba kaardistamise

andmed kajastuvad Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS). Arvestatud on suurkiskjate

talvitumis- ja sigimispaiku ja eluslooduse uuringut. Töö käigus intervjueeriti töörühma juhti

Peep Männilit ning tema esile toodud asjaolusid võeti arvesse. KSH-s ei saanud arvestada

Mati Kose viidatud nahkhiirte poegimiskolooniate ja toitumisaladega, sest nende kohta pole

esitatud ühtegi uuringut ega muud allikat ning neid ei ole ekspert EELIS-sse kandnud.

Mõjusid nahkhiirtele on KSH raames hinnatud ja MP-des arvestatud. Kaebajad pole esitanud

konkreetset väidet selle kohta, mida ei oleks KSH-s arvestatud ja hinnatud ning mis võiks

tingida vea planeerimismenetluses.

Kaebajate viidatud täpsusastmes CO2 heite arvutused ei ole KSH tavapraktikaks. Liigniiskete

alade hüdroloogilise režiimi muutmisest tulenev CO2 heite osas ei olnud KSH koostamise

staadiumis teada, kas liigniisketest aladest läbiminemisel on kuivendamine vajalik. Need

küsimused lahendab edasine projekteerimine. KSH-s on käsitletud metsade raadamise tõttu

tekkivat heidet. Teekondade pikenemise heidet ja ajakulu ei peetud oluliseks negatiivseks

mõjuks seoses olulisematel liikumisteedel läbipääsude rajamisega ja maade võõrandamise

protsessiga. Keskpinge elektriliini ja ühendusliinide mõju on võimalik täpsemalt hinnata ja

töötada vajalikud leevendusmeetmed välja edasise projekteerimise käigus. KSH aruandes on

elektriliinide mõju käsitletud. Täiendavalt on lindude kokkupõrkeohtu elektriliinidega

analüüsitud Pärnu Maavalitsuse 17.01.2017 kirjas nr 12-3/16/2848-2 ning Pärnu MP-s on

elektrilahendust eraldi analüüsitud, sh mõju linnustikule. KSH strateegilise võrdluse osas

tehtud arvutused ja antud hinnangud põhinevad sel hetkel kättesaadavatel andmetel, mitte

ebamäärastel tulevikuprognoosidel (fossiilsete kütuste tulevik). Lisaks toimub paralleelselt

3-18-529

8(35)

fossiilsete kütuste osakaalu vähenemisele taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia

osakaalu suurenemine. Praeguste andmete põhjal pole alust arvata, et hinnangud oleks tehtud

valedel eeldustel või oleks ebaõiged.

KSH

aruandes

ettenähtud

leevendusmeetmed

on

piisavad.

Nähakse

ette

keskkonnakorralduskava koostamine, mis ei ole iseenesest leevendusmeede, vaid

leevendusmeetmed on osa sellest kavast. Projekteerimise käigus ja loamenetluses vaadatakse

leevendusmeetmed veel kord üle, hinnatakse vajadusel mõjusid uuesti ning kohaldatakse

täiendavaid leevendusmeetmeid. KSH-s ei pea leevendusmeetmed olema kajastatud kaebajate

nõutud täpsusega.

Planeeringute kehtestamisel ei ole rikutud Natura 2000 võrgustiku alade kaitse nõudeid.

Hindamine on olnud põhjalik ja piisav. Väidetavat lähteandmete puudulikkust on selgitatud

Pärnu Maavalitsuse 16.01.2017 kirjas Eesti Ornitoloogiaühingule, samuti 17.01.2017 kirjas

kaebajale. Juba trassivaliku etapis välistati trassi planeerimisel Natura alad jm üldjuhul

ehitamiseks mittesobivad alad. Viidi läbi Natura hindamine, kus tugineti kaasaegsetes

andmebaasides ja kaitsekorralduskavades sisalduvale teabele. Kõiki Natura alade

kaitsekorralduskavasid on viimaste aastate jooksul uuendatud. Väliuuringuid tehti trassi neil

lõikudel, mis läbivad võtmeelupaiku. Inventuure teostati nt Taarikõnnu (2012) ja Luitemaa

(2015) Natura 2000 aladel. Laiksaare ja Tolkuse Natura 2000 alasid inventeeriti

metsakaitsealade võrgustiku moodustamise projekti raames 2000. aastate alguses. Seetõttu on

ebaõiged kaebajate väited nende alade inventeerimata jätmise kohta, samuti registris juhuslike

väärtuste registreerimise kohta. Taarikõnnu loodusala osas on KSH aruande järgi vajalik

Natura hindamise läbiviimine täpsemate tehniliste tingimuste selgumisel, hinnang on antud

uute inventuuriandmete alusel. Samuti on nähtud ette leevendusmeetmed elupaiga 91D0

säilimiseks. Kaebajad ei ole välja toonud spetsiifilisi asjaolusid, mida KSH raames poleks

hinnatud. Etteheited alusandmete puudulikkusest on tõendamata. Tõendamata on väited,

justkui oleks mõni loodusväärtus või liik kindlaks tegemata. Puudub alus kahelda, et

olemasolev ja Eesti Ornitoloogiaühingult menetluses saadud informatsioon on piisav.

Natura hindamisel arvestati kõiki asjakohaseid potentsiaalseid mõjusid. Kaebajate esile

toodud Pärnu loodusala on erandlik koht, kus raudtee läbib Natura ala nurka, kuid tehniline

lahendus on töötatud välja selliselt, et kavandatavad struktuurid ei kahjustaks raudteele

lähimat elupaika ja kogu ala kaitse-eesmärgid oleks tagatud. Analüüsitud on kõiki

trassialternatiivide mõjusfääri jäävaid alasid (st mitte üksnes Natura alad) ja tekkida võivaid

mõjusid. Trassikoridori Natura aladele kavandamise vältimisega välistati peamised ja otsesed

Natura võrgustikule avalduvad mõjud, seda ka Põhja-Liivimaa linnuala puhul, mida raudtee ei

läbi. Eksperdid on pidanud vajalikuks häiringuid vähendavate meetmetena piirata ajaliselt

mürarikaste ehitustööde tegemist, kokkupõrkeriski vähendamiseks trassiobjektide tähistamist

ja paremini nähtavate tarade rakendamist. Linnustiku puhul ei ole raudteetrassil isoleeriv ja

elupaiku killustav mõju peamise tähtsusega asjaolu. Eelistatud trass kulgeb väljastpoolt

linnuala territooriumi.

Elektriliinide ja raudteetaristu märgistamise osas pole kõiki tehnilisi lahendusi loendatud. Ka

KSH aruandes toodud tehnilise lahenduse soovitused on näitlikud ja ei ole rangelt siduvad.

Sobivad ka funktsioonilt samasugused, kuid tehniliselt teistsugused lahendused. Müra teemat

on lindude osas käsitletud KSH aruandes, kus on viidatud ka võimalusele kasutada müraseinu.

Linnukaitselistel kaalutlustel ei ole hetkel ühtegi müraseina ette nähtud, kuid projekti

täpsustumisel on sellise vajaduse ilmnemisel võimalik asjakohaseid meetmeid rakendada.

Loamenetlustes tuleb kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise (sh Natura hindamise)

vajalikkust. KSH oli ekspertide seisukohti arvestades piisav MP-de kehtestamiseks.

Ekspertide eriarvamused ei saa põhjustada otsuste õigusvastasust.

3-18-529

9(35)

Puutuvalt Taarikõnnu-Kaisma linnualal elutsevate metsistega nähtub Natura hinnangus välja

toodud meetmete sisulisest hindamisest, et tegemist ei ole hüvitusmeetmetega, mistõttu ei

kohaldu loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 45 lg-d 3 ja 4. Raudtee rajamise ja kasutamise

mõju minimeerimiseks rakendatakse leevendavaid meetmeid mängu- ja pesitsusperioodil,

mistõttu

raudtee

rajamine

ei

põhjusta

metsise

elupaigale

leevendusmeetmetega

mitteleevendatavat mõju ning ehitustöid on võimalik ajastada. Kaebajate viidatud vajadus

metsise, kahepaiksete ja roomajate elupaikade taastamiseks ning Viluvere väike-konnakotka

elupaiga kompensatsioonimeetmed pole asjakohased, sest tegemist ei ole Natura 2000 aladega

ning nende loodusväärtuste hindamisele ei kohaldu Natura hindamise reeglid.

14. Keskkonnaministeerium leidis, et KSH aruande heakskiitmise otsus on õiguspärane ja

kaalutlusvigadeta. Keskkonnaministeerium töötas MP materjalid läbi ajavahemikus

23.12.2016–27.01.2017 ehk 35 päevaga (sh riiklikud pühad), mitte 4 kuuga, nagu väidab

kaebaja. Täiendavate materjalide küsimist ei saa lugeda materjalidega tutvumise aja hulka.

KSH aruandes on arvestatud müraleevendavate meetmete rakendamisega nii, et elamualadel

oleks tagatud raudteemüra tasemel müra sihtväärtus. Iga raudteelõigu projekteerimisel

hinnatakse ja kavandatakse täpsed meetmed, sh müraseinte omadused ning arvestatakse

koosmõju teiste müraallikatega.

KSH aruandes on trassivariante võrreldud trassilõikude kaupa erinevate võrdluskriteeriumide

lõikes ning selgitatud välja eelistatud trassialternatiiv. Hinnati nii algselt teadaolevaid

trassialternatiive kui ka hiljem lisandunud trassivariante. Eelistatud trassivariandile on

teostatud keskkonnamõju detailne analüüs (eelprojekti täpsusastmes) koos vajalike

keskkonnamõju leevendavate meetmete väljatöötamisega. Menetlusökonoomia eesmärkidest

lähtuvalt on asjakohasel juhul võimalik keskkonnamõju hindamise etapis arvestada

varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

CO2 heite arvutused infrastruktuuri rajamise ja hooldamise täpsusastmes ei ole KSH puhul

tavapraktikaks. KSH-s on lähtutud üldisematest hinnangutest ning arengukavadest. Metsade

raadamise tõttu tekkivat CO2 heidet on KSH-s käsitletud. Teekondade pikenemise CO2 heidet

ja ajakulu ei peetud oluliseks negatiivseks mõjuks seoses läbipääsude rajamisega kõigil

olulisematel liikumisteedel ning arvestades võimalikke maade võõrandamise protsesse.

Elektriliinide mõju linnustikule ning asjakohaseid leevendusmeetmeid on KSH aruandes,

samuti Pärnu MP lisas käsitletud. Keskpingeliinid avaldavad linnustikule samasugust mõju

kui muud elektriliinid, mistõttu on leevendusmeetmed samad. KSH aruandes on tehtud

ettepanek täpsustada leevendusmeetmeid koostatavas keskkonnakorralduskavas. KSH aruande

kohaselt koostatakse täiendavalt tarakatkestuse uuring, mis kaardistab ja analüüsib

alternatiivseid tehnilisi võimalusi ökoduktidel põhinevatele lahendustele ja metsiseuuring.

KSH läbiviimisel tehti välitöid, sh inventuure Pärnu Natura 2000 loodusalal, mida raudtee

kõige rohkem mõjutada võiks, samuti inventeeris ala Keskkonnaamet, kes on viimastel

aastatel inventuure teinud ka Taarikõnnu (2012) ja Luitemaa (2015) Natura 2000 aladel.

Laiksaare ja Tolkuse alad on inventeeritud Eesti metsakaitsealade võrgustiku moodustamise

projektis. Natura 2000 linnualade andmed on saadud Eesti Ornitoloogiaühingult ning

arvestades andmete uuendamiseks koostatud seirekava aastateks 2013‒2024, saab eeldada, et

nende poolt esitatud alal esinevate lindude loetelu on ammendav. KSH-s on hinnatud mõjusid

ka neile Natura 2000 aladele, mida trass ei läbi. KSH aruanne sisaldab leevendava meetmena

müratõkkevalli ja/või seina rajamise võimalust häiringutundlike liikide elupaikadele kriitilises

läheduses. Täpsemad leevendusmeetmed töötatakse välja projekteerimise käigus.

3-18-529

10(35)

Vastuolu KeHJS § 45 lg 1 p-ga 1 ja Euroopa Kohtu praktikaga ei ole. Mõjud on MP

kehtestamiseks piisavalt hinnatud. Heakskiidetud KSH aruandes on kõikide Natura alade

puhul hindamise järeldustes välja toodud, et lisaks tuleb hilisemates loamenetlusprotsessides

kaaluda

täiendava

keskkonnamõju

hindamise

(sh

Natura

hindamise)

vajalikkust.

Eelhinnangud tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga.

Kaebuses on aetud segamini KSH ja KMH ning viidatud Euroopa Kohtu seisukohale

loamenetluses läbiviidava KMH-ga seoses. KSH aruande Natura hindamises on jõutud

järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju kõigile käsitletud Natura

aladele ja nende kaitse-eesmärkidele juhul, kui rakendatakse iga ala puhul välja toodud

leevendavaid meetmeid. Leevendusmeetmete tõhusust on KSH aruandes hinnatud ning

edasistes loamenetlustes tuleb loa väljastamisel kaaluda täiendava KMH (sh Natura

hindamise) vajalikkust. Raudtee ehitus- ja kasutusloa andmise üle otsustamisel ning

tingimuste seadmisel peab arvestama asjakohaste leevendusmeetmetega.

KSH aruande Natura hindamise osas on tõesti Taarikõnnu-Kaisma linnualal leevendusmeetme

nime all välja pakutud hüvitusmeede, mida ei ole võimalik rakendada alternatiive hindamata

ning Natura erandi protsessi läbimata. Metsise elupaigamudeli järgi ei asu kavandatava tee

alal metsisele potentsiaalselt sobivaid elupaiku. Seega reaalset elupaigakadu ei teki ning piisab

leevendusmeetmete rakendamisest. Kaebuses toodud näited hüvitusmeetmete kohta ei ole

seotud Natura 2000 aladega, mistõttu nendele Natura reeglid ei kehti. KSH aruanne toob välja

ainult ühel Natura 2000 alal hüvitusmeetme rakendamise vajaduse. Selles osas ei ole aruanne

täpne, kuna kompenseerida soovitakse elupaigakadu, mida aruande teise koha järgi tee

rajamine ei tekita. Aruande kohaselt on mõjud leevendatavad, vajadusel tehakse uus Natura

mõju hindamine KMH raames. Seetõttu ei ole vaja hüvitusmeetmeid reaalselt kehtestada ning

selleks eelnevalt alternatiive kaaluda.

15. Keskkonnaamet selgitas, et kooskõlastas KSH aruande tingimuslikult. KSH aruannet

täiendati vastavalt ameti märkustele ning esitatud tingimused kanti heakskiidetud KSH

aruandele. MP-des on arvestatud kaitstavate loodusobjektidega ja Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate aladega, samuti läbiviidud KSH-ga. KSH käigus kogutud ja kasutatud teave nii

kaitsealuste kui mittekaitsealuste liikide kohta oli piisav. KSH aruandega nähakse ette

keskkonnakorralduskava koostamine, mis sisaldab nii seire, leevendavate meetmete ja nende

tõhususe, järelhindamise kui ka meetmete täpsustamise infot kogu trassi ulatuses kõigi

projekti elluviimise etappide jooksul. Keskkonnakorralduskava on pidevalt täienev. Vastavalt

KSH aruandele koostatakse täiendavalt tarakatkestuse uuring, mis kaardistab ja analüüsib

alternatiivseid tehnilisi võimalusi ökoduktidel põhinevatele lahendustele, ning metsiseuuring.

Ökodukti asukoha planeerimisel on arvestatud kõikide oluliste asjaoludega, sh on uuringus

„Loomastiku uuring“ kaardistatud suurkiskjate liikumise asukohad. MP-s on toodud

ökoduktide potentsiaalsed asukohad, liikumispääsu täpne asukoht koos tehniliste lahendustega

projekteeritakse hilisemas etapis.

16. Tallinna Halduskohus jättis 07.09.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebajate

menetluskulud nende endi kanda ning rahuldamata vastustaja taotluse kaebajatelt

menetluskulude väljamõistmiseks.

Kehtiv seadus ei näe ette MP vaidlustamist populaarkaebuse vormis (PlanS v.r § 26 lg 1,

Riigikohtu lahend nr 3-16-1472). PS §-s 15 toodud igaühe kohtusse pöördumise õigus ei ole

sätestatud populaarkaebuse esitamise õigusena. Seadusandja ei ole andnud MP-le

populaarkaebuse esitamise õigust ühelegi teisele kaebajatega võrreldavas olukorras olevale

isikule, mistõttu ei ole kaebajaid koheldud ebavõrdselt. Kaebajad vastavad KeÜS-i

valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni määratlusele. Nende kaebeõigus on KeÜS § 30 lg 2

3-18-529

11(35)

kohaselt

seotud

nende

keskkonnakaitseliste

eesmärkide

ja

tegevusvaldkonnaga.

Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu populaarkaebuse esitamise õigus,

mistõttu keskkonnaorganisatsiooni kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud

keskkonna kaitse eesmärkidega (Riigikohtu lahend nr 3-16-1472). Seega jäävad käsitlemata

kaebajate väited, mis on esitatud PlanS v.r § 26 lg 1 kohase populaarkaebuse põhistamiseks.

Suur osa kaebajate väidetest on seotud otstarbekuse küsimusega ehk kohtuliku kontrolli alt

välja jäävate kaalutlustega. Kohus saab lahendada õiguslikku vaidlust, mitte teha haldusorgani

eest otstarbekuse otsustusi. Ei ole vaidlust, et poliitiline otsustus tugineb mh AECOM-i 2011.

a raportile ehk teostatavus-tasuvusanalüüsile (memorandum Vabariigi Valitsuse 22.09.2011

kabinetiistungile). Poliitilise otsustuse otstarbekust kohus ei kontrolli.

Kohus ei nõustu kaebajatega, et üleriigilised planeeringud („Eesti 2010“ ja „Eesti 2030+“) ei

omanud MP-de kehtestamisel siduvust ega sisaldanud nende koostamiseks üldisi

lähtetingimusi ja riigi huvi väljendavaid eesmärke. Tegemist on Eesti riigi kui terviku

maakasutuse ruumilise arengu alusdokumendiga (strateegiline dokument). See sisaldab mh

üleriigilise infrastruktuuri planeerimise eesmärke (PlanS v.r § 6 lg 2 p 4), mis on seatud

transpordipoliitikast lähtuvate otstarbekuse otsustuste põhjal. SäAS § 12 alusel koostatud ja

Riigikogu poolt heakskiidetud arengukavad aastateks 2006‒2013 ja 2014‒2020 on nendega

kooskõlas.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ määrab ära kiirrongi trassi rajamise võimalikult otse

kulgevana Tallinn-Pärnu-Riia suunal, mida mööda saaks sõita piirkiirusega 240 km/h. „Eesti

2030+“ sissejuhatuses on toodud, et see on aluseks MP-de ja üldplaneeringute koostamisel.

MP-d algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega nr 173 ning nende koostamisel tuli

arvestada menetluses oleva üleriigilise planeeringuga („Eesti 2030+“) sõltumata sellest, et

nende algatamisel ei olnud üleriigiline planeering veel kehtestatud. Vabariigi Valitsuse

30.08.2012 korraldusega nr 368 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamisel olid MP-

de menetlused alles KSH etapi alguses. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et MP-d peavad

kehtestamise (mitte tingimata algatamise) ajal vastama kõrgema astme planeeringule. Eestis

on PlanS-ga määratud planeeringuline hierarhia, kus iga madalama astme planeering peab

olema kooskõlas kõrgema astme planeeringuga ning ühtlasi on iga madalama astme

planeering täpsusastmelt detailsem. Kaebajate arvamus, et kõrgema astme planeeringu

(üleriigilise) võiks tervikuna teha madalama astme planeeringu täpsusastmes, ei lähe selle

loogikaga kokku. Vabariigi Valitsus algatas põhjendatult MP-d spetsiaalselt RB trassi koridori

planeerimiseks, mitte üldiste MP-dena, arvestades RB projekti detailsust. Üldised MP-d on

praegu menetluses ning seal lahendatakse mh kohaliku rongiliikluse peatuste küsimus RB

trassil. Üleriigiline planeering ei sätestanud kohustust piirkiiruse järgimiseks igas trassilõigus.

Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajate poolt alternatiivina (Kobras AS töö nr 2018-050)

pakutud valdavalt piirkiirusega 160 km/h (mis on ühtlasi projekteeritav kiirus) ja kohati ka

aeglasemalt sõitev rong, mis ei sõidaks Tallinnast Pärnu ja Riia suunas võimalikult otse,

vastaks üldplaneeringus Rail Balticule seatud eesmärkidele. Üleriigiline planeering on kehtiv

haldusakt ja sellel on HMS §-s 61 sätestatud õiguslikud tagajärjed. Ka üleriigilise planeeringu

menetluses tehti ja avalikustati KSH ning peeti avalikke arutelusid, mistõttu ei ole õige väita,

et see oleks sündinud avalikkuse eest varjatult. MP-d pidid mahtuma üleriigilise

planeeringuga seatud raamidesse (PlanS v.r § 6 lg 2 p 6). Üleriigilise planeeringu

kehtestamise otsus ei ole kaebuse esemeks.

Kuna RB eesmärgiks on Eesti raudteevõrgu ühendamine üleeuroopalise raudteevõrguga, tuli

lähtuda EL-i vastavatest määrustest (11.12.2013 TEN-T määrus (transpordivõrgu arendamise

suunised) ja 18.11.2014 Euroopa Komisjoni määrus), mille kohaselt rajatavad uued

kiirraudteed peaksid olema elektrifitseeritud ja 1435 mm rööpmelaiusega (TEN-T määrus art

3-18-529

12(35)

12, 13, 39), milliseid tehnilisi tingimusi üleriigiline planeering ei määranud. EL-i käsitletud

määrused ei saa ainuüksi siseriikliku kohtu pädevuse puudumise tõttu olla kaebuse esemeks.

Kaebajate esitatud Hannes Lutsu (transpordianalüütik, mitte KSH pädevusega isik) arvamus

puudutab sisuliselt otstarbekuse kaalutlusi, mida kohus ümber hinnata ei saa.

Kaebajate esitatud Euroopa Kontrollikoja 2018. a aruande teemaks on EL-i pikaajalise

kiirraudteetranspordi kava otstarbekus ning seal leitakse, et ülikiireid (mida RB ei ole) liine

pole vaja ning vähestel liinidel sõidetakse tegelikult üle 200 km/h. See aruanne ei käsitle RB

rajamist ning puudutab EL-i raha kulutamise otstarbekust ega tõenda seetõttu käesolevas

vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid.

Planeerimismenetluses kasutatud AECOM-i analüüs (tehtud enne planeeringu algatamist),

pidi vastama küsimusele, millised võimalikud alternatiivid oleksid väärt edasist uurimist.

Planeerimismenetluses tehti täpsem sotsiaalmajanduslik analüüs trassialternatiividele.

Võrdluses võeti muuhulgas arvesse ka AECOM-i raportit (mida nimetatakse võrdlustulemuste

p-s 1 strateegilise tasandi tasuvusanalüüsiks). 30.04.2017 valmis lisaks EY lõppraport (Rail

Baltica Global Project Cost-Benefit Analysis). Eelnevast ei saa järeldada, et MP-des oleks

lähtutud pelgalt AECOM-i uuringust ja selle väidetavalt ekslikud seisukohad oleksid toonud

kaasa õigusvastaste MP-de kehtestamise. Kuigi planeeringu kehtestamise eeldus on mh selle

realiseeritavus, ei pea MP olema realiseeritavuse hindamiseks koostatud ehitusprojekti

täpsuses. Kohtule ei nähtu, et majandusliku tasuvuse või teostatavuse kaalumine kui üks

kaalutlus paljudest oleks olnud ilmselgelt meelevaldne, millest tuleks järeldada

kaalutlusõiguse ebaõiget teostamist. MP koostaja ei pidanud kaaluma mittevõrreldavate

alternatiivide sotsiaalmajanduslikke näitajaid. AECOM-i raport oli indikaatoriks Vabariigi

Valitsusele MP-de algatamisel.

Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et põhjalik analüüs tulnuks teha ka selgelt

sobimatutele trassialternatiividele. Seadus, EL mõjude hindamise direktiiv ega Euroopa Kohtu

praktika ei kohusta hindama ebamõistlikke alternatiive. Alternatiivide kaalumise kohustusega

ei ole vastuolus esmalt perspektiivsete alternatiivide väljaselgitamine ja seejärel üksnes nende

osas põhjalikuma analüüsi teostamine. Asja materjalidest nähtuvalt kaaluti ka olemasoleva

raudteetrassi

kasutamise

võimalikkust,

arvestades

MP

lähtetingimustega.

MP

lähtetingimustele mittevastavad alternatiivid jäeti kõrvale. Kaebus lähtub aga arusaamast, et

MP-de menetluses oleks pidanud alternatiividena esitama kõik võimalikud, lähtumata

üleriigilisest planeeringust ja EL-i aktidest tulenevatest üldistest või tehnilistest tingimustest

ning eesmärkidest. Samuti ei oleks kaebajate arvates ka MP lähteülesanne pidanud neid

arvestama ega seadma omakorda täiendavaid, trassivalikuid kitsendavaid baaskriteeriume või

vähemalt pidanuks MP lähtetingimuste koostamise läbi viima avalikkust kaasates. Kohus

nende seisukohtadega ei nõustu. Üleriigiline planeering hõlmas KSH-d, mis avalikustati,

samuti toimusid planeeringu arutelud. MP-de KSH (kolme MP ühine dokument), mis toimus

paralleelselt planeeringute koostamisega, algas KSH programmi avalikustamisega. Seadus ei

nõua MP lähtetingimuste koostamist sarnaselt planeeringulahendusega, s.o avaliku

väljapaneku ja arutelude tulemusel.

KSH eesmärk oli MP elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude prognoosimine ja

hindamine, trassi koridori alternatiivide võrdlemine, alternatiivi eeliste ja võimalike

negatiivsete mõjude väljatoomine ja leevendavate meetmete kavandamine. KSH andis sisendi

asukohavaliku baaskriteeriumide määramiseks. KSH eesmärk ei olnud otsustada erinevate

alternatiivide vahel (KSH aruande p 5.1).

Tulenevalt RB projekti keerukusest ja vajadusest arvestada tehniliste üksikasjadega juba MP

staadiumis, loodi spetsialistide töögrupp (erinevate valdkondade spetsialistid, sh insenerid),

3-18-529

13(35)

kes andsid sisendi trassi koridori alternatiivide väljatöötamiseks ja asukoha valikuks ning

raudtee ja raudteeinfrastruktuuriga seotud teedevõrgu planeerimiseks. Juhtkomitee, kuhu

kuulusid ka maavanemad, tagas, et kolme maakonna planeeringud omavahel haakuksid. MP-

des on raudteetrassi koridori asukoha määramisel võetud arvesse majanduslikud, sotsiaalsed,

kultuurilised,

looduslikud

ning

tehnilis-majanduslikud

kaalutlused,

mis

kajastuvad

planeeringulahendustes.

MTÜ-le ARB oli planeeringu materjal kättesaadav. Ka kohtumenetluses nõutud Euroopa

Komisjonile

esitatud

rahastamistaotlus,

riikidevaheline

rahastamisleping

ning

ehitusprojektikohane ehitusmaksumuse kalkulatsioon ei ole planeeringu materjalid. Ka

ornitoloog A. Jairi analüüs (2014) tehti avalikult kättesaadavaks, kui selle puudumisele

avalike dokumentide hulgast tähelepanu juhiti ning selles toodud informatsioon kajastub KSH

aruandes lisas. Projekti puudutav materjal oli üleval selleks loodud portaalis ning planeeringu

materjal kättesaadav ka maavalitsuste kodulehtedel. Trassialternatiivid olid teada enne

avalikku väljapanekut ning neid oli avalikel aruteludel tutvustatud. Avalikul väljapanekul

selgus üksnes planeeringu vastuvõtja lõplik valik ja põhjendused. Piisav menetlusse kaasatus

nähtub kaebuses välja toodud faktilistest asjaoludest (arutamised, kirjadele vastamised).

Kohus ei nõustu seega ärakuulamisõiguse tagamata jätmise väitega, arvestades, et avalikule

väljapanekule eelnes mitme aasta pikkune menetlus, milles kaebajad osalesid; nende

kirjalikele pöördumistele vastati nii kirjalikult kui suuliselt ning MTÜ-le ARB korraldati ka

eraldi ärakuulamine ning nad said osaleda avalikel aruteludel. Ärakuulamine toimus ka

järelevalvemenetluses. Osalist vastuväidetega mittenõustumist ja ettepanekute arvestamata

jätmist ei saa samastada ärakuulamata jätmisega.

Kohus ei nõustu väitega, nagu oleks planeeringumenetluse kestel muudetud menetlusnormide

tõttu langenud faktiliselt kokku planeeringu menetleja ja kehtestaja ning et see olnuks

seadusandja poolt tahtlik erand RB projekti suhtes. MP-de heakskiitmise kirjadest nähtub

üheselt, et planeeringud esitasid riikliku järelevalve teostajale heakskiitmiseks maavanemad.

Planeeringute menetleja ehk koostamise korraldaja töö oli pädevuse muutumise ajaks

sisuliselt tehtud. Asjaolust, et 01.09.2015 viidi maavalitsused Rahandusministeeriumi

valitsemisalasse, ei järeldu, et planeeringute koostaja oleks muutunud. Seega järgiti kehivat

õigust ning puudub mõistlik alus järeldada, et planeeringute koostaja ei viinud tegelikult

planeerimismenetlust läbi. Kohus ei nõustu, et avaliku väljapaneku ja arutelude järgse

järelevalve teostaja (Rahandusministeerium riigihalduse ministri isikus) ja planeeringute

kehtestaja (alates 01.01.2018 riigihalduse minister) kokkulangemine tõi kaasa riigi omavoli

ning ka tegelik menetleja oli ministeeriumis siseselt sama ametnik või osakond (vt

Rahandusministeeriumi põhimääruse § 282). Asjaolust, et riigihalduse minister tegi otsuse 1,5

kuud pärast planeeringute järelevalve toimumisest, ei järeldu, et tegelikku kaalumist ei

toimunud. Järelevalvemenetluses kaalutlusotsuse otstarbekust ei hinnata, mistõttu ei saanud

minister olla kehtestamisel otstarbekuse küsimuses huvide konfliktis. Järelevalvemenetluses

on pädevuse osas lähtutud kehtivast õigusest. Taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse

alustamiseks EhSRS § 11ˡ lg 1 PS-ga vastuolus olevaks tunnistamiseks ei ole põhjendatud.

Tegemist ei ole asjassepuutuva sättega. MP-de kehtestamise otsuste tühisuse tuvastamise

taotlus on põhjendamatu ning kohus ei tuvastanud ka asjaolusid, mis peaks kaasa tooma

kaevatavate MP-de tühistamise.

KSH heakskiitmise otsuse tegi 09.08.2017 Keskkonnaministeerium. Kaebajad käsitlevad

läbisegi mõjusid Natura alale ja Natura väärtusteks mitteolevatele loodusväärtustele. Raudtee

mõjualas on kokku 13 Natura ala (neist 12 Eestis). Eelistatavale trassialternatiivile teostati

detailne keskkonnamõju analüüs (eelprojekti täpsusastmes) koos vajalike keskkonnamõju

leevendavate meetmete väljatöötamisega. KSH ja selle käigus tehtud täiendavate uuringute

(sh välitööde baasil) ning sellel hetkel olemasoleva keskkonnaalase teabe põhjal on KSH

3-18-529

14(35)

aruandes toodu kohaselt välistatud ebasoodne mõju Natura kaitse-eesmärkidele, kui

rakendatakse leevendusmeetmeid. Menetluses on trassialternatiivide valikul loogiliselt ja

mõistlikult esmalt välistatud alad, kuhu üldjuhul ehitamine ei ole võimalik. Natura aladest

rääkides on otstarbekuse ja ettevaatlikkuse printsiibile tuginedes kõigepealt kõrvale jäetud

trassialternatiivid, mis läbivad Natura alasid. See ei tähenda, et ei oleks hinnatud Natura

aladele avalduvate võimalike negatiivsete mõjudega. Projektlahendused vaadatakse üle veel

ka ehitusloa menetluses, kus tuleb kaaluda täiendava KMH vajalikkust, sh Natura

eelhindamisena. Trassialternatiivide hindamine on isegi täpsem kui KSH nõuab. KSH

aruandega antud leevendusmeetmed nähtuvad KSH lisast III-6 ning need on KSH aruande

lahutamatuks lisaks ehk siduvad. Projekteerimise käigus ja loamenetluses vaadatakse

leevendusmeetmed uuesti üle, vajadusel hinnatakse mõjusid uuesti ning vajadusel

kohaldatakse täiendavaid leevendusmeetmeid. KSH aruandes ei pea leevendusmeetmed olema

kajastatud kaebajate nõutud täpsusega. KSH aruande heakskiitmise 09.08.2017 otsuse

kohaselt tuleb keskkonnakorralduskava objekti ehitusaegsete meetmete register kanda RB

raudtee ehitusloa tingimustesse ning kasutusloale kasutusaegsete meetmete register.

Riigikohtu 08.08.2018 lahend nr 3-16-1472 on asjakohane populaarkaebuse esitamise õiguse

küsimuses. Asja sisu osas, arvestades juhtumite erinevust, ei saa Riigikohtu järeldusi antud

vaidlusse üle kanda. Küll saab lähtuda lahendis viidatud seisukohtadest KSH põhimõtteliste

eesmärkide ja sisunõuete osas ning seal viidatud kohtupraktikast. MP-de koostamisega

paralleelselt viidi läbi KSH, mistõttu oli võimalik planeeringulahenduse väljatöötamisel

jooksvalt arvestada selles saadud teabega. Seega ei hinnatud väljavalitud alternatiivi ega

korrigeeritud seda tagantjärele, vaid hinnati mõju selliselt, et see võimaldas kujundada

planeeringulahendust. Lõpuks valiti KSH aruande soovitustele vastav alternatiiv. Sealjuures

järgiti ka nn reastamise põhimõtet ja jäeti lubade menetluste raames hindamiseks küsimused,

mida pole MP detailsusastmes võimalik tõhusalt hinnata (nt sõltuvad ehitusprojekti tehnilisest

lahendusest). Käesolevad MP-d ei ole nii abstraktsed nagu viidatud Riigikohtu otsuses nn

mereplaneering. Raudteekoridori asukoht on määratud täpselt, samuti on määratud kohad, kus

on vaja teha erinevaid läbipääse inimestele või loomadele. KSH-s on kasutatud olemasolevat

teavet ja menetluses tehtud uuringuid (sh võtme-elupaikades väliuuringud). Kohus ei nõustu

kaebajatega, et kogu trassi ulatuses tulnuks KSH menetluses läbi viia väliuuringud. Mõjud on

selgitatud välja vajaliku täpsusega, et anda hinnang, kas kavandatava koridori saab sellesse

kohta rajada. Kaevatavates planeeringutes ei ole sobivust jäetud lahtiseks. KSH aruanne annab

vastuse, kas tegevus on põhimõtteliselt lubatav. Ka Natura hindamine on läbi viidud selliselt,

et see võimaldab hinnata, kas kavandatav tegevus mõjub kahjulikult Natura 2000 võrgustiku

ala terviklikkusele või kaitse-eesmärkidele (KeHJS § 45 lg 1 p 1), sõltumata sellest, kas

tegevus toimub alast väljas. Mõju hindamine on olnud piisav ja asjakohane. KSH aruanne

vastab KeHJS § 40 lg 3 p-le 1 ja sisaldab KeHJS § 40 lg 4 p-s 6 toodut.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

17. MTÜ ARB ja MTÜ ELKS paluvad 08.10.2018 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Halduskohus on käsitlenud valesti kaebajate väidet olemasoleva trassikoridori kui alternatiivi

hindamata jätmise kohta. Kaebaja põhiväide on, et mitte ükski siduv dokument, kõrgema

taseme planeering ega haldusakt ei välistanud olemasoleva raudtee trassikoridori (st mitte

raudtee infrastruktuuri, vaid trassikoridori koos vajalike õgvendustega) kaalumist reaalse

alternatiivina. Kaebajad ei ole taotlenud ebareaalse alternatiivi hindamist.

3-18-529

15(35)

Halduskohus on põhjendamatult jätnud kaalumata kaebajate seisukohad olemasoleva

trassikoridori kasutamise osas, pidades seda alternatiivi ebareaalseks. Joonehitise

trassikoridori asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (PlanS v.r § 291 lg 2 ls

2). Reaalsete alternatiivide kaalumine on kohustuslik ka KSH reeglite kohaselt (p 2.7).

Olemasolev trassikoridor oleks olnud RB trassikoridori asukoha esimene loogiline ja reaalne

alternatiiv. Kui AECOM või üleriigiline planeering Eesti 2030+ juba olemasoleva

trassikoridori kasutamise välistas, siis tekib küsimus, miks selle alternatiivtrassi kohta veel

planeerimismenetluses eraldi analüüs tehti. Selguse huvides esitavad kaebajad kaardi, millele

on kantud alternatiivide kogupikkused. Kaebajate eesmärk ei olnud näidata olemasolevat

trassikoridori sobiva alternatiivina aeglasema või pikema raudtee rajamiseks. Kaebajad on

esitanud ka olemasoleva trassikoridori kasutamise viisi, mis lähtub piirkiirusest 240 km/h ja

mis on tegelikult valituks osutunud trassist lühem. Kohus pole selgitanud, millised trassi osad

ja millisel põhjusel ei ole kasutatavad. Samuti pole menetluses selgunud, kes ja millistel

kaalutlustel on otsustanud teha osalise analüüsi Röa-Pärnu lõigule, jättes analüüsi koostamata

Tallinn-Röa lõigu osas. Olemasoleva trassi osi ei saanud välistada üksnes põhjusel, et üksikud

lõigud/kurvid neist ei vastanud piirkiirusele. Selle asemel pidanuks vastustajal olema esitada

kaalutlusotsus, millest nähtuvad olemasoleva trassi kasutamata jätmise põhjendused

trassilõikude kaupa. Seda vastustaja esitanud ei ole. Kaebajad ei saanud hinnata, kas

olemasoleva trassikoridori kasutamine oleks kokkuvõttes parem kui MP-dega otsustatud

trassikoridor, sest selle keskkonnamõjude hindamiseks ongi mõeldud planeerimismenetlus.

Seda, et olemasoleva raudteekoridori kasutamine uue raudteeliini ehitamiseks on reaalne

alternatiiv, kinnitab ka Vabariigi Valitsuse 20.11.2011 kabinetinõupidamise memorandumi lk-

l 2 olev trassivalikute tehniliste lahenduste võrdlus. Olemasoleva trassi käsitlemist MP-des

nägi ette riigihange nr 1403451, millega telliti planeeringute koostamine.

Analüüs, mis on koostatud olemasoleva trassikordori kasutamise kohta Röa-Pärnu lõigul, ei

ole kohane dokument, hindamaks olemasoleva trassi sobivust. Kohus on valdavas osas jätnud

täielikult hindamata kaebajate etteheited analüüsile. Kui olemasoleva trassi kõrvale raudtee

rajamine oli piisavalt reaalne alternatiiv, et seda kaaluda, jääb selgusetuks, miks polnud

analüüsimiseks piisavalt reaalne võimalus olemasoleva trassi asemel uue raudtee ehitamine

(s.o senise trassi asukohale, mitte kõrvale). Seda pole ei kohus ega vastustaja põhjendanud. Ka

olemasoleva trassi kõrvale uue trassi rajamise võimalust ei ole analüüsis nõuetekohaselt

käsitletud. Samuti pole kohus hinnanud kaebajate etteheidet, et analüüsis on käsitlemata

jäetud mõju loodusväärtustele ning keskkonnale ja maksumuse komponentidele. Kohus on

põhjendamatult tuginenud asjaolule, et olemasoleva rajatise osade sobimatust kinnitas

kohtuistungil ka planeeringu koostamisel osalenud T. Pärn. T. Pärn ei osalenud istungil

asjatundjana, vaid menetlusosalise esindajana. Kohus jättis arvestamata, et analüüs valmis

pärast lähteseisukohti, kuid lähteseisukohad oleksid pidanud lähtuma analüüsist. Kohus on

tuginenud vastustaja paljasõnalisele kinnitusele, et olemasoleva trassi kasutamist kaaluti kogu

raudteetrassi ulatuses.

Nii olemasoleva trassi kasutamisvõimaluste kui ka muude trassiotsuste tegemisel on vastustaja

oluliselt rikkunud kaalutlusõigust. Tuginetud on eksitavatele ja asjakohatutele tõenditele.

Vastustaja oli enam kui pool aastat enne MP-de kehtestamist teadlik, et Tallinn-Pärnu

raudteeühendus suletakse. MP-de menetluses seda mistahes viisil arvesse ei võetud. Seevastu

on kohus asunud nimetatud asjaolu hindama, pidades seda lõppastmes ebapiisavaks, et

kaalumise tulemust mõjutada. Sellega on halduskohus asunud teostama kaalutlusõigust

vastustaja eest. Täiendava informatsiooni saamisel tulnuks MP-de menetluses teha uued

uuringud (seda nii uue keskkonnainfo kui ka nt Tallinn-Pärnu raudteeliini sulgemise

valguses). Alternatiivide samaväärse põhjalikkusega kaalumine on KSH menetluses

kohustuslik. Tegemist on olulise menetlusveaga, mis võis mõjutada asja sisulist otsustamist.

3-18-529

16(35)

Sisustades kaebajate väiteid selliselt, justkui soovinuks kaebajad kõigi (sh ebarealistlike

trassialternatiivide) täiemahulist kaalumist, on kohus kaebajate tegelikud etteheited jätnud

tähelepanuta. Faktiliselt olid Kobras AS-i analüüs ja H. Lutsu ekspertiis kooskõlas MP-de

lähtetingimustega, mistõttu pidanuks kohus neid otsuse tegemisel sisuliselt hindama. Kohus

on põhjendamatult jätnud välja selgitamata, mis olid MP-de siduvad lähtealused. Seetõttu

määras kohus ka valesti eeldused, millele RB trassikoridor peab vastama ning luges

olemasoleva trassikoridori kui reaalse alternatiivi kaalumata jätmise vastustaja poolt õigeks.

Eeldused, millele MP-d peavad vastama, määrasid MP-de algatamise ajal siduvalt ära üksnes

kaks dokumenti: üleriigiline planeering „Eesti 2010“ ning Vabariigi Valitsuse 12.04.2012

korraldus nr 173 MP-de algatamise kohta. Lisaks tuli lähtuda kohaldamisele kuuluvatest

õigustloovatest aktidest – eelkõige MP-de algatamise aja seisuga kehtinud PlanS-st. Seega ei

olnud ühtegi õiguslikult siduvat ja konkreetset alust, mis oleks välistanud olemasoleva raudtee

koridori käsitlemise reaalse alternatiivina.

MP-de kehtestamisel on lähtutud valest planeeringuvormist. RB laadse suure avaliku huviga

üleriigilise joonehitise rajamisel on kohane planeerimismenetluse vorm üleriigiline

planeering. Mistahes muu planeeringuvorm ei taga kõigi oluliste asjaolude ja huvide

kaalumist. Vale planeeringuliigi valikut kinnitab asjaolu, et maavalitsused on MP-de lokaalse

iseloomu ületamiseks ja raudtee üleriigilist kulgemist arvestades pidanud vajalikuks

seadusvälise haldusorgani (nn juhtkomitee) loomist. Üleriigilise planeeringu vajalikkust

joonehitise planeerimisel kinnitab kehtivas PlanS-s selleks spetsiaalse menetluskorra – riigi

eriplaneeringu – kehtestamine. Seejuures viiakse just riigi eriplaneeringu tasandil läbi KMH

(PlanS § 27 lg 6).

EhSRS § 111 lg-ga 1 anti alates 01.01.2018 MP-de lõpuni menetlemine üle

Rahandusministeeriumile. Seejuures anti ka MP-de menetlemine ja kehtestamine üle just

riigihalduse ministrile. Seega on nii järelevalve teostaja kui ka järelevalvatav saanud kokku

ühes ministris. Halduskohus on arusaamatult väitnud, et EhSRS § 111 lg 1 ei ole asjassepuutuv

säte. Samas on kohus seda sama sätet kohaldades asunud seisukohale, et alates 01.01.2018 oli

MP-de kehtestaja riigihalduse minister. Seda arvestades palub kaebaja tuvastada EhSRS § 111

lg 1 vastuolu PS §-dega 13 ja 14, tunnistada EhSRS § 111 lg 1 kehtetuks ja jätta see asja

lahendamisel kohaldamata.

Kohus on valesti käsitlenud ärakuulamise ja teabe andmata jätmise argumente. Kuna

vastustaja lähtus ekslikust arusaamast, et seaduses sätestatud tähtaja järgimisega on avalikkuse

kaasamise ja planeeringu tutvustamise nõue täidetud, siis ei ole vastustaja tähtaega kaalunud.

Niigi lühikese avalikustamise aja juulikuusse ja jõulupühade ajale määramine ei vastanud hea

halduse põhimõttele. Avalikkusel ja kaebajatel ei olnud mõistlikult võimalik planeeringu osas

kaasa rääkida. Kohus on jätnud põhjendamatult välja nõudmata asjakohased dokumendid.

Kaalumisargumente käsitlevad tõendid peavad olema planeeringudokumentide hulgas.

Kohus on valesti käsitlenud KSH aruannet puudutavaid argumente. KSH aruanne on oluliste

puudustega. Halduskohus on selles küsimuses piirdunud peaasjalikult vastustaja esindajate

ning teiste menetlusse kaasatud isikute paljasõnaliste väidete kordamisega. KSH aruandes

käsitleti alternatiive nõuetevastaselt. Kohus on jätnud käsitlemata kaebajate argumendid selle

osas, et MP-de KSH protsessis valiti üks alternatiiv välja juba KSH programmi heakskiitmise

ajaks. KSH menetluses ei kogutud piisavalt teavet, et teha õiguspäraseid vahe- ja

lõppotsuseid. EELIS-s olevad andmed on osaliselt ajakohatud ning puudulikud ega kajasta

adekvaatselt hetkeolukorda looduses, mida on tõestanud ka hilisemad uuringud. Seetõttu oleks

vastustaja lisaks olemasolevate andmebaasidega töötamisele pidanud läbi viima põhjalikumad

väliuuringud ja inventuurid kõigi trassialternatiivide osas. Kohus on kaebajate esitatud

linnustikuekspertide arvamust käsitlenud kaebajate selgitustest teisiti. Ekspertide hinnangul on

3-18-529

17(35)

KSH info puudulik loodusväärtuste ja metsise elupaikade uuringu, loomastiku uuringute ning

loomade suremuse, elupaikade kao ja killustamise uuringute osas. Samuti ei ole adekvaatselt

hinnatud elektriliinide mõju linnustikule, trassikoridori kavandamist suure tundlikkusega

metsaliikide (eriti metsis) elupaikadesse ning selle mõjusid koos kumulatiivsete mõjudega

vastavate liikide asurkondadele, nende elujõulisusele, sidususele jpm. Kohus ei ole kaebajate

väiteid asjakohaselt analüüsinud ega nendega mitte nõustumist sisuliselt põhjendanud.

Arvestades planeeringute täpsusastet ning KSH-s väljendatud seisukohti, pidi mõjude

hindamine olema koostatud sisuliselt KMH täpsusastmega. KSH aruandes ette nähtud

leevendusmeetmed on ebamäärased ja nende tõhusus kaheldav. Leevendusmeetmete puuduste

tõttu ei ole võimalik veenduda, et valitud lahendus (eriti trassi asukoha, aga ka tehniliste

lahenduste osas) on alternatiividest parim.

Asjaolust, et Natura hindamine toimub KeHJS kohaselt alati kas strateegilise keskkonnamõju

hindamisena või (projekti) keskkonnamõju hindamisena, ei tulene, et Natura hindamise

nõuded oleksid neis menetlustes põhimõtteliselt erinevad (loodusdirektiivi art 6 lg 3). Natura

hindamine tuleb viia läbi nii suure täpsusastmega, kui konkreetse kava või projekt olemus

seda võimaldab. Natura hindamisega seotud õigusnormide vääriti tõlgendamise tõttu on

halduskohus vääralt jätnud piisava tähelepanuta suurema osa kaebuses esitatud Natura

hindamisega seonduvast argumentidest. Natura hindamise reeglite rikkumine muudab

vaidlusalused otsused õigusvastaseks. Kuna objektiivse teabe põhjal ei saa välistada

planeeringuga kavandatava tegevuse olulist negatiivset mõju Luitemaa linnualale, oleks

tulnud läbi viia Natura täishindamine, kuid seda ei tehtud. Tegemist on olulise eksimusega,

kuna seetõttu ei saanud planeeringu kehtestamisel olla KeHJS § 45 lg-s 2 nimetatud

veendumust olulise negatiivse mõju puudumisest. Halduskohus on jätnud sisuliselt

käsitlemata kaebajate väited, et mõjude hindamise sisuline kvaliteet ei olnud nõuetekohane. A.

Jair leidis oma 2014. a ekspertarvamuses, et raudteetrassi ei tohi planeerida läbi elujõulise

Kõveri metsise elupaiga. A. Jairi ekspertarvamust on planeeringu kehtestamisel eiratud.

Kumulatiivsed mõjud jäeti nõuetekohasel viisil välja selgitamata ja arvestamata.

Kohus on kaebeõigust valesti käsitlenud. Riigikohtu lahend nr 3-16-1472 ei ole ülekantav

käesolevale asjale, sest asjaolud on erinevad. MP-d on vaidlustatavad populaarkaebuse korras.

Antud juhul oli tegemist joonehitise trassi asukohavaliku menetlusega. EhSRS § 13 lg 2 ls 1

kohaselt käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku

planeeringut riigi eriplaneeringuna PlanS tähenduses. PlanS §-st 54 tuleneb, et igal isikul on

õigus riigi

eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks

populaarkaebusega.

Alternatiivselt on MP-d vaidlustatavad vahetult PS § 15 lg 1 alusel. Isegi juhul, kui

populaarkaebuse esitamise õigust kaebajatel poleks, ei saa jätta käsitlemata MP-de tühisuse

argumente, kuna tühisus on õiguslik küsimus, mida peaks kontrollima iga kaebuse puhul.

Kaebajad taotlevad haldusasja õigeks lahendamiseks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, et

saada vastus järgmistele küsimustele: 1) milliste kriteeriumide alusel ja kes otsustab, kas

alternatiiv on mõistlik KSH direktiivi art 5 p-i 1 tähenduses? Millises keskkonnamõju

hindamise menetluse etapis võib ühe mõistliku alternatiivi edasisest keskkonnamõju

hindamisest välja jätta?; 2) kas juhul, kui nn Natura hindamine on ühendatud KSH

hindamisega, moodustades viimasest osa, on lubatud ühendatud keskkonnamõjude hindamise

käigus võimalike alternatiivide välistamine pelgalt nende teostamise kulukuse tõttu võrreldes

teiste alternatiividega?; 3) kas KSH menetluses võib alternatiivseid lahendusi käsitleda

erineva täpsusastmega, hinnates põhjalikumalt (sh leevendusmeetmete osas) vaid üht

alternatiivsetest lahendustest ning piirdudes teiste alternatiivide osas pealiskaudsema mõjude

hinnanguga?

3-18-529

18(35)

18. Riigihalduse minister palub 12.11.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

MP-de dokumentidest nähtuvalt on olemasoleva trassikoridori kasutamist analüüsitud. MP-de

menetluses sai aga kiiresti selgeks, et olemasoleva trassikoridori kasutamine suures ulatuses ei

ole reaalne alternatiiv RB rajamiseks. Olemasoleva trassikoridori kasutamist on analüüsitud

kahes etapis – lõigul Tallinn-Röa ning Röa-Pärnu. Röa-Pärnu lõigu kohta on koostatud MP-de

menetluses eraldi hinnang. Tallinn-Röa lõigul kaaluti olemasoleva trassi kasutamise

võimalikkust trassialternatiivi 12A näol, mis oli algselt MP menetluses võrdluses võrdselt

teiste alternatiividega. Kaebaja esitatud AS-i Kobras tööd ja H. Lutsu hinnangut ei saa

käsitleda asjakohaste eksperthinnangutena ning neist ei ole võimalik lähtuda. Esitatud

hinnangud on hilisemad, millest otsuse tegemisel lähtuda ei olnud võimalik.

Trassialternatiivide valikul on kaalutlusõigust teostatud õiguspäraselt. Tallinn-Pärnu suunal

reisijateveo lepingu lõppemisega ei lõpe reisijateveo tellimine kogu Tallinn-Pärnu trassilõigul,

vaid üksnes Lelle-Pärnu lõigus. Asjaolu, et reisijatevedu Lelle-Pärnu trassil lõpetatakse riigi

transpordipoliitilise otsuse tagajärjel varem, kui algselt teada oli, ei muuda kõiki teisi

kaalutlusi, mis olemasoleva trassi kasutamise välistasid. Planeerimismenetluses on hinnatud

nii olemasoleva trassi asemele kui selle kõrvale ehitamist ning seda kogu trassi ulatuses.

Täiemahuline võrdlus on viidud olemasoleva trassi kasutamise osas läbi alternatiivi 12A näol

lõigus, kus olemasoleva trassi kasutamine oleks põhimõtteliselt võimalik.

MP-de menetlus on olnud formaalselt õiguspärane, lähtutud on õigest planeeringuliigist.

PlanS on näinud ette, et joonehitise trassi asukoht määratakse MP-ga. MP-ga määratigi

kindlaks raudtee koridor. RB on planeeritud üleriigilise raudteena, mitte kolme eraldiseisva

maakondliku raudteena. Seda kinnitab juba ka asjaolu, et koostatud on üks KSH aruanne.

Asjaolu, et RB trassikoridori oli kohane määrata MP-de menetlustes, ei väära ka juhtkomitee

kaasamine planeerimismenetlustesse. Seadus ei välista ega keela sellise koordineeriva organi

kaasamist.

Regulatsioon, mille alusel MP-d on kehtestatud, ei ole PS-ga vastuolus. EhSRS § 111 lg-st 1

tulenevalt on MP-de menetlemine ja kehtestamine antud tõepoolest Rahandusministeeriumi

valitsemisalasse. Kuni 01.01.2018 täitsid faktiliselt aga neid ülesandeid endiselt

maavalitsused, kes tegelikult ka planeeringute koostamist juhtisid ja korraldasid. Seega

tegelikult on vaidlustatud MP-de koostamine ja menetlemine toimunud maavalitsustes.

Väited, justkui oleks planeeringu menetleja, järelevalve teostaja ja kehtestaja sisuliselt üks ja

sama isik, ei ole seega õiged. Kaebajad ei ole esile toonud ühtegi sisulist küsimust, mis oleks

jäänud hindamata või kaalumata seetõttu, et planeeringu üle teostas järelevalvet

Rahandusministeerium. Väidetav vastuolu järelevalve teostamises ei kuulu PS §-de 13 ja 14

kaitsealasse. Küsimus EhSRS § 111 lg 1 vastuolust PS §-dega 13 ja 14 saaks tõusetuda üksnes

juhul, kui see säte annaks riigivõimule omavoli isiku vastu või kui isikul puuduks selle sätte

tõttu kohane menetlus oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Samuti ei ole küsimus EhSRS § 111

lg-st 1 käesolevas vaidluses asjakohane, sest planeeringute sisuline menetlus ja järelevalve

toimusid enne 01.01.2018.

Puudutatud isikud on olnud menetluses ära kuulatud ja nende õigust informatsioonile ei ole

rikutud.

KSH aruanne on õiguspärane ja vastab nõuetele. KSH aruandes on käsitletud hulgaliselt

erinevaid alternatiive ning nende kaalumine on KSH aruandest ja selle lisadest selgelt jälgitav.

KSH programmi heakskiitmise ajaks ei olnud kindlasti tehtud lõplikku trassialternatiivi

valikut ehk valitud välja ühte trassialternatiivi. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et KSH

aruanne sisaldab trassialternatiivide võrdlust, mida KeHJS § 40 ette näeb. KSH aruanne

3-18-529

19(35)

koosnebki erinevate trassialternatiivide võrdlemisest, mida on tehtud vastavalt seatud

võrdluskriteeriumidele võrdlusgruppide kaupa. Hindamine on olnud põhjalik ja kaalutlused

põhjendatud. KSH aruanne põhineb piisaval ja põhjalikul alusteabel. Põhjendamatu on

kaebajate väide, justkui oleks välitöid tehtud vaid üksikutel juhtudel. Välitööd ei ole ka ainus

viis uuringute läbiviimiseks ja alusandmete kogumiseks. Loodus on dünaamiline ja pidevas

muutumises, samas välitöödega on võimalik kaardistada olukord looduses vaid ühel

konkreetsel ajahetkel. Halduskohus on käsitlenud kaebajate poolt esitatud linnuekspertide

arvamust korrektselt ning andnud sellele kohase tõlgenduse. Asjaolu, et peale uuringute

teostamist ja KSH koostamist on leitud üks uus metsise mängupaik, ei saa kuidagi näidata

seda, et andmebaasides leiduvad ja KSH käigus kogutud andmed ei ole piisavad. KSH

koostamisel ei ole tuginetud vaid EELIS-e andmebaasile. Oma ala eksperdid on pidanud

KSH-s kasutatud informatsiooni piisavaks, et otsustada trassikoridori kulgemine MP tasandil.

Mõjusid on hinnatud piisava täpsusega. Õigusaktidest ei tulene nõuet teostada MP menetluses

KMH täpsusastmes hindamist. KSH aruandes ette nähtud leevendusmeetmed on piisavad ja

põhjendatud.

Natura hindamine on olnud õiguspärane, hindamise reegleid on igakülgselt järgitud.

Eelhindamisel tuvastas ekspert, et ebasoodsat mõju Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele ei esine, mistõttu puudus vajadus Natura täiemahulise hindamise

tegemiseks. Natura hindamise lähteandmed olid piisavad ja põhjalikud, hindamise sisuline

kvaliteet oli nõuetekohane. Kõveri metsiste püsielupaik ei ole Natura 2000 võrgustiku ala.

Seega ei saa kaebajad esitada väiteid seoses Natura hindamise nõuetekohasusega. Tolkuse

loodusala puhul hinnati Natura hindamise raames mõju selle ala kaitse-eesmärkidele, nagu

Euroopa Kohtu praktika ja Euroopa Komisjoni vastavad juhendid ette näevad. Kumulatiivseid

mõjusid on arvestatud ja hinnatud läbivalt konkreetsete valdkondade hindamise käigus.

Kaebajate väide, et seda on tehtud vaid paaris üksikus kohas, ei ole põhjendatud.

Leevendusmeetmeid on hinnatud KSH-le kohases täpsuses ja mahus. Kaebajate tõlgendus

sobivatest meetmetest on liiga kitsas. KSH-s on antud ette raamistik, mille sees tuleb täpsema

lahenduse selgumisel täpsustada detailsemad lahendused.

Kohus ei ole kaebeõigust valesti käsitlenud ning on õigesti lähtunud Riigikohtu otsusest nr 3-

16-1472.

Vastustaja palub jätta eelotsuse küsimise taotluse rahuldamata. Euroopa Kohtult eelotsuse

küsimiseks puudub vajadus. Kaebaja poolt püstitatud küsimused lähtuvad ebaõigetest

eeldustest ja olukorrapüstitusest. Vastused antud küsimustele ei aitaks mingilgi viisil

kohtuasja lahendamisele kaasa. Tegemist ei ole küsimustega, mis vajaksid Euroopa Kohtu

tõlgendust ja selgitusi.

19. Keskkonnaministeerium ei nõustunud kaebajate väitega, et RB trassialternatiivide

sisuline võrdlus leidis aset juba enne KSH programmi heakskiitmist. MP-de materjalides on

eelistatud trassialternatiivi kujunemine jälgitav, põhjendatud on nii eelistust kui teiste

variantide mittesobivust. KSH menetluses kogutud ja kasutatud teabe hulk oli MP-de

kehtestamise üle otsustamiseks piisav. EELIS-e süsteem oli KSH puhul vaid üks erinevatest

kasutatud andmeallikatest. Koos varasemate, KSH programmi aluseks olnud uuringute ja

KSH käigus täiendavalt läbiviidud uuringutega oli andmete hulk KSH aruande koostamiseks

MP-de tasandil piisav. Arvestades väliuuringute ressursimahukust on menetlusökonoomia

seisukohast õige leida tasakaal ning välitööd suunata puuduvate andmelünkade täitmisele.

KSH täpsusaste oli MP-de kehtestamise üle otsustamiseks piisav. Järgnevates etappides, kui

hakatakse taotlema tegevuslube, tuleb kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise

vajalikkust. Leevendusmeetmete järgimine on kohustuslik nii ehitus- kui kasutusloa etapis. Nn

Natura hindamine on teostatud sellises mahus ja täpsusastmes, mis on tavapärane

3-18-529

20(35)

transpordikoridoride määramisele MP-des. Luitemaa linnuala eelhindamise tulemusena

soovitati trassi nihutada linnualalt võimalusel eemale. Seda ka tehti ning vastav info on toodud

KSH aruande lisas II-3. A. Jairi ekspertarvamus ei ole koostatud Natura hindamise kohta ning

Kõveri metsise elupaik ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Tolkuse on loodusala ning seetõttu

mõju linnuliikidele sealse Natura hindamise raames ei hinnatud. Lisaks on metsis praeguseks

vanast loodusmetsast välja kolinud lähedalasuvasse suhteliselt noorde metsa.

Euroopa Kohtult täiendava seisukoha küsimine ei ole vajalik. Eelotsuse taotluses esitatud

küsimused ei puuduta EL õigust. Natura hindamine on vaidlustatud MP-de KSH käigus

teostatud nõuetekohaselt ja piisavalt. KSH direktiiv on riigisisesesse õigusesse üle võetud ning

KeHJS-s sätestatud menetlusprotsess on piisavalt selge ja ammendav, et jõuda

lõpptulemuseni.

20. Keskkonnaamet jääb halduskohtus esitatud arvamuse juurde, märkides täiendavalt

järgmist. Ohustatud metsalindudele sobivate elupaikade esinemist on võimalik prognoosida

ilma kogu ala katvate väliuuringuteta, mis oleks andnud ülevaate hetkeseisust, kuid jätnud

kajastamata ajalisest ja ruumilisest dünaamikast tulenevad linnustiku leviku mustrid. Seetõttu

on mõistlik kasutada ülepinnaliste inventuuride asemel pigem valimil põhinevaid uuringuid

koos modelleerimise ja asjakohaste teadmiste kasutamisega.

KSH aruanne vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kogutud teave on KSH aruande

koostamiseks ja järelduste tegemiseks MP-de tasandil piisav. KSH täpsusaste oli MP-de

kehtestamise üle otsustamiseks piisav. MP ei eelda mõjude hindamist KMH täpsusastmega.

KSH aruande heakskiitmise otsuses on selle järgimine tehtud kohustuslikuks nii ehitus- kui

kasutusloa etapis. Kui tegevusloa taotluse menetlemisel tehtava eelhindamise käigus selgub, et

kavandatud leevendusmeetmed ei ole piisavad, tuleb neid täiendada hilisema hindamise

käigus.

Tolkuse kuulub Natura võrgustikku loodusalana ning seetõttu ei olnud mõju linnuliikidele

Natura hindamise raames vajalik hinnata. Natura hindamine sisaldab Luitemaa linnuala

eelhinnangut, milles märgitakse, et trass ei kulge linnualal, seega linnualal asuvaid elupaiku ei

hävitata. Luitemaa linnuala eelhindamise tulemusena soovitati trassi nihutada linnualalt

võimalusel eemale. Natura hindamise lähteandmed olid piisavad, hindamine on läbi viidud

vastavalt kehtivale juhendmaterjalile.

Eelotsuse taotluses esitatud küsimuste lahendamine ei vaja Euroopa Kohtult eelotsuse saamist.

Kaebajad soovivad eelotsuse taotluses selgust mitte niivõrd KSH direktiivi tõlgendamise ja

kehtivuse osas, vaid pigem selle kohta, et Euroopa Kohus vaataks antud kohtuasja ka

faktiküsimustes. Vaidlustatud MP-de KSH õiguspärasuse ja piisavuse osas käivat vaidlust

puudutavad EL õigusnormid on Eesti õigusesse ammendavalt ja selgelt üle võetud ning

küsimused on lahendatavad apellatsioonimenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21. Ringkonnakohus leiab, et MTÜ ARB ja MTÜ ELKS apellatsioonkaebus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib

ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea seetõttu vajalikuks

kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. Ringkonnakohus tugineb ka sarnases vaidluses

tehtud Tallinna ringkonnakohtu 13.06.2019 kohtuotsuse seisukohtadele (haldusasi nr 3-18-

551).

3-18-529

21(35)

I

Kaebeõigus

22. Riigikohtu 08.08.2018 otsuses nr 3-16-1472 (p-d 14–18) toodud seisukohtadest

juhindudes on halduskohus vaidlustatud otsuses määratlenud MTÜ ARB ja MTÜ ELKS

kaebeõiguse ulatuse õigesti. Kuna maakonnaplaneeringute peale ei ole võimalik esitada

populaarkaebust, siis saavad apellandid kui valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (KeÜS

§ 31 lg 1 p 1) maakonnaplaneeringuid vaidlustada üksnes KeÜS § 30 lg 2 alusel ja seega

peavad kõik nende kaebuse aluseks olevad argumendid seonduma keskkonna kaitse

eesmärkidega. Kuigi haldusasjas nr 3-16-1472 ei olnud tegemist joonehitisega, ei tähenda see,

et nimetatud asjas väljendatud seisukohad tuleks praegusel juhul jätta kõrvale, sest tegemist

on samade normide tõlgendamisega. Olenemata sellest, et ringkonnakohus on varem (nt

17.05.2018 määrus nr 3-18-551, p-d 11–14) möönnud võimalust tõlgendada EhSRS § 13 lg-t

2 koostoimes PlanS §-ga 54 ning PlanS v.r § 291 lg-tega 2 ja 6 selliselt, et populaarkaebust

saab esitada ka vaidlusaluste maakonnaplaneeringute peale, siis olukorras, kus Riigikohus

välistas 08.08.2018 otsuses, et kaebeõiguse alusena saaks tugineda EhSRS § 1 lg-le 1 ja PlanS

v.r § 26 lg-le 1, tuleb ringkonnakohtu varasem tõlgendus jätta kõrvale ja lähtuda kohtusse

pöördumise ajal kehtivast regulatsioonist, mis ei võimalda maakonnaplaneeringu peale

populaarkaebuse esitamist. Kaebeõiguse olemasolu hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga

(nt Riigikohtu 28.05.2014 otsus nr 3-3-1-8-14, p 12).

23. Apellantide viide kohtuliku õiguskaitse lünkadeta tagamise vajadusele (PS § 15 lg 1 ls 1)

ei ole asjakohane, sest vaidlus puudutab avalikes huvides kaebuse esitamise lubatavust, mitte

apellantide subjektiivsete õiguste kaitset. Populaarkaebusega halduskohtusse pöördumise

õiguse puudumine (sh võrdluses teiste planeeringute liikide vaidlustamise võimalustega) ei

saa rikkuda apellantide subjektiivseid avalikke õigusi ega takista neil MP-de vaidlustamist

HKMS § 44 lg 1 ja KeÜS § 30 lg 2 alusel ulatuses, mis on seotud tema keskkonnakaitseliste

eesmärkide või tegevusvaldkonnaga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2018 määrus

praeguses haldusasjas, p 9). Sama seisukohta on ringkonnakohus väljendanud ka teistes Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramist puudutavate maakonnaplaneeringute üle

peetud vaidlustes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2019 otsus nr 3-18-530, p 8; 28.02.2019

otsus nr 3-18-545, p 14).

24. Põhjendatud ei ole apellantide seisukoht, et kõik Rail Baltic raudtee trassivalikut

mõjutanud argumendid ja kaalutlused (sh sotsiaalset ja majanduslikku laadi) seonduvadki

apellantide keskkonnakaitseliste eesmärkidega, sest kuivõrd need kajastavad vähemasti

kaudselt teavet keskkonda mõjutavate otsuste tegemise kohta, siis võivad ka sotsiaal-

majanduslikke aspekte käsitlevad dokumendid olla iseenesest mahutatavad PlanS v.r § 2 lg-s

4, KeÜS § 24 lg 2 p-des 3 ja 5 ning Århusi konventsiooni art 2 p 3 alap-s b määratletud

keskkonnateabe mõiste alla. Riigikohus selgitas 08.08.2018 otsuses nr 3-16-1472 (p 17), et

tegemist ei ole piiramatu populaarkaebuse esitamise õigusega, vaid lisaks sellele, et

vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste

eesmärkide

või

tegevusvaldkonnaga,

peab

eelnimetatutega

seonduma

ka

keskkonnaorganisatsiooni kaebuse alus. Seega saavad sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte

puudutavad argumendid olla praeguses asjas vaidluse all üksnes ulatuses, milles neid on

kaalutud võrdluses keskkonnakaitseliste argumentidega. Kuigi keskkonna mõiste hõlmab ka

sotsiaalset ja majanduskeskkonda, on keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus nähtud siiski ette

eesmärgiga kaitsta bioloogilist mitmekesisust ning inimeste tervise- ja heaoluvajadusi.

Kaebeõiguse ulatust ei mõjuta seegi, kas kaebajad on taotlenud vaidlustatud MP-de

tühistamist või nende tühisuse tuvastamist, sest ka haldusakti tühisuse kindlakstegemist saab

3-18-529

22(35)

halduskohtult nõuda üksnes isik, kellel on selleks põhjendatud huvi (vt HMS § 63 lg 4 ls 2;

HKMS § 44 lg-d 1 ja 2, § 45 lg 2).

II

Maakonnaplaneeringute lähtealused

25. Halduskohus ei ole eksinud MP-de lähtealuste väljaselgitamisel. Kuivõrd üleriigilise

planeeringu ülesanneteks on mh üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste

infrastruktuuride arengu suunamine (PlanS v.r § 6 lg 2 p 4; PlanS § 14 lg 1 p 2) ja

maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine (PlanS v.r § 6 lg 2 p 6; PlanS § 14 lg 1 p 6)

ning kehtestatav maakonnaplaneering peab olema kooskõlas kõrgemalseisva planeeringuga,

siis tuli Rail Baltic raudtee kavandamisel arvestada ka Vabariigi Valitsuse 30.08.2012

korraldusega nr 368 kehtestatud üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+. Olenemata sellest, et

MP-de koostamise algatamise hetkel oli üleriigiline planeering alles menetlemisel (selle

koostamine oli algatatud Vabariigi Valitsuse 04.02.2010 korraldusega nr 32) ja seega ei

tulnud seda küll järgida kui õigusakti, oli selles kavandatust lähtumine iseenesest lubatav (nt

Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 12; 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23) ja

lisaks ilmselgelt otstarbekas, sest pärast üleriigilise planeeringu kehtestamist tulnuks

menetletavad MP-d viia sellega igal juhul kooskõlla (nt vajaduse korral muuta algatatud

MP-de lähtetingimusi). Kui uute menetluste algatamisel arvestatakse ka varasemast

menetluses olevaid plaane ja kavasid, välditakse seeläbi haldusorgani vastuolulist käitumist

erinevates menetlustes.

26. Üleriigiline

planeering

Eesti

2030+

näeb

p-s

4.3.2

ette,

et

maakondade

teemaplaneeringutega tuleb valida moodsa ja kiire põhja-lõunasuunalise raudteetrassi (Rail

Baltic) asukoht selliselt, et Tallinnast piirkiirusel 240 km/h võimalikult otse lõunasse kulgev

rong viiks inimesed kiiresti ja mugavalt Riiga (u kaks tundi) ja sealt edasi. Kiire

rongiühenduse (240 km/h) suund Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia on kujutatud ka planeeringu

joonisel 7. Vaidlusaluste MP-de koostamisel ei saanud jätta kõrvale üleriigilises planeeringus

toodud eesmärke ning lõikudes, kus 240 km/h piirkiirust võimaldava raudtee rajamine ei

tooks kaasa ülemääraseid kahjulikke mõjusid, tuli sellest juhinduda. Kiiret raudteeliiklust on

üleriigilises planeeringus käsitatud konkurendi ja alternatiivina lennuliiklusele lähedal ja

keskmisel kaugusel paiknevatesse sihtkohtadesse (kuni 2,5 tundi) ning on ilmne, et selleks

peab maksimaalselt lubatav liikumiskiirus rajataval raudteel olema praegusest oluliselt

suurem. Olenemata sellest, et mõnes lõigus (eelkõige Tallinnas ja Pärnus) ei pruugi olla

võimalik tagada rongidele maksimaalset liikumiskiirust, ei anna see alust väita, et

kavandatava raudtee trassi geomeetria puhul oleks piirkiirusest 240 km/h lähtumine tervikuna

põhjendamatu või ebavajalik. Vaidlustatud MP-de kehtestamise ajaks oli sõlmitud ka Eesti,

Läti ja Leedu valitsuste vaheline 31.01.2017 kokkulepe Rail Balticu raudteeühenduse

arendamise kohta (RT II, 04.07.2017, 2), mille Riigikogu ratifitseeris 19.06.2017 ja millega

tuli planeeringute kehtestamisel arvestada. Nimetatud kokkuleppe art 2 punktide a ja c

kohaselt mõistetakse selles raudteena uut kiiret kahe rööbasteega elektrifitseeritud tavapärast

raudteeliini maksimaalse projektkiirusega 240 km/h ja Euroopa standardrööpmelaiusega

(1435 mm) marsruudil Tallinnast läbi Pärnu, Riia, Panevėžyse ja Kaunase Leedu-Poola

riigipiirini.

27. TEN-T määruse I lisas olevatel kaartidel 0.2, 0.3, 1.2 ja 1.3 on kavandatava raudtee

kulgemine planeeritud läbi Pärnu. TEN-T määruse art 2 lg 1, art 9 lg 1 punkti a ja art 38 lg 1

kohaselt kajastavad just viidatud kaardid üleeuroopalist transpordivõrkku, mille arendamiseks

on TEN-T määruses suunised kehtestatud. Apellandid ei ole selgitanud, kuidas Rail Baltic

piirkiiruse langetamine kiiruselt 250 km/h kiirusele 240 km/h seondub nende keskkonnakaitse

3-18-529

23(35)

kaebeõigusega või millised keskkonnakaitselised häiringud sellest tulenevad. AECOM Ltd

poolt 2011. a-l koostatud teostatavusuuring ei olnud planeeringute koostamisel küll õiguslikult

siduvaks aluseks, kuid see ei tähenda, et planeeringute algatamisel ei võinud sellele üldse

tugineda. Tegelikult oleks oluliseks menetlusveaks olnud hoopis teostatavusuuringuga

arvestamata jätmine. Seejuures ei kinnita ka MP-de menetluskäik, et AECOM-i raportit oleks

käsitatud siduvana, sest kuigi Tartut läbivad variandid jäid kõrvale (need välistas ka Eesti

2030+), siis ka Pärnut läbiva trassi võimaliku asukoha puhul ei ole hinnatud üksnes AECOM-i

poolt eelistatud uue raudteeliini (tähistatud punasega) rajamise mõjusid, vaid ka olemasoleva

raudteeliini (tähistatud oranžiga) kasutamise võimalikkust osas, kus tehnilised tingimused

seda ei takista.

28. Otsustamisel selle üle, millistele konkreetsetele parameetritele vastav raudtee rajada, ei

tule arvestada ainuüksi õiguslikult siduvaid dokumente, vaid kõiki olulisi asjaolusid. Ühestki

alusdokumendist ei nähtu, et olemasoleva trassikoridori kasutamise võimalus oleks algusest

peale põhimõtteliselt välistatud või seda poleks üldse kaalutud, vaid selle suures osas

kõrvalejätmise on tinginud üksnes tehniline ebasobivus või kaasnevad ülemäärased

sotsiaalsed või majanduslikud kulud.

III

Planeeringumenetluse õiguspärasus

29. Vabariigi Valitsus algatas 12.04.2012 korraldusega nr 173 Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnas MP koostamise Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks.

Tegemist on planeeringu koostamise algatamise kui menetlustoiminguga (nt Riigikohtu

23.04.2008 määrus nr 3-3-1-12-08, p 15; 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 8), mitte

haldusaktiga, millest tuleneks siduv kohustus koostada üks terviklik MP ja mille põhjal saaks

väita, et iga maakonna kohta eraldi MP koostamine oli õigusvastane. Otsitud on apellantide

väide, et planeerimisprotsessis ei olnud võimalik tuvastada vastutavat haldusorganit, sest

algatamise korralduses viidatud PlanS v.r § 10 lg-st 3 tulenes üheselt, et ka juhul, kui MP

koostamise algatab Vabariigi Valitsus, korraldab selle koostamist maavanem. Sama nähtus ka

korralduse p-st 6 ning asjaolu, et korralduse p 3 alusel moodustati lisaks MP-de koostamist

koordineeriv juhtrühm, ei mõjutanud kuidagi PlanS v.r § 18 lg-s 3 ja § 24 lg-s 2 sätestatud

asjaomaste maavanemate pädevust MP-de vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks. EhSRS § 111 lg

1 kohaselt menetleb enne 01.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringud pärast 01.01.2018

lõpuni Rahandusministeerium ja nende kehtestamise otsustab valdkonna eest vastutav

minister. Seega on MP-de koostamise eest vastutavad organid olnud selgelt määratletud ning

riigivõimu omavoli ega vastuolu PS §-dega 13 ja 14 ei esine. Kuni 01.01.2018 koostasid ja

menetlesid MP-sid maavanemad. Vaidlustatud MP-de menetlemise ajagraafikust nähtub, et

MP-d on järelevalve raames heaks kiidetud Rahandusministeeriumi 28.12.2017 kirjadega nr

15-2/3476-1 (Rapla) ja 15-2/3481-1 (Harju) ning 29.12.2017 kirjaga nr 15-2/3529-1 (Pärnu).

Seega on ilmne, et hetkeks, kui maavalitsused kaotati ja planeerimistegevus läks

Rahandusministeeriumi korraldada, olid vaidlusalused MP-d juba heaks kiidetud. Asjakohatu

on eeldada, et kuivõrd planeeringute menetlemise ja kehtestamise funktsioon liikus pärast

järelevalvemenetluse lõppu riigireformi ja sellest tuleneva pädevuse ümberjaotamise

tulemusel Rahandusministeeriumile, mõjutas see kuidagi järelevalve sisu. Apellandid ei ole

oma kahtlusi ka kuidagi põhistanud. Kokkuvõtvalt – vaidlusaluseid MP-sid ei ole koostanud,

heaks kiitnud ega nende suhtes järelevalvet teostanud sama isik.

30. Asjaolust, et planeeringute koostamisega seotud küsimustes on oma seisukohti

kujundanud mh juhtrühm ja Vabariigi Valitsus, ei saa järeldada, et maavanemad (ja hiljem

Rahandusministeerium) olid MP-de koostajateks vaid näiliselt. MP-de algatamise ajal ei

3-18-529

24(35)

tulenenud planeerimisseadusest kohustust ega ka võimalust koostada avaliku raudtee

rajamiseks riigi eriplaneeringut (vrd PlanS § 27 lg 2), vaid tollal kehtinud PlanS v.r § 291 lg 1

p 2 ja lg 2 nägid ette, et joonehitise trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul MP-ga.

Seetõttu ei tugine seadusel apellantide väide, et Rail Baltic trassivalik oleks tulnud otsustada

üleriigilise planeeringuga ning lähtuti valest planeeringuvormist. Maavalitsused olid

valitsusasutused, mille kaudu Vabariigi Valitsus teostas täidesaatvat riigivõimu ning

maavanem esindas maakonnas riigi huve (kuni 31.12.2017 kehtinud Vabariigi Valitsuse

seaduse § 39 lg 3 ja § 84 p 1). Ka juhul, kui planeeringu kehtestamise otsustaks Vabariigi

Valitsus (nagu see on kehtiva PlanS § 53 lg-s 1 nähtud näiteks ette riigi eriplaneeringu puhul),

tuleks tal seejuures tasakaalustatult arvestada kõigi asjasse puutuvate avalike ja erahuvidega.

Seetõttu ei saa apellantide õigusi iseenesest mõjutada see, kas valitsus võis anda

maavanematele teatud osas ka siduvaid juhiseid või mitte, vaid apellantide õiguste kaitse

seisukohalt on oluline see, et ühtegi planeeringumenetluse otsustust (st ükskõik kelle poolt) ei

oleks tehtud meelevaldselt.

31. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamisel määrav, kas

Vabariigi Valitsuse 29.05.2014 kabinetinõupidamise kokkuvõttes tehtud otsustus Harjumaal

võrdlusesse jäävate trassialternatiivide osas oli maavanematele siduv või mitte, vaid tähtsust

omab üksnes see, kas valitsuskabineti tehtud valikule on põhjust heita ette olulisi

kaalutlusvigu või mitte. Vabariigi Valitsuse 29.05.2014 otsustus ei kujutanud endast üldse

lõpliku valiku tegemist Harjumaa erinevate trassialternatiivide vahel, vaid sisuliselt otsustas

valitsuskabinet üksnes seda, kas toona alles menetluses olnud Nabala-Tuhala looduskaitseala

moodustamise tõttu peaks välistama need trassialternatiivid, mis olnuksid eelistatavad kas

tehniliselt ja maksumuselt (variant 10A+10B) või inimkeskkonna tegurite poolest (variant

10E), kuid kulgenuks samas läbi loomisel oleva looduskaitseala. Seda, et valitsuskabinet ei

pannud 29.05.2014 paika lõplikku trassivalikut, kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et Harjumaa

osas langeski hiljem lõplik eelistus hoopis läänepoolsele variandile (16A + 16B + 14C + 14G

+ 11A-II + 15B + 11B-II), mida valitsuskabinet üldse ei arutanud. Lisaks ei teinud Vabariigi

Valitsus 29.05.2014 ühtegi otsust Pärnu- ja Raplamaa trassi asukoha osas, vaid võttis üksnes

teadmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri informatsiooni eelistatuima trassi kohta

nendel lõikudel. Kuna ükski valitsuskabineti nõupidamisel arutluse all olnud trassivariantidest

Harjumaa osas ei kulgenud olemasoleva raudtee trassi koridoris ning Rapla- ja Pärnumaa osas

valitsus mingit otsust vastu ei võtnud, siis puudub igasugune alus väita, et Vabariigi Valitsuse

29.05.2014 kabinetinõupidamisel oleks ühegi maakonna osas välistatud olemasoleva raudtee

trassi koridori kasutamine Rail Baltic raudtee rajamisel.

32. Apellandid on olnud planeerimismenetluses piisavalt kaasatud ja ära kuulatud. Küsimus

teiste keskkonnaorganisatsioonide või muude üldsuse esindajate võimalusest osaleda

planeerimismenetluses ei saa kuidagi seonduda konkreetselt MTÜ ARB või MTÜ ELKS

keskkonnakaitseliste eesmärkidega, mistõttu tuleb hinnata, kas apellantidel oli võimalik

menetluses osaleda, saada infot ja olla ära kuulatud viisil, mis tagas nende põhikirjaliste

ülesannete täitmise. Avalikud väljapanekud viidi MP-de menetluses läbi seaduses ettenähtud

tähtaegasid järgides ning avalike väljapanekute kestus ei ole takistanud apellantidel olemast

informeeritud ega esitamast MP-de kohta oma vastuväiteid. Vastustaja on põhjalikult

käsitlenud MP-de menetlust 09.05.2018 menetlusdokumendi p-des 2.2.3‒2.2.26. Viidatud

andmetest nähtub, et MP-de menetlustes on toimunud planeeringu lähteseisukohtade,

võrreldavate trassialternatiivide ja KSH programmi avalikustamine ja tutvustamine, mis algas

02.09.2013 ning viimased avaliku arutelud peeti 15.10.2013. Sealjuures pikendati

ettepanekute esitamise tähtaega kuni 20.10.2013. Uute lisandunud trassialternatiivide osas

viidi läbi täiendavad avalikud arutelud. Näiteks toimusid täiendavad avalikud arutelud Harju

MP menetluses 14.01–30.01.2014 seoses trassidega 13A ja 13 B/C, 09.04‒16.04.2014 seoses

3-18-529

25(35)

14-ndate trassidega, 23.10–29.10.2014 seoses 16A ja 16D trassidega; Rapla maakonnas

23.10.2014–29.10.2014 seoses 16A ja 16D trassidega ja Pärnu maakonnas algusega

23.10.2014 seoses 5C ja 5D trassidega. 2014. a-l toimusid kõikides maakondades

trassikoridori võrdlustulemuste tutvustamised koos mitmete avalike aruteludega. Seejärel

toimus planeeringu eskiislahenduse tutvustamine avalikkusele. Harju ja Rapla maakonnas

avalikustati eskiislahendus 31.08.2015 ning seejärel toimusid kohalikes omavalitsustes

avalikud arutelud. Pärnu maakonnas avalikustati eskiislahendus perioodil 05.10–23.10.2015,

millele järgnes 8 avalikku arutelu. 2016. a teises pooles toimus planeeringu ja KSH aruande

avalikustamine ja peeti avalikud arutelud. MTÜ ARB esindaja on osalenud Pärnu MP avalikel

aruteludel 17.10.2013 Pärnus, 18.06.2014 Pärnus, 10.06.2015 Suigus ja 24.01.2017 Kaismal

ning peaaegu kõikidel Rapla MP avalikel aruteludel, osalenud aktiivselt aruteludes, esitanud

seisukohti ja saanud enda seisukohtadele ka kirjalikud vastused. Vastustaja on märkinud, et

just MTÜ ARB esindaja ettepanekul joonistati planeerimismenetluses Kohila vallas läbi

mitmeid trassialternatiive, samuti lisati trassivariant 16A (mis hiljem osutuski eelistatud

trassivariandiks) planeerimismenetlusse MTÜ ARB esindaja ettepanekul. MTÜ ARB on

esitanud Pärnu MP avalikustamise käigus oma seisukoha 29.12.2016. Lisaks kutsuti MTÜ

ARB 10.02.2017 täiendavale koosolekule, et arutada avalikustamise käigus apellandi poolt

esitatud seisukohti ja ettepanekuid. Koosoleku eesmärgiks oli täiendavalt läbi arutada MTÜ

ARB ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt avalikul väljapanekul esitatud seisukohti. Täiendavalt

on apellantidel olnud võimalus olla ära kuulatud Rahandusministeeriumi järelevalve

teostamise käigus. Seega nähtub eelnevast, et isikute ärakuulamine ei ole olnud näilik, MP-de

ja KSH materjalid on olnud internetis kättesaadavad ja apellandid on saanud nendega tutvuda

väga pika perioodi vältel ja neil on olnud piisavalt aega nende kohta oma seisukoha

kujundamiseks. MTÜ ARB seisukohti ja ettepanekuid on analüüsitud, kaalutud ning neile on

ka vastatud. MP-de menetlustes on kaasatud isikuid ulatuslikumalt, kui seadus seda nõuab.

33. Vastuseks apellatsioonkaebuse p-s 2.6 esitatud etteheidele märgib ringkonnakohus, et

jättis oma 28.01.2019 määrusega praeguses haldusasjas rahuldamata MTÜ ARB ja MTÜ

ELKS taotluse nõuda Rahandusministeeriumilt välja Rail Baltic raudteetrassi osas Euroopa

Komisjonile esitatud kolme Balti riigi ühised rahastamistaotlused ja rahastamiskokkulepped

ning Rail Baltic ehituskalkulatsioonid ning rahuldas apellantide taotluse nõuda välja Vabariigi

Valitsuse 29. mai 2014. a kabinetinõupidamise memorandum koos kõigi lisadega.

Valitsuskabineti nõupidamise materjalidega seonduvalt andis ringkonnakohus hinnangu

kohtuotsuse p-s 31 ning viidatud rahastamistaotluste, rahastamiskokkulepete ning Rail Baltic

ehituskalkulatsioonide asjakohasuse osas jääb ringkonnakohus 28.01.2019 määruses

väljendatud seisukohale.

IV

Võrreldavad trassialternatiivid

34. PlanS v.r § 291 lg 2 teisest lausest tulenes kohustus kaaluda joonehitise trassi koridori

asukoha määramisel mitut võimalikku asukohta. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusaluste

MP-de puhul nimetatud nõue täidetud. MP-de lähteseisukohtade (26.08.2013) p 3.2 kohaselt

on eesmärk olnud kavandada trass nii, et raudtee rajamine oleks majanduslikult tasuv ja

tehniliselt teostatav ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid minimaalsed nii

inim- kui looduskeskkonnale. Rail Baltic raudtee võimalike trassikoridoride (laiusega

üldjuhul 350 m ja teatud tiheasustusega aladel 150 m) asukoha puhul on võetud esmalt

aluseks, et trass kulgeb Tallinnast Riiga läbi Pärnu. Pidades täiendavalt silmas raudtee

tehnilisi nõudeid, lühimat võimalikku teekonda ja majanduslikku tasuvust, on seejärel

trassikoridoride alternatiivide leidmisel lähtutud n-ö baasteguritest, mis üldjuhul trassikoridori

rajamist ei võimalda:

3-18-529

26(35)

–

elamud jm hooned (sh ühiskondlikud, äri- ja, tootmishooned);

–

kalmistud;

–

looduskaitsealused objektid koos kaitsevööndiga;

–

Natura 2000 alad;

–

kultuurimälestised koos kaitsevööndiga;

–

kehtestatud detailplaneeringutega kaetud alad (juhul, kui ehitusluba on väljastatud).

35. Apellandid ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid, et eeltoodud baasteguritest lähtumine

olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Apellantide üks põhiargument on, et olemasoleva

raudteekoridori asukoht oli reaalne alternatiiv, mis jäeti kaalumata, tuues sellega kaasa olulise

kaalutlusvea planeerimismenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see etteheide

põhjendatud. Tallinn-Röa lõigu osas ei ole olemasoleva raudteekoridori kasutamist sugugi

välistatud, vaid MP-de lähteseisukohtade järgi analüüsitakse seda ühe võimaliku

alternatiivina. Tallinn-Röa lõigul kaalutigi olemasoleva trassi kasutamise võimalikkust

trassialternatiivi 12A näol, mis oli algselt MP menetluses võrdluses võrdselt teiste

alternatiividega. Olemasoleva trassi koridoris kulgeva 12A trassi välistuse üheks põhjuseks

oli suures osas asjaolu, et trass kulges läbi asustusaladele ja kohalikud omavalitsused olid

sellele väga vastu. Tugevalt mitte-eelistatud oli see variant ka KSH tulemuste alusel, kuna see

läbis Ülemiste järve pinnaveehaarde sanitaarkaitseala. Röa-Pärnu lõigu osas on olemasoleva

raudteekoridori kõrvalejätmist MP-de lähteseisukohtades selgitatud ühelt poolt trassi

geomeetrianõuete ja raudtee projekteeritava kiirusega (st kaasneks vajadus teha asulate juures

õgvendusi, rajada rohkem sildu/viadukte ja lammutada hooneid) ning teiselt poolt teekonna

olulise pikenemisega (ca 12 km), millega kaasneksid suuremad kulud. Lisaks on Röa-Pärnu

lõigu kohta koostatud eraldi analüüs „Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkus

Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohana“ (23.09.2013). Analüüsist nähtuvalt oleks Röa-

Pärnu lõigul olemasolev raudteekoridor kasutatav ca 50% ulatuses ning seda eelkõige

väljaspool tiheasustusalasid, mis tähendab, et õgvendused oleksid vajalikud just

raudteeäärsetel elamualadel ning seega seotud oluliste negatiivsete mõjudega (nt ca 15–20 +

10 majapidamise/hoonete kompleksi lammutamise vajadus, sh ajalooliselt väärtuslikud Tootsi

jaamahoone ja Eidapere mõis). Samuti on analüüsis toodud välja, et olemasolev

raudteekoridor kulgeb kas otse läbi Natura 2000 võrgustiku alade (Taarikõnnu-Kaisma

linnuala ja Taarikõnnu loodusala) või liiga nende lähedalt (Mõrdama loodusala, Kõnnumaa

loodusala ja Kõnnumaa-Väätsa linnuala). Analüüsis täpsustatud andmete põhjal tähendaks

olemasoleva raudteekoridori kasutamine Röa-Pärnu lõigul ligikaudu 10 km pikemat trassi (vt

p 4.1) ja lisakulu ca 80 miljonit eurot. Niisiis sai MP-de menetluses jooksvalt selgeks, et

olemasoleva trassikoridori kasutamine suures ulatuses ei ole reaalne Rail Balticu rajamiseks

ning olemasolevas trassikoridoris paiknenud alternatiivid jäid menetluses kõrvale.

Olemasoleva trassikoridori kasutamine ei olnud mingi konkreetse dokumendiga ennetavalt

välistatud, vaid selle kasutamise võimalikkust hinnati MP-de menetluses.

36. Apellantide seisukohad kaalutlusõiguse rikkumisest trassialternatiivide valikul tuginevad

mh reisijaliikluse sulgemise faktil Tallinn-Pärnu raudteel (apellatsioonkaebuse p 2.1.4).

Ringkonnakohtu hinnangul jääb küsimus, kuidas kasutada reisijateveoks olemasolevat

raudteeinfrastruktuuri ning mil määral saab Rail Baltic raudteed integreerida olemasolevasse

raudteetranspordivõrgustikku, väljapoole vaidlusaluste planeeringute reguleerimisala ja

apellantide kaebeõiguse ulatust. Kahtlemata esineb tungiv avalik huvi ka kohaliku

rongiliikluse arendamise suhtes, kuid tuleb arvestada, et Rail Baltic raudtee rajamise esmane

eesmärk on ühendada Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgud ning seda kindlatel tingimustel

(mh rööpmelaius 1435 mm, kaks rööbasteed, elektrifitseeritud, maksimaalne projektkiirus 240

km/h ja sellest tulenevad nõuded trassigeomeetriale). Seda eesmärki ei saa oluliselt mõjutada

asjaolu, et riik on otsustanud Lelle-Pärnu (mitte Tallinn-Pärnu) reisijateveo katkestada

3-18-529

27(35)

(rongiühendus Lellest nii Tallinna kui Viljandi suunal on säilinud). Vastustaja on viidanud, et

Vabariigi Valitsuse 06.03.2008 korralduse nr 126 „Transpordi infrastruktuuri investeeringute

arendamise kava kinnitamine“ järgi investeeriti Türi-Viljandi lõigu rekonstrueerimisse riigi

poolt aastatel 2011‒2012 üle 12 miljoni euro. Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korralduse nr 93

„Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“

järgi investeeritakse Tallinna–Rapla raudteelõigu rekonstrueerimisse reisirongide piirkiiruste

tõstmiseks 10 miljonit eurot. Rapla-Türi lõiku ootab ees põhjalik rekonstrueerimine kahes

etapis aastatel 2019‒2020 (Lelle-Türi) ja 2024 (Rapla-Lelle). Kõigi nende tööde mõte on

säilitada Tallinn-Viljandi 1520 mm raudteetrass ja panna Viljandi liinil käiku kiirrong

sõiduajaga 1 tund ja 30 minutit. Ühtlasi välistab aktiivses kasutuses olev 1520 mm raudtee

(Tallinn-Lelle-Viljandi), mida ei ole plaanis sulgeda ega ka ümber ehitada Rail Baltic

rööpmelaiusele,

Rail

Baltic

raudtee

ehitamise

olemasoleva

raudtee

asemele

(apellatsioonkaebuse p 2.1.3.2).

37. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide kriitikaga analüüsi „Olemasoleva raudtee koridori

kasutamise

võimalikkus

Rail

Balticu

raudtee

trassi

koridori

asukohana“

kohta

(apellatsioonkaebuse p 2.1.3). Konkreetse trassialternatiivi välistamiseks võib piisata juba

ühest olulisest takistusest ning realistlike variantide väljasõelumiseks ei pea uurima kõiki

mõeldavaid näitajaid. Apellandid ei ole esitanud andmeid (keegi ei ole apellantidelt nõudnud

täiemahulist trassialternatiivide analüüsi), mille põhjal saaks järeldada, et väidetavalt

ebapiisavalt uuritud mõjud ja kulud võisid mõjutada otsustust olemasoleva trassikoridori

kõrvalejätmiseks. Raudtee rajamine asustusest eemale võib tõenäoliselt olla ehituslikult

keerulisem ja seega kulukam, kuid et senine raudteetrass läbib samas oluliselt rohkem

tiheasustusalasid, siis on usutav, et selle trassi puhul oleksid jällegi täiendav müra ja

vibratsioon suurema negatiivse mõjuga ning võimalikud sundvõõrandamise jm kulud samuti

suuremad. Hoonestuse lammutusvajaduse üldsõnalisus ei kinnita iseenesest veel selle

ebapiisavat analüüsimist ja apellandi väide analüüsi ebaobjektiivsusest on põhistamata.

Apellantide

kriitika

analüüsi

suhtes

on

ümber

lükatud

vastustaja

09.05.2019

menetlusdokumendi p-dega 2.4.11‒2.4.28. Ringkonnakohus nõustub vastustaja viidatud

seisukohtadega neid kordamata. Apellandid ei ole ümber lükanud analüüsi kokkuvõttes tehtud

järeldusi: olemasoleva raudtee trass läbib traditsioonilisi raudteeasulaid, kus elukeskkond jääb

mõlemale poole raudteed ning vajab toimimiseks raudtee ületamist; olemasoleva raudtee

ümbruses paikneva asustuse tõttu on suurem hoonete lammutamisvajadus (sh väärtuslike

hoonete lammutamisvajadus); olemasoleva trassi geomeetria ei vasta nõuetele ning ei

võimalda 240 km/h sõidukiirust, mistõttu vajaks see täiendavat õgvendamist, mis tähendaks

olemasoleva trassikoridori ümberehitamist; olemasoleva trassi kasutamine teeks teekonna

pikemaks ja oluliselt kallimaks; olemasolev trass kulgeb paljudes kohtades läbi

loodusväärtuste; ümberehitamist vajaks oluliselt rohkem tehnovõrke; olemasolev trass vajaks

oluliselt rohkem rajatisi (tunnelid, viaduktid); olemasoleva trassi kasutamise korral oleks Rail

Balticu tasuvus oluliselt halvem kui alternatiividel.

38. Apellantide etteheited Rail Baltic raudteetrassi asukohana olemasoleva raudteetrassi

välistamisele tuginevad mh Hannes Lutsu 16.07.2018 tööle „Eksperthinnang olemasoleva

Tallinn-Pärnu raudteetrassi kurvide kohandamisele Rail Balticu trassiks“, milles on samuti

mööndud, et senine raudteetrass ei võimalda ilma oluliste õgvendusteta projektkiirust 240

km/h ning lahendada tuleb ka Viljandi rongiühenduse säilitamise küsimus. Apellandid on H.

Lutsu 16.07.2018 arvamusele tuginedes märkinud sedagi, et olemasoleva raudteekoridori

kasutamisel ei oleks teekond mitte 12 km võrra pikem, vaid 5 km võrra lühem, kuid on jätnud

tähelepanuta, et H. Luts võrdles trasside kogupikkust, mitte üksnes Röa-Pärnu lõiku. Sama

lõiku käsitleva hilisema analüüsi kohaselt pikeneks olemasoleva raudteekoridori kasutamisel

teekond küll mitte 12 km võrra, vaid 9,3–9,9 km võrra, kuid asjaolus, et MP-des eelistatud

3-18-529

28(35)

trassikoridor on Röa-Pärnu lõigul olemasolevast raudteekoridorist mõnevõrra lühem, mitte

pikem, ei saa olla mõistlikku kahtlust juba ainuüksi põgusal kaardiga tutvumisel. Seda

kinnitavad ka apellantide esitatud Kobras AS poolt 08.10.2018 koostatud raudteetrassi

pikkuste mõõdistused, mille kohaselt on Röa-Pärnu lõigul olemasoleva raudteetrassi pikkus

96,3 km ja MP-des valitud trassi pikkus 86,2 km. Täiendavalt võib märkida, et ka H. Luts on

toonud välja, et Kobras AS pakutud alternatiivtrass kajastab sisenemist Tallinna linna üksnes

trassil Valdeku-Liiva-Ülemiste, kuid see ei võimaldaks suunata kaubavedusid Tallinna linnast

eemale, mistõttu oleks mõistlikum kasutada planeeritavat trassi, mis kulgeb Ülemiste järve

tagant. Sellisel juhul oleks praegust raudteetrassi järgivale alternatiivile vastav reisirongide

koguteekond MP-des eelistatud trassivariandist hoopis 4 km pikem, mitte 5 km lühem.

Asjaolu, kas planeeringute koostamise käigus on olemasoleva raudtee trassikoridori

kasutamise võimalikkust analüüsitud riigihanke nr 140345 alusdokumentides (nt tehnilise

kirjelduse p-d 6.7.1 ja 6.7.4), ei puuduta kaebaja õigusi. Koostatud planeeringute

õiguspärasuse seisukohast on oluline üksnes see, kas rajatava raudtee trassi asukohavalikul on

piisavalt kaalutud kõiki asjakohaseid alternatiive.

V

Keskkonnamõju hindamine

39. PlanS v.r § 7 lg 6 ning KeHJS § 6 lg 1 p 14, § 31 p 1 ja § 33 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuli

vaidlusaluste planeeringute osas korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ehkki

PlanS v.r § 291 lg-st 6 tulenevalt on kehtestatud maakonnaplaneeringud aluseks joonehitise

projekti koostamisele, ei kujuta planeeringud endast siiski KeHJS § 7 tähenduses tegevusluba,

mille puhul olnuks KeHJS § 3 lg 1 (kuni 30.06.2015 kehtinud KeHJS § 3) järgi kohustuslik

korraldada täpsem keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 32 kohaselt on KSH eesmärk

tuvastada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline keskkonnamõju,

selgitada välja alternatiivsed võimalused ning leida ebasoodsat mõju leevendavad meetmed.

KSH aruande sisule esitatavad täpsemad nõuded on sätestatud KeHJS §-s 40. Vaatamata

sellele, et praegusel juhul on KSH-d püütud eelistatud trassivariandi osas ja problemaatilistel

aladel ka kõigi võrreldavate trassivariantide osas teha KMH täpsusastmega, mis võimaldaks

KeHJS § 11 lg 6 alusel hiljem ehitusloa andmise menetluses kaaluda KMH algatamise

vajalikkust, ei tulene apellantidele sellest õigust nõuda, et korraldatud KSH peabki täielikult

vastama KMH nõuetele ja KMH täpsusastmes tulnuks hinnata kõiki alternatiivseid

trassikoridore (sh olemasolevat trassi).

40. Keskkonnamõju hindamine õigusaktides nõutust suurema täpsusastmega on strateegilise

planeerimisdokumendi koostaja otstarbekusotsustus, mille põhjendatuse kontroll ei kuulu

halduskohtu pädevusse. Seejuures ei oma ka tähtsust, kui suure täpsusega oli juba välja

töötatud raudtee tehniline lahendus (st kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude

täpsem hindamine võis olla iseenesest võimalik), kui kaua on planeerimismenetlus kestnud ja

kas täiendavate uuringute finantseerimiseks oli piisavalt raha (st keskkonnamõjude täpsemaks

hindamiseks olnuks nii aega kui ka raha). Pelgalt asjaolu, et pärast MP-de kehtestamist on

korraldatud täiendavaid uuringuid (nt apellantide poolt viidatud tarakatkestuste võimalikkust

ja rakendamist selgitav uuring või Pärnumaa metsise telemeetriauuring), ei kinnita iseenesest

KSH aruande puudulikkust. Vastustaja on ka õigesti märkinud, et raudtee ehitusloa

väljastamiseks KeHJS § 11 lg 6 alusel KMH algatamata jätmise põhjendatus ei ole praeguse

vaidluse esemeks. Lisaks võib viidata, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet algatas

29.03.2019 otsusega nr 16-6/19-0535-002 KeHJS § 26 lg 3 ja § 30 alusel Rail Baltic raudtee

ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise kaheksal lõigul, mis kokkuvõttes hõlmavad

raudteetrassi tervikuna. Seega on põhjendamatuks osutunud seegi apellantide kahtlus, et

tegemist oli KSH-s üksnes näiliselt jäetud võimalusega. Ringkonnakohus nõustub

3-18-529

29(35)

halduskohtu ja vastustajaga, et KSH aruande täpsusaste oli Rail Baltic raudteetrassi

asukohavaliku tegemiseks piisav.

41. Apellantide üldsõnaline väide, et KSH menetluses valiti välja üks alternatiiv juba KSH

programmi heakskiitmise ajaks, ei tugine tõenditel. Ainuüksi KSH aruande 3.4. ptk-st nähtuv

lükkab selle väite ümber. KSH aruande viidatud peatükist nähtuvalt algas menetlus

ettevalmistavate töödega, mille käigus töötati välja mõistlikud ja teostatavad trassialternatiivid

(mitte üksainus trassialternatiiv, mis lõpuks ka MP-dega kehtestati). Seejärel koostati KSH

programm, viidi läbi vajalikud kooskõlastamised ja programmi avalik menetlus, mis lõppes

KSH programmi heakskiitmisega Keskkonnaministeeriumi poolt. Pärast trassialternatiivide

väljatöötamist toimus nende võrdlemine. Sealjuures lisandus ka trassialternatiivide

võrdlemise ajal veel uusi alternatiive ja teatud alternatiivid langesid võrdlusest välja. Pärast

kõikide trassialternatiivide võrdlemist toimus võrdlustulemuste avalikustamine ja avalikud

arutelud. Sellele järgnes KSH võrdlustulemuste alusel eelistatud trassivariandi hindamine MP

ettepaneku faasis. Seejärel eelprojekti faasis täpsem mõjude hindamine ja KSH lõpliku

aruande avalikustamine ja avalikud arutelud. Apellantide väite lükkab ümber seegi, et pärast

KSH programmi heaks kiitmist lisandus võrdlusesse veel uusi trassialternatiive. KeHJS

regulatsiooniga ei ole vastuolus, kui niivõrd mastaapse projekti puhul toimub juba enne KSH

programmi väljatöötamist ekspertide poolt mõistlike alternatiivsete lahenduste eelvalik, sest

kõikvõimalikke alternatiive ei ole võimalik ja ei peagi võrdlema (KSH direktiivi art 5 lg 1).

42. Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega ka selles, et KSH põhines ebapiisaval alusteabel.

Seejuures tugineb apellantide väide põhiliselt etteheitel (apellatsioonkaebuse p 2.7.3), et

loodusuuringute uuringumeetodina kasutati vähe välitöid. Asja materjalidest nähtub jällegi, et

see väide ei ole asjakohane. Alahindamata välitööde kasutegurit, on asjas kohtule veenvalt

selgitatud erinevate uurimismeetodite ja alusallikate kasutamise ja kombineerimisvõimalusi,

millest kokkuvõtvalt võib järeldada alusandmete piisavust KSH järelduste tegemiseks. KSH

lisa VI-4 loodusuuringus on uuringute metoodikat kirjeldatud ning seda aitab veel paremini

mõista vastustaja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud OÜ Rewild (kes teostas 3

elustikuga seotud uuringut – eluslooduse uuring, loomastiku uuring, samatasandiliste

ulukiläbipääsude teostatavuse uuring ‒ ja mõned uuringute juurde kuuluvad täiendavad

ekspertiisid) 25.10.2018 ülevaade. Sellest ülevaatest nähtub mh, et eluslooduse uuringu puhul

analüüsiti

alternatiivseid

trassivariante

kogupikkusega

u

km.

Olemasolevate

andmebaaside jt allikate (vähemalt 47 allikat), ekspertintervjuude (vähemalt 13 isikut),

väliinventuuri (57 ala) ja ülepinnalise elupaikade modelleerimise alusel hinnati raudtee üldist

mõju elusloodusele. Väliinventuurid hõlmasid enamuse uuritud trassivariantidest, olles

paigutatud neisse kohtadesse, kus oli võimaliku mõju kahtlus, mis võinuks trassivalikut

mõjutada. Paljud kasutatud olemas olnud andmeallikad kasutasid varasemate välitööde

tulemusi, sh eri liigirühmade seire ja uuringud. Koos varasemate allikatega katsid

välitööandmed mitmekordselt kogu trassi ulatuse. Elupaikade modellerimise käigus selgitati

eri liikidele tüüpiliste elupaikade paiknemine kogu trassi kõigi alternatiivide ulatuses.

Analüüs ja soovitused baseerusid kõigi kasutatud allikate sünteesil. Kokku tuvastati 188

konfliktkohta, pakuti lahendusmeetmed ning soovitus trassivariandi valikuks. Loomastiku

uuringu puhul teostati täiendavad välitööd, andmebaaside analüüs, eksperthinnangud, GIS-

põhine andmeanalüüs ja täiendav elupaikade modelleerimine. Analüüsiti nii raudtee üldist kui

kohaspetsiifilist mõju elustikule. Välitööd teostati kogu trassi ulatuses. Tuvastati 240

konfliktala, mis moodustasid kokku 66% trassist. Kirjeldati konfliktide iseloom ning soovitati

lahendused. Lisaks on OÜ Rewild (uuringute juhi Jaanus Remmi (PhD) isikus, kes ülevaate

kohaselt on liikide, populatsioonide ja elupaikade kaardistamist ja modelleerimist uurinud,

arendanud ja rakendanud alusteaduslikes ja looduskaitselistes uuringutes mitme liigirühma

näitel ja erinevates olukordades) selgitanud, et uuringutes kasutatud elupaikade

3-18-529

30(35)

modelleerimine on arvutuslik-statistiline meetod, mille käigus kirjeldatakse liikidele

tüüpilised

keskkonnatingimused

ning

vastavate

tingimustega

kohtade

paiknemine.

Tulemuseks on liikidele ja elurikkusele kohtade paiknemise hinnang, mis võib olla kujutatud

geograafilise kaardina. Mitmes sõltumatus teadustöös on sellist meetodit soovitatud ja

kasutatud teede planeerimiseks, kuna see muudab planeerimisprotsessi efektiivsemaks ning

võimaldab arvestada suurt hulka alusinformatsiooni, sh pikemat ajaperioodi, rohkemaid

allikaid ning komplekssemaid keskkonnaseoseid võrreldes lihtsate elupaigainventuuridega.

Samadel põhjustel on modelleerimist kasutatud ka Rail Balticu planeeringu töös.

Modelleerimist ei kasutatud kordagi ainsa otsustusalusena, vaid alati kombinatsioonis teiste

allikatega. OÜ Rewild uuringud on teostatud teaduslikel meetoditel, tuginedes tunnustatud

teadustulemustele, erialasele kirjandusele ja kogemusele. Ülevaate lisana on toodud erialase

teaduskirjanduse valik, millele on uuringutes sageli tuginetud. Lisaks on KSH programmi 7.

ptk-s loetletud looduskeskkonna registrid ja andmebaasid, mida KSH koostamisel vaadati ja

arvestati, samuti sotsiaalmajanduslike aspektidega seotud registrid ja andmebaasid. Juba

esitatud loetelust nähtuvalt on kasutatud hulgaliselt andmeid, mille põhjal on võimalik saada

asjakohane pilt alal esinevatest loodusväärtustest. Loodusuuringutes kasutatud allikaid,

materjale ja uuringuid on täpsemalt kirjeldatud KSH lisas VI-4. Metsiste puhul on kasutatud

ka nt Keskkonnaameti metsiste Eesti asurkonna elupaikade sidususe analüüsi aruannet ning

linnustiku inventeerimise aruandeid. Eeltoodu lükkab kokkuvõtvalt ringkonnakohtu arvates

ümber apellantide kahtlused KSH alusandmete ja meetodite ebapiisavusest. Apellandid ei ole

esile toonud sellist konkreetset väidet või informatsiooni, mida KSH raames ei oleks

arvestatud

ja

hinnatud

ning

mis

võiks

tingida

ilmse

kaalutlusvea

esinemise

planeerimismenetluses.

43. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa KSH aruandes kirjeldatud leevendusmeetmeid pidada

ilmselgelt ebapiisavateks MP-de kontekstis, arvestades leevendusmeetmete kohaspetsiifilisust

ja seotust konkreetsete mõjudega. Kõikide MP-de 4. ptk-s käsitletakse KSH-st tulenevaid

leevendavaid meetmeid ning märgitakse, et raudtee ja raudteerajatiste rajamisega kaasnevate

võimalike

keskkonnamõjude

leevendamiseks

määratakse

keskkonnatingimused

ja

leevendavad meetmed planeeringuga kavandatava elluviimiseks vastavalt KSH-s toodule.

Leevendusmeetmeid on kirjeldatud KSH aruande 14. ptk-s, KSH aruande lisas III-5 olevas

mõju

hindamise

tabelis

ning

KSH

aruande

lisas

III-6.

Vastuseks

apellantide

leevendusmeetmete üldsõnalisuse etteheitele märgib ringkonnakohus, et kuivõrd MP etapis ei

ole teada veel täpne tehniline lahendus, ei saagi KSH raames leevendusmeetmeid detailselt

kirjeldada. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et KSH ülesanne ei ole projektile ette

kirjutada, milline täpne tehniline lahendus tuleb projekteerida. Samas on KSH aruandes

vajalikul määral võimalikke lahendusi võrreldud (KSH aruande ptk 10.3). Projekti järgmises

etapis hinnatakse konkreetsete valitud meetmete tõhusust ja piisavust uuesti ning vajadusel

nähakse ette täiendavate leevendusmeetmete kasutamine. Projekteerimise käigus vaadatakse

veelkord planeeritavad leevendusmeetmed üle ning hinnatakse loamenetluses täiendavalt, kas

lõpliku projekti kohase lahenduse puhuks on kõik vajalikud leevendusmeetmed ette nähtud.

44. Seonduvalt apellantide poolt toodud Rääma raba näitega (apellatsioonkaebuse p 2.7.5.5)

märgib ringkonnakohus, et eelprojekti täpsusastmes mõjuhindamist käsitlevas KSH aruande

lisas III-5 (p 1.5) on nähtud ette, et mh Rääma raba läbimisel tuleb töötada välja olemasolevat

veerežiimi säilitav projektlahendus, selgitades ühtlasi, et turba väljakaevamise ja

konventsionaalse mulde rajamise mõju võib olla tugevalt negatiivne, kuid estakaadile rajatava

raudtee mõju jääks eeldatavalt lokaalseks. Leevendusmeetmena on muu hulgas viidatud KSH

aruande lisas III-1 toodud tüüpmeetmele 1.8.1, mille kohaselt ei tohi raudteetamm saada

pinna- ja pinnaseveele tõkestavaks rajatiseks ning rajada tuleb piisaval arvul raudtee mullet

läbivaid truupe, millega tagatakse pinna- ja pinnaseveetaseme ühtlustumine ja säilimine

3-18-529

31(35)

kummalgi pool raudtee mullet. Kokkuvõtlikult on eelprojekti staadiumis võetud küll aluseks

raudtee rajamine muldele, mitte sildkonstruktsioonile, kuid see, kas nimetatud tehnilise

lahenduse puhul on tegelikkuses võimalik tagada Rääma raba veerežiimi säilimine või mitte,

ei saa olla praeguse vaidluse esemeks. Apellandid on heitnud ette, et KSH aruandes märgitud

leevendusmeetmete koosseis ja tõhusus on osaliselt ebaselge (nt on välja toodud üksnes

soovitav keskkonna kvaliteedi taotlustase), kuid ei ole väitnud, et pakutud leevendusmeetmed

või eesmärgipüstitused poleks üldse asjakohased või valitud asukohas mõistlikult

saavutatavad. Olukorras, kus Rääma raba veerežiimi säilitamiseks on iseenesest olemas

tehniliselt teostatav lahendus, ei ole alust väita, et Rääma raba läbiv trassikoridor tulnuks

üldse välistada (st ainus lahendus taotletava eesmärgi saavutamiseks ei ole raudteetrassi

viimine teise asukohta). Rakendatavad üksikasjalikumad meetmed Rääma raba veerežiimi

säilitamiseks või täpsemad tingimused raudtee projektlahendusele asjaomases lõigus saab

välja töötada algatatud KMH käigus. Vajalike andmete puudumise korral võib seejuures

osutuda vajalikuks teha täiendavaid uuringuid, et selgitada välja Rääma raba olemasolev

hüdroloogiline režiim, mille põhjal hinnata projektlahendusega kaasnevate mõjude ulatust ja

leevendusmeetmete eeldatavat tõhusust ning seda ka raudtee kasutusaegse seire käigus.

VI

Natura hindamine

45. Natura hindamise reeglite rakendamisel ei ole eksitud. Apellandid on iseenesest õigesti

osutanud, et Natura hindamise eesmärk on välja selgitada, kas kava või projektiga kaasneb

oluline negatiivne mõju Natura võrgustiku alale sõltumata sellest, kas tegu on KMH või KSH-

ga. Ringkonnakohtu hinnangul ongi Natura hindamine läbi viidud nõuetekohaselt. Seoses

Luitemaa linnualale eelhinnangu (mitte täies mahus hindamise) läbiviimisega märgib

ringkonnakohus järgmist. Natura hindamise raames anti eelhinnang Luitemaa linnuala osas,

milles ekspert tuvastas, et ebasoodsat mõju Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele ei esine. Ekspertide hinnanguga on nõustunud ka Keskkonnaministeerium ja

Keskkonnaamet. Natura hindamise eelhinnangu tabelist (KSH aruande lisa IV, tabel 3.1)

nähtub, et trass kulgeb linnuala idaserva vahetus läheduses, kuid mitte linnuala territooriumil.

Seega on tegemist väljaspool Natura ala kavandatava tegevusega. Kaudse mõju juures on

ekspert leidnud, et võib eeldada, et mingid häiringud võivad kaasneda, mis aga ei näita, et

ekspert oleks tuvastanud olulise negatiivse mõju esinemise linnualale. Vastustaja on

selgitanud, et Luitemaa linnuala küsimus mõjutas ka MP-s määratud trassikoridori lahendust.

Planeeringu kaartidel on märgitud Luitemaa loodus- ja linnuala lähedal kulgeva trassi juurde

tingmärgid „Kitsad olud“, mis tähistab vajadust hoida trass mitte lihtsalt väljaspool Natura

ala, vaid ka võimalikult kitsas ning piirab trassikoridori sees trassi nihutamist kaitstava ala

suunas. Trassi nihutamine ei ole leevendusmeede Natura hindamise ja KSH tähenduses, vaid

planeerimisdiskretsiooni teostamine. Lisaks on Luitemaa loodusala hindamisel hinnatud ka

mõju Luitemaa linnuala liikide jaoks olulistele elupaikadele (KSH lisa IV) ning ka Luitemaa

loodusala osas oli järelduseks, et otsene ebasoodne mõju Luitemaa loodusalale ja selle kaitse-

eesmärkidele puudub. Apellandid ei ole toonud välja konkreetseid asjaolusid, millest saaks

järeldada eksperdi seisukoha ebaõigsust ning asuda seisukohale, et oluline negatiivne mõju

Luitemaa linnualale pole välistatud.

46. Hindamise lähteandmete piisavusele andis ringkonnakohus hinnangu juba otsuse p-s 42.

Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest (vt Pärnu Maavalitsuse 16.01.2017 kiri nr 12-

3/16/2844-2 Eesti Ornitoloogiaühingule), et trassi lähedal võimalikus mõjualas asuvatele

Natura aladele viidi läbi Natura hindamine, kus tugineti peamiselt kaasaegsetes

andmebaasides ja kaitsekorralduskavades sisalduvale informatsioonile. Pea kõikide Natura

alade (või nende siseriiklikku kaitset tagavate alade) kaitsekorralduskavad on viimaste aastate

3-18-529

32(35)

jooksul uuendatud ning sellega seoses on läbi viidud uued inventuurid kaitse-eesmärkide

seisundi ja paiknemise osas. KSH raames teostati inventuure näiteks Pärnu Natura 2000 alal,

mida on inventeerinud ka Keskkonnaamet. Lisaks on Keskkonnaamet just viimastel aastatel

inventuure teinud Taarikõnnu (2012) ja Luitemaa (2015) Natura 2000 aladel. Natura 2000

linnualade andmed on KSH käigus saadud teiste andmete kõrval Eesti Ornitoloogiaühingult,

kes ka planeerimismenetluses aktiivselt osales ja oma seisukohti esitas. Kohtades, kus

informatsioon oli puudulik ja oli vaja täiendavaid andmeid, teostati ka välitöid ja telliti

lisauuringuid (nt uuring „Rail Baltic raudtee ja selle rajamisega kaasneva keskkonnamõju

hindamine Selja, Mõtuse, Kõveri ja Nepste metsise püsielupaikadele“). Niisiis ei saa Natura

hindamise lähteandmeid pidada ebapiisavaks.

47. Asjas kogutud tõendid ei näita, et Natura hindamine ei oleks sisuliselt olnud

nõuetekohane, sellist järeldust ei saa ainuüksi teha A. Jairi 2014. a ekspertarvamusest.

Iseenesest ei ole selles, et eksperdid teinekord ühel nõul ei ole, midagi erakordset ja otsuse

tegemine sellistes tingimustes ei ole lubamatu. Ringkonnakohtu hinnangul on apellantide

väited vaidlusaluse metsise elupaigaga seonduvalt Natura hindamise kontekstis asjakohatud,

sest Tolkuse loodusala juures asuva Kõveri metsiste püsielupaik ei ole Natura 2000

võrgustiku ala. Seetõttu hinnati Tolkuse loodusala puhul Natura hindamise raames mõju selle

ala kaitse-eesmärkidele (vanad loodusmetsad). Apellandid on ringkonnakohtu arvates teinud

Euroopa Kohtu lahendist nr C-441/17 liialt kaugeleulatuvaid järeldusi (metsis kui vana

loodusmetsa elupaigatüübi tunnusliik) ja seetõttu leidnud ekslikult, et ka metsise suhtes oleks

tulnud eraldi läbi viia Natura hindamine. Et A. Jairi arvamusega on siiski arvestatud, nähtub

Natura hindamise aruandest (KHS lisa IV). Natura hindamise mõjude hinnang ei ole ka olnud

liialt üldsõnaline. Natura hindamise aruande tabelis 3.1 on välja toodud kõik trassikoridoride

mõjusfääri jäävad Natura 2000 võrgustiku alad (sh Tolkuse loodusala ja Põhja-Liivimaa

linnuala), alade kaitseväärtused ning hinnang kaitseväärtustele otsese või kaudse mõju

esinemisele, samamoodi on toodud välja selged asukohaspetsiifilised leevendusmeetmed,

mida tuleb rakendada. Nii Tolkuse loodusala kui ka Põhja-Liivimaa linnuala puhul on leitud,

et ebasoodne mõju alade kaitse-eesmärkidele puudub, kui rakendatakse leevendavaid

meetmeid, mis on hindamises välja toodud.

48. Apellantide väited, et kumulatiivseid mõjusid on hinnatud üksnes ühes lühikeses

trassilõigus ja ühe võimaliku kavandatava projekti (Tallinn-Rapla-Türi maantee ümberehitus)

osas, ei vasta tõele. Samuti ei ole apellandid konkreetselt ära näidanud, millised kumulatiivsed

mõjud on nende arvates hindamata jäetud ja kuidas see kokkuvõttes toob kaasa Natura

hindamise ja MP-de kehtestamise õigusvastasuse. Vastustaja on selgitanud, et mõjude

kumuleeruvuse oht:

 on välja toodud Rabivere loodusala puhul, kus raudtee kulgeb loodusala lähedalt ja

võimalikud perspektiivsed maantee koridorid on kavandatud paralleelselt raudteega;

 kumulatiivsete mõjude hindamise osa on leitav Natura hinnangu lk-l 141;

 KSH aruande 11. ptk käsitleb kumulatiivsete mõjude hindamist;

 kumulatiivsete mõjude hindamise andmed sisalduvad mõju hindamise tabelites (KSH

aruanne lisa III-5) ja kokkuvõtetes peatükis 9, kus on kajastatud mõjude sünergilisus;

 kumulatiivsete mõjude hindamine nähtub müra mudelist (KSH aruande lisa V).

Ringkonnakohtu jaoks on loogiline vastustaja seisukoht, et kumulatiivseid mõjusid on nii

KSH-s kui Natura hindamises jooksvalt hinnatud ning osas, kus kumulatiivseid mõjusid ei

esine, siis ei ole seda eraldi välja toodud, vaid märgitud on üksnes oht kumuleerumisele, kui

see on tuvastatud.

3-18-529

33(35)

49. KSH aruandes (sh Natura hindamise osas) sisalduvate leevendusmeetmete osas võttis

ringkonnakohus seisukoha juba otsuse p-s 43. KSH-s on antud juhised, mille piires tuleb

hiljem projekti täpsustudes töötada välja täpsed leevenduslahendused. Leevendusmeetmeid on

hinnatud KSH-le kohases täpsuses ja mahus. Ringkonnakohtule jäävad arusaamatuks

apellantide üldsõnalised etteheited alternatiivsete lahenduste käsitlemata jätmisest. KSH

aruanne tegelebki alternatiivsete lahenduste võrdlemisega ning hinnatud ei ole üksnes

majanduslikku tasuvust, vaid kõiki olulisi kriteeriume nende koosmõjus (Kõveri metsise kohta

vt otsuse p 47).

VII

Eelotsuse taotluse lahendamine

50. Apellandid on 15.02.2019 menetlusdokumendis esitanud ringkonnakohtule taotluse

küsida Euroopa Kohtult eelotsust järgmiste küsimustega:

1) milliste kriteeriumide alusel ja kes otsustab, kas alternatiiv on mõistlik KSH direktiivi art 5

p 1 tähenduses? Millises keskkonnamõju hindamise menetluse etapis võib ühe mõistliku

alternatiivi edasisest keskkonnamõju hindamisest välja jätta?

2) kas juhul kui nn Natura hindamine on ühendatud KSH hindamisega, moodustades

viimasest osa, on lubatud ühendatud keskkonnamõjude hindamise käigus võimalike

alternatiivide välistamine pelgalt nende teostamise kulukuse tõttu võrreldes teiste

alternatiividega?

3) Kas KSH menetluses võib alternatiivseid lahendusi käsitleda erineva täpsusastmega,

hinnates põhjalikumalt (sh leevendusmeetmete osas) vaid üht alternatiivsetest lahendustest

ning piirdudes teiste alternatiivide osas pealiskaudsema mõjude hinnanguga?

51. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, sest küsimused 2 ja 3 on esitatud valedel

eeldustel ning küsimus 1 on lahendatav ka ilma Euroopa Kohtu tõlgenduste või selgitusteta.

Küsimuste 2 ja 3 osas märgib ringkonnakohus, et nagu juba eelnevalt korduvalt osutatud, ei

ole alternatiive välistatud ainuüksi nende teostamise kulukuse tõttu ‒ apellandid ei ole esile

toonud ühtegi sellist konkreetset juhtumit, kus oleks valitud Natura alale suuremat kahjulikku

mõju avaldav trassialternatiiv, kuna see on ehitusmaksumuselt odavam. Küsimus 3 tugineb

valel eeldusel, et eelistatav trassikoridor valiti välja liiga varajases menetlusfaasis.

Ringkonnakohus ei ole selle seisukohaga nõustunud ‒ kõiki mõistlikke alternatiive käsitleti

võrdväärse põhjalikkusega. Niisiis ei saa küsimusi 2 ja 3 pidada asjakohasteks.

52. Vastuseks apellantide püstitatud küsimusele 1 märgib ringkonnakohus, et KSH

direktiivi art 5 lg-s 1 kasutatud mõiste „mõistlik“ on määratlemata õigusmõiste, mis

sisustatakse ja kujuneb igal konkreetsel juhul ja iga konkreetse projekti puhul erialaekspertide

ja seaduses sätestatud ametiasutuste koostöös ning KSH menetluse käigus, kaasates

avalikkust. KSH direktiiv on riigisisesesse õigusesse üle võetud ning KeHJS-s sätestatud

menetlusprotsess on piisavalt selge.

VIII

Kokkuvõte ja menetluskulud

53. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb MTÜ ARB ja MTÜ ELKS

apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

54. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude

3-18-529

34(35)

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 108 lg

1 alusel nende endi kanda.

55. Rahandusministeerium

palub

mõista

apellantidelt

tema

kasuks

välja

apellatsioonimenetlusega seoses kantud esindajakulud. Ehkki kulude seos praeguse haldusasja

menetlemisega ringkonnakohtus ja nende kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11) on

nõuetekohaselt tõendatud, leiab ringkonnakohus, et Rahandusministeeriumi menetluskulud

tuleb jätta HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda, sest vastustajale õigusaktidega pandud

ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada tema põhitegevuse raamidest

väljuvateks ning planeeringu kehtestanud haldusorgan peab eelduslikult olema kohtus ise

suuteline oma tegevust õigustama (nt Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 55;

10.11.2016 otsus nr 3-3-1-50-16, p 22; 13.11.2015 otsus nr 3-3-1-34-15, p 9).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 19.05.2020 otsusega

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2018. a otsus ja Tallinna

Ringkonnakohtu 21. juuni 2019. a otsus osas, millega kohtud jätsid tervikuna

rahuldamata MITTETULUNDUSÜHINGU ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi

kaebuse riigihalduse ministri 13. veebruari 2018. a käskkirja nr 1.1-4/40 tühis-

tamiseks.

Teha

asjas

uus

otsus,

millega

rahuldada

MITTETULUNDUSÜHINGU ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kaebus osali-

selt ja tühistada riigihalduse ministri 13. veebruari 2018. a käskkiri nr 1.1-4/40

trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Ülejäänud osas jätta haldus- ja ringkonna-

kohtu otsused muutmata.

3. Võtta asja juurde Rahandusministeeriumi 25. veebruaril 2020 esitatud do-

kumendid.

3-18-529

35(35)

4. Mõista

Rahandusministeeriumilt

välja

menetluskulud

MITTETULUNDUSÜHINGU ARB kasuks 20 894 eurot ja Eesti Looduskaitse

Seltsi kasuks 15 eurot.

5. Tagastada kautsjonid.