1-09-14598/16 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-09-14598

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2009.a., Kuressaare Kohtumajas

Kriminaalasja number

1-09-14598 (09250100522)

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristel Pedassaar

Kohtuistungi sekretär

Elle Kuusksalu

Tõlk

-

Kriminaalasi

Kohtuistungi toimumise aeg

K.T süüdistusasi kuritegudes KarS §-de 263 p1,4

ja 199 lg2 p4,5 järgi, A.Z süüdistus kuriteos KarS § 263

p1,4 ja 121 järgi ning Hans Rüüs süüdistusasi kuriteos KarS § 263 p1,4 järgi avalikul kohtuistungil lühimenetluses 24. novembril 2009.a.

Prokurör

Ringkonnaprokuör Svetlana Maripuu

Süüdistatav

K.T, ik.xxx,

varem kriminaalkorras

karistatud : 1.

Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja 09.10.2003.a

otsusega KrK §-de 139 lg. 2 p. 1, 195 lg2,3; 200 lg2 p7,8,9 ja

328 lg2 p2 järgi liitkaristusega vangistus 8 aastat ; Tartu Maakohtu 28.08.2008.a. määruse alusel vabastati karistuse kandmisest tingimisi katseajaga kuni 04.03.2011.a., karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud 25 päeva; kahlustatavana kinnipeetud 12. juulil 2009.a., tõkend vahistamine on kohaldatud 13. juulist 2009.a. (tl.49-55);

A.Z , ik. xxx, varem kriminaalkorras

karistatud ühel korral:

06. veebruari 2008.a. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja otsuse

alusel KarS § 199 lg2 p4,7,8 ja 215 p1,2 järgi liitkaristusega

vangistus 9 kuud 18 kuulise katseajaga, tõkendiks on kohaldatud

elukohast lahkumise keeld;

ja

HANS

RÜÜS,

ik.

37502140021,

varem

kriminaal-

ja

väärteomenetluse korras karistamata, tõkendiks on kohaldatud

elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

K.T kaitsja kokkuleppel vandeadvokaat Mart Sikut;

A.Z-i kaitsja riigiõigusabi korras vandeadvokaat Andres

Tamm ja Hans Rüüs kaitsja riigiõigusabi korras vandeadvokaat

Sulev Raudsepp

Kannatanu

Kannatanu D.T.’ i esindaja jurist Harland Paas

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.T kuriteos KarS § 263 p1,4 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks (2) aastat Süüdi tunnistada K.T kuriteos KarS § 199 lg2 p4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta. KarS § 63 lg2 ja 64 alusel mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel mõista K.T-le liitkaristuseks vangistus kolm (3) aastat, milline karistus kuulub KrMS § 238 lg2 alusel vähendamisele 1/3 võrra, seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on kaks (2) aastat vangistust. KarS § 76 lg6 alusel viia eelmise Saare Maakohtu 09. oktoobri 2003.a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata jäänud osa vangistus kaks (2) aastat viis (5) kuud kakskümmend viis (25) päeva täide ja KarS § 65 lg2 kohaselt mõista liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus kaks (2) aastat eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud 25 päeva võrra, mõista liitkaristus vangistus neli (4) aastat viis (5) kuud kakskümmend viis (25) päeva. KarS § 68 alusel arvata K.T poolt eelvangistuse viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 12. juulist 2009.a. karistusaja hulka. K.T-le mõistetud liitkaristuse vangistus neli (4) aastat viis (5) kuud kakskümmendviis (25) päeva kandmise aja algust hakata lugema kahtlustatavana kinnipidamisest, so. 12. juulist 2009.a. K.T suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend tühistada. Süüdi tunnistada A.Z kuriteos KarS § 263 p1,4 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) aasta.

Süüdi tunnistada A.Z kuriteos KarS § 121

järgi ja mõista karistuseks vangistus

kuus (6) kuud. KarS § 63 lg2 ja 64 alusel mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel mõista A.Z-ile liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud, milline karistus kuulub KrMS § 238 lg2 alusel vähendamisele 1/3 võrra, seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus (1) aasta. KarS § 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata A.Z-i suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 06.02.2008.a. otsusega KarS § -de 199 lg2 p4,7,8 ja 215 lg2 p1,2 järgi mõistetud liitkaristus vangistus üheksa (9) kuud ja suurendades käesoleva kohtuotsusega uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus (1) aasta eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse üheksa (9) kuud võrra, mõista liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta üheksa (9) kuud. A.Z-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kohtuotsuse jõustumiseni ja karistuse kandmisele asumiseni endiseks, siis tõkend tühistada. A.Z-ile mõistetud karistuse kandmise aja algust hakata lugema päevast mil ta ilmub kinnipidamiskohta karistuse kandmisele või päevast mil politsei teostab tema kinnipidamise ja karistuse kandmisele suunamise. Süüdi tunnistada HANS RÜÜS kuriteos KarS § 263 p1,4 järgi ja mõista karistuseks vangistus üheksa (9) kuud. KrMS § 238 lg2 alusel vähendada Hans Rüüsile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista temale karistuseks vangistus kuus (6) kuud. KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta Hans Rüüsile mõistetud vangistus tingimisi kaheksateist (18) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades Hans Rüüsi katseajal käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada Hans Rüüsi katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et Hans Rüüsile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Hans

Rüüs

anda

katseajaks

temale

elukoha,

s.o.

Tallinna

Vangla

Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Hans Rüüsi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, siis tõkend tühistada. Välja mõista K.T-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Välja mõista A.Z-ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 2220 (kaks tuhat kakssada kakskümmend) krooni. Välja mõista Hans Rüüs’ ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 2678 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend kaheksa) krooni . Sundraha ja muu menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-14598 ,isik kelle eest tasutakse – K.T või A.Z või Hans Rüüs, nõude liik – sundraha või muu menetluskulu. Sundraha ja muu menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha ja muu menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista K.T-lt, A.Z-ilt ja Hans Rüüsilt solidaarselt kannatanu D.T. kasuks kahjutasu 1090 (üks tuhat üheksakümmend) krooni. Kriminaalasjas on Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel ja Pärnu Maakohtu 17. juuli 2009.a. määrusega antud loa alusel on arestitud K.T vara-sularaha 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni kriminaalasjas esitatud tsiviilhagide katteks mida arvestada läbiviidavate täitemenetluste raames. Raha on makstud politseitöötaja poolt 21.07.09.a.

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr.

10220034799018

SEB

Pank

viitenumber 3100068677 (tl.16-20 I kd). Asitõendiks oleva D.T.i teksapüksid B-2, millel tasku kõrval rebenenud suurusega 4x3 cm tagastada omanikule D.T.’ ile. Püksid on pakitud pakendisse nr1 ja pakend asub politseis asitõendite hoiuruumis.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

Apellatsioon

jäetakse

läbivaatamata

ja

tagastatakse

kohtumääruse

alusel,

kui

apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt.

Kristel Pedassaar

kohtunik

Süüdistused

K.T’ t - süüdistatakse selles, et tema

12.07.2009 a kell 04:00 paiku rikkus avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul Kuressaare linnas ühiselt grupis koos Hans Rüüsi ja A.Z-iga teiste isikute rahu ja avalikku korda: Kuressaare linnas Tallinna tn 11 asuva Kodulinna lokaali ees tänaval ilma isikliku põhjuseta sekkus temale võõraste isikute D.T.i, A.V.i ja eeluurimisel tuvastamata noormehe omavahelisse vestlusse. Kui Hans Rüüs pani käe ümber temale võõra D.T.i kaela, võttis ta D.T.kil ümbert kinni ja koos Hans Rüüsiga talutas kannatanu tema tahte vastaselt linna turuplatsile prügikonteineri juurde, kus lõi D.T.ki rusikaga näkku seejärel hakkas koos , Hans Rüüsiga ja peksmise käigus nendega ühinenud A.Z-iga peksma maha kukkunud kannatanut jõhkralt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse. D.T. üritas ennast lahti rabeleda, kuid see tal ei õnnestunud. A.Z avas prügikonteineri kaane, kuhu Rüüs viskas kannatanu seljast peksmise käigus ära võetud tagi, seejärel K.T ja Rüüs viskasid konteinerisse ka läbipekstud kannatanu D.T.i ning sulgesid kaane, mis oli eriti küüniline ja inimväärikust alandav tegu. Toibudes avas D.T. seest poolt prügikasti kaane, et väljuda, kuid teda löödi kohe jalaga näkku, mille tulemusena ta kukkus prügikasti tagasi. D.T.i peksmine ja prügikonteinerisse viskamine toimus M.Mi ja A.V.i nähes, kelle avalik kindlustunne ja õigusrahu oli sellise tegevuse tagajärjel häiritud. A.V. palus peksmise lõpetada, kuid tagajärjetult. Ta jälgis toimuvat eemalt, kuna ei julgenud sekkuda, kartes peksasaamist.

Oma tegevusega näitas K.T üles erilist küünilisust ja hoolimatust ühiskonnas heade kommetega, normidega ja reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhete ja avaliku korra ning julgeoleku suhtes. Peksmisega tekitati D.T.ile järgmised kehavigastused: marrastused paremal roiete piirkonnas, paremal küünarliigese piirkonnas ja paremal oimu piirkonnas ning nina, parema küünarliigese ja peaaju põrutus. Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani K.T toime KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo; K.T süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 12.07.2009 kell 04:00 paiku Kuressaare linna turuplatsil võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas avalikult kannatanu ja kolmandate isikute nähes eelnevalt koos Hans Rüüsi ja A.Z-iga läbi pekstud ja maas lamava D.T.i pükste taskust erinevates kupüürides sularaha 1000.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise ning avalikult, pani K.T toime KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

A.Z’ ut süüdistatakse selles, et tema

12.07.2009.aa kell 04:00 paiku rikkus avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul Kuressaare linnas ühiselt grupis koos K.T ja Hans Rüüsiga teiste isikute rahu ja avalikku korda: Kuressaare linnas Tallinna tn 11 asuva Kodulinna lokaali ees tänaval ilma isikliku põhjuseta sekkus temale võõraste isikute D.T.i, A.V.i ja eeluurimisel tuvastamata noormehe omavahelisse vestlusse. Kui nägi, et temale võõras Hans Rüüs pani käe ümber temale võõra D.T.i kaela ja koos K.T-ga, kes samuti hoidis D.T.i ümbert kinni, talutasid kannatanu tema tahte vastaselt linna turuplatsile, järgnes neile. Nähes, et kannatanu on prügikonteineri juures maas ning K.T ja Hans Rüüs jõhkralt peksavad teda rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, ühines peksjatega ning hakkas samuti kannatanut peksma jõhkralt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse. Seejärel avas A.Z prügikonteineri kaane, kuhu Rüüs viskas kannatanu seljast peksmise käigus ära võetud tagi, seejärel K.T ja Rüüs viskasid konteinerisse ka läbipekstud kannatanu D.T.i ning sulgesid kaane, mis oli eriti küüniline ja inimväärikust alandav tegu. Toibudes avas D.T. seest poolt prügikasti kaane, et väljuda, kuid teda löödi kohe jalaga näkku, mille tulemusena ta kukkus prügikasti tagasi. D.T.i peksmine ja prügikonteinerisse viskamine toimus M.Mi ja A.V.i nähes, kelle avalik kindlustunne ja õigusrahu oli sellise tegevuse tagajärjel häiritud. A.V. palus peksmise lõpetada, kuid tagajärjetult. Ta jälgis toimuvat eemalt, kuna ei julgenud sekkuda, kartes peksasaamist. Oma tegevusega näitas A.Z üles erilist küünilisust ja hoolimatust ühiskonnas heade kommetega, normidega ja reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhete ja avaliku korra ning julgeoleku suhtes. Peksmisega tekitati D. T.ile järgmised kehavigastused: marrastused paremal roiete piirkonnas, paremal küünarliigese piirkonnas ja paremal oimu piirkonnas ning nina, parema küünarliigese ja peaaju põrutus. Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani A.Z toime KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo; A.Z süüdistatakse veel selles, et tema 12.07.2009 a kell 04:00 paiku Kuressaare linnas turuplatsil lõi ühel korral rusikaga näkku A.V.ile, tekitades viimasel füüsilist valu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises, pani A.Z toime KarS §

121 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

Hans Rüüs’ i süüdistatakse selles, et tema

12.07.2009 a kell 04:00 paiku rikkus avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul Kuressaare linnas ühiselt grupis koos K.T ja A.Z-iga teiste isikute rahu ja avalikku korda: Kuressaare linnas Tallinna tn 11 asuva Kodulinna lokaali ees tänaval ilma isikliku põhjuseta sekkus temale võõraste isikute D.T.i, A.V.i ja eeluurimisel tuvastamata noormehe omavahelisse vestlusse, pani käe ümber temale võõra D.T.i kaela ja koos K.T-ga , kes samuti hoidis D.T.ki ümbert kinni, talutas kannatanu tema tahte vastaselt linna turuplatsile prügikonteineri juurde, kus lõi teda rusikaga näkku seejärel hakkas koos , K.T-ga ja peksmise käigus nendega ühinenud A.Z-iga peksma maha kukkunud kannatanut jõhkralt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse.

D.T.i üritas ennast lahti rabeleda, kuid see tal ei õnnestunud. A.Z avas prügikonteineri kaane, kuhu Rüüs viskas kannatanu seljast peksmise käigus ära võetud tagi, seejärel K.T ja Rüüs viskasid konteinerisse ka läbipekstud kannatanu D.T.i ning sulgesid kaane, mis oli eriti küüniline ja inimväärikust alandav tegu. Toibudes avas D.T. seest poolt prügikasti kaane, et väljuda, kuid teda löödi kohe jalaga näkku, mille tulemusena ta kukkus prügikasti tagasi. D.T.i peksmine ja prügikonteinerisse viskamine toimus M.Mi ja A.V.i nähes, kelle avalik kindlustunne ja õigusrahu oli sellise tegevuse tagajärjel häiritud.

A.V. palus peksmise lõpetada, kuid tagajärjetult. Ta jälgis toimuvat eemalt, kuna ei julgenud sekkuda, kartes peksasaamist. Oma tegevusega näitas Hans Rüüs üles erilist küünilisust ja hoolimatust ühiskonnas heade kommetega, normidega ja reeglitega kinnistatud isikutevaheliste suhete ja avaliku korra ning julgeoleku suhtes. Peksmisega tekitati D. T.ile järgmised kehavigastused: marrastused paremal roiete piirkonnas, paremal küünarliigese piirkonnas ja paremal oimu piirkonnas ning nina, parema küünarliigese ja peaaju põrutus. Oma sellise tegevusega, mis seisnes rahu ja avaliku korra rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani Hans Rüüs toime KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtus: K.T , A.Z ja Hans Rüüs tunnistasid ennast nendele süüks arvatud kuritegude toimepanemises süüdi täielikult, väljendasid kahetsust toimepandu üle. Kannatanute tsiviilnõuetele vastuväited puuduvad. Süüdistatavad paluvad kergemat karistust, karistust, mis ei oleks seotud reaalse vangistusega. Prokurör pidas K.T-le , A.Z-ile ja Hans Rüüsile esitatud süüdistused kohtueelses menetluses kogutud ja kohtus uuritud tõenditega tõendatuks, kuriteod õigesti kvalifitseerituks. Süüdistatavate karistust kergendavad asjaolud puuduvad, puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud.

K.T-le ja A.Z-ile karistuse mõistmisel arvestada, et nad on varem kriminaalkorras karistatud isikud ja mõlemad panid uued kuriteod toime katseajal. Prokurör taotleb K.T süüdi tunnistamisel kuriteos KarS § 263 p1,4 järgi mõista talle karistuseks vangistus 2 aastat, KarS § 199 lg2 p4,5 järgi vangistus 1 aasta. KarS §-de 63 ja 64 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisa liitkaristus vangistus 3 aastat, mida KrMS § 238 lg2 kohaselt vähendada 1/3 võrra, seega vähendatud liitkaristus 2 aastat. KarS § 76 lg6 alusel viia eelmise kohtuotsuse järgi kandmata jäänud karistuse osa 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust täide ja KrS § 65 lg2 kohaselt mõista liitkaristus, suurendades käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 2 aastat vangistust eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra, mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 5 kuud 25 päeva, mille kandmise aja algust KarS § 68 sätete alusel hakata lugema kahtlustatavana kinnipidamisest, so. 12.07.2009.a.

A.Z-i süüdi tunnistamisel kuriteos KarS § 263 p1,4 järgi taotleb prokurör temale mõista karistuseks vangistust üks aasta; KarS § 121 järgi süüdi tunnistamisel mõista karistuseks vangistus 6 kuud, KarS § 63, ja 64 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, seega vangistus 1 aasta 6 kuud, mida vähendada KarS § 238 lg2 alusel 1/3 võrra, seega vähendatud liitkaristuseks oleks vangistus 1 aasta. KarS § 75 lg5 alusel pöörata täitmisele eelmise kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse osa 9 kuu võrra, mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 9 kuud.

Hans Rüüsi süüdi tunnistamisel kuriteos KarS § 263 p1,4 järgi mõista temale karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, mida siis KarS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, vähendatud karistuseks oleks vangistus 1 aasta. Kohaldada H. Rüüsi suhtes KarS §-de 74,75 sätteid ja vabastada ta mõistetud karistuse kandmisest tingimisi kuulise katseajaga käitumiskontrollile allutamisega. Välja mõista süüdistatavatelt kannatanu D.T.i kasuks kahjutasu 1190 krooni, millest K.T poolt (tasus K. P.) on tasutud kannatanule 100 krooni. K.T, A.Z-i ja Hans Rüüsi kaitsjad nõustudes nende kaitsealustele süüks arvatud kuritegude kvalifikatsiooniga, süüdistuste tõendatusega, taotlevad kaitsealustele kergemaid karistusi prokuröri poolt taotletust.

Süüdistatavad on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Kaitsjad taotlevad kõigi puhul karistust kergendava asjaoluna arvestada süü puhtsüdamlikku kahetsust, K.T puhul ka tekitatud kahju osalist hüvitamist. K.T kaitsja palub arvestada ka süüdistatava perekondlikku olukorda, tema lähikondsed vajavad tema abi, kuna ta on peres ainuke töövõimeline inimene. Kaitsja taotleb K.T karistamist rahalise karistusega, mida seadus võimaldab ja et eelmine kandmata karistus jääks paralleelselt jooksma. Ka A.Z-i kaitsja taotleb oma kaitsealuse karistamist rahalise karistusega.

A.Z on oma süüd kahetsenud, A.Z käib tööl, teenib raha, tal on pere ja selles peres väike laps. Vastavalt kriminaalhooldusametniku ettekandele on A.Z asunud pereväärtusi hindama. Rahalise karistuse mõistmist oma kaitsealusele taotleb ka H. Rüüsi kaitsja. Kaitsja leiab, et H. Rüüs ei ole suurem huligaan, kui teised, mistõttu peab prokuröri poolt oma kaitsealusele pikema vangistusliku karistuse küsimist põhjendamatuks. Kaitsja leiab, et ka tema kaitsealusele võiks mõista rahalise karistuse. Kannatanu D.T. esindaja ja kannatanu A.

V. nõustusid prokuröri seisukohtadega. D.T.i esindaja jäi kahjutasunõude juurde, milleks on 1090 krooni. Täiendavat tsiviilhaginõuet praegu ei ole, kuid tulenevalt esindatava tervislikust seisundist võib selle esitamine tulevikus kõne alla tulla. A. V. tsiviilnõue puudub.

Kohtu seisukoht

Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid tõendeid ning leidis, et K.T, R. A.Z-i ja H. Rüüsi süü on nendele süüks arvatud kuritegude toimepanemisel kohtus uuritud tõenditega leidnud tõendamist. K.T, R. A.Z-i ja H. Rüüsi süü nendele süüks arvatud kuritegude toimepanemises on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist järgmiste toimikust uuritud tõenditega:

Kuriteo teadete kohta koostatud teatistega (tl.1,2). Nimetatud teatistest nähtub, et D.T.i ja A.V.i poolt teatati 12.07.2009.a. politseile kallaletungidest nendele. Kriminaalmenetlust on alustatud KarS § 263 p1,4 tunnustel selles, et 12.07.2009.a. kella 04.00 paiku peksid seni tuvastamata noormehed Kuressaare linnas Turuplatsil D.T.ki tekitades viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi, üheks kahtlustatavaks on K.T. Kriminaalmenetlust alustati ka KarS § 121 tunnustel selles, et 12.07.2009.a. lõi A.Z ühel korral rusikaga näkku A.V.ile, tekitades viimasele füüsilist valu;

Kannatanu D.T.i ütlustega selles, et 12.07.2009.a. hommikul kella 04.00 paiku, kui ta hakkas oma venna A. V.iga Kuressaare linnas asuvast Öölokaalist koju minema, öeldi lokaalist väljas olles talle pederast. Ütlejaks oli üks siilisoenguga noormees, kellega aga ta suutis asjad selgeks rääkida. Nende juures oli ka veel teisi siilisoenguga noormehi, keda ta ei tundnud. Need noormehed sekkusid ka vahele ja hakkasid norima. Üks noormeestest läks A. V.i juurde ja hakkas temaga ülbitsema ning lõi teda. Siis pistis ta sealt jooksu politsei poole, et abi kutsuda.

Võõrad noormehed jooksid järgi talle ja rahustasid teda lubades, asjad rahulikult selgeks rääkida. Nad võtsid ta ümbert kinni ja viisid linna turule prügikonteinerite juurde. Üks noormeestest, lühikeste pükstega ja T -särgiga lõi talle rusikaga vastu nina. Saadust löögist kukkus ta pikali. Ta tahtis püsti tõusta aga teine noormees pruunide kingadega lõi teda maas jalaga näkku. Lühikeste pükstega noormees pistis käe tema pükste tasku ja võttis taskust raha, mida oli 1000 krooni ringis taskust ära. Raha oli 100 kroonistes ja väiksemates kupüürides.

Peale seda jätkati peksmist ja ta visati vastu konteinerit. Korraks kaotas ta vist teadvuse, sest ärkas prügikonteineris. Ärgates proovis ta konteineri kaane avamise teel sealt väljuda, kuid sai kohe uuesti jalaga vastu pead ja ta kukkus konteinerisse tagasi. Siis kuulis ta, et jutt käis politseist ja ta sai aru, et ründajad jooksid eemale. Ta ronis konteinerist välja ja jooksis kohe politsei poole. Talle tundus, et ründajad jooksid talle järgi. Vend A. V. seisis eemal ja vend oli see, kes näitas politseile isikud, kes teda ründasid.

Kohale tulnud politsei viis ta haiglasse, kus fikseeriti vigastused. Haiglast tulles viidi teda politseisse ja politsei juures nägi ta seda pruunide kingadega noormeest, kes teda peksis. №ormees võeti kinni. Kuna temal oli kadunud mobiiltelefon ja pass, siis läks ta neid asju turuplatsile otsima. Prügikasti kõrvalt leidiski ta mobiiltelefoni. Peksmise käigus varastati temalt sularaha 1000 krooni ja rebenesid temal jalas olnud teksapüksid väärtusega 190 krooni, seega nõue süüdlaste vastu 1190 krooni. Ülekuulamise käigus andis kanntanu politseitöötajatele üle teksapüksid, mis rebenesid ajal, kui teda peksti / kd I t.l. 4-5 / Asitõendi, kannatanu poolt tema ülekuulamise ajal politseile üleantud teksapükste B-2 vaatlusprotokolli ja fototabeliga 12.07.2009.a. / t.l 6-7/.

Nimetatud tõendist nähtub, et kannatanul jalas olnud teksapüksid oli paremalt poolt tasku kõrvalt rebenenud; Kuressaare Haigla SA õiendiga, millest nähtub, et D.T. pöördus 12.07.2009.a. Kuressaare haigla Sihtasutuse valvetuppa ja temal diagnoositi järgmised vigastused: marrastused paremal roiete piirkonnas, paremal küünarliigese piirkonnas ja paremal oimu piirkonnas, nina ja parema küünarliigese põrutus, peaaju põrutus / t.l 9 / Kannatanu A.V.i ütlustega / t.l. 10-11 /. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta 12.07.2009.a. koos venna D.T.iga Kuressaare linnas asuvas öö lokaalis.

Kell 04.00 ajal, kui nad hakkasid koju minema, nägi ta oma tuttava elukaaslast A.Z. Erki oli koos enda tuttavatega ja nad hakkasid D. kallal norima. D. võeti kinni ja viidi vägisi linna turuplatsile. Seal hakkasid nad venda peksma, peksti nii käte kui jalgadega, niis siis kui ta püsti oli kui ka siis kui ta pikali oli. Hiljem pidas politsei need kolm peksjat kinni. A. V.i ütluste kohaselt algul sõimasid A.Z ja tema kaaslased venda ja kui vend hakkas sõimamise põhjuste kohta küsima, siis see neile ei meeldinud ja sellepärast vend peksa saigi.

Kannatanu ütluste kohaselt püüdis ta peksjaid keelata. Vahepeal tuli A.Z tema juurde ja lõi teda korra käega vastu nägu. Ta hakkas kartma ja jooksis sealt minema. Ta helistas kohe politseisse, kuid enne kui politsei kohale jõudis jooksid peksjad turult minema. Vend tõusis püsti, nägu oli tal sinine . D. ütles, et talt oli äravõetud ka raha. Kui politsei kohale jõudis, siis ta näitas nendele lokaali ees olnud ühte peksjatest. Teise peksja võttis politsei tema näitamise peale kinni veidi hiljem. Kannatanu soovib, et teda löönud A.Z karistataks seaduses ettenähtud korras;

Tunnistaja M. M. ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta 11.07.2009.a. õhtul kokku K.T ja A.Z-iga Kuressaare kesklinnas Privilege baaris ja sealt edasi läksid nad koos Ööbaari (lokaali). Baari ees vaidles keegi venelane kellegagi. K.T sekkus sellesse vaidlusse. Venelane tahtis nagu õlut ja suitsu saada selle eest, et keegi teda pederastiks sõimas. Ta sai aru, et venelasele tahetakse peksa anda. Renold ütles, et kui see venelane tõesti muud moodi aru ei saa, siis tuleb teda teist moodi õpetada. Siis Renold kadus kuskile. Nad läksid teda turule otsima, Erki läks ees ja tema jalutades järgi.

Turul nägi ta Renoldit ja ühte meest selle venelasega madistamas. Erki läks nende juurde. Ta hakkas eemal seisva Š.ga (A.iga) rääkima, kuna Erki oli enne öelnud, et Š. oli tema naisele liiga teinud. Ta läks küsima, mis juhtus, kuid Š. eitas kõike ja siis tuli A.Z ning lõi Š.t ühel korral rusikaga näkku. Viimane hakkas nutma ja jooksis ära / t.l. 12-13 /; Joobeseisundi kontrollimise protokolliga, joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokolliga, millest nähtub, et Hans Rüüs peeti sel päeva politseitöötajate poolt kinni ja temal tuvastati alkohoolne joove ja ta paigutati kainemisele /tl.21-23/ Süüdistatava Hans Rüüsi enda süüd tunnistavate ütlustega.

Hans Rüüsi ütluste kohaselt oli ta 11.07.2009.a. õhtul Kuressaare linnas baaris. Öösel ühel ajal, kui ta oli Lokaali ees, tuli keegi tuttav teda appi paluma, kuna tal oli probleem ühe venelasega. Ta läks selle venelase juurde ja küsis, et mis ta ülbitseb siin. Nad viisid venelase turuplatsile ja peksid seal teda. Esimesena lõi ta ise venelast, pärast hakkasid ka teised venelast peksma. Lõpuks viskasid nad selle mehe lähedal olevaase prügikasti ja panid kaane kinni. Siis läksid na sealt minema, kuid mõne aja pärast pidas politsei ta kinni, kuna kannatanud tundsid ta ära / t.l. 24-25 /;

Süüdistatava A.Z-i enda süüd tunnistavate ütlustega selle kohta, et tema nägi kui K.T ja üks teine mees peksid ühte venelast, ka tema lõi korra seda venelast jalaga. Löömise põhjust ei oska öelda. Renold ja teine mees lohistasid venelase prügikasti juurde ja tõstsid ta sinna sisse. Nad võtsid jope seljast ära ja vist otsisid ta läbi. Ta nägi, et Renoldil oli midagi käes, kuid mis täpselt ei tea. Mingit kokkulepet Renoldiga raha või muude esemete äravõtmiseks kannatanult ei olnud. Ta tegi prügikasti kaane lahti ja see teine mees viskas kannatanu tagi sinna sisse ja ta jättis kaane lahti, kuna eeldas, et viskavad ka venelase sinna sisse.

Kuid siis nägi ta kuidas M. oli mingi konflikt A.iga ja ta läks sinna juurde ning lõi A.it ühel korral rusikaga näkku. A. hakkas nutma ja pani sealt jooksu. Renold ja see teine mees jooksid talle järgi kuid kätte ei saanud. Seejärel läks ta M.ga koos sealt minema. Kahetseb oma tegu / t.l 30-32 / Süüdistatava K.T enda süüd tunnistavate ütlustega, selle kohta, et 11.07.2009.a. tähistas ta oma sünnipäeva. Öösel kella 04.00 paiku möödudes Öölokaalist nägi ta enda tuttavat, kellel oli vaidlus mingi vene mehega. Venelane sõimas seal eestlasi.

Ta hakkas venelasega rääkima ja aru pärima sõimamise kohta. Siis ütles keegi, et ta tuleb viia Turule ja seal asjad sirgeks rääkida. Ta võttis sellel venelasel ümbert kinni ja koos ühe teise meesterahvaga, kes hoidis samuti temast kinni, jalutasid nad turule. Ta seda teist meesterahvast ei tundnud, kuid hiljem peeti teda ja see mees politsei poolt kinni. Venelase peksjaks ja prügikasti viskajaks nimetab R. Pihlaks seda teist meest, kuid võtab omaks ülekuulamisel, et võttis selle vene mehe taskus olnud sularaha. Seda raha võis olla 400 krooni, tal endal oli palgarahana kaasas kuskil 700-800 krooni.

See raha oli tal ka siis taskus, kui politsei ta kinni pidas. Kohtuistungil tunnistas K.T ennast temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises süüdi täielikult / t.l 56-57,58-59 /. Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlusega K.T kahtlustatavana kinnipidamise käigus äravõetud sularaha vara sularaha 1000.- kr arestimiseks (tl.49-50), Pärnu Maakohtu kohtumäärusega K.T vara arestimiseks, Lääne PP vara arestimise protokolliga / t.l 16-18,19/. Nimetatud tõenditest nähtub, et K.T kahtlustatavana kinnipidamisel võeti temalt ära muude asjade hulgas sularaha kokku 1180.00 krooni erinevates rahatähtedes.

KarS § 263 p1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine, mis on seotud vägivallaga ja grupi poolt. Avalik kord on määratletav kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Tingimiseks on ka avalikus kohas toimuv asjasse mittepuutuvate isikute või üldise õigusrahu häirimine. Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud.

Kohus leiab, et Kuressaare südalinnas asuvat üldkasutatavata turuplatsi, milline on kodanikele läbitav iga ajal, ka öösel, mil on turuplatsi läheduses avatud mitmed meelelahutuslikud kohad ja liigub palju inimesi, tuleb lugeda avalikuks kohaks KarS § 263 tähenduses. Kannatanu D.T. oli süüdistatavatele võõras, tema peksmine leidis aset kõrvaliste isikute juuresolekul. Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni vägivallategu §-de 120-122 mõttes. Käesoleval juhul on seda tehtud. Subjektiivsest küljest on koosseis täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

K.T, H. Rüüs ja R. A.Z nendele esitatud süüdistustes kirjeldatud tegevustega grupis olles ja kannatanule kehavigastusi tekitades realiseerisid KarS § 263 p1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohtus uuritud tõenditega on leidnud ka tõendamist, et K.T 12.07.2009.a. varastas kannatanu D.T.i pükste taskust sularaha 1000 krooni. K.T tegi seda teiste isikute nähes. Ta on varguse omaks võtnud. Eeltoodust nähtub, et K.T on realiseerinud KarS § 199 lg2 p4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest on koosseis täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. A.Z lüües tahtlikult ühel korral enda elukaalase endist meestuttavat A.V.it ühel korral rusikaga näkku ja tekitades viimasele füüsilist valu, realiseeris KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Karistuse mõistmine

Karistuse mõistmisel K.T-le, A.Z’ ule ja Hans Rüüs’ ile juhindub kohus KarS § 56 sätestatust. KarS § 56 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Kohus on tuvastanud K.T süü KarS §-de 263 p1,4 ja 199 lg2 p4,5 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, A.Z-i süü KarS §-de 263 p1,4 ja 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja Hans Rüüs’ i süü KarS § 263 p1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. K.T , A.Z ja Hans Rüüs on süüvõimelised ja nende süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

K.T poolt on toimepandud kaks II astme kuritegu, milledest üks on varavastane kuritegu ja teine avaliku korra vastane kuritegu. A.Z-i poolt on toimepandud kaks II astme kuritegu, milledest üks on avaliku korra vastane kuritegu ja teine isiku tervisevastane kuritegu. Hans Rüüsi poolt on toimepandud üks II astme avaliku korra vastane kuritegu. KarS § 263 järgi on võimalik süüdlasele mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat, KarS § 199 lg2 järgi samuti rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat ning KarS § 121 järgi rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab K.T-le , A.Z’ ule ja Hans Rüüsile karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg1 p 3 alusel süü puhtsüdamlikku kahetsust. Nad on oma süüd tunnistanud ja väljendanud ka kohtuistungil kahetsust toimepandu üle, ei ole esitanud vastuväiteid tsiviilhagile, K.T lähedased on osaliselt hüvitanud ka kuriteoga tekitatud kahju milline asjaolu on tema puhul KarS § 57 lg 1 p2 alusel täiendav vastutust kergendav asjaolu.

K.T-le karistuse mõistmisel arvestab kohus ka tema perekondlikku olukorda. Süüdistatavate vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus karistuse mõistmisel K.T-le, A.Z-ile ja Hans Rüüsile arvestab süüdistatavate süü suurust ja toimepandud peksmise jõhkrust, läbipekstud kannatanu viskasid nad prügikasti, sulgesid kaane ja kui viimane üritas prügikastist väljuda, lõid teda uuesti. Läbipekstud kannatanu jätsid prügikasti. K.T on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Muuhulgas on teda varem karistatud nii varavastase kuriteo kui vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise eest. 09.10.2003 Saare Maakohtu otsusega mõisteti K.T-le KrK §139 lg1; 195 lg 2, 3; 200 lg 2 p 7,8,9; 328 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest liitkaristuseks vangistus 8 aastat, mille kandmisest ta Tartu Maakohtu 28.08.08 a määruse alusel vabastati tingimisi enne tähtaega, kusjuures karistuse kandmata osa jäi katseajaks, katseaeg on kuni 04.03.2011.

K.T poolt kandmata karistuse osa pikkuseks on 2aastat 5 kuud 25 päeva. Arvestades, seda, et käesolevas kriminaalasjas K.T-le süüks arvatud kuritegude eest karistuse mõistmisel on kohtul võimalik maksimumkaristusena mõista kuni viis aastat vangistust, siis keskmiseks vangistuse pikkuseks oleks kaks ja pool aastat vangistust. Kohus leiab, et alla keskmise määra ei ole põhjendatud K.T-le liitkaristusena vangistulikku karistust mõista. Käesolevas kriminaalasjas K.T-le süüks arvatud kuriteod on toimepandud tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamise katseajal.

KarS § 76 lg6 alusel, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg2 sätestatule. KarS § 65 lg2 kohaselt kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra järgides KarS § 64 lg2,4,5 sätestatut.

Eeltoodust tulenevalt ei ole K.T-le võimalik ega ka põhjendatud mõista muuliigilist karistust, kui vangistust. K.T on katseajal karistatud ka väärteokorras 31.07.2009.a. kohtuvälise menetleja otsuse alusel (rikkumine on toime pandud 04.07.2009 LE § 74 (1) ja 74(19) lg 2 alusel juhtimisõigust omamata ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest). Kriminaalhooldaja poolt väljastatud iseloomustus on neutraalne, märgitakse, et kriminaalhoolduses kavandatud tegevusi ei ole kriminaalhooldusalune täitnud (tl. 93). Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine K.T poolt näitab tema ükskõikset suhtumist varem mõistetud karistustesse ning annab aluse järeldada, et kergemaliigilised karistused ei täida karistuse eesmärke ja on end ammendanud.

Kohtu hinnangul on välistatud R. Pihlaksele mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kohtul puudub veendumus, et R. Pihlaks suudaks käituda õiguskuulekalt olukorras, kus tal lasub kohustus teha ühiskondlikult kasulikku tööd. Alust selliseks veendumuseks ei anna ka kohtule esitatud tõendid K.T perekondliku olukorra kohta. K.T on kahtlustatavana kinnipeetud 12. juulil 2009.a. ja tema suhtes on tõkendiks kohaldatud vahistamine (tl. 49-55). KarS § 68 alusel kuulub eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka arvestamisele. A.Z on varem karistatud kriminaalkorras ühel korral, 06.02.2008 a Pärnu MK Rapla kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest liitkaristusega vangistus 9 kuud, mille kandmisest on ta vabastatud Kars §-de

74 ja 75 sätete kohaldamisega tingimisi katseajaga 18 kuud käitumiskontrollile allutamisega. Käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteod on A.Z toimepannud tingimisi vangistusliku karistuse kandmisest vabastamise katseajal. KarS § 74 lg5 alusel, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS §-s 65 lg2 sätestatule. Kohus arvestades A.Z-i isikut, kes omab varasema kriminaalkaristatuse, uued kuriteod pani toime katseajal, samuti A.Z-i poolt toimepandud kuritegude iseloomu, ei pea võimalikuks mõista temale karistuseks rahalist karistust.

Kohus on veendunud, et rahalise karistuse mõistmisega A.Z-ile ei ole võimalik täita karistuse eesmärke. A.Z-ile mõistetava vangistuliku karistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pea kohus ka põhjendatuks kuna A.Z-i suhtes on juba ühel korral kohaldatud tingimisi karistuse kandmisest vabastamist, kuid vaatamata sellele on ta toimepannud uued kuriteod. A.Z-i kohta kriminaalhooldaja poolt väljastatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalhoolduse nõudeid on ta täitnud, kuid pidades ennast alkoholi tavatarvitajaks on tema motiveeritus joomiskäitumist muuta madal.

Alkoholi tarvitanult võib A.Z käitud hetkeemotsioonide ajel, mõtlematult, tagajärgi arvestamata. 10.08.2009.a. väljastatud iseloomustuses märgitakse, et seoses poja sünniga on A.Z-i käitumist mõjutanud positiivselt poja sünd, mis on olnud põhjuseks ka alkoholitarvitamise vähendamisele (tl.94). HANS RÜÜS on küll varem karistamata nii kriminaalkui väärteokorras, kuid tulenevalt toimepandud kuriteo asjaoludest ja H. Rüüsi isikust, leiab kohus, et Hans Rüüsile karistuse mõistmine rahalise karistusena ei täida KarS § 56 lg1 nimetatud karistuse eesmärke, so. võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et vangistusliku karistuse mõistmisel alla keskmise alammäära on H. Rüüsi suhtes kohaldatavad KarS §-de 74, 75 sätted. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavatele mõistetavat põhikaristust vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kannatanu D.T. on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi süüdistatavate vastu ja palunud välja mõista temale kuriteo läbi tekitatud materiaalse kahju 1190 krooni, millest K.T poolt on talle tasutud 100 krooni. Kuna kahju tekitati kannatanule siiski süüdistatavate ühise tegevuse tulemusena ja peksmise käigus sai võimalikuks K.T poolt kannatanu pükste taskust raha võtmine, siis on ta suunanud nõude kõigi kolme süüdistatava vastu.

Saadud tervisekahjustustest tulenevalt võib osutuda vajalikuks veel tsiviilnõuete esitamine, kuid seda teeb ta siis tsiviilmenetluse raames. Kannatanu tsiviilhagile summas 1090 krooni süüdistatavad vastuväiteid ei ole esitanud, seega on nad hagis esitatud asjaolud omaks võtnud. Kohus leiab, et VÕS § 1043 alusel kuulub K.T-lt, A.Z-ilt ja Hans Rüüsilt solidaarselt kannatanu D.T. kasuks väljamõistmisele kahjutasu 1090 (üks tuhat üheksakümmend) krooni. Kriminaalasjas on Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel ja Pärnu Maakohtu 17. juuli 2009.a. määrusega antud loa alusel on arestitud K.T vara-sularaha 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni kriminaalasjas esitatud tsiviilhagide katteks mida tuleb arvestada läbiviidavate täitemenetluste raames.

Raha on makstud politseitöötaja poolt 21.07.09.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034799018 SEB Pank viitenumber 3100068677 (tl.16-20 I kd). KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, milleks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6525 krooni. Menetluskuluks on ka riigiõigusabi seaduse alusel esinenud kaitsja tasu. K.T oli omale kaitsja valinud kokkuleppel.

A.Z-i kaitsjana riigiõigusabi korras (riigi õigusabi andmise määrus 29.07.09.a. , tl.37) kohtueelses menetluses ja kohtus on osalenud vandeadvokaat Andres Tamm ning Hans Rüüsi kaitsjana vandeadvokaat Sulev Raudsepp. Kaitsjad on kohtule esitanud taotlused tasu arvestamiseks ja määruste alusel on kohsu arvestanud A.Z-i kaitsjatasuks 2220 krooni (sisaldab käibemaksu 20 %, ehk 370 krooni) (tl.147) ja Hans Rüüsi kaitsjatasuks 2678 krooni (tl.146). Tasu määramisel on kohus juhindunud „Riigi õigusabi seaduse §-st 21 lg3 ja Justiitsministri 26.01.2005.a. määrusest nr2 (14. mai 2008.a. määruse nr 20 redaktsioonis KrMS § 180 alusel kuuluvad märgitud summad süüdistatavatelt riigituludesse väljamõistmisele.

Kristel Pedassaar

Kohtunik