1-19-3809/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2019.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi T

õlk Anneli Helmann Prokurör Loreta Kelvet Kaitsja

Eve Jundas

Süüdistatav G.E

, isikukood XXX

Kehtivaid kriminaalkaristusi neli, viimati karistatud 28.05.2015 Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.11.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistus 1 aasta 9 kuud ja 13 päeva võrra ja mõisteti liitkaristus vangistus 2 -

aastat 9 kuud ja 13 päeva karistusaja algusega 28.05.2015. 27.01.2017 vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.03.2018. Elukoht: xxxx, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas Ei tööta

Süüdistus KarS § järgi

209 lg 2 p 1

Menetluse liik lühimenetlus Kriminaalasja nr. 18230101874

RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista KarS § järgi ja karistada vangistusega G.E

209 lg 2 p 1 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta 4 kuud.

Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest 18.02.2019. a.

Tõkend jätta G.E suhtes

- vahistamine-

muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada.

Kriminaalasi nr. 1-19-3809

Tsiviilhagi Välja mõista G.E-lt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, KrMS § 310 lg 1, TsMS § 440 lg 1 alusel N S kasuks varaline kahju summas 7100 eurot, mis kanda N S arveldusarvele nr xxxx SEB Pank.

Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista G.E-lt riigi tuludesse: -

75 lg 1 p alusel sundraha - 810 eurot.

KrMS § 1 -

KrMS 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 198 eurot ja kohtumenetluses 150 eurot, kokku 348 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata G.E-l menetluskulude 1158 eurot tasumine ositi

12 kuu jooksul . alates kohtuotsuse jõustumisest

Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. G.E-le

KrMS § 180 lg 3 alusel jätt määratud kaitsja sõidukulu 138,48 (sh käibemaks) a

eurot riigi kanda.

Asitõendid Kolm DVD-plaati videosalvestustega (asuvad toimiku materjalide juures)

– KrMS § 126 lg 3 p alusel

jätta kriminaaltoimiku juurde pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Tallinna Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus G.E-d tema isikuna, kes on varem toime pannud süüdistatakse selles, et kelmuse, tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest varalise kasu saamise eesmärgil asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, nimelt : -23.11.2018 tutvus G.E na xxxx asuvas Erapolikliinikus , esitledes ennast Maria , xxxx aja N S ga. selle polikliiniku tööt `i G.E teatas tungivalt ja korduvalt N S`ile, et N S`i tervis on ohus ja tema peale on pandud haigused, millised

„ “ G.E võib tänu tema võimetele maha võtta tingimusel, et N

S maksab talle raha haigustest vabastamise kombetalituse läbiviimiseks, sh kombetalituse käigus raha põletamise Pühtitsa kloo ks stris. Eksimusse viidud ning olles G.E `i psühholoogilise mõju all, ei olnud

N S võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid ning maksis vastavalt G.E `i korraldustele talle raha järgmiselt:

- 23.11.2018 kaubanduskeskuse Idakeskus (Punane 16, Tallinn)

tn lähedal sularahas 400 eurot

- 24.11.2018 kaubanduskeskuse Lasnamäe Centrum (Mustakivi 13, Tallinn) lähedal sularahas

1 570 eurot ja 300 eurot. Seejärel nõudis pidevalt G.E telefoni teel N `ilt väidetavalt tervise halvenemise S ärahoidmiseks raha ning olles jätkuvalt psühholoogilise mõju all, kandis N S ajavahemikul 27.11.2018 kuni 15.12.2018 G.E `i ähvardusel, nõudmisel ja korraldusel G.E `i poolt teatatud ja tema kontrolli all olevale I L arvelduskontole nr xxxx -s SEB AS Pank ajavahemikul 27.11.2018 kuni 15.12.2018 järgmiselt :

- 27.11.2018 200 eurot

- 28.11.2018 600 eurot

- 29.11.2018 300 eurot

- 30.11.2018 500 eurot

- 30.11.2018 50 eurot

- 01.12.2018 300 eurot

- 02.12.2018 200 eurot

- 03.12.2018 175 eurot

- 03.12.2018 25 eurot

- 05.12.2018 300 eurot

- 06.12.2018 300 eurot

- 07.12.2018 180 eurot

- 09.12.2018 250 eurot

- 10.12.2018 250 eurot

- 11.12.2018 50 eurot

- 12.12.2018 900 eurot

- 15.12.2018 250 eurot. Seejärel jätkas G.E N `ilt raha väljapetmist kombetalituste jätkamise S ettekäändel, kuid N lõpetas temaga suhtlemise ning telefonikõnedele enam ei vastanud. S Ajavahemikul 23.11.2018 kuni 15.12.2018 maksis N S G.E-le raha kokku 7 eurot, mille G.E omastas ning kasutas isiklikeks vajadusteks, tekitades N S`ile varalise kahju summas 7100 eurot. Seega G.E , olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on ette nähtud KarS § 209 lg 2 p 1.

Kohtu seisukoht Kelmuse gemist on kannatanu viidud eksimusse kvalifikatsioon eeldab, et enne varakäsutuse te tegelikest asjaoludest ning tema poolt eksimuses olles. varakäsutus on tehtud Kelmusega on tegemist vaid juhul, kui lisaks teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolule on tuvastatud, et süüdlasel oli juba enne kokkuleppe sõlmimist eesmärgiks selle tingimusi mitte täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksimusse.

Süüdistatav G.E tunnistas end süüdi temale esitatud süüdis tuses. Kohtuistungil ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Menetlusosaliste vahel ei olnud vaidlust talle selles, et süüdistatav on toime pannud inkrimineeritava kuriteo, s.o kelmuse.

Kannat xxxx traumapuntki anu ülekuulamise protokollist nähtub, et 23.11.2018.a tuli naisterahvas, ke kannatanule, et viimane o s tutvustas end Mariana. Ta ütles n haige, õnnetu ja lubas aidata, kuna teab mingeid väga tugevaid loitse ja palveid, sest tal olevat väga tugev energia. Kannatanu tunnistas, et tema tervis ei ole eriti hea ja seetõttu ilmselt jäi naisterahvast uskuma. Esialgu oli naisterahvas sõbralik, kuid pealekäiv, hakkas kohe raha nõudma, et palvete eest tuleb maksta. Ta jäi naisterahvast uskuma ja andis talle 400 eurot. 24.11.2018.a. andis talle veel 1570 ja 300 eurot. Alates 27.11.2018.a hakkas naisterahvas uuesti helistama ja veel raha nõudma, öeldes, et kannatanu tervis on niivõrd halb, et sellest rahast, mida ta oli juba saanud, ei piisa. Ta r kannatanu tervis ääkis, et kui lõpetab raha maksmise, siis jääb asi pooleli ja võib halvemak Naisterahvas justkui juhtis tema teadvust s minna. Kannatanu jäi taas teda uskuma. . Maksta tuli I L . Makse selgituses kirjutas kontole ja need maksed enda kontolt ära kustutada sõna võlg. Kui nõudmised jätkusid, sai ta lõpuks võlg, kuigi tegelikult ei olnud see

aru, et langes kelmi ohvriks, kelle eesmärgiks oli temalt võimalikult rohkem raha välja meelitada. Tagasi vaadates sai

aru, et oli Mariast mingis psühholoogilises sõltuvuses.

Erapolikliinikus OÜ koll tõendab xxxx asuvate turvakaamerate videosalvestiste vaatlusproto 23.11.2018.a viibimist ja liikumist polikliinikus ning

G.E selle ümbruses.

Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuva on kannatanu fotol nr 2 ära tundnud G.E lt

, kui isiku, kes tutvustas end talle Mariana ja kes lubas ta terveks ravida ning kelle juhatuse järgi maksis tema poolt öeldud talle sularahas ja pangakontole kokku 7100 eurot.

Kohus leiab, et s S üüdistatav G.E lõi oma käitumisega N ebaõige ettekujutuse endast kui isikust, kes suudab haigusest terveks ravida lva tervisega . Üldteada olevalt on ha inimest kerge ski G.E psühholoogiliselt mõjutada. Sellist inimlikku olukorda kasuta järjekordselt ära. Siinjuures on oluline, et selline petmine ei ole süüdistataval esmako

rdne. Nii on G.E süüdi mõistetud 17.11.2011.a ja 28.05.2015.a Harju Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o kelmuste toimepanemiste eest. Nimelt lubas süüdistatav tookord ra maha võtta needused ja ha eest samuti terveks ravida.

Süüdistatav on kohtueelses menetluses ütlusi andes tunnistanud, et pettis N St ja kahetseb toimepandut ning soovis kannatanule raha täies ulatuses tagastada.

Vaidlust ei ole ka selles, et N S, olles eksimuses, tegi varakäsutuse, millega andis üle esialgu G.E-le sularaha ja seejärel kandis raha süüdistatava poolt edastatud arvelduskontole. Antud asjaolu on tõendatud kannatanu ütlustega, kannatanu pangakonto väljavõtetega ning

I L arvelduskonto väljavõttega järelepärimisele lisatud panga ja SEB Panga vastusega turvakaamerate salvestistega pangakaarditehingutest. Kannatanu ütlustest nähtub, et esimesel kohtumisel 23.11.2018.a maksis koheselt sularahas 400 eurot. Järgmine päev võttis SEB panga krediitkaardilt välja kokku 1570 eurot ja pangaautomaadist veel 300 eurot, mis andis Marial e. Pärast 24.11.2018.a toimusid kõik maksed pangaautomaadi kaudu I L kontol e. Selleks, et maksta, võttis ta pangast laene, samuti laenas raha tuttavatelt. Kokku maksis ajavahemikul 23.11.-15.12.2018.a 7100 eurot. Kannatanu N S xxxx poolt ülekuulamisel esitatud SEB pangakonto nr väljavõte tõendab 23.11.2018.a ja 24.11.2018.a pangaautomaadist sularaha 400 eurot ja 300 eurot väljavõtmist, ajavahemikul 27.11.-15.12.2018.a I L kontole kokku 4830 euro maksmist ning SEB pangakontolt xxxx

0 eurot. väljamakse tegemist 24.11.2018.a kokku summas 157 I L SEB Panga arvelduskonto nr xxxx S poolt ajavahemikul 27.11.- väljavõttest nähtuvalt on N 15.12.2018.a kantud arvele kokku 4830 eurot. SEB Panga vastusest järelepärimisele nähtub, et I L omab AS-is SEB pank arvelduskontot nr xxxx ja konto volitatud isikuks on sh G.E . Vastusele lisatud panga turvakaamerate salvestistel pangakaarditehingutest nähtub, et kontolt võtab raha välja G.E. Süüdistatava ütlustest ja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt kulutas G.E I L saadud raha elamiseks ja meelelahutuseks, s.o mängis kasiinos.

Kohus ei nõustu kaitsjaga, et tegu kasvas välja tsiviilõiguslike suhete pinnalt ja algselt ei olnud süüdistataval soovi kannatanut petta.

Kohtu hinnangul seadis süüdistatav enda eesmärgiks pettuse teel varalise kasu saamise, mingit ravimist või needuse mahavõtmist ei olnud. Seda eelkõige seetõttu, et kohtudes kannatanuga esitles ta end vale nimega - as kannatanut rohkem raha maksma Mariana. Samuti mõjut põhjendusega, et muidu jääb pooleli. Keelas teistele rääkida palvetest ja käskis ravimine kustutada kannatanu kontol olevad kirjed maksete kohta, mis tehtud I L kontole. Süüdistatava ütlustest onto väljavõttest nähtuvalt kulutas G.E saadud raha ja I L arveldusk elamiseks ja meelelahutuseks, s.o mängis kasiinos. Just asjaolu, et G.E kulutas saadud raha erinevates kasiinodes, näitabki, millisel eesmärgil ta tegutses.

Subjektiivsete tunnuste poolest pani G.E eelkirjeldatud teo toime kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo. Süüdistatav seadis eesmärgiks varalise kasu saamise pettuse teel, s.o. luues kannatanus vale ettekujutuse, st. raha eest terveks ravida. et tal on võime kannatanu

Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et G.E käitumine vastab kelmuse objektiivsele koosseisule.

Karistusregistri andmete ja kriminaaltoimikus olevate kohtuotsuste kohaselt on süüdistatavat karistatud korduvalt Ka Harju Maakohtu 17.11.2011.a otsusega rS § 209 lg 2 p 1 järgi: vangistusega 1 aasta 4 kuud, stat 9 KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aa kuud 13 päeva vangistust ja KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi Harju Maakohtu 28.05.2015.a otsusega vangistusega 1 aasta, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 9 kuud 13 päeva. Sellest tulenevalt leiab kohus, et G.E käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse.

Karistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 1 kuni 5 aastat. G.E pani toime kelmuse ühe isiku suhtes, saades varalist kahju 7100 eurot, milline on KarS § 121 p. 1 kohaselt hinnatav olulise kahjuna. Seega võib öelda, et süüdistatava süü on keskmine. Oma tegevusega realiseeris ta ühe KarS §

209 lg-s 2 toodud koosseisutunnuse kelmuse toimepanemise varem kelmuse toimepannud – isikuna. Kergendava asjaoluna arvest Eeltoodud asjaolusid ab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. arvestades peab kohus põhjendatuks süüdistatava karistamise alla sanktsiooni keskmist määra (keskmine on karistuseks 2 aastat vangistust. Kuna varasemad karistused ei ole

3 aastat), mõistes aidanud muuta G.E-d õiguskuulekaks, ei pea kohus võimalikuks tema karistamist sanktsiooni miinimummääras (1 aasta). Tulenevalt kriminaalasja kohtulikust arutamisest lühimenetluse sätete järgi, peab mõistetud karistust vähendama ühe kolmandiku võrra, istõttu m tema

1 aasta 4 kuud vangistust. karistuseks jääb

Kuivõrd G.E on samalaadsete süütegude eest varasemalt korduvalt karistatud, oli ta teadlik teo karistatavusest, kuid see teda tagasi ei hoidnud. Harju Maakohtu 27.01.2017.a määrusega vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt 8.05.2015.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt katse

8 kuud hiljem pani ta toime ajaga kuni 13.03.2018.a Katseaja lõppemisest järjekordse kelmuse. Kõik see viitab sellele, et süüdistatav on isikuks, kes võ suuda i ei soovi hoiduda uute süütegude toimepanemisest, mistõttu kuulub mõistetud karistus reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. Karistuse kandmise algust lugeda G.E kinnipidamisest, .s.o 18.02.2019.a.

Tsiviilhagi Kannatanu N S on esitanud tsiviilhagi 7100 euro väljamõistmiseks G.E-lt . Vastavalt kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse sätteid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav G.E tunnistas tsiviilhagi, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu, , kasuks välja mõistmisele. N S

Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulude hulka tuleb arvata sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. 2019.aastal on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 eurot. Nimetatud summas kuulub sundraha väljamõistmisele G.E-lt. KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes on menetluskuluks ka määratud kaitsjale määratud tasu nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsjale määratud tasu

198 eurot ja sõidukulu kokku 76.32 eurot. Koh kaitsjale õigusabi osuta tumenetluses on mise eest määratud tasu 150 euro ulatuses ja sõidukulu 62.16 eurot.

Kohtu hinnangul kuulub G.E-lt väljamõistmisele määratud kaitsjale määratud tasu kokku 348 eurot. Sõidukulu kokku 138.48 eurot jääb riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.E-l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Asjaolu, et süüdistataval puudub kindel töökoht ning ainsaks sissetulekuks on tema sõnul pension 225 eurot kuus, ei anna alust jätta osa kuludest riigi kanda. Samuti sellekohast taotlust ei ole kohtule esitatud. Seega mõistab kohus G.E-lt riigituludesse välja menetluskulu summas 1158 eurot. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et süüdistatav ei tööta ja vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine G.E-l ositi kaheteistkümne kuu jooksul.

Asitõendid ja salvestised Antud kriminaalasjas on kolm DVD-plaati videosalvestustega. Need asuvad toimiku materjalide juures. Kohus leiab, et DVD-plaadid – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kohus juhindub KrMS

§ 238 lg 1 p. 4.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Talli alates 21.06.2019.a kell 13.00. nna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/