2-13-38809/67 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Vanemkohtujurist Kadi Kark Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-38809 Tsiviilasi M L (isikukood xxx, elukoht xxx) kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M L taotlus kohustustest vabastamiseks.

2. Vabastada M L kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 30.09.2013. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

3. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

4. Avaldada teade M L kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta rahuldamata xxx AS taotlus ärakuulamise korraldamiseks.

6. Jätta menetluskulud M L kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 30.09.2013 kuulutas kohus välja M L pankroti. 15.04.2014 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus ning mh algatati M L kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnik ise.

02.05.2019 esitas võlgnik taotluse menetluse lõpetamiseks seoses viie aasta möödumisega ning aruande. Võlgnik on varasemalt menetluse käigus esitanud dokumente ja aruandeid ka 29.04.2016, 23.05.2016, 22.05.2017, 14.06.2017, 14.04.2018. Aruannetest nähtub, et võlgnik ei ole menetluse ajal töötanud. Võlgnik on xxx ja tema ainsad sissetulekud on toetused (xxx, sotsiaaltoetus, toimetulekutoetus). Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Igakuised kulud 2019.a on olnud 475,95 eurot.

Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksuja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev:

1) Maksuja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu 2015, 2016, 2017 Sotsiaalkindlustusametist. 2014, 2018 ja 2019 ei ole väljamakseid deklareeritud. 2) võlgnikul on arvelduskontod

- AS-is SEB Pank, kuhu laekuvad toetused;

- Swedbank AS-is, mille jääk on 0 eurot ja toimingud puudusid;

- AS-is LHV Pank, mille jääk on 0 eurot ja viimane toiming oli 2014.a.

06.05-30.05.2019 esitasid võlausaldajad seisukohti kohustustest vabastamise osas. xxx OÜ, xx AS, xxx OÜ, xxx AS, xxx OÜ, xxx OÜ, xxx AS, AS xxx ja xxx OÜ (endine xxx OÜ) ei ole nõus kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik ei ole võlgnevusi tasunud. xxx OÜ seisukohta ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 15.04.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse ajal on võlgniku sissetulekuks olnud toetused (toimetulekutoetus, sotsiaaltoetus, töövõimetoetus, toetus toimetuleku tagamiseks, ravimite osaline hüvitamine), mida kinnitab Maksuja Tolliameti vastus teabenõudele ja võlgniku kontoväljavõte. Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS §

173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik ei ole võlgnevusi tasunud, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgnikul on keeruline saada sellise töötasuga töökohta, millelt saaks veel tasuda ka võlausaldajate nõudeid (eeldab alampalgast suuremat töötasu), kuna kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnik töövõimetu. Seetõttu ei pea kohus võlgnevuste tasumata jätmist ja tasustatava töökoha mitteleidmist süüliseks rikkumiseks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

xxx AS on taotlenud ärakuulamise määramist, kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd ärakuulamine ei ole vajalik ja see ei muudaks asja lahendust. xxx AS on tuginenud sellele et võlgnik pole midagi tasunud ega otsinud tulusamat töökohta. Kohus selgitas juba eelnevalt, miks ei ole tegu süülise rikkumisega. Seetõttu ei muudaks ärakuulamine asja lahendust ning ärakuulamise korraldamise taotlus jääb rahuldamata.

Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“

PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad M L kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik