1-19-3474/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedmail 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 29.05.2019 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-19-3474 (19233000082) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi O.L i süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi, lühimenetluse - korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Marina Zagorets abiprokurör Süüdistatav O.L
Legislator headnote
AI generated1-19-3474/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada O.L vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
Full text
1-19-3474
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mail 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 29.05.2019 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-19-3474 (19233000082) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi O.L i süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi, lühimenetluse - korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Marina Zagorets abiprokurör Süüdistatav O.L
Elukoht ; viibimiskoht: Viru Vangla; isikukood XXX XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus algharidus; emakeel - ; vene keel;
töökoht puudub Varem kriminaalkorras
karistatud ühel korral: - Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega KarS 04.04.2017 §
209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 360 tunni üldkasuliku tööga. ÜKT tegemise tähtaeg on 2 aastat. ÜKT tunnid on täielikult täidetud Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaa
t Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON
Tunnistada O.L
424 lg 1
1 ( süüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks üks) aasta vangistust.
KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.04.2017 otsusega mõistetud karistuse – 1 (üks) aasta vangistust ehk 360 tundi üldkasulikku tööd – võrra ning mõista liitkaristuseks
2 (kaks) aasta vangistust. t
1-19-3474
Arvata karistusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.04.2017 otsuse järgi täielikult äratehtud 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulik töö
1 (üks) aasta
ku d ehk vangistust.
Lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada O.L vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
Kohaldada O.L ile - tõkendina vahistamist ning võtta O.L vahi alla kohtusaalis.
Karistuse kandmise alguseks lugeda 29.05.2019.
Alates vangistusest vabastamise päevast võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel
O.L ilt 1
- ( aastaks
üheks) ära mootorsõiduki juhtimisõigus.
Liiklusseaduse § 127 kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohaselt on O.L vabanemisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Mõista riigituludesse välja menetluskulud: O.L ilt sundraha 810 (kaheksasada - kümme) eurot; võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise kulud 31 (kolmkümmend uriiniproovi üks) eurot ja 19 senti; joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud 87 (kaheksakümmend seitse) eurot kaitsja
120 ( ssada ; Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest ük kakskümmend määratud Jekaterina Jevšina ) eurot ning kaitsja poolt 12.05.2019 ja 29.05.2019 kohtuistungi l os
210 ( ) eurot ja sundtoomise kulud 24 te utatud õigusabi eest kakssada kümme (kakskümmend neli) eurot ja 70 senti.
Määrata, et O.L il - on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 ( ) aasta jooksul. ühe
Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksek 99919700025429 ning selgitus orraldusele märkida viitenumber „ , kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses O.L , 1-19-3474 tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 30. maist 2019. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Apellat a siooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narv kohtumaja kantseleis alates 21.06.2019. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.
1-19-3474
Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. I Kohtu alla antud isiku süüdistus O.L-i 19.12.2018.a. kella 06.05 paiku Narvas, Kangelaste süüdistatakse selles, et tema tänaval juhtis mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid (tema uriinis oli avastatud amfetamiin) ja vastavalt Eesti Kohtumeditsiini Instituudi ekspertiisiaktile nr. 1795T tuvastati O.L-il amfetamiini tarvitamise tagajärjel tekkinud joove. Sellise käitumisega O.L rikkus LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus ta sellise käitumisega korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joovet. Oma tahtliku tegevusega pani O.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Kohtuistungil tunnist
. as süüdistatav end süüdi täielikult Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamis kohtuistungil. Menetlusosaliste
kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et süü talle O.L-i inkrimineeritud kuriteoepisoodide toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud.
Uuringu tulemusega (lk 10) on tuvastatud, et O.L-ilt uriiniproovist oli leitud äravõetud narkootiline aine amfetamiin. Vastavalt (lk 7) ja (lk 11), O.L-il terviseseisundi kirjeldamisele eksperdi arvamusele 19.12.2018 kell 07.25 esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Tunnistaja N P
ütlustega (lk 12) on tuvastatud, et tema 19.12.2018 kell 06.05 ekipaaži 4474 toimkonnas patrullpolitseiniku N.L peatas XXX kontrollimiseks sõiduautot BMW , sõiduki juhiks osutus O.L , kes oli kerges alkoholijooves, juhile tehtud narkotest andis positiivse
1-19-3474
tulemuse amfetamiinile. Isik oli toimetatud Narva Haiglasse uriiniproovi andmiseks. Kahtlustatav O.L i
- eeluurimisel antud ütlustega (lk 33-38), mille kohaselt kahtlustatav tunnistas
end süüdi.
Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et m O.L otsese tahtlusega ootorsõidukit alkoholijoobes juhtis
– ta oli teadlik, et on amfetamiini tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. V isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab astavalt KarS § 16 lg 3, süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlas edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise t huvisid. Samuti arvestab kohus htluse liiki ning o toimepanemisel. ta süüdistatava süü astet kurite KarS § s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline - karistus või kuni 3-aastane vangistus. O.L on varem kriminaalkorras karistatud üldkasuliku tööga ning vaatamata sellele pani ta toime uut tahtlikku kuritegu. üldkasuliku töö tegemise ajal Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, asub kohus seisukohale, et O.L-i karistamine rahalise karistuse või üldkasuliku tööga ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus on seisukohal, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei saa olla eelnevatest karistustest leebem isegi olukorras, kus süüdistatav vabatahtlikult pöördus rehabilitatsioonikeskusesse narkovastase ravi saamiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma O.L-i kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüaste on keskmi llega seoses väärib süüdistatav ne. Se keskmist karistust. Arvestades aga sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu KarS § 57 mõttes (puh südamlik t kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et O.L-i alla keskmise on otstarbekohane karistada KarS § 424 ettenähtud vangistusega määra. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).
1-19-3474
Selliseid asjaolusid O.L-i puhul ei esine. Lisakaristus S
elleks, et aidata süüdistataval paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida, kohaldab kohus tema suhtes ka KarS §50 lg 1 ettenähtud lisakaristust. Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26- ukorras,
03 märgitule, et ol kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas peab see põhimõte leidma selge väljenduse ka lisakaristuse kohaldamise näol. Arvestades sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu KarS § 57 mõttes (puhtsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et süüdistatava lisakaristus võib olla alla KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristuse keskmise määra. V Tõkendi valimine Kuna süüdistatavale mõistetud karistus pööratakse täitmisele, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 2 ja 4-
1 alusel s - üüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine ning vältida uute süütegude toimepanemist süüdistatava poolt enne kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud, ta pani toime uue tahtliku kuriteo katseaja kestel, tegemist on narkootilisi aineid tarvitava isikuga. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et üksnes vahistamisega on võimalik tagada süüdistatav O.L i seadusekuulekat käitumist enne kohtuotsuse jõustumisest. -
Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest. VI Menetluskulud Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Puuduvad alused nende riigi kanda jätmiseks. Arvestades menetluskulude suurust ning seda, et karistuseks on määratud reaalne vangistus on ilmne, et nende kohene ja täies ulatuses tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Seetõttu annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alate
s kohtuotsuse jõustumisest.
Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/
Innokenti Menšikov Kohtunik