1-18-1117/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-1117

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-1117 (18244000015) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Aleksander Minin Kriminaalasi Viru Vangla materjalid .B tingimisi enne P tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P B . ik ; XXX viibimiskoht Viru Vangla

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu P.B (videokonverentsi teel) kaitsja Ilya Zuev

RESOLUTSIO

ON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: - -

Vabastada . Viru Maakohtu 21.02 P B .2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Määrata katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni P B . -le 07.03.2020 ning allutada . 07.03.2020. P B käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ehk kuni

Käitumiskontrolli jooksul peab kriminaalhooldusametniku järelevalve all P B .

täitma KarS § 75 lg 1 p

6 ja § 75 lg 2 p - s 1- de - s 2, 2 de 1, 4, 7 ja 8 ud sätestat kontrollnõudeid ja kohustusi. P B . on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas ;

– XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

1-18-1117

7) mitte tarvitama alkoholi;

8)

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega

kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega; 10) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 11) vajadusel osalema sotsiaalprogrammis, mis valitakse välja koostöös krminaalhooldajaga.

KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja . P B vangistusest vabanemisest.

Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks P. le Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest B- (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks (kümme) eurot.

Mõista P. lt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot, mis tuleb B-

tasuda 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700010024 ning selgitus „P.B , 1-18-1117, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15

päeva jooksul alates päevast, isik sai kohtumäärusest teada või pidi mil teada saama.

Asjaolud

ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 21.02.2018 otsusega tunnistati .B

121 lg 2 p-de P

süüdi KarS §

2 ja 3 rakendades

2 aastat 1 kuu ja 27 järgi ning KarS § 65 lg 2 sätteid mõisteti liitkaristuseks päeva vangistust. Karistusaeg algas 09.01.2018.

2. 22.05.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid .B tingimisi enne P

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. P.B karistusaeg algas 09.01.2018, see lõppeb KarS § 76 lg p 2 kohane tähtaeg saabus 07.03.2020

ja 27.05.2019. .B P isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta

P.B ennetähtaegset vabanemist.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 4. Kohtuistungil avaldas .B , et P

soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. P.B avaldas täiendavalt, et soovib vabaneda kuna kodus on vaja remonti teha ja jätkata ametlik , ult töötamist töökohas, kus käib avavangla tingimustes tööl alates 02.05.2019 ja kus rakendati katseaega kolmeks kuuks. Tööandja lubas vabanemise korral uuesti tööle võtta. Praegune töötasu on töötasu alammäära suurune, s.o 540 eurot ja katseaja möödumisel hakkab töötasu tõusma. Elab koos elukaaslasega, kes külastab kinnipeetavat ka vanglas. Elukaaslane on kodune, kuna on haige ja tervis vajab operatiivset sekkumist, töötasuks on invaliidsuspension.

1-18-1117

Kuna elukaaslasel on raske isegi käia, siis soovib vangistusest vabaneda. Seni on elukaaslast aidanud kinnipeetava pensionärist isa. Vangistuse tingimustes on läbitud on erinevaid sotsiaalprogramme, mis on aidanud mõista, kuidas käituda seaduskuulekalt. Vangistuses viibib .B P enda arvestuse järgi viiendat korda, sh nõukogude ajal. Enne käesolevat vangistust viibis vangistuses 2014 aastal. Viimane kuritegu juhtus ja seetõttu viidi ka liitkaristus täide. Kahetseb toimunud kodutüli, põhjust tüli tekkeks ei olnud, see oli isiklik, lihtsalt juhtus. Edaspidine elu laabub, kuna abikaasaga teineteist armastatakse ja mõlemad kahetsevad toimunut. Tasumata on haginõudeid 4500 eurot ja neid hüvitab kohtutäiturite ca kaudu. .B Invaliidsus on P on töövõimetuspensionär, töövõime kaotus on XXX omandatud vangistuse ajal ja tuvastatud psühhoterapeudi poolt. Seega on sissetulekuks ka pension. .B P rõhutas, et ta püüdleb selle poole, et vabaneda ning on saavutanud avavanglas viibimise, mis ei ole kerge, lisaks on olemas töökoht. P.B on seisukohal, et kui ta olek närvihaige, siis viibides nii pikalt vangistuses, oleks see ka tema tervises väljendunud. Seda aga olnud ei ole.

5. Kaitsja toetas P.B seisukohta, märkides täiendavalt, et kuna andmed isiku tervise kohta on vastuolulised, siis on vajalik teha päring tervishoiuteenuse osutajale, et selgitada välja tervsliku seisundi probleemide põhjus. On võimalik, et isiku käitumine on seotud psühhiaatriliste või psüühiliste probleemidega ja seetõttu isiku käitumist on võimalik kontrollida raviarsti külastamise kaudu. P.B l on püsiv töö ja elukoht ning kinnipeetav on - avaldanud, et ta ei kavatse vägivalda edaspidi kasutada. Kaitsja palub teha õiglane lahend.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüd saab tingimisi enne tähtaega vangistusest lase ja kaitsja seisukohad, leiab, et .B P vabastada.

7. KarS § 76 lg eise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme

1 p 2 kohaselt t kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et on ära kandnud mõistetud vangistusest. St, et P P .B poole .B puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks

8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrgema astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1 s 21 märkinud -09-14104 p- : [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS §

76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

9. tuda kaitsjaga, et .B vangistuses . P

Saab nõus käitumis on nii mõndagi postiivset es P.B on vangistuses ja

l viibides olnud hõivatud tööga on lõpetanud riigikeele õppe taseme A1. Osales sõltuvuskäitumist muutvas ja viha juhtimise sotsiaalprogrammis ning eluv t tegi enda jaoks asjakohased iisitreeningu jätkutegevuses. Osaletud programmides järeldused. Osaleb usutalitustega seotud teenistustel Uue Põlvkonna koguduses. Karjäärinõustamise teenus on läbitud Töötukassas. Viibib avavanglas, omab tähtajalist töölepingulist suhet ning talle on avanaglas viibides kohaldatud erinevaid soodustusi.

1-18-1117

Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse eelselt on tuvastatud osaline töövõime kaotus, kuid t st ervislik seisund töö tegemisel takistuseks ei ole osutunud. Kohtu käsutuses oleva toimikust on nähtav ka lähedas P.B e, s.o elukaaslasega suhtlemine ning soovitakse kooselu jätkata. .B-le on vabanemisel tagatud elukoht elukaaslase juures.

P Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse .B taegseks P ennetäh vabastamiseks.

10. KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka süüdlase elutingimusi. P.B elukoht, aadressiga on andnud oma vabanemisjärgse aadressi, milleks saab olema

XXX. Korteri omanik, .B elukaaslane, .B

P P on nõustumuse ühisele elupinnale

elama asumiseks andnud. Ennetähtaegse vabastamise taotluse materjalide kohaselt on korteris olemas kõik eluks vajalik. Kuna .B on avaldanud soovi elada elukaaslase korteris ning P elukaaslane .B-le elamispind, siis on elukoht .B-l P P on avaldanud nõustumust tagada vabanemise järgselt olemas. Seega on vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete P.B-l kohaldamiseks vajalik, ka olemas.

11. KarS § 76 lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku.

12. .B isikuvastase kuriteo toimepanemises. Viru Maakohtu P

mõisteti süüdi 21.02.2018 .B pani toime isiku toime oma P kohtuotsusest nähtuvalt vastase süüteo elukaaslase vastu ja seda korteris, kuhu vabanemise järgselt soovitakse elama asuda. Kui ka arvestada, et tegemist on karistusotsusega, kus liitkaristus mõisteti kohtuotsuste kogumis

ja kandmata karistus pöörati täitmisele ja et süüdistuse esemeks olevad teod olid toime pandud mh kannatanu vastu ja seda isikute , kellega kooselu soovitakse jätkata ühisel elupinnal, siis eelviidatud asjaolud koostoimes viitavad sellele, et .B on viljelenud P riskeerivat eluviisi enda huvide rahuldamiseks. Arvestades, et varasemalt on kohus .B P süüdi mõistnud vastase süüteo toimepanemises ka käesolevas asjas isikuvastase süüteo isiku ja toimepanemise eest ning, et kehtiva te karistuse mõistmisel on kohus pidanud võimalikuks karistada .B vangistusega, siis e .B P P eltoodust järeldub, et suhtub enda kõrval olevate isikute isikuõigustesse hoolimatult. Lisaks sellele nähtub varasemalt esitatud süüdistusest, et P.B mitte ainult ei pannud toime isikuvastase kuriteo enda elukaaslase suhtes, vaid kahjustas ka samas majas elava majanaabri tervist. Eelnimetatud asjaolu iseloomustab .B ja seda juhul kui P kui isikut, kes on aldis süüteo toimepanemiseks tarvitatud on alkoholi. .B Eeltoodust järeldub, et P ei mõelnud tegu toime pannes oma teo tagajärjele ning ei väärtustanud võimalust kanda mõistetud karistust vabaduses tingimisi

. Samas on põhjendatud märkida, et vangistuses viibimise perioodil on .B osalenud P erinevates programmides

, siis ja on teinud iseendaga tööd mõttemaailma muutmiseks järeldub, et avaldanud positiivset mõju vangistuses viibimise aeg on .B suundumisel P õiguskuulekale teele. Lisaks tuleb arvestada, et kui oma süüteo toime lähedase P.B pani vastu, kuid vangistuses on .B-ga dud vestlusi viha juhtimise ohjamiseks ja P läbi vii arvestades .B muutust vangis oleku perioodil, siis on .B

P P mõttemaailma kohtuistungil antud selgitused leidnud kinnitust selles, et .B on motiveeritud elama P seaduskuulekat elu ja ühiselu jätkumise soovi on väljendanud ka P.B elukaaslane. Elukaaslaste suhted on stabiliseerunud. nii Nagu nähtub kohtu ette toodud materjalidest, siis sõnades mõistab kui ka tegudes .B vajadust muutuda. Eeltoodud argumendid annavad P piisavalt suure kindlustunde

.B tingimisi P kaalumaks võimalust vabastada enne lt. tähtaegse

13. Et .B , kuidas elada seaduskuulekat elu iseloomustab vangistuses P

mõistab viibimise perioodil soov oma vaba aeg sisustada i, osaledes erinevates täites õppekohustus sotsiaalprogrammides ja

i täites töökohustus nii vanglas kui avavangla tingimustes töölepingu

1-18-1117

alusel. .B-l soov sisustada oma vaba aega P Ehk teisisõnu öelduna, on eesmärgipäraselt ja viisil, mis loob eeldused seaduskuulekaks eluks ja kasvatab harjumusi täita igapäevase õppe lt ja/või tööülesandeid tööl käima . Vangistuses viibimise perioodil on .B motiveeritud . .B P P

riigikeelt tasemel A1 ning sooritanud on vangistuses viibimise perioodil õppinud asjakohase eksami. .B on valmis muutusteks. P

14. .B-l ei ole ole P

Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et iseloomustusele tuginedes, . Kuigi .B on P tuvastatud alkoholi ja narkosõltuvust varasemalt viibinud ravil Wismari haiglas, siis vangistuse tingimustes ei ole peetud vajalikuks ravi Alkoholi on .B P talle määrata. tarbinud tema enda sõnade järgi pühade ajal ja narkootikume juhuslikult. .B P on avaldanud, et kuritegude toimepanemise põhjus on alkohol. Seaduskuuleka elu tagab hoidumine alkoholi tarbimisest ning alkoholi tarbimisest aitab eemale hoiduda usk. Tuleb lugeda tingimusteta positiivseks soovi elada vabana sõltuvusainetest. Kohus märgib, et kohtuinfosüsteemi andmetele tuginedes on P.B ka varasemalt osalenud usutalitustega seotud teenistustel. Kohus on veendumusel, et kiriku toetav tugi ja isiku enda usk .B-l elada P võib osutuda selleks võtmeks, mis aitab seaduskuulekat elu. Seisukoha kujundamisel võtab kohus arvesse ka käitumist P.B k karistuse kandmise ajal ning arvestab .B P äesoleva vangistuse kandmise ajal ja varasema poolt oma .B tegude kaudu üles näidatud soovi käituda seaduskuulekalt. P pingutusi on vangla ka hinnanud - .B viibib vanglas avavangla osakonnas. P

15. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani P.B toime tingimustes, kus tal oli olemas lähedase Kohtuistungil rõhutas na elukaaslase toetus. .B P , et vabadusse saamise üheks põhjuseks on soov aidata haiget elukaaslast. Vastuvaidlematu on fakt, et .B vangistuses viibimise perioodil on suudetud korraldada P haige elukaaslase elu viisil, et tal on olemas asjakohane tugi ning pelgalt haige elukaaslase olemasolu fakt ei ole selliseks põhjuseks mida saab pidada P.B vangistusest vabastamise aluseks. Kuid hindama peab soovi pakkuda igapäevast tuge isiku suhtes, kelle vastu P.B on kuriteo toime pannud, kohus hindab seda kui soovi heastada mineviku negatiivsed sündmused. väärib tunnustust ligimese aitamise soo ka üldinimlikust as Lisaks v pektist lähtudes. nnetähtaegsel vabanemisel osutub riigi poolt pakutav tugi Kohus on seisukohal, et e kriminaalhooldusametniku näol selliseks isikuks, kes on kontrollimehhanismiks ja samas kellelt on võimalik saada abi nõu, kui on nä

ja ha raskuste teket.

16. , et .B-l

13 000 eurot. P

Kohus võtab arvesse seda on võlakohustusi summas gi

ca Kui u ja t saada igakuist aga arvestada töölepingust saadavat igakuist töötas võimalus sissetulekut töövõime osalisest kaotusest ning et .B on vangistuse tingimuses suutnud P leida , siis loovad need eelduse toimetulekuks vabaduse endale tööandja igapäevaseks tingimuses ja annab võimaluse täita võlakohustusi. Tuleb möönda, et majanduslik toimetulek võib ostuda keeruliseks, kuid vastuvaidlematult on töökoha olemasolu selliseks argumendiks, millele saab anda positiivset kaalu.

17. .B on P

vangistuses viibides tõsiselt pingutanud oma mõttemaailma muutmiseks ja on tegelenud enda vihapurske juhtimisega. A .B-l P rvestades, et iseloomustuse järgi on

psühhiaatrilised probleemid, kuid ravi ei ole peetud vangistuse tingimustes vajalikuks määrata ning .B P käitumine tervikuna vangistuses viibimise perioodil on seaduskuulekas ja tema suhtes ei ole peetud vajalikuks nt ohjeldamismeetmete vmt rakendamist, is eeltoodu viitab si sellele, et .B i P suudab analüüsida ja juhtida oma tegevust v isil, et tagatud on käitumine ühiskonnas aktsepteeritud norme järgivalt. Kohus rõhutab, et VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vastavat vajadust kohtu ette toodud andmetele tuginedes .B puhuselt tekkinud ei ole ja P seda ei alkoholi- . ega narkosõltuvuse ega ka psühhiaatriliste probleemide osas

1-18-1117

18. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused.

19. .B on kohut P

Praeguses asjas võtab kohus lisaks eelnevale arvesse ka seda, et veennud enda muutumisest vangistuse tingimustes. Kohus arvestab ka sellega, et .B P puhul on käesolev isikuõigusi enim piirava karistuse rakendamine ühes varasema isikuõigusi enim piirava meetme kohaldamisega ning kantud karistusajaga olnud küllaldaselt pikk, et tajuda reaalselt selle meetme ebamugavust ja anda positiivne tõuge isiku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Seega arvestades .B suhtumist ellu kuritegude tomepanemise P ajal tema muutust, on kohus veendumusel, et .B on teinud oma varasemast ja P ebaseaduslikust käitumisest vajalikud järeldused, saab aru neist tagajärgedest, mis kuritegude toimepanemisega kaasnevad ning ta on motiveeritud käituma edaspidiselt viisil, mis välistavad uute kuritegude toimepanemise. Kui ka siia lisada mõistmine oma probleemi lähteallikast, s.o alkoholi tarbimine asjaolu, mis räägi süüdistatava va , on seegi b bastamise kasuks.

20. .B-d on korduvalt karistatud ja seda teise astme kuritegude P

Kohus möönab, et eest. Siiski ei kaalu neist kuritegudest tulenev ohtlikkus kohtu arvates üles eelmainitud asjaolusid, mis räägivad vabastamise kasuks. Erinevalt vangla ja prokuröri seisukohast on kohus veendumusel, et .B puhul esineb lootus, et asjakohase toe olemasolul vabaduses P viibides on võimalik teda suunata õiguskuulekale teele. Jättes P.B vabastamata, ei oleks riigil võimalik P.B-d enam suunata.

P.B on aga ise leidnud, et põhjendatud on tema vabastamine tingimisi enne tähtaega ning vabanemise järgsed tingimused on talle ka teada. Kohus asub seisukohale, et katseaeg võib motiveerida süüdimõistetut jätkata oma elus muudatus tegemisega. Tutvudes .B te P varasemate kohtulahenditega, siis järeldub neist, et vähemalt kehtivate karistusotsuste järgi antud võimalust tingimisi enne ei ole .B-le P tähtaega vabaneda. Kuna ei ole varasemalt enne tähtaega vabastatud, siis on tal ka P.B-d puudunud riigipoolne tugi vangistusest vabanemisel ning ta on pidanud toime tulema vaid oma oskustele ja kogemustele tuginedes ilma asjakohase suunamise ja toeta.

21. .B P

Käitumiskontrolli aegne katseaeg aitab tagada ja kontrollida soovi täitmist elada seadusk .B rikub katseaja tingimusi, siis saab P uulekat elu. Kohus märgib, et kui kandmata osa vangistusest täitmisele pöörata. Andes P.B-le võimaluse vabaneda enne tähtaega, annab see ka võimaluse tõestada enda suutlikkust elada seaduskuulek P.B-le at elu. Kui ka .B P rikkub katseaja kontrollinõudeid, siis on kriminaalhooldusametnikul võimaluse sellele reageerida ning esitada kohtule erakorraline ettekanne. Kokkuvõttes leiab kohus ülaltoodud argumentidele tuginedes, et ennetähtaegne vab P.B anemine aitab paremini kaasa karistuse eesmärkide täitmisele, kui vangistuse jätkuv kandmine. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel veenavad piisavalt isiku edaspidist õiguskuulekust, on võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

22. .B-le P

Kohus leiab kokkuvõtvalt, et tuleb anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

1-18-1117

23. .B P

Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub asjakohased kuni karistusaja lõpuni katseaja nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata kohustused -de 2, 2 KarS § 75 lg 2 p 1, 4, 7 ja 8 järgi. Kohus peab vajalikuks .B-le P määrata täiendava kohustusena mh sotsiaalprogrammis osalemine. Sotsiaalprogrammis osalemine on aga sõltuvuses vajaduse tekkest. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus, et kuni viimase ajani on .B P saanud vangistuse tingimuses asjakohast teenust jätkutegevuste raames. Et tagada .B seaduskuulekas elu ja sh eriti et hoida .B eemal alkoholi P P tarbimisest, siis on kriminaalhooldusametnikul õigus kas enda soovi avaldamisel või P.B kui kriminaalhooldaja näeb, et täiendav tegevus on vajalik, asjakohane sotsiaalprogramm ka määr atseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega ata. Samas k kohe, kui .B .B kuritarvitab P P kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa.

24. Seoses .B suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida P

tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid P.B varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - osaliselt iseloomustatakse .B-d just P vähemalt varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreets

e isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

25. .B kaitsja Ilya Zuev P

esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks

60 euro suuruses summas, sh käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja ettevalmistamiseks üks pooltund, summas 25 eurot ja kohtuistungi ajakuluks on samuti üks pooltundi, s.o 25 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg st 1 ja § 21 lg - -st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § st 10, § 7 lg

1 lg- -dest

3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub P.B lt välja mõistmisele KrMS § -

180 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/