Legislator Case Law & Legislation
1-13-11082/104 AI generated

1-13-11082/104 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-13-11082/104
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla esitas 06.05.2019 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava O.B id vangistusest bastamiseks. tingimisi enne tähtaega va Viru Maakohtu 21.01.2015 otsusega nr 1-13-11082 tunnistati O.B süüdi KarS § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks . O.B tunnistati süüdi

Legislator headnote

AI generated

1-13-11082/104 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti O.B liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning O.B-le mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 29.06.2013.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-13-11082

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-11082 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid O.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

O.B , isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus 6 klassi, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 29.06.2013 29.06.2020 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O.B

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.05.2019 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava O.B id vangistusest bastamiseks. tingimisi enne tähtaega va

Viru Maakohtu 21.01.2015 otsusega nr 1-13-11082 tunnistati O.B süüdi KarS § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks . O.B tunnistati süüdi

7 aastat vangistust ka KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja talle mõistet

6 kuud vangistust. KarS § -

i karistuseks

64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti O.B liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning O.B-le mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 29.06.2013.

O.B on kriminaalkorras karistatud 15 korda millest 13 karistust on , arhiveeritud ning reaalset vangistust kannab korda. Varavastase kuriteo ta kaheteistkümnendat

toimepanemine on sarnan on teda e varasema käitumisega. Varasemalt karistatud ühe

vägivalla episoodi eest, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele. Praegune kuritegu on raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud surm. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks. Soodustegur on alkohol ning õpitud käitumise viis (süstemaatilised vargused). Kinnipeetav m on töötanud ajandustöödel koristajana, köögitöölisena ja toidujagajana. Perioodil 13.09.- isik riigikeele A1-taseme kursuse, kuid 08.11.2014 läbis

eksam sooritamata tulemusega 31,3%. 10.02.-20.02.2016 jäi Isik läbis ajavahemikul

sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ajavahemikul 23.01.- 23.03.2017 töötas kinnipeetav , AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis töösuhe lõpetati isiku soovil. 06.04.2017 viidi programmi oli läbi Eluviisitreening jätkutegevus, mille eesmärk kinnistada programmis omandatud teadmisi. Kinnipeetavaga on toimunud vestlused teemadel väärtushinnangud, vajadusest elustiili muuta, probleemide tunnistamine ja nendega sisuline tegelemine. Ajavahemikul 22.03.- kinnipeetav AS EVT pesumajas 11.06.2018 töötas

abitöölisena töösuhe lõpetati isiku , soovil. Isik paikneb alates 07.01.2019 Viru Vangla avavanglaosakonnas. isik 05.02.2019 käis proovipäeval väljaspool vanglat Norwes Metall

AS-s, kuid ei soovinud antud

isik asutusse tööle asuda. 18.02.2019 käis proovipäeval

väljaspool vanglat HKScan Estonia AS-s, kuid ei osutunud tööandja poolt valituks.

04.03.2019 k isik vanglat Xxxx -s ning alates 07.03.2019 äis proovipäeval väljaspool AS

töötab

19 võimaldatakse osaleda väljaspool

nimetatud asutuses. Alates 24.03.20 ta isikul avavanglaosakonda MPEÕK Jõhvi Issanda Ristimise kiriku jumalateenistustel.

Kinnipeetava puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . l ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat

11 kuud ning enam kui 1 aasta vangistust. kanda jääb tal veel

Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda elukaaslase ja laste juurde aadressile xxxx.

Üürileping on sõlmitud

19. Korteri omaniku/üürile

kuni 27.08.20 andja kontakte isiku elukaaslane kriminaalhooldajale ei avaldanud, väites, et omanik seda ei soovi. Seega ei olnud võimalik kontrollida, kas isik saab nimetatud aadressil elama asuda. Samas kinnipeetav ise on kindel, et saab elukaaslase juurde elama asuda. Muu elukoha saamiseks võib isik saata avalduse Xxxx (xxxx xxxx) majutusteenuse saamiseks, kuid see teenus on tasuline ja või

lepingu sõlmimiseks on vajalik ettemaksu tegemine. Kokkuleppe saavutamisel saab teenust kohe vanglast vabanemisel. Samuti võib pöörduda MTÜ-sse Xxxx majutusja rehabilitatsiooniteenuse saamiseks. Isikul on tal esinenud põhiharidus, kooliajal on käitumisega prob Isiku sõnul on tal varasema peatrauma tõttu leeme. Riigikeelt isik ei valda.

probleemid mäluga ja keskendumisega, mistõttu ta ei ole võimeline õppima. Kinnipeetava väitel õppis töötanud ei ole. Kinnipeetav ei

ta Tallinna Vanglas keevitajaks, kuid keevitajana töötanud ame juhutöödega (korterite remondiga). Enda sõnul tlikult enne vangistust, tegeles

töötas ametlikult vineerivabrikus transporditöölisena. Enda kunagi Kohila Paberivabrikus

ja sõnul on võimeline töö käigus igasuguse omandama. Töösse suhtub kohusetundlikult id oskusi

ning soovib ka vabaduses tööle minna. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub.

Sissetulekuks oli juhutöödest sa üstemaatiliselt toime pannud adud tasu. Kinnipeetav on s

varguseid, valdavalt on need toime pandud alkoholijoobes. K-Raha andmetel on isikul 02.04.2019 seisuga rahali

708 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 900 si nõudeid 22 eurot. Motiveeritud nõudeid tasuma.

Isik on suri haiglas. Kinnipeetava toime pannud kuriteo oma õe vastu, mille tagajärjel õde vanemad on surnud. Kinnipeetava kõige lähedasemad inimesed on elukaaslane E N ja lapsed. Omavahel on oldud tuttavad juba pikka aega -aastased. Isiku , tutvusid, kui mõlemad olid 14 elukaaslane on öelnud kriminaalhooldajale, et ootab kinnipeetava vabanemist, et kooselu jätkata on käinud ngistuse jooksul ühel korral lühiajalisel kokkusaamisel, . Elukaaslane va

igapäevaselt suheldakse telefoni teel. Kokku on peres 5 last (2 last elukaaslase eelmisest kooselust ja 3 ühist last). Rahvastikuregistri andmetel ei ole kinnipeetava nimele ametlikult lapsi registreeritud. Suhtlusringkonnas on nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalse taustaga isikuid. Varguseid on isik korduvalt grupis toime pannud. Vabanedes soovib isik taastada suhted perekonnaga ning hoiduda kriminaalse taustaga inimestega suhtlemisest. Isiku elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel alkoholi t ei sõltuvus

ole diagnoositud. Enne vangistust isik kuritarvitas alkoholi, kuriteo toimepanemisel oli alkoholijoobes. Varasemad kuriteod on samuti toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav m , millised on alkoholi ta . Isik soovib elada ilma alkoholita. õistab rvitamise tagajärjed

Kinnipeetav on mida Vahel suitsetas varem proovinud amfetamiini ja fentanüüli, süstis.

kanepit. Oli narkootikumide juhutarvitaja. Viimane tarvitamine on j ud 2009. aastasse. ään Viru Vangla andmetel sõltuvust narkootikumidest diagnoositud ei ole. Isik on maininud, et on olnud enesetapu katseid ja masendust aiglas ravil. , mille tõttu oli ka psühhiaatriah

Meditsiiniosakonna andmetel saab isik p ka käesoleval ajal sühhiaatrilist ravi. Alkoholi

tarvitanuna isik tegutseda impulsiivselt. on võib Eesmärkideks vabanemisel töö leidmine ja

lähedaste eest hoolitsemine. Praeguse kuriteo toimepanemises tunnistab isik täielikult oma

süüd, kuid ei oska selgita anemise põhjuseid. da kuriteo toimep Ametiisikute suhtes on isik positiivse hoiakuga. Kriminaalhooldusosakonnas on isik arvel olnud 5 korral. Esimese kahe katseaja kohta andmed puuduvad, ühel korral on katseaeg lõppenud teise kohtuotsusega, kahel korral on kriminaalhooldus Kinnipeetav v lõpetatud erakorralise ettekande alusel. äidab, et nüüdseks mõistab kriminaalhoolduse vajadust ning on motiveeritud vabanema tingimisi enne tähtaega, et elukaaslast ja lapsi aidata/toetada. Soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Saab aru muutu

ste vajalikkusest. Tuleviku eesmärgid on seotud perele pühendumisega. Samas on isik juba 12.

korda vanglas ning korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole ta teinud min

mist. geid järeldusi, olles jätkanud kuritegude toimepane Kinnipeetava puhul on ohustatud ühiskond tervikuna. Oht on kõige tõenäolisem olukorras, kui isik on alkoholijoobes, töötu, jätk tal puudub sissetulek ning

ta ab oma varasemat

käitumisviisi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetav

a O.B tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks O.B tingimisi enne a, teeb tähtaega vabastad

kriminaalhooldusametnik ette

paneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni

29.06.2020. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata O.B-le KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,

7 sätestatud kohustused.

O.B kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama hakkaks koos elukaaslase ja lastega. S ta uuline kokkulepe tööle asumiseks on olemas, samas kohas ka tema kasupoeg. xxxx . Ta teab, et seal töötab Töökoht asub lähedal sorteeritakse mingeid varuosasid, mis siis saadetakse erinevatesse riikidesse. Rohkem õdesid ja vendi tal ei ole , kes on . Kõige lähedasemad on elukaaslane ja lapsed praegu kõik elukaaslase nimel. Tal on olnud alkoholi probleem, kuid alkoholi tarvitada ta enam üldse ei taha. Kuriteo, mille eest praegu vangistust kannab, pani toime alkoholijoobes olles. ta

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 O.B tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, O.B ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et O.B ei kuulu vangistusest süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 2 kehtiv at kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda. Seega ei ole varasem karistus isikule v , vaid kuritegude ajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ta on jätkanud

toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks, sest käesoleval juhul lisandus varavastasele kuriteole raskei tapmine. Positiivsena m isikuvastane kuritegu, milleks oli õe võib välja tu ava käitumine vangistuses nõuetekohane ua, et kinnipeet on olnud . Ta on olnud

hõivatud tööga vangla majandustöödel koristajana, köögitöölisena, toidujagajana ning töötanud AS EVT metallitsehhis ja pesumajas abitöölisena. Samuti on kinnipeetav läbinud riigik emusele sooritamata. Lisaks on eele A1 taseme kursuse, kuigi eksam jäi positiivsele tul kinnipeetav temaga on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, toimunud vestlused erinevatel probleemsetel teemadel. Alates 07.01.2019 paikneb isik avavanglaosakonnas ja tööta 03.2019 väljaspool vanglat b alates 07. Xxxx -s. Lisaks on AS

isikule võimaldatud alates 24.03.2019 osaleda väljaspool vanglat toimuvatel

jumalateenistustel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda elukaaslase ja laste juurde üürikorterisse. Iseloomustusest nähtuvalt ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida, kas isikul on aga

võimalik nimetatud elukohas elada. Kinnipeetava elukaaslane korteri oman andja iku/üürile kontakte kriminaalhooldusametnikule ei avaldanud, väites, et korteri omanik/üürileandja seda ei soovi. Seega puudub kohtul teadmine, kas isikule on tagatud alaline elukoht, mis võimaldaks talle käitumiskontrolli kohaldada. Vabanemisel puudub kinnipeetaval

garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Süstemaatilised vargused on isik enda sõnul toime pannud küll alkoholi ikul tasumata joobes olles, kuid ka materiaalse kasu saamise eesmärgil. Lisaks on is rahalisi nõudeid 22 , mida ta on küll motiveeritud tasuma, kuid töökoha ja

708 euro ulatuses

sissetuleku puudumisel on tasumine ebatõenäoline. Seega püsib uue varavastase kuriteo toimepanemise risk. Isiku lähedasteks on elukaaslane ja lapsed. Enne vangistust kuritarvitas kinnipeetav alkoholi, kuriteod on toime isik pandud samuti alkoholijoobes olles. Enda sõnul mõistab nüüd alkoholi tarvitamise tagajärgi ja soovib edaspidi elada ilma alkoholita. Siiski, võttes arvesse kinnipeetava varasemat käiku, ei saa välistada elu , et isik vabaduses alkoholi

tarvitamist jätkab, mistõttu tuleb alkoholi tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles pannud toime uue kuriteo.

Kuigi kinnipe umine vangistuses on olnud , ei saa kohtu hinnangul etava käit nõuetekohane

karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi le pinnalt järeldada

sel . Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti

isiku vabastamist ennetähtaegselt. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et O.B v astamine ei ole angistusest tingimisi enne tähtaega vab põhjendatud.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik